3. Demokraatia vormid otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum esindusdemokraatiaehkliberaalne demokraatia. Esindusdemokraatiavariandid elitaardemokraatia – võimkoondubkitsagrupidprofessionaalsetepoliitikutekätte osalusdemokraatia– kodanikudkaasatakse kodanikuühiskonna kauduotsustusprotsessi
4. Osalusdemokraatia Osalusdemokraatiaon demokraatia vorm, mille puhulrahvastkaasatakseotsustusprotsessi. Osalusdemokraatiavorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu seaduseloomes jamuudesküsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogujavalitsusepädevuses, on otsedemokraatia. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimisealuseid. Osalusdemokraatiapeamineülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Osalusdemokraatiaüldisekslähtekohaks on see, et ka demokraatlikultvalitudesindajatetehtudotsustealusekspeabolemanendeinimestekuulamine, kedakõnealuneotsuspuudutab; paljusid (nt. kohalikutasandi) otsuseid on võimaliklangetadaesinduskogudestsõltumatultvõinendepooltantudvolitusega.
5. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimukaudselt, esindajatekaudu. Parlamentaarses riigisvalib rahvas oma esindajadainultparlamenti (näiteksEestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteksVenemaal, USA-s) valib rahvas niiparlamendikui ka presidendi. Kuna esindusdemokraatiakõigesuuremaksprobleemiksvõibpidada täieliku läbipaistvusepuudumistjaseetõttuvõimukaugenemistrahvast, siisrakendataksepaljudeskogukondadesühiskonnajuhtimisel otsedemokraatia jaosalusdemokraatiapõhimõtteid. Otse- jaosalusdemokraatiaprobleemiks on võrreldesesindusdemokraatiagasuuremaja- jamuuderessurssidekuluotsustetegemisel. Seetõtturakendataksesuuremateüksuste (linn, riik, riikideliit) juhtimiseleelkõigeesindusdemokraatiat.
