8. Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel
tuhat %
60 24
40 21
20 18
0 15
-20 12
-40 10.2 9
-60 6
-80 3
I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012
Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
12. Riigieelarve tulusid on laekunud 59%
• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 546,4 mln eurot ehk
8,8% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on laekunud 3,7
mld eurot ehk 59% planeeritust
Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes laekus tulusid 108,2 mln
eurot ehk 3% rohkem
• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 714,8 miljonit eurot ehk
58,2% kavandatust.
Võrreldes 2011. aasta seitsme esimese kuuga laekus maksutulusid
273,1 miljonit eurot ehk 11,2% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 963,1 miljonit
eurot ehk 62,1% planeeritust.
Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi
tulusid 153,9 miljonit eurot ehk 13,8% vähem.
13. Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla
väiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
Võrreldes 2011. aasta seitsme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 153,9 mln eurot vähem:
• Välistoetusi 164 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142,3 mln eurot vähem;
• Muid tulusid 10,1 mln eurot vähem, sh saastetasusid 1,8 mln eurot vähem;
• Varade müügitulu laekus 7,1 mln eurot vähem;
• Tulusid varadelt laekus 17,6 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 23,9 mln eurot rohkem
• Riigilõive laekus 3,7 mln eurot rohkem.
14. Juuli laekumised olid 14,4% suuremad
kui möödunud aastal
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012
400 365,3
300 214,1
200 101,7
67,4 86,6 101,2
100 26,8
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide
müügist saadavatest summadest.
• Selle aasta juuli suurem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus
18,9 miljonit rohkem.
• 2,4 miljonit laekus tulusid rohkem ka kaupade ja teenuste müügist.
• Tulusid varadelt laekus 4,8 mln ja muid tulusid 4,5 mln vähem.
16. Riigieelarve kulusid tehtud 52,5% plaanitust
Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa
800
700
600
500
400
300
200
100
484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Seitsme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1% rohkem
kui eelmisel aastal ehk 3,56 mld eurot.
17. Riigituludest kulusid tehtud 2,9 miljardit
Riigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)
3,500 400
3,000 351.2 350
2,500 258.0 300
250
2,000
200
1,500
150
1,000 33.9 100
54.9
500 32.0
50
2,944.5 425.2 5.6 151.2 26.3
0 0
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus
tehingud
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
• Riigitulude arvelt on seitsme kuuga kulusid tehtud – 2,94 mld eurot
ehk 55% plaanitust (aasta varem 2,83 mld eurot ja 57%).
• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,43 mld eurot (34%
eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,15 mld eurot
vähem.
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
19. Tegevuskulusid 7 kuuga 53,8% eelarvest
Tegevuskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 597,0 mln eurot ehk
oodatust vähem, ent siiski 4,6% rohkem kui mullu sama ajaga.
• Personalikuludeks kasutati seitsme kuuga 344 mln eurot ehk 59%
eelarvest (mullu 7 mln eurot vähem).
• Majandamiskulusid tehti viie kuuga 253 mln eurot (mullu 19 mln
eurot vähem). See moodustab vaid 48% aastaeelarvest.
20. Investeeringute kasutamine kasvas juulis hüppeliselt
150
13,1
100 5,1
0,6 5,1 7,5 7,2
0,7
50 93,1
59,0 66,7 58,2 58,0 63,8
47,2
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
•Seitsme kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 485,2
mln eurot (sh saastekvoodi müügitulude arvelt 39,3 mln). See on 5,1 mln ehk
1,2% vähem kui 2011. aasta samal perioodil.
•Juulis investeeriti 106,2 mln eurot, millest 56% moodustasid välistoetustega
seotud investeeringutoetused ja kvoodimüügi arvelt tehtavad investeeringud.
Võrreldes juuniga on investeeringute kasutamine kasvanud 35,2 mln eurot.
•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 39,8% eelarvest. Kuigi esimeses
poolaastas investeeriti edasi lükkumiste tõttu plaanitust vähem, siis juulis juba
kaks korda rohkem kui kuu varem (juunis 23,6 mln ja juulis 46,1 mln eurot).
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas
investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik
saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves
investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
21. Välistoetuste väljamaksed 41,5% aastaks
planeeritust
• Seitsme kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 416,2 mln eurot, ehk 41,5%
planeeritust (59,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest juuli
kuus 66,7 mln eurot.
• Struktuuritoetuste arvel on seitsme kuuga tehtud väljamakseid 297,1 mln eurot, ehk
40,4% planeeritust. Väljamaksed on 55,3 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal
perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 7,6 protsendipunkti suurem. Juuli kuus
maksti välja 57,5 mln eurot.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja
makstud 83,6 mln eurot, ehk 61,5% planeeritust, mis on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 9,0 mln rohkem. Juuli kuus maksti välja 5,3 mln eurot.
Prognoositakse 2012. aasta eelarve ületamine, peamiselt maaelu arengukava toetuste
meetmete arvelt.
• Põhiliselt toimuvad väljamaksed ajagraafiku järgselt (suurem osa väljamaksetest
prognoositakse sügisperioodiks). Samal ajal on endiselt probleemiks projektide
hangete vaidlustused, hangete kallinemised ehitushindade tõusu
tulemusena, töövõtjate lepingutest taganemised majandusraskuste tulemusena, mis
avaldab mõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.
22. Eelarvega võrreldes on välistoetuste väljamaksed suurimad
Siseministeeriumi valitsemisalas
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
300 60
56.1
53.5
250 50
48.4
46.9
42.0 42.3
200 40
36.5
32.1
150 30
99.9 93.3
100 20
71.3 66.9
50 33.4 10
28.1
17.4
152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 6.1
12.5
0 0
HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud
(regionaal) kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
23. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
800 90
735.4
78.7
700 80
70.9 69.0
70
600
60
500
50
400 40.4
40
297.1
300
30
200
135.9 20
96.4 100.0
100 7.0
3.1 10
3.1 20.1 15.8 6.7 0.5 4.8 3.3
0 0
Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi
toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP
Tagatisfond
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
24. Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100
368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Seitsme kuuga on eraldisteks suunatud 2,48 mld eurot ehk 2%
(50 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 49,9%.
– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku
kogumispensionifondi.
25. Peamised sotsiaalkulud on suurenenud
• 2012. aasta seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,54 mld
eurot ehk 97,5 mln eurot (6,7%) mullusest rohkem. Eelarvest 56,9%.
2012 7 kuud vs 2011 7 kuud
Muutus Mln eurot Muutuse %
Riiklikud pensionikulud 31,3 4,3
Ravikindlustuskulud 27,8 6,5
Kohustuslik kogumispensionifond 48,4 128
Puuetega inimeste toetused 1,7 5,4
Vanemahüvitis 6,6 6,6
Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 4,3 31,9
Peretoetused 1,0 1,7
Töötutoetus 0,4 8,9
• Juulis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233,7 mln eurot ehk 8,6% aastaks
plaanitust. Seda on 20,7 mln eurot ehk 9,70% rohkem kui 2011. aasta juulis.
27. Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II
100,000,000
90,000,000
80,000,000
70,000,000
60,000,000
50,000,000
40,000,000
30,000,000
20,000,000
10,000,000
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2009 2010 2011 2012
7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 43,6 56,0% 6,2
Töötutoetus 3,8 59,2% 0,5
II sammas 86,1 51,1% 15,3
28. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt
Kuised tulemid 2010-2012
20 70
60
15
50
10 40
5 30
20
0
10
-5 0
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
• 2012. aasta kuue kuu tekkepõhine ülejääk oli 59,7 mln eurot (48% eelarvest)
ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,0 mln eurot väiksem.
• Kuue kuu tulud olid 127,5 mln eurot (51% eelarvest) ehk mullusega võrreldes
3,8 mln eurot (3,0%) suurem.
• Esimese poolaasta kulu oli 67,7 mln eurot (53,0% eelarvest), mida on
eelmise aasta samast perioodist 6,7 mln eurot (11,0%) rohkem.
• Juuni lõpus oli registreeritud töötuid 41 102 ehk 11 245 töötut (21,5%) vähem
kui aasta tagasi samal ajal ning 2 448 töötut (5,6%) vähem kui mais.
29. Haigekassa puudujääk on vähenenud
20
0
-20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
-40
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
•Haigekassa 6 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 7 mln eurot. Võrreldes mai
kuuga on puudujääki vähendatud 17,8 mln eurot. Analoogselt eelnevate aastatega on
kulude osakaal esimesel poolaastal suurem ning aasta teisel poolel hakkab puudujääk
vähenema.
•Kuue kuuga on tulusid laekunud 390,7 mln eurot ehk 50% eelarvest, sealhulgas
sotsiaalmaksu laekus 388,2 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulusid
laekunud 27 mln eurot rohkem.
•Kulusid on kuue kuuga tehtud 395,7 mln eurot ehk 50,3% eelarves planeeritust. Võrreldes
2011. aastaga on kulud kasvanud 29,3 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 291,7
mln (51,8% eelarvest) ajutise töövõimetuse hüvitisteks 46,7 mln (52,8% eelarvest) ja
ravimite hüvitamiseks 49,2 mln eurot (48,3% eelarvest).
30. Juulis kasvatas riigikassa likviidsete vahendite
2,000
mahtu väljavõetud laen 100.0
1,800 77.7
80.0
1,600
1,400 60.0
1,200 30.5 40.0
22.6
1,000
11.0 20.0
800
-3.4
600 958.0 523.6 683.3 0.0
851.6 -16.8 636.1 1,377.2
400 904.0
-28.1 -20.0
200 381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 344.9
0 -40.0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Juuli
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
• Juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,72 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,38 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha
(sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 1,05 mld eurot.
• Kui esimesel poolaastal suurenesid likviidsed varad peamiselt tänu Haigekassa ja
Töötukassa reservide ületoomisele (kokku 431 mln eurot), siis juulis kasvatas reserve
võetud EIB laen (385 mln eurot) ning kahandas Eesti Energia aktsiakapitali
suurendamine (150 mln eurot).
31. Valitsussektori eelarvepositsioon on paranemas
% SKPst
2
0,72
1
0
-0,17
-1
-1,14
-2
-1,82
-3
-4
-3,88
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Juuni lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 29 miljonit
eurot ehk 0,17% SKPst* (145 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).
• riigieelarve puudujäägis 109 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 64 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 54 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 38 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.
