7. Vee molekulide
polaarsus- vastastiktoime
Vee molekulide vastastiktoime:
a) Hapniku aatom on vee molekulis seotud mõlema vesiniku
aatomiga kovalentse sideme abil.
b) Hapniku aatomil on tugevamad mittemetallised omadused
ning tõmbab ühist elektronpaari tugevamini enda poole.
c) Hapniku aatomil tekib väike negatiivne osalaeng ja vesiniku
aatomil positiivne osalaeng
8. MEELDETULETUSEKS
1) Mis on soolad? Too mõni näide.
2) Mis toimub soola lahustumisel vees.
Soola lahustumine vees
10. Soolade lahustumine
koosneb kahest protsessist:
a) ioonide üleminek lahusesse lahusti
(vee) molekulide toimel
b) ioonide ümbritsemine lahusti (vee)
molekulide poolt-hüdratatsioon
11. Millest oleneb soola
lahustumise soojusefekt?
1) Aine lahustumisel kulub energiat ioonide
üleminekuks kristallidest lahusesse - seega
energia neeldub (endotermiline protsess)
2) Ioonide ümbritsemisel lahusti molekulide
poolt eraldub energiat - eksotermiline
reaktsioon
12. Soojusefekti teke
Lahus jahtub, kui kristallivõre
lõhkumiseks kulub rohkem energiat,
kui hüdratatsioonil eraldub.
Vajaminev energia võetakse lahusest.
Lahus soojeneb siis, kui
hüdratatsioonil eraldub rohkem
energiat, kui kristallivõre lõhkumiseks
kulus.
13. TAHKETE AINE LAHUSTUMINE
VEES - ENDOTERMILINE(soojus
neeldub) PROTSESS, SEST
KRISTALLVÕRE LÕHKUMISEKS
KULUB ROHKEM ENERGIAT, KUI
ERALDUB ENERGIAT IOONIDE
HÜDRAATUMISEL.
16. Miks ammooniumkloriidi lahustumisel
vees temperatuur langeb?
Ammooniumkloriidi lahustumisel vees
lahuse temperatuur langeb, sest
hüdratatsioonil eraldus vähem energiat,
kui kristallivõre lõhkumiseks kulus –
soojus neeldub
17. Miks kaltsiumkloriidi lahustumisel
vees temperatuur tõuseb ?
Kaltsiumkloriidi lahustumisel vees
lahuse temperatuur tõuseb, sest
hüdratatsioonil eraldus rohkem
energiat kui kristallivõre lõhkumiseks
kulus – soojus eraldub
Miljonimäng keemias
24. 3) Kuidas saab lihtsalt otsustada, kas
soola lahustumisel energia neeldub või
eraldub?
a)
mõõdan temperatuuri, katsun katseklaasi käe
b) teen arvutuse
c) koostan reaktsioonivõrrandi
44. Kasutatud kirjandus
1.L.Tamm. H.Timotheus (2007). Keemia VIII klassile:
Keemilistest reaktsioonidest argieluni I osa. Avita
2. L.Tamm(2008). Üldine ja anorgaaniline keemia. Õpik
gümnaasiumile. I osa, AVITA 3)
3.www.northland.cc.mn.us/biology/Biology1111/animations/disso
lve.html
4.http://www.mhhe.com/physsci/chemistry/essentialchemistry
/flash/molvie1.swf
5.http://www.teachersdomain.org/resource/lsps07.sci.phys.ma
tter.dissolvesalt/
