Kunst

7,789 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
7,789
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
53
Actions
Shares
0
Downloads
16
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Johannes Itten (1888-1967) Šveitsi maalikunstnik
  • Füüsik Isaak Newton kirjeldas seda 17-ndal sajandil “ Valgused, mis erinevad värvilt, on eristatavad ka tänu nende erinevale murdumisele”
  • Nähtava valguse spekter – lõpmatult palju värvitoone Newton jaotas värvispektri vastavalt 7 muusikalise heli ja 7 planeedi kontseptsioonike seitsmeks osaks: Punane, oranž, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne
  • Kasutades universaalseid värvide põhinimesid on otstarbekam jaotada kuueks Vastavalt nägemistajule võib jagada kolmeks tsooniks, mille võimsuse summa annab vastavalt sinise, rohelise või punase värviaistingu
  • Kunst

    1. 1. VÄRVIÕPETUS Цветоведение
    2. 2. PÕHIMÕISTED ОСНОВНЫЕ ПОНЯТИЯ <ul><li>Põhivärvid – основные цвета </li></ul><ul><li>Primaarvärvid – первичные цвета </li></ul><ul><li>Sekundaarvärvid - вторичные цвета </li></ul><ul><li>Värviring – цветовой круг </li></ul><ul><li>Kromaatilised värvid – хроматические цвета </li></ul><ul><li>Akromaatilised värvid – ахроматические цвета </li></ul>
    3. 3. PÕHIVÄRVID Kollane,punane ja sinine on põhivärvid ,neid ei saa koostada segamise teel Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve Millised värvid on põhivärvid? Miks nimetatakse neid põhivärvideks? Primaarvärvid ja sekundaarvärvid. Kuidas tekivad sekundaarvärvid?
    4. 4. VÄRVIRING K+P=ORANZ P+S=VIOLETT S+K=ROHELINE Oranz,violett ja roheline on II ast- me värvid
    5. 5. VÄRVIDE SEGAMISE ELEMENTAARTABEL Põhivärvid. Põhivärvide oma-vahelisel segamisel tekivad sekundaar-värvid. Värve on võimalik helestada ja tumestada
    6. 6. VÄRVI PÕHIKARAKTERISTIKUD <ul><li>Värvitoon (värvus) </li></ul><ul><ul><li>Ideaaliks spektrivärvid </li></ul></ul><ul><li>Küllastus, kromaatilisus </li></ul><ul><ul><li>Kromaatilised </li></ul></ul><ul><ul><li>Akromaatilised </li></ul></ul><ul><li>Heledus </li></ul><ul><ul><li>Helestamine </li></ul></ul><ul><ul><li>Tumestamine </li></ul></ul>
    7. 7. VÄRVITOONID <ul><li>Põhivärvide segamisel saadakse uusi värvitoone </li></ul><ul><li>Lähistoonid </li></ul>
    8. 8. KROMAATILISUS <ul><li>Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid </li></ul><ul><li>Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid </li></ul>Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma
    9. 9. VÄRVIDE HELEDUS <ul><li>Primaarsed ja sekundaarsed värvid </li></ul><ul><li>Akromaatilised värvid </li></ul><ul><li>Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada </li></ul><ul><li>Heleduse ja tumeduse astmed </li></ul>
    10. 10. KOMPLEMENTAARVÄRVID Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANE-ROHELINE (S+K) KOLLANE-VIOLETT (P+S) SININE-ORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas
    11. 11. SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID SOOJAD KÜLMAD
    12. 12. VÄRVILAHENDUS TOON TOONIS <ul><li>Värviringil olevaid värvitoone võib helestada ja tumestada </li></ul><ul><li>V õib valida ainult ühe sobiva värvitooni, värvida toon - toonis </li></ul>
    13. 13. MEELEOLU LOOMINE VÄRVILAHENDUSEGA <ul><li>Värviring ja värvilahendused: </li></ul><ul><li>toon - toonis, </li></ul><ul><li>lähistoonides, </li></ul><ul><li>vastandvärvides, </li></ul><ul><li>soojades toonides, </li></ul><ul><li>külmades toonides. </li></ul>
    14. 14. VÄRVIKONTRASTID <ul><li>Värv – värvis </li></ul><ul><li>Hele – tume </li></ul><ul><li>V astandvärvid </li></ul><ul><li>Soe - külm </li></ul>
    15. 15. KVANTITEETKONTRAST Iga värvitoon nõuab harmoonia saavutamiseks teatava hulga kontrasttooni (vastandvärvi) PUNANE - ROHELINE 1/2 - 1/2 ORANZ - SININE 1/3 - 2/3 KOLLANE - VIOLETT 1/4 - 3/4
    16. 16. SIMULTAANKONTRAST Ühe värvitooni mõju teisele Oranzil taustal muutub hall toon külmemaks, sinisel soojemaks Punane ruut tundub valgel taustal tumedam, mustal heledam
    17. 17. VALGUS
    18. 18. VALGUS JA VÄRV <ul><li>Päikesevalgus on liitvalgus </li></ul><ul><li>Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks </li></ul>
    19. 19. SPEKTRIVÄRVID <ul><li>Seitse spektrivärvi </li></ul><ul><ul><li>p unane </li></ul></ul><ul><ul><li>oranž </li></ul></ul><ul><ul><li>kollane </li></ul></ul><ul><ul><li>roheline </li></ul></ul><ul><ul><li>sinine </li></ul></ul><ul><ul><li>indigo </li></ul></ul><ul><ul><li>violetne </li></ul></ul>
    20. 20. VÄRVISPEKTRI JAGAMINE <ul><li>Värvispektri jagamine kuueks tsooniks </li></ul><ul><li>Spektrivärvid on värvitooni </li></ul><ul><li>puhtuse hindamisel ideaaliks </li></ul><ul><li>Vastavalt nägemistajule – </li></ul><ul><li>kolmeks tsooniks </li></ul><ul><ul><li>RGB-süsteemile aluseks </li></ul></ul>
    21. 21. VÄRVIMUDELID <ul><li>RGB (red green blue) – aditiivne värvimudel </li></ul><ul><ul><li>Aisting – kiirguse liitumisega (sünteesiga) </li></ul></ul><ul><li>CMYK (cyan magenta yellow key) –subtraktiivne värvimudel </li></ul><ul><ul><li>Aisting – kiirguste eraldamisega (sünteesiga) </li></ul></ul>
    22. 22. RGB (RED GREEN BLUE) <ul><li>R-red,   G-green,  B-blue,  C-cyan,  M-magenta,  Y-yellow </li></ul>
    23. 23. CMYK (CYAN MAGENTA YELLOW KEY) <ul><li>Cyan -värviga kaetud pind neelab pealelangevast valgest valgusest täielikult ära punase valguse </li></ul><ul><li>Magenta -värviga kaetud pind rohelise </li></ul><ul><li>Yellow -värviga kaetud pind sinise valguse </li></ul>
    24. 24. CMYK <ul><li>Cyan -värvi, magenta -värvi ja yellow -värvi segamisel neelatakse kogu pealelangev valgus - pind tundub peaaegu mustana </li></ul>R-red,   G-green,  B-blue,  C-cyan,  M-magenta,  Y-yellow
    25. 25. KASUTAMINE <ul><li>RGB </li></ul><ul><ul><li>kasutatakse valgust kiirgavate seadmete, näiteks telerite ja arvutimonitoride töös </li></ul></ul><ul><li>CMYK </li></ul><ul><ul><li>kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites </li></ul></ul>
    26. 26. VÄRVIPRINTERID <ul><li>Kujutis arvuti monitoril kasutab RGB-värve </li></ul><ul><li>printimiseks tuleb konverteerida CMYK- kujutiseks </li></ul><ul><li>Seda tehakse tarkvaraliselt printeri juhtprogrammi ehk draiveri abil </li></ul>
    27. 27. NELJAVÄRVITRÜKK <ul><li>Menetlus põhineb substraktiivsel </li></ul><ul><li>CMYK-värvimudelil </li></ul>
    28. 28. VÄRVILAHUTUS <ul><li>Etapp värvifotode ja graafika trükiette - valmistuses, kus originaalkuva lahutatakse neljaks komponendiks: cyan, magenta, yellow, black </li></ul>
    29. 29. VÄRVIRING <ul><li>s eosed kolme erineva põhivalguse (RGB) ja kolme põhivärvi (CMY) vahel </li></ul>

    ×