Kus tekkis kunst? Miks? Mida inimesed tahaksid näidata oma ürgaja kunstiga?

1. Kunsti määratlus
• Kunst on tunnete väljendamine ja
maailma tunnetamine kujundite läbi.
• Kultuur on inimese või / ja ühiskonna
arenemistase, mis väljendub hingelistes
väärtustes
• Tsivilisatsioon – vaimse ja materiaalse
kultuuri arenemistase.
• Religioon – maailma tajumise süsteem,
mis põhineb arusaamal, et inimene on
seotud mingi ülima jõuga

2. • Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei
ole otsest kasu nagu näiteks
tuletegemisest, mis annab sooja või
söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on
inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast
alates.

3. ESIAJA KUNST

4. ESIAJA KUNST
• Inimkonna kultuuri esimesed avaldused:
Noorema paleoliitikumi kunst u.40 000 – 10 000 eKr
Mesoliitikumi kunst u. 10 000 - 5 000 eKr
Neoliitikumi kunst u. 5 000 – 2 000 eKr
Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst u. 2 000 – 1000 eKr

5. Noorem paleoliitikum
• Paleoliitikumi kultuuri kandjaks oli inimene,
tal oli arenenud mõtlemisviis ja suur
loomisvõime
Elamine: Kesk- ja Lõuna-Euroopa (tundra ja
stepp)
Tegevus: naised – majapidamine ja
loodusande korjamine.
mehed – küttimine ja kalapüük
Tööristade materjal: kivi,sarv,luu

6. Noorem paleoliitikum
Küditi:
Mammute, metssigu, metshobuseid,
põhjapõdraid, piisone
Mida kasutati:
Liha – söömiseks
Nahk – keha- ja elamu katteks
Luud ja sarved – tööristadeks
Kõõlused – õmblemiseks
Rasv – valgustuseks ja eluruumi
soojendamiseks

7. Lünktekst
Inimese vanuseks loetakse umbes kaks miljonit aastat.
Umbes miljon aastat tagasi õppis inimese esivanem
tahuma pihukirvest – töötades arenes inimese käsi,
mõtlemine ja fantaasia. Inimkonna kultuuri, seega
mõtlemis ja loomisvõime areng muutus hoogsamaks
noorema paleoliitikumi lõpul. Sel ajal olid inimesed
osaliselt üle läinud paiksele eluviisile ning elasid
looduslikes koobastes, maasse kaevatud onnides või
püstkodades. Peamiseks elatusallikaks oli suurte
imetajate küttimine. Lisaks toidule saadi loomadest
nahka keha- ja elamu katteks, luud ja sarvi
tööriistadeks, kõõluseid õmblemiseks ja rasva
valgustuseks ning eluruumi soojendamiseks.

8. Üheks kunsti tekke põhjuseks loetakse inimese
vajadust ilu ja loomisrõõmu järele, teiseks aga
tolleaegset usundit. Esiaja inimesed uskusid
maagiat – seda, et piltide ja kujudega saab
mõjutada tegelikkust.
Mida inimene seletada ei osanud, sellele andis ta
maagilise tähenduse.
Võib - olla arvas inimene, et on olemas seos
looma ja tema kujutise vahel ning uskus, et
omades looma kujutist ning “surmates” seda
odaga, omandab ta võimu ka looma enda üle.

9. Järgnevatel kultuuriperioodidel ( meso- ja
neoliitikum) ei ole kaljujoonised enam seotud
koobastega, vaid luuakse kaljude pealispinnale.
Kauneimad ja vanimad kiviaja kunstimälestised -
koopamaalid - on loodud kõige sügavamatesse ja
pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei
saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. See annab
tunnistust maalingute maagilisest tähendusest.
Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri
jahiloomi ja ka neid keda inimene kodustama
hakkas.

10. Koopamaale tehti nii, et kontuurid uuristati
seina või joonistati musta värviga, seejärel
kaeti kujutise pind. Värvidena kasutati
musta ja punast, pruuni või kollast ning
valget. Looduslikud värvimullad segati vee,
loomarasva või taimemahlaga.

11. Noorema paleoliitikumi kunst
• Kivikirves
• Kunst alles tekkib

12. Noorema paleoliitikumi kunst

13. Paleoliitikumi kunst
• Statuetid, mis kujutavad naist (kõrgus 5-12 cm), tehtud
mammuti kihvast, olid seotud matriarhaadiga
Üks kuulsamaid on
kivist naisekuju,
mis leiti Austriast
Willendorfist.
See on valmistatud
u. 30 000- 25 000
e.m.a

14. Paleoliitikumi kunst
• Kaelaehe teokarpidest ja hammastest

15. Paleoliitikumi kunst
• Kammkeraamika

16. Paleoliitikumi kunst
Tassili kaljukoobastes
tehtud joonistus
räägib meile troopilistest
loomastikust (antiloobid,
kaelkirjakud)

17. Paleoliitikumi kunst
• Reljeef. Naine sarviga

18. Paleoliitikumi kunst
• Fragment Altamira koopamaalist Hispaanias

22. Paleoliitikumi kunst
• Fragment Altamira koopamaalist Hispaanias

23. Lascaux koopamaalid Prantsusmaal – u.15000 – 10000
a.e.Kr. Avastati 1940.a. Koopaseintel on peaaegu 800
üksikkujutist – veised, hobused, hirved, piisonid jne.

24. Paleoliitikumi kunst
• Fragment Lascaux’ koopamaalist

25. Neoliitikumi kunst
• Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus.
Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus
paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest.
Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.
Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks
revolutsiooniks.
Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast
loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest
ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus
kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks.
Neoliitikumis hakkas levima ornamentika.

26. Neoliitikumi kunst
• Neoliitikumi
kammkeraamika
Ornamentika on reeglipäraselt
korduvatest elementidest koosnev
kaunistus. Ornamendi elemendid
võivad midagi kujutada
(nt.taimemotiive,
kirjatähi jm.) või koosneda
geomeetrilistest kujunditest,
olla reljeefne ehk pinnast kõrgem
või pinnasse süvendatud.
Ürgajal kaeti ornamendiga
tarbe- ja kultusesemeid.

27. Neoliitikumi kunst
• Merevaigu ehed Baltimaadel

28. Neoliitikumi kunst
• Harjakujutis

29. Neoliitikumi kunst
• Kopsik - ковш

30. Neoliitikumi kunst
• Kirves - топор

31. Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst
• Savist tehtud maja mudel

32. Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst
• Arvatavasti nii välja nägi esiaja tuba

33. Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst
• Kullast tehtud lehm ja vasikas

34. Megaliitarhitektuur = Kiviehitised
mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
• Dolmen – algeline hauakamber

35. Dolmenid
• Dolmeni kork kaalub 50 kg

36. Dolmenid

37. Dolmenid
Prantsusmaa

38. Kiviehitised
• Menhir – teravatipuline kivimürakas

39. Kiviehitised
• Kromlehh – kui menhirid või dolmenid paigutati
ringedena (Suur Britaania - Stonehenge)

40. Kromlehh Stonehenge

41. Kromlehh Stonehenge
1700. aasta suvepäev

42. Kromlehh Stonehenge

43. Kromlehh Stonehenge
XIX. sajandi algus

44. Kromlehh Stonehenge
XIX. sajandi lõpp

45. Kromlehh Stonehenge
1911. aasta

46. Kromlehh Stonehenge
2004. aasta

47. Milleks ehitati Stonehenge?
• Rituaali ja ohverdamise paik
• Päikese tempel
• Esiaja preestrite võimu sümbol
• Surnute linn
• Paganlik katedraal
• Astronoomiline tähetorn
• UFO maandumise paik
• Arvuti prototüüp
• Nii lihtsalt, põhjuseta

48. Lihavõttesaar
• Moai – suured kiviskulptuurid

50. Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500-1200pKr),
mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.

51. Aitäh tähelepanu eest!