2. Miks just loodus?
Looduses viibimine tagab lastele piisava liikumisvajaduse –
lapsed on tervemad
Õppimine läbi mängu – saab kasutada palju erinevaid
materjale, võimalus lõimida erinevad tegevused
Looduse tundmaõppimisel kasutavad lapsed kõiki meeli
(nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) –
lastele kinnistuvad teadmised paremini
3. Looduses tegutsedes on lihtsam lapsi motiveerida – huvi
tekkimisel omandavad teadmised püsivama tulemuse
Suureneblaste keskendumisvõime – looduskeskkond ja
loodushääled muudavad lapsed rahulikumaks
Looduses on lastel piisavalt ruumi „olemiseks“, ta saab olla tema
ise – seeläbi väheneb agressiivsus ja võimalikud
käitumisprobleemid kuna piiravaid tegevusi ja korraldusi on vähem
Looduses läbiviidavad tegevused õpetavad lapsi tegema koostööd
– palju erinevaid koostöövorme (nt.millegi otsimisel)
4. Õpetajal
on loodust uurides ning õppetegevust läbi viies
suunav, mitte juhtiv roll
Õpetaja poolt esitatavad küsimused peavad innustama lapsi
leidma loovaid ja läbimõeldud vastuseid (küsimused, millel
puudub „õige“ vastuse variant)
Jõukohasust ja eluligidust , lähemalt kaugemale õppimist
5. Et need oleksid lapsele emotsionaalsed ja meeldejäävad:
Vabamäng
Vaatlused
Õpperajad, õppekäigud
Töötamine looduses
Matkad
Erinevad kunstitegevused
Teaduslikud katsed
Keskkonnamängud
Mängupeod
Audiovisuaalne materjal jne.
6. Kartus olla loov – arvates, et nad ei ole loovad. Loovus ei ole
ainult pildi maalimine, vaid killuke meie mõtetes ja tegudes,
mis ei jälgi harjumuspärast rada, vaid valib uue viisi
eneseväljendamiseks ja asjade lahendamiseks.
NB! Motiveeri iseennast ja lapsi olema loov, otsima ning
leidma asjadele uudseid lahendusi, eksperimenteerima ja
katsetama uusi võimalusi erinevates asjades/olukordades
7. Hirm ebaõnnestumise ees – lihtsam ja turvalisem on mitte
midagi teha ning katsetada, sest siis ei saa midagi
ebaõnnestuda. Näited: „Ma pole piisavalt hea!“ „Mul
puuduvad piisavad kogemused ja teadmised!“ „Ei julge
avaldada oma arvamust, sest äkki näen siis rumal välja!“ jne.
NB! Tegelikult ei eksisteeri ebaõnnestumisi, on olemas vaid
õpikogemused ja seega pole võimalust ka läbikukkumisele.
Sisenda iseendale ja lastele, et usalda iseennast ja
väärtusta iga kogemust kuna see on õppimiseks ja
arenemiseks oluline. Kui väärtustad oma andeid ja julgeid
neid rakendada, siis hoiad oma loovenergia „voolamises“
8. Takerdume kinni ühte kindlasse „õige“ vastuse
otsimisse, otsides seda harjumuspärasel viisil - nt.milline
näeb välja tigu, konn või lepatriinu. Võime ju leida vastuse
raamatust, internetist vm., kuid selline lähenemisviis pidurdab
suuresti loovust (me ei näe ju asju ühtemoodi).
NB! Lahenduste ja vastuste leidmisel peaks olema
paindlikum , püüdma ise ja laskma ka lapsel endal lahendusi
leida. Vastasel juhul paneme lapse loovuse lukku („aga
raamatus on nii“)
9. Võistlemine ja võrdlemine (kes on andekam ja parem).
Õpetaja ei tohi anda hinnanguid, sest võrdlemine võib
tekitada teiste suhtes üleoleku tunde või alaväärsustunde.
NB! Igaüks on meist ainulaadne ja omab just talle erilisi
andeid. Püüda suunata koostööle, kus on kõikidel võimalus
täiendada oma erilisusega, ideedega ja kogemustega. Julgus
avaldada oma arvamust- ei tohi olla kinni teiste arvamustes
ja autoriteetides vaid väärtustada ennast sellisena nagu oled.
10. KÕIGE TÄHTSAM ELUS ON PAINDLIKKUS JA
TUGEV TEADMISTEHIMU.
ÜKSKÕIK MIDA TEED, TEE SEDA NII, ET SELJA
TAGANT TÕUSEB SUITSU, TORMA SINNA OTSE
KEHAGA JA KAHE KEERUGA, AINULT NII VÕID
LUNASTADA ENDA AUSTAMISE.
KUI KUKUD, TÕUSE ÜLES, PANE PLAASTER
PÕLVELE JA MINE TAAS EDASI.
KUI KUKUD UUESTI, SIIS MÕTLE, ET KEEGI EI
KUKU NII ILUSASTI KUI MINA, NII TOREDASTI
OTSE KÕHULI JA KESET SUURT PLATSI....
