Ühe 2010. a. kevadel läbiviidud pilvede kohta käiva küsimustiku tulemused

1. Õpilaste ettekujutused ja
teadmised pilvedest
Jüri Kamenik
Tartu Ülikool

2. Teema valik
 Valida teema, mis tõesti huvi pakub;
 Teema võiks olla eluline, midagi, millega iga
päev kokku puututaks, mitte aga näiteks liiga
abstraktne või keerukas;
 Uurija peab uuritavat teemat valdama;
 Kuna pilvi on iga päev taevas, see pakub mulle
huvi ja tunnen neid võrdlemisi hästi, siis valisingi
sellise teema.

3. Metoodika
 Küsitluse viisin läbi Tallinna Mustamäe
Gümnaasiumis;
 Valisin kolm klassi, milles oleks enam-vähem
võrdne arv õpilasi;
 Põhikooli ja keskkool;
 Vastamiseks aega 15-20 minutit;
 Kokkuvõtteid tehes rühmitasin samasuguse
sisuga vastused;
 Graafikud, võrdlemine, järelduste tegemine.
NB!

4. Küsimustik
 Küsimustik 2 lehel, paar fotot;
 Võimalikud arusaadavad ja mitmekesised
küsimused;
 Mõned küsimused olid sisuliselt samad,
ent esitatud teistsuguses sõnastuses;
 Aega vastamiseks 15-20 minutit.

5. Probleemid
 Küsimustik ilmselt liiga pikk, mõned küsimused halvasti
sõnastatud või mõttetud (st ei heida valgust
uurimisteemale);
 Kõik õpilased ei võtnud küsimustikku tõsiselt;
 Vastamisel kiputi arutama pinginaabriga;
 Ühes klassis oli liiga vähe õpilasi, mistõttu selle jätsin
välja;
 Keerukas tõlgendada, vastused väga mitmekesised, ei
pruugi olla ausad ja on ilmselt mõjutatud küsimustikku
suhtumisest või pinginaabrist.
 Pildi valik on väga määrav!

6. Tulemused, 6. klass (vastas 18 õpilast)
1. Mis on pilv?
8
7
6
vastanute arv
5
4
3
2
1
0
muu veeaur taevakeha ei vastatud

7. Vastati veel…
 ei mäleta
 pilv on suur taevakeha
 pilv on veekogudest ülesse õhku tõusnud pilv
 pilv on veeaur, mis hõljub taevas
 pilv on taevas olev aurust tekkinud mass
 pilv on aurustunud vesi
 pilv on taevas olev
 pilv on aurustunud veekogu vee kogum

8. 2. Kas pilv võib-olla silmale ka nähtamatu?
12
10
vastanute arv
8
6
4
2
0
jah ei muu

9. Veel vastuseid…
 Ja
 jah
 võibolla ei tea
 jah võib
 jah, vahel
 ma ei tea
 -
 võimalik
 jah, kui veeauru on vähem
 ei või

10. 3. Millised sõnad seostuvad või
meenuvad pilvedega seoses?
20
15
vastanute arv
10
5
0
sademed kujundid varia

11. Valik vastuseid
 Suitsupilv
 vihm, lumi, lörts, rahe, taevas, hall
 vihm, lumi, lörts, äike, kole ilm
 päike, vikerkaar, hobune, maantee, põld, lehmad, hein
 külmus,
 pill, pilvik
 silm, päike, puu, vikerkaar, kapsas, gaasid
 jäneste sabad, valge, vihm, erinevad kujud
 pilvik, vihm, lumi
 kujundid,
 vihm, äike, tuul, lumi, rahe, suhkruvatt
 laugpilv, suitsupilv, vihmapilv
 vatt, lumi, pilvine, vahepeal meenutavad pilved mingeid kujundeid
või loomi, suhkruvatt
 taevas, valge, lumi, vihm

12. 4. Kas sa jälgid mõnikord pilvi?
8
7
6
vastanute arv
5
4
3
2
1
0
jah iga päev vahel

13. Olid sellised vastused
 Jah
 mõnikord ikka
 ja
 vahel küll
 jah, päikeseloojangul
 jah, iga päev
 jah, kui vaatan vahel autost välja, siis on huvitav vaadata, kuidas
pilved liiguvad
 Igapäev
 vahel, kui midagi huvitavat kujudest leidub
 ei
 jah, suvel
 jaa

14. 5. Kas pilved tekitavad ka emotsioone või
jätavad ükskõikseks?
12
10
vastanute arv
8
6
4
2
0
tekitavad vahel ei

15. Valik vastuseid
 Tekitavad emotsioone
 tekitavad emotsioone, kui on kole ilm
 kui on palju pilvi, siis mul tekib halb tuju
 kui on kole ilm, siis on paha tuju
 vahel teevad tuju heaks. (sinise taeva pilved)
 mõnikord on ka mingeid emotsioone
 Ei
 ma olin ükskord üliõnnelik, sest nägin üht kuju
 Ükskõik
 tekitavad küll, ma otsin sealt kujusid ja üritan minevikku ja tulevikku
vaadata
 jah, päikeseloojangul
 vahel leian pilvedest lahedaid kujutisi
 jah, mõnikord, kui näiteks suvel päikest võtan, vaatan mis need
võiksid olla (mis kujuga)
 mõnikord teevad rõõmsaks.

16. 6. Millised nähtused kaasnevad
pilvedega?
12
vsatanute arv
10
8
6
4
2
0
ria
d
e
d
en
ju
k
va
äi
ku
/lo
ed
m
de
sa

17. Valik vastuseid
 vihm, tormid, lumi ja teised sademed
 Ilm
 äike, sademed
 kaasneda võivad vihm, rahe, lumi
 vihm, äike, pilvisus
 vihm, äike, tornaado
 erinevad kujud
 vihm, rahe, lumi, äike ja muu selline
 vahel tuleb mõni multikas silme ette
 vahest loomade moodi pilved
 kujud, loomade kujud tavaliselt
 tormid, sademed

18. vastanute arv
0
2
4
6
8
10
12
14
rü
nk
pi
lv
ed
kiu
dp
il v
ed
la
ug
pi
lve
d
vih
m
ap
il v
ed
m
7. Milliseid pilveliike oskad nimetada?
uu
/-

19. Valik vastuseid
 Laugpilv, rünkpilv, vihmapilv
 rünkpilved, äikesepilved, laugpilved, vihmapilved,
kiudpilved
 pilvekristallid, kiudpilved, rünkpilved
 rünkpilved, laugpilved)
 -
 rünkpilved, mingid tupsuvärgid ja siis sellised triibud
(kiudpilved)
 hetkel pole meeles ühtegi
 valge pilv
 rünkpilved, kiudpilved
 laugpilv, rünkpilv

20. 8. Kuidas sa kirjeldad pilvi?
 Pilved võivad olla erineva kujuga. Nad on valged ning näevad välja natuke
nagu udu ja neilt näeb vahel läbi. Pilved võivad moodustada igasuguseid
asju nagu loomad ja asjad.
 Pilved on valged, nagu vatid/vatitupsud.
 Valged vatitupsud.
 Kui ma taevasse vaatan tundub, et pilved oleksid nagu suured vatitupsud.
 Pilved liikuvad veekogumid õhus, niiske õhumass.
 Nad on nagu taevas olevad vatitupsud.
 Valge, hall või must asi taevas.
 valged, ilusad, hajuvad.
 Hõljuvad taevakehad.
 Need on erinevat värvi ja kuju.
 Pilved on väga suured ja on ka väiksemaid. Pilved on kas valged või hallid.
 Suured valged erineva kujuga objektid.
 Pilved on erinevat värvi ja erineva kujuga. (3x)
 Valged vatitupsud.
 Nad on erineva kujuga.

21. 9. Kas pilved on valikud? Too näiteid
16
14
12
vastanute arv
10
8
6
4
2
0
jah ei muu

22. Valik vastuseid
 Jah, sest kui maapind muutub päikesega liiga kuumaks, siis on vaja pilvi, et
nad kataks osaliselt päikest või tekitaksid sademeid, et maapinda jahutada.
 Ja, ikka. Pilved varjavad päikese ära, kui väga palav on. Pilvede järgi saab
ilma ennustada/saab aru.
 Jah, muidu ei oleks sademeid.
 Jah, on küll, sest pilved tekitavad meile erinevaid ilmanähtusi. Siis meil
poleks erinevaid sademeid.
 Kui pilvedes on palju vett, on oodata sademeid.
 Jah, nad on vajalikud, sest ilma pilvedeta poleks vihma ega lund. (poleks
sademeid).
 Varjab päikest.
 Jah, need varjavad päikese, mida ma vihkan.
 Jaa, sest muidu ei sajaks vihma ja vahel teeb pilv kuumal päeval hea varju.
 Jah, varjavad päikest. Sademeid tuleb pilvest.
 Ei, sest need varjavad päikest.
 Muidugi on, kui pilvi poleks, siis poleks ka vett ja taimi.
 Ja sellepärast muidu meil poleks lund, päike aurutaks paljud veekogud ära.

23. 10. Kuidas tekivad pilved?
18
16
14
vastanute arv
12
10
8
6
4
2
0
veeaurust muu ei vastanud

24. Valik vastuseid
 Pilved tekivad vee auramisel.
 Kui vesi taevasse aurab, tekivad pilved, vee auramisel.
 Aurust veekogude kohal.
 Vesi aurab taevasse ja sellest tekivad pilved.
 Pilved tekivad vee aurustumisel tõusnud aurust.
 vesi aurab ja siis tekivad.
 Vee ära auramisel. Süsihappe gaasid ka.
 Vee abil.
 Lennukitest, veekogude aurumisest.
 Veeaur läheb veekogudest taevasse.
 Pilved tekitavad veeaurust.
 Aurust veekogude kohal.
 Vee auramisel.

25. 11. Millised pilved on kõige ilusamad?
9
8
7
Vastanute arv
6
5
4
3
2
1
0
kiudpilved rünkpilved muu valged

26. Valik vastuseid
 Kõige ilusamad on üleni valged ilusa kujundi või eseme kuju moodustanud
pilv.
 Valged, kui päike paistab, ja taevas on pilvi täis, siis on ilus vaadata.
 Rünkpilved.
 Mulle meeldivad rünkpilved.
 Mulle meeldivad väikesed õhukesed pilved.
 Valged ja kohevad pilved on ilusaimad.
 Suured.
 Valged.
 Rünkpilved (need mis kujusid teevad).
 Suured ja sellised, mis on vikerkaare lähedal.
 Lumivalged.
 Kõrged pilved.
 Kiud-ja
 Siis kui taevas on täiesti sinine ja siis osa koha peal on pilved.
 Valged ja suured.

27. 12. Mida sa tahaksid pilvedest teada?
 Ma tahaksin teada, kui palju pilvesid on korraga taevas võimalik olla ja mis
on pilvede maailmarekord ja kui pilve liike on olemas. Millest pilved
koosnevad?
 Kõike, see kõik on huvitav.
 Erinevate liikide nimetusi.
 Tahaksin teada kõiki pilve liike ja seda kui kõrgel nad on.
 Kui palju on suures pilves vett?
 Tahaks teada kõigi pilvede nimetusi ja seda, miks mõned pilved nii valged
on. Tahaks teada, miks ja kuidas on pilved erivärvi.
 Kui kõrgel nad on.
 kuidas nad õhus püsivad, miks need valged on.
 Tahaksin teada, mis juhtub, kui meteoriit läbib pilve. Läheb see katki, tekib
auk või ei juhtu midagi.
 Kas seal peal saab kõndida.
 kas mingit moodi on pilvedel võimalik maalt ära kosmosesse minna?
 Midagi.
 Erinevate liikide nimetusi.

28. 13. Mis sulle pakub pilvede puhul huvi?
 Pilvede kuju mainis 10 õpilast. Vastuseid:
 Mulle pakub huvi pilvede kuju, nende liikuvus ning pilvede kõrgus.
 Pmst kõik :D
 Mulle pakub huvi nende vaatlemine ja pilvedest kujusi otsimine.
 Nad suudavad erinevaid kujusid võtta.
 Mulle pakub huvi nende vaatlemine.
 Kuidas tekivad.
 Erinevad kujud.
 Nende liikumine, muud midagi.
 Et kuidas mõned pilved on 11 km kõrgusel ja mõned on u 50 m
kõrgusel.
 Midagi.
 Kuju.
 Nende erinev kuju.

29. 14. Kas pilvede järgi saab ilma ennustada? Kui
saab, too näiteid, kasvõi end kogemuse alusel.
 Kõik, kes vastasid, ütlesid, et saab. Ühel juhul jäeti vastamata.
 Pilvede järgi saab sademeid ennustada, sellele viitab peamiselt
värv.
Vastuseid:
 Jah, saab, näiteks kui kiiresti pilv liigub. Kui liigub aeglasti, siis on
hea õnn ja kui liigub kiiresti, siis on halb õnn.
 Saab küll, nagu ma enne rääkisin. Kui taevas on tume, hakkab
vihma sadama. Kui taevas on selge, tuleb väga ilus ilm.
 Vahest saab. Näiteks kui taevas on tumedaid pilvi täis, siis hakkab
arvatavasti sadama.
 Jah saab küll. Näiteks siis kui pilv on tumesinine, siis võib vihma
sadama hakata. Ilmaennustajad ennustavad ka pilvede järgi
ennustada.
 Kui pilved on suured ja paksud, on oodata sademeid.

30. Kas pilvede järgi saab ilma ennustada? Kui saab,
too näiteid, kasvõi end kogemuse alusel. (järg)
 Tegelikult ei saa nende järgi ennustada, aga ikkagi on
ennustada põnev. Saab ennustada näit nii, et vaatad
pilve kuju ja siis üritad sealt midagi välja lugeda.
 Kui pilved lähevad mustaks hakkab vihma sadama.
 saab. Siis kui pilved on tumedad ja madalad, siis
hakkab sadama.
 Kindlasti saab. Ükskord ennem võistlust vaatasin pilveid
väga tumedad olid ja hakkaski sadama nagu arvasin.
 Jah, kui on hästi tumedad pilved, siis hakkab äike ja kui
on lihtsalt tumedad, siis hakkab vihma sadama.
 Jah, saab. Kui pilved on tumelillad, siis tuleb äike.

31. Pildiga küsimused (I)
Mis pilv see on?
Millist ilma ootaksid
selliselt pilvelt?
Kuidas sinu meelest selline
pilv moodustub?

32. Mis pilv see on?
8
7
6
vastanute arv
5
4
3
2
1
0
ei tea rünkpilv muu

33. Valik vastuseid
 Ei tea
 Äikesepilv
 Rünkpilv
 Ma ei tea nimetust.
 Valge
 See on valge pilv!
 Rünkpilv???
 See on suur lahe pilv.
 Vihmapilv
 Rünkpilved

34. Millist ilma ootaksid selliselt pilvelt?
10
8
vastanute arv
6
4
2
0
sademed vahelduv pilvisus muu

35. Valik vastuseid
 Selliste pilvede ootaksin ma tormist ilma.
 Äikest ja palju vihma. Välku :D
 Sademeid.
 Ma arvan et seal pole päikest, võib ka vihma hakata sadama.
 Vihmast või lumist, äikese
 Veidi vihmast, aga see möödub.
 Need lihtsalt lähevad ära kui tuul on, muidu jahedat.
 Vahelduva pilvisusega päikesepaisteline.
 Pilvist
 Vihmast, sademeterohket
 Vahelduv pilvisus
 Ilusat ilma.
 Vahelduv pilvisus, hoovihm.

36. Kuidas sinu meelest selline pilv
moodustub?
 7 juhul oli mainutud aurumist või aurustumist veekogudelt, 4 juhul ei
vastatud midagi. Vastuseid:
 Selline pilv moodustub võib-olla … tööst.
 päike soojendab veekogu, veekogu aurab ja tekib pilv.
 Paljude väikeste pilvede moodustumisel.
 Õhku aurustunud veeaurust.
 Kaks pilve saavad kokku.
 vesi aurab ja koguneb kokku.
 See on tekkinud mingi suure järve aurumisel.
 Mitu pilve saavad kokku.
 See moodustub nii, et mõned pilved liiguvad kiiremini kui teised ja
siis saavad kiiremad aeglasemad kätte.
 Osad pilved jäävad seisma ja teised tulevad järgi.

37. Pildiga küsimused (II)
Kuidas ja miks on tekkinud sellise kujuga pilved?
Mida need pilved kaasa toovad?
Mis pilveliik see on?
Mille poolest see pilveliik erineb eelmisest?
Palun põhjenda ja kirjelda.

38. Kuidas ja miks on tekkinud sellise
kujuga pilved?
Sellise kujuga pilv on tekkinud lennukiga lendamisel pilvedest läbi.
-
Päike on veekogu soojendanud, veekogu on auranud ja tuul on
vorminud kuju.
Ma arvan, et pilve kuju on tekkinud tuulest.
Tuulekeerise tagajärjel
Ei tea, äkki on ülejäänud osa pilvest ära sadanud.
Ei tea, tahaks teada.
Küttekorstnast
Lennukid on läbi sõitnud ja need on laiali läinud.

39. Mida need pilved kaasa toovad?
 Need pilved toovad kaasa sooja ja päikeselist ilma.
 Ülemine koledat ilma, alumine aga selget ja ilusat ilma.
 Võib-olla natuke sademeid, aga ei usu eriti.
 Ma arvan et midagi. VB veidike tuult.
 Ei tea
 Pole aimugi, võib olla päikeselist ilma.
 Niiskemat õhku
 Päikselist päeva
 Süsihappegaasi
 -

40. Mis pilveliik see on?
 Ei tea
 Tupsupilved :D
 Rünkpilv?
 Ei tea
 Tupspilv
 Mingid tupsud olid vist.
 Ei tea
 Ei tea
 Inimtekkeline pilv
 -

41. Mille poolest see pilveliik erineb eelmisest?
Palun põhjenda ja kirjelda
 See pilveliik tekitab teistsugust ilma ja nad on erineva
suurune ja tekkeviisiga.
 Ülemine pilv on siuke suur ja lai, alumine aga ovaalne ja
armas valge.
 See on pikliku kujuga, väiksem ja tundub heledam.
 See pilv on teisest väiksem ja teistsuguse kujuga.
 Teine pilv on väiksem, selles on vähem vett.
 Selle kuju on teine ja see valgem. See pole vihmapilv.
 Need on väikeste tupsudena laiali, teised on koos
suurtes laikudes.
 Ei tea
 -

42. Tulemused, 11. klass (vastas 21 õpilast)
 Toon välja põhilised erinevused või
sarnasused võrreldes 6. klassi
vastustega.
1. Mis on pilv?
 Vastused samuti väga erinevad,
põhiliselt seostati veeauruga (veeauru
kogum), kuid paaril juhul seostati
õhumassidega, õhuniiskusega,
sademetega

43. Vastused
 Veeauru kogu
 Sademete kogum
 Pilv on udukogum
 Udumass
 Taevas olev veeauru kogum
 Auru kogum
 Valge asi taevas
 Kondenseerunud veeauru ja tolmu kogum
 Veeaur
 Pilv on niiskuse kogum
 Veeauru ja rõhu tekitatud tups taevas.
 Taevas hõljuv suur vatihunnik
 Õhuniiskuse kogum
 Õhumass
 Gaasilises olekus ainete kogu
 Aurustunud vee ja muude ainete gaasiline kogum
 Õhuniiskuse kogum
 Veeauru kogum
 ?
 kokku seotud veeaur

44. 2. Kas pilv võib-olla silmale ka nähtamatu?
 Väga sarnased vastused 6. klassile,
enamasti vastati jah, ainult ühel juhul ei
ning paaril juhul võimalik või vahel.

45. 3. Mis sõnad seostuvad või tulevad
meelde seoses pilvedega?
 Sarnaselt 6. klassile väga palju erinevaid
vastuseid, sagedasem oli mõne
sademeteliigi nimetamine, ent ikkagi
vähem kui 6. klassis.
 Lisaks mainiti mitmel korral õhuniiskust,
kohevust, vatti, värvuseid.
 Ainult ühel juhul mainiti kujusid.

46. Vastuseid
 Atmosfäär
 sademed
 udu, aur, vihm, lumi
 valge, kohev
 pilved taevas, udu, veeaur
 (taevas, vesi, äike
 pehme, sünge, kõrge, kauge, lennuk
 tuul, aur, sademed)
 veeaur, õhuvoolud, energia
 loomad, mis pilvedele sarnanevad
 äikesepilv, vihmapilv, sademed
 vihm, udu, valge, hall
 ilm, tuul, äike

47. 4. Kas sa jälgid mõnikord pilvi?
 Väga sarnased vastused 6. klassile.
 Enamasti jälgitakse, paaril juhul mitte või
vahest.
 Erinevus: ei selgitatud pikemalt.

48. 5. Kas pilved tekitavad mõnikord ka mingeid
emotsioone või jätavad ükskõikseks?
 Sarnaselt 6. klassile tekitavad enamasti teatud juhtudel
emotsioone.
 Vastuseid:
 Erinevad kujundid. Väga võimsad pilved tekitavad
aukartust.
 Helesinised pilved – positiivne emotsioon
 Tekitavad emotsioone
 Kui on üksikud pilved, siis toob hea tunde. Äikesepilved
ka.
 Rünkpilved on ilusad
 Mõnikord tekitavad pimeduse ja tumeduse tõttu unisust.

49. Vastuseid (järg)
 jätavad suht ükskõikseks (vahest ka emotsioone, kui nende tõttu on nt vähe
päikest)
 jah, tekitavad.
 Kui need moodustavad kujundeid.
 Tekitavad küll.
 Vahel tekitavad.
 Kui on hästi tume hall, siis: „Kurat, sadama hakkab!“
 Kui ma loodan ilusat ilma ja näen õue minnes, et ilm on pilvine, siis tekitab
negat emotsioone.
 Kujundid tekitavad.
 Olenevalt tujust
 Jätavad üsna ükskõikseks, kui just vihmapilved pole.
 Suhteliselt ükskõikne
 Pole emotsioone.
 Jah.

50. 6. Millised nähtused kaasnevad pilvedega?
 6. klassile väga sarnased vastused,
enamasti nimetati sademed või
konkreetselt mõni sademeteliik või äike.
 Unikaalsed vastused olid 6. klassist
erinevad, sest nimetati vikerkaar, päikese
mitte nägemine (hall ilm), müristamine,
udu, väike nähtavus lennukipilootidel

51. 7. Milliseid pilveliike oskad nimetada?
 Väga sarnane 6. klassile, enamasti
nimetati rünk-või kiudpilved.
 Erinevused: rohkem vastati äikesepilved,
kahel juhul nimetati kihtpilved, ühel juhul
tavalised ja vihmapilved.
 Ei nimetatud laugpilvi.

52. 8. Kuidas sa kirjeldad pilvi?
 Veeauru kogud
 Pehmed, õhulised, valged
 Valge udukogu
 Pilved on udukogum
 Kaugel
 Pehme ja suur
 Erineva väljanägemisega
 Suur valge asi taevas
 Valged/tumedad, suured, tihedad, väikesed
 Suured veeauru kogud
 Korrapäratu kujuga, valged
 Õhulised
 Suured ja pehmed
 Valge mass
 ilusad
 valged
 enamasti valged
 pole vajadust olnud
 kuidas ikka kirjeldada – pilv on pilv
 kuju ja värvi järgi

53. 9. Kas pilved on vajalikud? Näited
 Sarnaselt 6. klassile arvati, et pilved on
vajalikud.
 Põhjendused olid mitmekesisemad, kuid
kõige sagedamini mainiti, et tänu pilvedele
sajab vihma (teisi sademeteliike nimetati
harva).

54. Valik vastuseid
 Maa veeringe tagamine
 Jah, muidu poleks sademeid
 On…
 Jah, nt tuule liikumisel
 Jah
 On. Nt on vaja vihma, et maapinda niisutada.
 On, näiteks veeringluses
 Kindlasti on. Jahutavad maapinda ja tänu neile sajab ka vihma.
 Jah. Et tekiks vihm, lumi.
 Veeringe, puhas joogivesi – põhjavesi
 Jah, nad kannavad magedat vett ringi
 Jah. Varjavad päikest
 Vihmapilved on vajalikud ja muidu paistaks päike iga päev maale (temp tõus)
 Jah, sademed
 jah, vihma on vaja
 on, vihma sajab taimedele
 jah, kuna sademed langevad maale pilvise ilmaga
 kiirguse kaitse?
 ?
 jah, kaitsevad päikese eest, tekitavad sademeid.

55. 10. Kuidas tekivad pilved?
 Sarnaselt 6. klassile nimetati enamasti vee
aurustumist või aurumist.
 Paaril juhul mainiti ka kondenseerumist või
õhuniiskuse kogunemist või ei mäletatud.
 Ühel juhul vastati: “Keeruline protsess,
mida ei mäleta”

56. 11. Millised pilved on kõige ilusamad?
 Vastused väga erinevad.
 Kui 6. klassis mainiti rohkem pilve liiki, siis 11.
klassis mõnda välimuse aspekti, näiteks nimetati
ilusaimaks pilveks sageli valget või suurt.
 Mitmel juhul mainiti kujundit.
 3 juhul lainelisust, neist 2 juhul nimetati
ilusaimaks vastavastatud pilveliiki (undulus
asperatus).

57. Vastuseid
 Undulus asperatus (ehk on õige kirjapilt)
 Valged, suured ja ümmargused
 Suured ja lopsakad
 Äikesepilved
 Rünkpilved
 Suured ja pehmed
 suured valged pilved, mis on suhteliselt hõredalt.
 Kõige uuem pilveliik, mis meenutab merelaineid (nimi ei meenu). Harva esinev.
 Lainelised
 Kiudpilved
 Tumedad äikesepilved
 Valged ja kohevad
 Need, kust võib mingeid kujusid leida
 Kõik on ilusad
 Valged
 Pilved, mis meenutavad mingit eset. Ilusaimad pilved on siis, kui pilvi pole.
 Mingid kujundid
 Suured valged pilvemütsid

58. 12. Mida sa tahaksid pilvedest teada?
 Huvid olid seotud liikide teadasaamise ja pilvede tekkimisega (6.
klassis oli erinevaid küsimusi).
 Erinevaid liike ja ilmaennustamist
 kuidas iga pilveliik loodust mõjutab?
 Mida iga pilveliik põhjustab ja millest tekib
 Milliseid erinevaid on
 Mis põhjustab, et pilved on eri liiki
 Suurt midagi
 Kõike, milliseid on olemas, välimuse poolest tahaks osata paremini rühmitada.
 Millised pilved on olemas.
 Nende tekkimisest
 kuna on äikese-ja kuna vihma pilved
 mitte väga
 kuidas need täpselt tekivad, on meelest läinud
 ei oska öelda
 nende kuju
 tekkimist.
 Nimesid?

59. 13. Mis sulle pakub pilvede puhul huvi?
 Võrdlemisi sarnane olukord eelmisele (liigid, tekkepõhjused), kuid
ka:
 suurt midagi
 nende välimus ja põhjus, miks nad tekivad ja on erinevad.
 Kiudpilvede mustrid
 värv
 midagi väga ei paku
 nende tihedus
 ilu
 nende kuju
 ei paku väga huvi
 foto?
 Kas pilvede peal saab hõljuda, kuidas pilvede sees on nähtavus
 Kuju, kuidas nad töötavad

60. 14. Kas pilvede järgi saab ilma ennustada? Kui
saab, too näiteid, kasvõi end kogemuse alusel.
 Sarnaselt 6. klassile arvati, et saab ning
toodi näiteid.
 Enamik näiteid oli seotud sademete
ennustamisega, kuid ka äikese, tormi ja
tuule kui ühel juhul ka temperatuuriga.

61. Vastuseid
 Saab ikka. Rünkpilvede järgi näeb tormist/sajust ilma.
Laskuvate õhuvoolude järgi näeb sademeid.
 Jah. Kui taevas on väga tume pilv, on oodata
vihma/äikest.
 Jah, kui on eemal tumedad pilved, siis on oodata sadu.
 Jah, tumedate korral on vihmaoht.
 Jah, näiteks kiudpilv tähendab sooja ilma, rünkpilv sadu,
hall pilv äikest.
 Natuke. Nt on võimalik ära tunda äikesepilv.
 Kui vihmapilved paistavad, on oodata vihma.
 Saab. Tumedad tihedad pilved ennustavad sademeid.
 Jah. Kui pilvi pole, on oodata selget ilma. Pilvise ilmaga
võib kõike oodata. Tumedad pilved on märk vihma/tormi
tulekust.

62. Vastuseid (järg)
 Rünkpilve järgi saab arvata, et hakkab sadama.
 Tumedad pilved toovad kaasa sademeid.
 Pilvede liikumise järgi tuule suunda, ilmamuutust (vihma, lund,
äikest).
 Kui on tumedad pilved, võib vihma oodata.
 Jah…tumedad pilved – ilmselt hakkab vihma sadama.
 Võib küll, mida madalamad, seda suurem oht.
 Saab küll. Satelliitidelt tehtavad fotod näitavad liikumist.
 Mitte alati, kuid saab. Selgest taevast on vihma tulnud 
 Jah, vihmase ilma ennustamine.
 Palju tumedaid pilvi – vihm.
 kui näed, et tulevad vihma pilved, siis järeldad, et tuleb sademeid.
Kui õhtul pilvi ei ole, tuleb külm öö.

63. Pildiga küsimused
 Vastati suhteliselt vähe, põhjuseks ilmselt
aja lõppemine, väsimine ja tüdimus
vastamisest.
 Võimalik, et huvi oli 11. klassil väiksem kui
6. klassil.

64. Pildiga küsimused (I)
1. Mis pilv see on?
 Enamasti vastati rünkpilv
2. Millist ilma ootaksid selliselt pilvelt?
 Sademeid (enamasti vihm), aga ka äikest,
tuult, süngust, temp langust).
3. Kuidas sinu meelest selline pilv moodustub?
 Väga erinevad vastused, rohkem mainiti vee
aurustumist, kuid ka õhumasside
kokkupuutumist.

65. Kuidas sinu meelest selline pilv
moodustub?
 Pilved tekivad aurustumisel. Rünkpilved ehk erinevate (laengutega?) õhumasside
kokkusattumisel.
 Ei oska öelda…
 …
 kahe õhumassi puhul
 veeauru kogunemisel
 ?
 ei tea
 veeauru kondenseerumine
 vee aurustumisel, erinevad õhumassid liituvad
 kiiresti tõusvast õhuniiskusest
 -
 õhuniiskus ja temp muutumine
 õhuniiskuse kogunemise tagajärjel
 õhk kerkib üles, muutub raskeks, tekib vihm.
 Vee aurustumisel.
 Õhuniiskuse kogunemisel, temp mõjul
 Tuul?

66. Pildiga küsimused (II)
 Kuidas ja miks on tekkinud sellise kujuga pilved?
Enamasti ei ostud midagi vastata. Kes midagi
pakkusid, vastasid:
 õhuvooludega
 soe õhk tõuseb üles
 heitgaasidest
 õhurõhu tõttu
 õhurõhk
 veeaur on otse kerkinud

67. Mida need pilved kaasa toovad?
 Tihti jäeti vastamata, kuid oli siiski ka mõningaid vastuseid:
 ei tea
 ilusat ilma
 ?
 kujutlusvõime lennu
 midagi
 päikest ja sooja, enamasti tuulevaikust
 õhu rõhu muutust
 ilusat ilma
 varju
 ei tea

68. Mis pilveliik see on?
 Väga vähe vastuseid. Vastused olid järgmised:
 Kihtpilved?
 Ei tea
 nagu oleks rünkpilv
 ?
 tornpilv?
 ei oska öelda
 rünkpilv

69. Mille poolest see pilveliik erineb eelmisest? Palun
põhjenda ja kirjelda.
 Vastuseid oli rohkem, erinevusena toodi välja välimust:
 see on ilusa ilma korral
 väiksem ja kõrgem
 ei oska öelda
 moodustub pigem kõrgusesse
 see on väiksem
 teise kujuga
 ei too sademeid
 ei ole nii laiali ja tundub madalamal kui 1.
 see pilveliik ei tekita vihma
 teine kuju, värvus, kõrgus
 teine kuju ja kõrgus ja värvus
 ei tea. Väiksem on
 see on haruldasem

70. Kokkuvõte
 Pilvedest teadsid vastanud õpilased üpris vähe.
 Oli palju valesid ja moonutatud arusaamu
(kondenseerumise asemel räägiti aurustumisest ja
aurust jne), kuid veeauru ja pilvi osatakse siiski seostada
 Pilvi osati seostada sademetega, neid peeti vajalikuks nii
sademete põhjustajatena kui varju andjatena.
 Paljud vastanutest on pilvi tähele pannud ja jälginud, eriti
6. klassis seostati pilvedega kujusid.
 Teati vähemalt kahte pilvede põhiliiki (kiud-ja rünkpilved),
kuid kihtpilvi oskasid väga vähesed nimetada (võimalik,
et laugpilv ongi kihtpilv?)
 Jäi mulje, et pilveliike ei osatud pildiga kokku viia, eriti
paistis see silma teise pildi puhul.

71. Kokkuvõte
 Peab arvestama sellega, et ega 6. klassilt ei saagi loota,
et arusaam pilvedest oleks väljakujunenud või põhjalik,
kuid 11. klassis võiks see parem olla.
 Seega, kahjuks ei saa väita, et 11. klass teadis pilvedest
oluliselt rohkem. Siiski oli 11. klassis tõelähedasi
vastuseid enam.
 Ilmselt puudutatakse pilvede teemat koolides väga
põgusalt ja õpetatakse vaid põhiliike ja et pilvedest tuleb
mitmesuguseid sademeid.
 Õnneks paljudel vastanutest on huvi pilvede vastu 

72. Kommentaarid ja järeldused
 Kas teadmised ja arusaamad on sama või erinev
nähtus?
 Mis juhtub, kui õpilane pilve nimetust ei tea? Midagi ei
juhtu, näiteks kas vihmapilved on rünkpilved või
kihtpilved? Enamik ei oskaks midagi öelda.
 Kui rääkida arusaamadest, siis need võivad teaduslike
faktidega ühtida või mitte. Tuli välja, et õpilastele on
olulised pigem emotsioonid, mõned arusaamad on ka
veidi ebateaduslikud, st arusaamad eemalduvad
teaduslikest faktidest või teadmistest. Siit võiks tulla
motiveeriv külg pilvede õpetamisel, et miks tekivad
sellise kujuga pilved, kui palju on pilves vett jne.
 NB! Graafik ja diagramm ei ole sama asi!

73. Kuidas edasi arendada?
 Olemas on tohutu hulk materjali.
 Saaks kirjutada lõputööna või isegi doktorantuuri
edasi minna.
 Küsimustikku tuleks muuta ja kohendada, sest
praegusel kujul on liiga pikk. Võiks olla küsimus
huvide, arusaamade, faktiteadmiste (mis liigid)
kohta...
 Lõputööna sobib juhendajaks Ülle Liiber,
doktorantuuris aga keegi M. Rannikmäe
töörühmast.