Mõtteid, kuidas tekitada pilvede vastu huvi (võtmesõna relevantsus).

1. Pilved
Relevantse stsenaariumi näidis
Jüri Kamenik
Tartu 2010

2. Sissejuhatuseks mõned küsimused
mõtlemiseks
• Kas olete tähele pannud, kui sageli võib
Eesti taevas pilvi näha?
• Kas olete mõelnud, milline oleks elu siis,
kui kuude viisi ei ilmuks taevavõlvile ühtki
pilve?
• Milline on pilvede tähtsust?
• Millised pilveliigid on olemas ja kuidas
need tekivad?

3. Matkal
• Kujutleme, et lähete kuskile loodusesse matkama.
• Mingil põhjusel pole teil raadiot ega muid võimalusi
ilmateadetele ligi pääseda ja ei tea seega, millist ilma võib
näiteks ööseks oodata või päevaks.
• Tundub keerukas ja võib-olla isegi väljapääsmatu olukord…
• Aga üks hetk – taevas on ju pilved, mis kõnelevad meile ka
saabuvast ilmast.
• Et pilvede järgi ilm ennustada, selleks peame teadma
pilveliike ja millise ilma puhul üks või teine pilveliik või –
vorm tekib.

4. Pilved ja ilmaennustamine
• Sageli ei olda rahul ilmateadete täpsusega.
• Tekib küsimus, kas ennast saaks kuidagi aidata?
• Tuleb välja, et tõepoolest saab ka siin, nagu matkal
olleski, sest pilvede tekkimine, välimus ja
muutumine peegeldavad atmosfääris toimuvaid
protsesse.
• Seega, kuidas pilved saavad ilmaennustamisel
abiks olla ehk kuidas nende järgi ilma ennustada?

5. Pilvede uurimisest
• Võib tunduda üllatav, et pilvi ei püütud klassifitseerida
enne 19. sajandit. Milles oli asi?
• Pilvede uurimine võib-olla kliimaga seotud probleemide
võtmeküsimuseks, sest pilvedel on kiirgusbilansis oluline
roll.
• Mitte kõik pilved ei teki atmosfääri madalas osas, vaid
mõni tekib isegi 100 km kõrgusel maapinnast. Seda osa
atmosfäärist on suhteliselt palju vähem uuritud, kui teisi
osasid. Miks ja milliseid saladusi peidavad endas need
“kõrgatmosfääri” pilved?

6. Millist ilma ootame?