1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
oktoober 2012
Rahandusministeerium
19.11.2012

2. MAJANDUSARENGUD

3. Kindlustunne langes viimase kuuga tarbijatel ja
tööstuses, kuid tõusis kõigis muudes sektorites
50 130
40 120
30 110
20 100
10 90
0 80
-10 70
-20 60
-30 50
-40 40
-50 30
-60 20
-70 10
-80 0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite
koondnäitaja
Eesti Konjunktuuriinstituut

4. Ärikonjunktuur viimase kuuga ehituses ja teeninduses
paranes, kuid halvenes tööstuses ja kaubanduses
70
60
50
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
-50
-60
-70
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus
Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
Eesti Konjunktuuriinstituut

5. Eesti SKP aastakasv kiirenes III kvartalis 3,4%ni.
Kasvu veab ehitus ja teised sisenõudlusele suunatud
55
tegevusalad.
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
-35
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
Statistikaamet

6. Hõive kasv kolmandas kvartalis aeglustus
tuhat %
60 24
40 21
20 18
0 15
-20 12
-40 9
9.7
-60 6
-80 3
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
Statistikaamet

7. Toidu kallinemine kergitas inflatsiooni
%€ %€
12 6
10 5
8 4
6 3
4 2
2 1
0 0
-2 -1
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon
Statistikaamet, Eurostat

8. Kaupade impordi kasv ületab jätkuvalt ekspordi kasvu
%, v.e.a. % punkti
75 45
50 30
25 15
0 0
-25 -15
-50 -30
2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7
Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import
Statistikaamet

9. RIIGIEELARVE TULUD

10. Riigieelarve tulusid on laekunud 83,5%
• Oktoobris laekus riigieelarvesse tulusid 588,3 mln eurot
ehk 9,5% eelarvest. Kümne kuuga kokku on laekunud 5,2
mld eurot ehk 83,5% plaanitust
 Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes laekus tulusid
255,6 mln eurot ehk 5,2% rohkem.
• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 997,0 miljonit eurot
ehk 85,6% kavandatust.
 Võrreldes 2011. aasta kümne kuuga laekus maksutulusid
395,2 miljonit eurot ehk 11,0% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1227,5 miljonit
eurot ehk 79,2% plaanitust.
 Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus
mittemaksulisi tulusid 118,9 miljonit eurot ehk 8,8%
vähem.

11. Mittemaksuliste tulude madala laekumise põhjuseks on
mullusest väiksemad kvooditulud ja välistoetused
Riigieelarves plaanitu täitmine (%)
160
140
120
100
80
141.2
60 112.9
94.1 100.6 92.1 92.7 92.4
83.2 86.6 83.5 87.9 87.5 89.7
40 76.8 75.7 81.6 79.7
62.4
20
0
KOKKU Kaupade ja teenuste Toetused Mat. ja immat. varade Tulu varadelt Muud tulud
müük müük
2010 2011 2012
Võrreldes 2011. aasta kümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 118,9 mln eurot vähem:
• Heitmekvootide müügitulu 187,3 mln eurot vähem, muid toetusi 54,0 mln eurot enam
• Saastetasusid 2,5 mln eurot vähem
• Varade müügitulu laekus 8,2 mln eurot vähem
• Dividenditulu laekus 26,5 mln eurot rohkem, intressitulu 5,5 mln eurot vähem
• Riigilõive laekus 4,1 mln eurot rohkem.

12. Oktoobri laekumised olid 63,3% suuremad
kui möödunud aastal
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012
400 365,3
214,1
200 101,7 175,3
67,4 86,6 101,2 46,3
26,8 42,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist
saadavatest summadest.
• Selle aasta oktoobri kõrgem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus
69,1 miljonit rohkem võrreldes eelmise aastaga.
• Tulusid kaupade ja teenuste müügist laekus 2,8 miljonit eurot rohkem.
• Tulusid varadelt laekus 1,3 miljonit eurot vähem.

13. RIIGIEELARVE KULUD

14. Riigieelarve kulusid tehtud 76,0% plaanitust
Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa
800
700
600
500
400
300
200
100
484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,7
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Kümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3,8% rohkem kui eelmisel
aastal ehk 5,14 mld eurot.

15. Riigituludest kulusid tehtud 4,1 miljardit
Riigieelarve kulud allikate lõikes (10 kuud)
4,500 600
4,000 480.4
495.6 500
3,500
3,000 400
2,500
300
2,000
1,500 200
52.6
1,000 77.3
49.7 100
500
4,146.4 659.8 8.0 281.6 40.8
0 0
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus
tehingud
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
• Riigitulude arvelt on kümne kuuga kulusid tehtud – 4,14 mld eurot ehk 77%
plaanitust (aasta varem 3,98 mld eurot ja 80%).
• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,66 mld eurot (53% eelarves
plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,14 mld eurot vähem.
Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

16. Valitsemisalade 10 kuu kulud
2,500 120
101.9
100
2,000
83.8
81.6
78.1 78.2 77.6
76.0 80
71.0
1,500 67.7 67.9 66.9
55.8 60
1,000
35.0 40
500
493.02 20
88.62 240.90
4.30 390.60 167.79 141.06 457.54 204.72 230.12 120.63 2,281.68 35.98
0 0
Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kantselei
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

17. Tegevuskulusid 10 kuuga 77% eelarvest
200
150
100
50
64.3 77.4 84.5 89.0 90.9 98.4 92.5 85.4 80.0 90.7
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
• Tegevuskuludeks on kümne kuuga kasutatud 853,1 mln eurot ehk 6,2% rohkem
kui mullu sama ajaga, mil täitmine oli 80,0%.
• Personalikuludeks kasutati kümne kuuga 477,5 mln eurot ehk 82,6% eelarvest
(mullu 10,0 mln eurot vähem ja täitmine oli 82,4%).
• Majandamiskulusid tehti kümne kuuga 375,6 mln eurot (mullu 39,5 mln eurot
vähem) ehk 70,7% eelarvest (mullune täitmine 76,9%).

18. Investeeringute maht mullusest suurem
200 41,5
34,6 18,1
13,1
100 0,6 5,1 5,1 7,5 7,2
0,7 124,4 104,3 130,1
66,7 63,8 93,1
47,2 59,0 58,2 58,0
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Kümne kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 938,4 mln
eurot (sh saastekvoodi müügi tulude arvelt 133,6 mln). See on 196,7 mln ehk 26,5%
rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.
• Oktoobris investeeriti 171,7 mln eurot. Võrreldes septembriga tehti
investeeringuid 49,2,7 mln eurot rohkem. Mahtude kasv on tingitud suurematest
väljamaksetest ehitushooaja lõpus
• Riigieelarvelisi investeeringuid ja investeeringutoetusi on kasutatud 137%
eelarvest. Ületäitmine on tingitud sellest, et kõik investeeringutoetused ei ole
eelarves planeeritud. Oodatult on hoogustunud heitmekvoodi müügi tuludest
finantseeritud projektide maht. Aasta eelarvest on täidetud 53%.
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas
investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik
saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves
investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

19. Välistoetusi välja makstud 59,4% aastaks plaanitust
• Kümne kuuga on välistoetuste arvelt väljamakseid tehtud 596,2 mln eurot ehk 59,4%
eelarves plaanitust (70,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest
oktoobris 69,9 mln eurot.
• Struktuuritoetuste arvelt on kümne kuuga välja makstud 442,0 mln eurot ehk 60,1%
aastaks plaanitust. Väljamaksed on 63,7 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal
ajal. Oktoobris maksti välja 58,1 mln eurot.
• Suuresti viiakse struktuurtoetuste meetmeid ja projekte ellu plaanipäraselt, mõned
projektid on siiski takerdunud vaidlustatud hankemenetluste taha, mis avaldavad mõju
projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (periood 2007-2013) on kümne kuuga välja makstud
119,9 mln eurot ehk 88,3% aastaks plaanitust (aasta varasemaga võrreldes 12,3 mln
eurot rohkem). Oktoobris maksti välja 9,6 mln eurot. Peamiselt maaelu arengukava
toetuste meetmetest lähtudes võib prognoosida 2012. aasta eelarve ületamist
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (5,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad
aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (0,1 mln eurot) on
samuti plaanipärane. Doonorite rahastamisotsuseid on loota aasta lõpus.

20. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste
kasutamine
• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist
tervikuna, on 2012. aasta kümne kuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud
91,0% ja toetusi kasutatud 55,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest
(3,4 miljardit eurost).
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 1. oktoobri seisuga
Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete
tempolt neljandal kohal (42,0%), eespool on Saksamaa (42,2%), Portugal
(47,6%) ja Leedu (48,6%) ja meile järgneb Soome (41,99%). 01.01.2012
seisuga olime kuuendal ja 01.09.2012 seisuga samuti neljandal kohal.
• Maaelu arengukava 2007-2013 perioodi projekte on 2012. aasta kümne
kuu lõpu seisuga heaks kiidetud 83,2% ja toetusi kasutatud 62,7% ulatuses
perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurost). Euroopa
Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel
vastavalt 73,8% ja 43,7% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6
miljonist eurost).

21. Suhteliselt on välistoetuste väljamaksed suurimad
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
300 100
90
87.0
250
80
70.9 73.2
69.4 70
200 67.0
60
50.7
53.2
150 50
125.6 129.7 47.6
113.0 40
102.0
100
30
49.5 45.7 20
50
21.6 10
9.2
152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 12.5
0 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud
(regionaal) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 15).

22. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
800 140
735.4
119.6
700 120
600
93.0 100
88.3
500
442.0 80
400 60.1
60
300
40
200
135.9 120.0
100.0 20
100 7.4
5.2
20.1 24.1
5.2 6.7 0.5 4.8 4.5
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP
Tagatisfond
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 15).

23. Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100
368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 349,0 436,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Kümne kuuga on eraldisteks suunatud 3,96 mld eurot ehk 2%
(86 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 76,4%.
– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku
kogumispensionifondi.

24. Peamised sotsiaalkulud on suurenenud
• 2012. aasta kümne kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,21 mld
eurot ehk 141,2 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 81,3%
2012 10 kuud vs 2011 10 kuud
Muutus Mln eurot Muutuse %
Riiklikud pensionikulud 49,0 4,7
Ravikindlustuskulud 38,0 6,3
Kohustuslik kogumispensionifond 69,0 122
Puuetega inimeste toetused 2,3 5,2
Vanemahüvitis 10,0 7,0
Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 5,9 32,6
Peretoetused 1,3 1,5
Töötutoetus 0,7 11,9
• Oktoobris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 224,6 mln eurot ehk 8,3%
aastaks plaanitust. Seda on 17,6 mln eurot (8,5%) rohkem kui 2011. aastal.

25. Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I
1,200,000,000
1,000,000,000
800,000,000
600,000,000
400,000,000
200,000,000
0
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
2009 2010 2011 2012
10 kuud (mln eur) Plaanitust Oktoober (mln eur)
Ravikindlustus 641,6 83,2% 63,3
Pensionikulu 1 112,6 81,9% 114,4
Peretoetused 81,3 82,1% 9,3
Vanemahüvitis 133,2 76,6% 13,1
Puuetega inim. 46,7 77,8% 4,7

26. Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) II
140,000,000
120,000,000
100,000,000
80,000,000
60,000,000
40,000,000
20,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012
10 kuud (mln eur) Plaanitust Oktoober (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 61,4 78,7% 6,1
Töötutoetus 5,0 78,3% 0,4
II sammas 125,4 74,3% 13,3

27. Töötukassa tulem liigub kasvutrendil
Kuised tulemid 2010-2012
20 100
15 80
10 60
5 40
0 20
-5 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2012. aasta üheksa kuu ülejääk oli 93,0 mln eurot (74,8% eelarvest) ehk eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes 2,9 mln eurot (3,0%) väiksem.
• Üheksa kuu tulud olid 187,3 mln eurot ehk 74,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on tulu 4,6 mln eurot (2,5%) suurem.
• Üheksa kuu kulu oli 94,4 mln eurot ehk 73,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on kulu 7,5 mln eurot (8,6%) suurem.
• Septembri lõpus oli registreeritud töötuid 37 293 ehk 9 280 töötut (19,9%) vähem
kui aasta varem samal ajal ning 1 389 töötut (3,6%) vähem kui eelmisel kuul.

28. Haigekassal positiivne tulem
20
10
0
-10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-20
-30
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
• Haigekassa 9 kuu kumulatiivne tekkepõhine tulem oli 7,4 mln eurot. Jooksev ülejääk on
tingitud mõnede kululiikide alatäitmisest kuude lõikes. 2012. aasta lõpuks on plaanitud
siiski defitsiit 6,6 mln eurot.
• Üheksa kuuga on tulusid laekunud 579 mln eurot ehk 74% eelarvest, sealhulgas
sotsiaalmaksu 574 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 36 mln eurot rohkem.
• Kulusid on samal ajal tehtud 571 mln eurot ehk 73% eelarves planeeritust. Võrreldes
2011. aastaga on kulud kasvanud 41 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 322 mln
(75% eelarvest), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 65 mln (73% eelarvest) ja ravimite
hüvitamiseks 73 mln eurot (71% eelarvest).

29. Reservide mahtu on mõjutanud Töötukassa raha ja
juulis võetud EIB laen
1,800 62.3 70.0
1,600 60.0
1,400 50.0
40.0
1,200 22.6 30.0
1,000 20.0
800 -3.4 10.0
600 523.6 683.3 0.0
904.0 -16.8 636.1 1,226.7 -10.0
400 -28.1 -20.0
200 460.0 301.8 320.2 333.0 345.9 -30.0
0 -40.0
2008 2009 2010 2011 2012
lõpp lõpp lõpp lõpp oktoober
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
• Oktoobri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,57 mld
eurot.
• Reservide mahtu on suurendanud Töötukassa vahendite arvamine reservide
hulka ning juulis võetud EIB laen (385 mln eurot), kahandanud aga Eesti
Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot). Septembris kahanesid
likviidsed varad 36 mln eurot.

30. Valitsussektori eelarvepositsioon langes puudujääki
% SKPst
2
1 1,33
0 -0,1
-1 -0,70
-2 -1,18
-3
-4
-3,79
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Septembri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 16,3 miljonit
eurot ehk 0,1% SKPst* (228 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).
• riigieelarve puudujäägis 88 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 19 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 101 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 48 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.