3. Kindlustunne tõusis viimase kuuga kaubanduses, kuid
langes kõigis muudes sektorites ja tarbijatel
50 130
40 120
30 110
20 100
10 90
0 80
-10 70
-20 60
-30 50
-40 40
-50 30
-60 20
-70 10
-80 0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
Eesti Konjunktuuriinstituut
4. Ärikonjunktuuri hinnangud on viimastel kuudel
langenud kõigis majandussektorites
70
60
50
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
-50
-60
-70
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus
Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
Eesti Konjunktuuriinstituut
5. Eesti SKP aastakasv kiirenes III kvartalis 3,5%ni. Kasvu
veab ehitus ja teised sisenõudlusele suunatud tegevusalad
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
-35
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
Statistikaamet
6. Hõive kasv kolmandas kvartalis aeglustus
tuhat %
60 24
40 21
20 18
0 15
-20 12
-40 9
9.7
-60 6
-80 3
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
Statistikaamet
7. Keskmine palk jätkab kasvamist
Eurot %
1,000 25
875 20
750 15
625 10
500 5
375 0
250 -5
125 -10
I 2002 I 2003 I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Keskmine kuupalk (vasak skaala) Keskmise palga reaalkasv
Keskmise palga nominaalkasv
11. Riigieelarve tulusid on laekunud 93,5%
• Novembris laekus riigieelarvesse tulusid 620,1 mln eurot
ehk 10% eelarvest. Üheteistkümne kuuga kokku on
laekunud 5,8 mld eurot ehk 93,5% plaanitust
Eelmise aasta üheteistkümne kuuga võrreldes laekus
tulusid 459,7 mln eurot ehk 8,6% rohkem.
• Maksutulusid laekus eelarvesse 4374 miljonit eurot ehk
93,7% kavandatust.
Võrreldes 2011. aasta üheteistkümne kuuga laekus
maksutulusid 410 miljonit eurot ehk 10,3% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1452 miljonit eurot
ehk 93,6% plaanitust.
Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi
tulusid 68,4 miljonit eurot ehk 4,9% rohkem.
12. Välistoetused on mullusega võrreldes suurendanud
mittemaksuliste tulude laekumist
Riigieelarves plaanitu täitmine (%)
160
140
120
100
80
146.6
60 126.1
105.1 111.3 99.8 103.6 103.3
96.3 95.0 93.6 97.7 94.1 93.1 96.3
40 85.8 79.9 82.8
67.2
20
0
KOKKU Kaupade ja teenuste Toetused Mat. ja immat. varade Tulu varadelt Muud tulud
müük müük
2010 2011 2012
Võrreldes 2011. aasta 11 kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 68,4 mln eurot rohkem:
• Heitmekvootide müügitulu 187,3 mln eurot vähem, muid toetusi 233 mln eurot enam
• Saastetasusid 1,9 mln eurot vähem
• Varade müügitulu laekus 9,2 mln eurot vähem
• Dividenditulu laekus 31,7 mln eurot rohkem, intressitulu 6,3 mln eurot vähem
• Riigilõive laekus 4,5 mln eurot rohkem.
13. Novembris laekus toetusi 200 mln eurot ehk 17%
eelarvest
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel
2010-2012
400 365,3
214,1 223,9
200 101,7 175,3
67,4 86,6 101,2 46,3
26,8 42,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist
saadavatest summadest.
• Selle aasta novembri kõrgem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida
laekus 178,5 miljonit eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga.
• Tulusid varadelt laekus 9,4 miljonit eurot rohkem.
• Muid tulusid laekus 0,9 miljonit eurot vähem.
15. Riigieelarve kulusid tehtud 84,0% plaanitust
Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa
800
600
400
200
484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,7 541,3
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Üheteistkümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud
4,2% rohkem kui eelmisel aastal ehk 5,68 mld eurot.
16. Riigituludest kulusid tehtud 4,6 miljardit
Riigieelarve kulud allikate lõikes (11 kuud)
5,000 528.6 600
4,500
4,000 499.4 500
3,500 400
3,000
2,500 300
2,000
1,500 200
85.4 58.6
1,000 57.1 100
500 4,578.2 734.8 8.0 309.9 46.9
0 0
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus
tehingud
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
• Riigitulude arvelt on üheteistkümne kuuga kulusid tehtud 4,58 mld
eurot ehk 85% plaanitust (aasta varem 4,39 mld eurot ja 88%).
• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,73 mld eurot (59%
eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,12 mld eurot
vähem.
Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
18. Tegevuskulusid kasvatanud eelkõige majandamiskulud
1,200 18.8 30
1,000 20
800 435.2 10
0.0 446.3 375.7 383.1 7.1
387.0 365.0 3.9
600 -11.3 -4.1 0
400 570.5 -10
200 468.6 526.8 516.6 528.5 -20
500.7
0 -30
2007 2008 2009 2010 2011 2012
personalikulud (mln) majandamiskulud (mln) tegevuskulude muutus (%) parem skaala
• Tegevuskuludeks on üheteistkümne kuuga kasutatud 963,7 mln
eurot ehk 86,9% eelarvest ja 7,1% rohkem kui mullu sama ajaga.
• Personalikuludeks kasutati 11 kuuga 528,5 mln eurot ehk 91,4%
eelarvest (mullu 12,0 mln eurot vähem ja täitmine oli 91,1%).
• Majandamiskulusid tehti 11 kuuga 435,2 mln eurot (mullu 52,1 mln
eurot vähem) ehk 81,9% eelarvest (mullune täitmine 87,1%).
19. Investeeringute mahtu kasvatab saastekvoodi
200
müügitulude kasutamine 41,5
34,6 18,1 16,7
13,1
0,6 5,1 5,1 7,5 7,2
0,7 93,1 124,4 104,3 130,1 100,7
47,2 59,0 66,7 58,2 58,0 63,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
•11 kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 1,06 mld
eurot. See on 235,4 mln ehk 28,7% rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.
•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 154% ja investeeringutoetusi 281%
eelarvest. Ületäitmine on tingitud sellest, et eelarve planeerimisel on toetuste
jagunemine investeeringute ja jooksvate kulude vahel raskesti prognoositav.
Tavapäraseid põhivarainvesteeringuid on tehtud 82% eelarvest. Kasutamine on
eelnevatest aastatest suurem (2009-2011 keskmine kasutamine 70% eelarvest).
•Saastekvoodi müügi tuludest finantseeritud investeeringuid on tehtud 59,7%
eelarvest (150,3 mln eurot). 2012. aasta eelarve jääb alatäidetuks. Osade
projektide valmimine lükkub edasi 2013. aastasse.
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas
investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik
saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves
investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
20. Välistoetusi välja makstud 65% aastaks plaanitust
• Üheteistkümne kuuga on välistoetuste arvelt väljamakseid tehtud 652,2 mln eurot
ehk 65% eelarves plaanitust (68,0 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama
perioodiga), sellest oktoobris 55,4 mln eurot.
• Struktuuritoetuste arvelt on üheteistkümne kuuga välja makstud 483,5 mln eurot
ehk 65,8% aastaks plaanitust. Väljamaksed on 59,6 mln eurot suuremad kui eelneval
aastal samal ajal. Novembris maksti välja 41,0 mln eurot.
• Suuresti viiakse struktuurtoetuste meetmeid ja projekte ellu plaanipäraselt, mõned
projektid on siiski takerdunud vaidlustatud hankemenetluste taha, mis avaldavad mõju
projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (periood 2007-2013) on üheteistkümne kuuga välja
makstud 131,8 mln eurot ehk 97,0% aastaks plaanitust (aasta varasemaga võrreldes
14,3 mln eurot rohkem). Novembris maksti välja 11,9 mln eurot. Peamiselt maaelu
arengukava toetuste meetmetest lähtudes võib prognoosida 2012. aasta eelarve
ületamist
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik
kasutamine (5,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad
aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (0,1 mln eurot) on
samuti plaanipärane. Doonorite rahastamisotsuseid on loota aasta lõpus.
21. Kogu programmperioodi struktuuritoetusi
kasutatud 57%
• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on
2012. aasta üheteistkümne kuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 91,0% ja toetusi
kasutatud 56,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).
• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 1. novembri seisuga Euroopa
Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt neljandal
kohal (42,6%), eespool on Saksamaa (43,1%), Leedu (48,9%), Portugal (50,7%) ja meile
järgneb Soome (41,99%). 01.01.2012 seisuga olime kuuendal ja 01.10.2012 seisuga
samuti neljandal kohal
• Maaelu arengukava 2007-2013 perioodi projekte on 2012. aasta üheteistkümne kuu
lõpu seisuga heaks kiidetud 84,0% ja toetusi kasutatud 64,1% ulatuses perioodiks
määratud vahenditest (723,7 miljonit eurost). Euroopa Kalandusfondi 2007-2013
(EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 75,3% ja 45,5% ulatuses perioodiks
määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).
22. Suhteliselt on välistoetuste väljamaksed suurimad
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
300 100
91.7 90
250 83.7
78.5 80
71.5 71.7 70
200
58.3 60
53.0 54.8
150 133.4 137.6 135.3 50
108.7 40
100
30
57.0
48.2 20
50
22.3 10
9.8
152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 12.5
0 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM ülejäänud
(regionaal) (julgeolek) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).
23. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
800 140
735.4 128.1
700 120
109.5
600 97.0
100
500 483.5
80
65.8
400
60
300
40
200
135.9 131.8
100.0
100 20
5.2 7.6
20.1 25.8
5.2 6.7 0.5 4.8 5.3
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP
Tagatisfond
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).
24. Eraldiste maht on kasvanud 2%
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100
368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 286,1 340,4 324,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Üheteistkümne kuuga on eraldisteks suunatud 3,75 mld eurot
ehk 2% (75 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus
75,5%.
– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku
kogumispensionifondi.
25. Pensionikulud veavad sotsiaalkulude kasvu
• 2012. aasta 11 kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,43 mld
eurot ehk 155,6 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 89,4%
2012 11 kuud vs 2011 11 kuud
Muutus Mln eurot Muutuse %
Riiklikud pensionikulud 52,6 4,6
Ravikindlustuskulud 43,1 6,5
Kohustuslik kogumispensionifond 75,9 121
Puuetega inimeste toetused 2,5 5,1
Vanemahüvitis 11,0 7,0
Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 6,5 33,3
Peretoetused 1,3 1,5
Töötutoetus 0,8 13,4
• Novembris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 222,2 mln eurot ehk 8,2%
aastaks plaanitust. Seda on 14,4 mln eurot (6,9%) rohkem kui 2011. aastal.
27. Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) II
160,000,000
140,000,000
120,000,000
100,000,000
80,000,000
60,000,000
40,000,000
20,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012
11 kuud (mln eur) Plaanitust November (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 67,3 86,4% 5,9
Töötutoetus 5,3 83,0% 0,3
II sammas 138,8 82,2% 13,3
28. Töötukassa 10 kuu ülejääk 102 mln eurot
Kuised tulemid 2010-2012
20 120
15 100
80
10
60
5
40
0 20
-5 0
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2012. aasta kümne kuu ülejääk oli 102 mln eurot (82% eelarvest) ehk eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes 5,1 mln eurot (4,7%) väiksem.
• Kümne kuu tulud olid 207,3 mln eurot ehk 82,3% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 3,1 mln eurot (1,5%) suurem.
• Kümne kuu kulu oli 104,9 mln eurot ehk 82% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulu 8,2 mln eurot (8,5%) suurem.
• Oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 37 293 ehk 9280 töötut (17,8%)
vähem kui aasta varem samal ajal ning 888 töötut (2,4%) rohkem kui eelmisel
kuul.
29. Haigekassa ravikindlustuse kulud on
20
võrreldes mullusega 8% kasvanud
10
0
-10
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-20
-30
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
• Haigekassa 10 kuu kumulatiivne tekkepõhine tulem oli 0,1 mln eurot. 2012. aasta lõpuks
on plaanitud siiski defitsiit 6,6 mln eurot.
• Kümne kuuga on tulusid laekunud 642 mln eurot ehk 82% eelarvest, sealhulgas
sotsiaalmaksu 638 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 39 mln eurot rohkem.
• Kulusid on samal ajal tehtud 642 mln eurot ehk 82% eelarves planeeritust. Võrreldes
2011. aastaga on kulud kasvanud 48 mln eurot. Raviteenuste eelarve on mõnevõrra
ületäidetud, samas kui ajutise töövõimetuse hüvitistele ja ravimite hüvitistele on kulunud
planeeritust vähem. Raviteenustele kulus 475 mln (85% eelarvest), ajutise töövõimetuse
hüvitisteks 71 mln (81% eelarvest) ja ravimite hüvitamiseks 82 mln eurot (80% eelarvest).
30. Reservide mahtu on mõjutanud Töötukassa raha ja
juulis võetud EIB laen
1,800 68.8 80.0
1,600
60.0
1,400
1,200 40.0
22.6
1,000
20.0
800
-3.4
600 523.6 683.3 0.0
904.0 -16.8 636.1 1,289.8
400 -28.1 -20.0
200
460.0 301.8 320.2 333.0 346.4
0 -40.0
2008 2009 2010 2011 2012
lõpp lõpp lõpp lõpp november
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
• Novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,64 mld eurot.
• Reservide mahtu on suurendanud Töötukassa vahendite arvamine reservide hulka ning
juulis võetud EIB laen (385 mln eurot), kahandanud aga Eesti Energia aktsiakapitali
suurendamine (150 mln eurot). Novembris suurenesid likviidsed varad 64 mln eurot.
31. Valitsussektori finantskohustused suurenenud
Mld EUR
12.00
Valitsussektori finantsseisu muutus 2008-2012 (okt) 11.04
10.42
10.00 9.23 9.22 9.14
8.00
6.00
4.20
4.00 2.80 2.97 2.74 2.67 2.91 3.11 3.33 3.43
2.69
1.68 1.87 1.72 1.60 1.91 1.47 1.42 1.76
2.00 1.26 1.24
0.00
2010
2008
2009
2010
2011
2012
2008
2009
2010
2011
2012
2008
2009
2011
2012
2008
2009
2010
2011
2012
2008
2009
2010
2011
2012
Likviidsed varad Käibevara kokku Lühiajalised kohustused Kohustused kokku Netovara
• Valitsussektori bilansimaht oli oktoobri lõpus 13,3 mld eurot, kasvades
2011. aasta lõpust 0,7 mld eurot.
• Eelmise aasta lõpuga võrreldes on käibevara kasvanud 240 mln euro ja
põhivara 452 mln euro võrra.
• Lühiajalised kohustused on kasvanud 338 mln eurot, pikaajalised kohustused
435 mln eurot ning netovara vähenenud 78 mln eurot.
32. Valitsussektori eelarvepositsioon taas ülejäägis
% SKPst
2
1 1,60
0,22
0
-1 -0,35
-2
-1,75
-3
-4
-3,67
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Oktoobri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine ülejääk 37,8 miljonit
eurot ehk 0,2% SKPst* (218 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).
• riigieelarve puudujäägis 40 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 28 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 103 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 53 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.
