PROJEKTIJUHTIMISE KURSUS
Läbiviija: Jana Pavlenkova
Juhtimine – eesmärgi saavutamisele suunatud
protsess
• Teaduslikkus ja loovus
• Eesmärgipärasus
• Spetsialiseerumine ja un...
Juhtimise põhimõisted I
• Juhtimine – inimeste tegevuse sihikindel
suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks
tervikuks sula...
Juhtimise põhimõisted II
• Juhi tööriistaks on inimene:
kõikide oma vajadustega,
motiividega, emotsioonidega.
• Juhtimise ...
Juhendamise kunst
• Miks on see nii, et mil iganes ma vajan
kätepaari, saan ma selle asemel terve
inimese? Henry Ford
Juhtimise ülesanded
• Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti
liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks,...
Juhtimise ajalugu I
• Hiina väejuht Sun Tzi (400 eKr)
• Sumeri kaupmehed
• Vana-Egiptuse püramiidide ehitajad
• Orjapidaja...
19. sajand
• Adam Smith (1723-1790) ja John Stuart Mill (1806-1873) andsid
ressursside jaotamisele, tootmisele ja hinnakuj...
Teaduslik koolkond
• Frederick Taylor (1856 – 1915)
– Jälgi kuidas tööd tehakse ning analüüsi, kuidas
seda paremini korral...
Administratiivne koolkond
• Tegeleb võimalikult efektiivse organisatsiooni loomisega
• Max Veber (1864 – 1920): (ideaalne)...
Administratiivne koolkond - 14 põhimõtet
1. Tööjaotus – spetsialiseeritud
2. Volitused ja vastutus – peavad olema vastavus...
Käitumuslik koolkond
• Mary Parker Follet
– Me oleme unustanud inimese!
– Töötaja teab kõige paremini ise, kuidas oma tööd...
Juhtimisteadus
• Juhtimisfilosoofia: Peter F Drucker
• Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid,
modelleerimine, juhtimi...
Organisatsiooni-keskkonna koolkond
• Organisatsiooni ja väliskeskkonna suhe
– Keskkonnamõjurid (Michail Porter: 5F – analü...
Kombineeritud koolkond
• Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmed
erinevad meetodid erinevateks
situatsioonideks
• Juh...
Õppiv koolkond
• Muutuvas keskkonnas peavad inimesed
pidevalt õppima
• Õppiv organisatsioon:
– Avatus uutele ideedele
– Uu...
15. sajandil viis Filippo Brunelleschi oma ajastu
arhitektuuripraktikasse sisse kaks uuendust:
• 14. sajandil oli töö Fire...
Projekteerimistehnoloogia ajaloost
…-1945 inseneriteadmiste ja loomingulise
talendi sümbioos
1945-1965 esimesed mudelid
19...
Sõna päritolu
• Sõna “projekt” kasutati esimest korda umbes
16. sajandil ja see tuleb ladinakeelsest sõnast
projicere (= e...
Projekt on…
• Oxfordi inglise keele sõnaraamat määratleb
“projekti” kui “individuaalset või koostöös
teistega hoolikalt pl...
Mis on projekt
• Projekt on tegevuste kogum, mida seob
teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu
ainulaadse tulemuse saavutam...
Projekti piiravad ressursid
• Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis.
• Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt
kokkulepi...
Projekti tunnused
• Uudsus ja ühekordsus
• Spetsiifiline eesmärk
• Range ajaline piiritletus
• Iseseisev organisatsioon
• ...
Ameerika mõtleja John Dewey (1859–1952)
Projektil neli eeldust:
• ühine mõtteprotsess, mis vormib projekti kasvu ja
arengu...
Kõigest sellest tuleks meil pöörata tähelepanu
asjaolule, et projekt:
• on meetod, mis võimaldab meil liikuda ideelt tegev...
Kuid projekt pole
• minevikus toimunud tegevused, mis korduvad
regulaarselt ühel ja samal viisil;
• selgelt määratlemata e...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Projektijuhtimise konspekt I

2,820 views

Published on

Projektijuhtimise lühikursuse konspekti esimene osa

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,820
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7
Actions
Shares
0
Downloads
52
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Projektijuhtimise konspekt I

  1. 1. PROJEKTIJUHTIMISE KURSUS Läbiviija: Jana Pavlenkova
  2. 2. Juhtimine – eesmärgi saavutamisele suunatud protsess • Teaduslikkus ja loovus • Eesmärgipärasus • Spetsialiseerumine ja universaalsus • Järjepidavus • Pidevus • Keskne juhtimine ja omaalgatus • Töötajate individuaalsus • Õigused ja vastutus • Võistlus • Juhtimisse kaasamine
  3. 3. Juhtimise põhimõisted I • Juhtimine – inimeste tegevuse sihikindel suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi • Organisatsioon – inimrühm, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel ning tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki.
  4. 4. Juhtimise põhimõisted II • Juhi tööriistaks on inimene: kõikide oma vajadustega, motiividega, emotsioonidega. • Juhtimise A & O on inimene • Seega peab juht olema eelkõige inimeste juht
  5. 5. Juhendamise kunst • Miks on see nii, et mil iganes ma vajan kätepaari, saan ma selle asemel terve inimese? Henry Ford
  6. 6. Juhtimise ülesanded • Juhtimine toimub mitmete funktsioonidena, mida tihti liigitatakse planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks/motiveerimiseks ja kontrollimiseks. • Planeerimine: otsustamine, mis peab tulevikus juhtuma (täna, järgmisel nädalal, järgmisel kuul, järgmisel aastal, järgmise viie aasta jooksul jne) ja tegevuskavade koostamine. • Organiseerimine: plaanide edukaks täideviimiseks vajalike ressursside optimaalne kasutamine. • Eestvedamine/motiveerimine: oskuste rakendamine teiste inimeste efektiivseks kaasamiseks plaanide täitmisele vastavates valdkondades. • Kontrollimine: jälgimine — arengu võrdlemine planeerituga, tagasiside võib tekitada vajaduse plaane muuta.
  7. 7. Juhtimise ajalugu I • Hiina väejuht Sun Tzi (400 eKr) • Sumeri kaupmehed • Vana-Egiptuse püramiidide ehitajad • Orjapidajad • Araabia numbrite levik • Kahekordne raamatupidamise kodifitseerimine (1494) • ...
  8. 8. 19. sajand • Adam Smith (1723-1790) ja John Stuart Mill (1806-1873) andsid ressursside jaotamisele, tootmisele ja hinnakujundusega seotud küsimustele teoreetilise tausta. • Eli Whitney (1765-1825), James Watt (1736-1819) ja Matthew Boulton (1728-1809) arendasid tehnilise tootmise elemente nagu standardimine, kvaliteedikontrolli protseduurid, kuluarvestus, detailidee vahetatavus ja töö planeerimine. • Paljud nendest juhtimise aspektidest olid olemas 1861. aastale eelnenud Ameerika orjanduslikus majandussektoris. Tänapäeva kombe kohaselt kirjeldatuna "juhiti" taolises olukorras masstootmise laadses tootmises 4 miljonit inimest. • 19. sajandi lõpus tutvustasid tuntud majandusteadlased Alfred Marshall (1842-1924) ja Léon Walras (1834-1910) ning ka teised uut komplekssuse taset juhtimise teoreetilistes alusmüürides. Joseph Wharton pakkus 1881. aastal esimest korda kolmetasemelise juhtimise kursust.
  9. 9. Teaduslik koolkond • Frederick Taylor (1856 – 1915) – Jälgi kuidas tööd tehakse ning analüüsi, kuidas seda paremini korraldada – Jaga tervik osadeks, täiusta osad ja pane osad täiustatud terviku saamiseks – Vali välja need töötajad, kes kõige paremini neile reeglitele vastavad – Palk on peamine motivaator
  10. 10. Administratiivne koolkond • Tegeleb võimalikult efektiivse organisatsiooni loomisega • Max Veber (1864 – 1920): (ideaalne) bürokraatia: – Kirjutatud eeskirjad – Ülesehitus hierarhia põhimõttel – Õiglane hindamine ja tasu – Ülesannete ja vastutuse süsteem • Hanry Fayol (1841-1925) juhtide põhitegevused: – Planeerivad: määratlevad iga tegevuse kvalitatiivse tulemi – Organiseerivad: korraldavad iga konkreetse ülesande elluviimist – Tegelevad eestvedamisega: mõjutavad inimesi käituma või tegutsema teatud viisil, et saavutada eesmärke – Kontrollivad: hindavad töö tulemuslikkust
  11. 11. Administratiivne koolkond - 14 põhimõtet 1. Tööjaotus – spetsialiseeritud 2. Volitused ja vastutus – peavad olema vastavuses, võimuprintsiip 3. Distsipliin – kohustus järgida reegleid 4. Ühine aluvus – “one man one boss” 5. Suundumuste ühesus – sarnased tegevused koondada ühe juhi alla 6. Isiklike huvide allutamine üldistele 7. Personaali tasustamine – õiglane nii firma kui töötaja seisukohalt 8. Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud üles 9. Skalaarne kett – võib peab kulgema ahelat pidi 10. Kord – ressurside hea koordineerimine 11. Õiglus – alluvaid tuleb õiglaselt kohalda 12. Töökoha stabiilsus – tööjõuvoolavuse vältimine, kohanemisaja võimaldamine 13. Initsiatiiv – alluvate võimalus initsiatiivi näidata 14. Korporatsioonivaim – kooskõlastus
  12. 12. Käitumuslik koolkond • Mary Parker Follet – Me oleme unustanud inimese! – Töötaja teab kõige paremini ise, kuidas oma tööd paremini teha – Seega nemad peaksid ülesannete täitmist ka kontrollima • Hawthorne: – “Inimkatsed” GM-s • Douglas McGregor – Teooria X ja Y
  13. 13. Juhtimisteadus • Juhtimisfilosoofia: Peter F Drucker • Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimissimulatsioonid) • Tootmise logistika juhtimine • TQM
  14. 14. Organisatsiooni-keskkonna koolkond • Organisatsiooni ja väliskeskkonna suhe – Keskkonnamõjurid (Michail Porter: 5F – analüüs) • Süsteemiteooria: – Avatud / suletud süsteemid, sünergia – Sisendite / protsesside / väljundite optimeerimine
  15. 15. Kombineeritud koolkond • Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmed erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks • Juhtide tarkus / lollus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises • Tehnoloogia muutub, seega ka juhid peavad kiirelt muutuma
  16. 16. Õppiv koolkond • Muutuvas keskkonnas peavad inimesed pidevalt õppima • Õppiv organisatsioon: – Avatus uutele ideedele – Uute teadmiste genereerimine ja levitamine • Toimub ulatuslik koostöö ärivaldkondade vahel
  17. 17. 15. sajandil viis Filippo Brunelleschi oma ajastu arhitektuuripraktikasse sisse kaks uuendust: • 14. sajandil oli töö Firenze katedraali ehitusel katkenud ja Brunelleschile tehti ülesandeks hoone lõpetada ja rajada sellele kuppel. Enne alustamist esitas Brunelleschi kupli joonised (progetto või plaani), kasutades erinevaid vaateid hoonele, et näidata oma kavandatud tulevase konstruktsiooni geomeetrilist lahendust; nende vaadete kaudu pidi kuppel ise rääkima vaatajale midagi linna ajaloolisest ja poliitilisest kontekstist. Firenze pürgis kogu maailmale avatud linna staatuse poole ja seepärast koosnes kuppel kahest “kestast”, välisest ja seesmisest. • Brunelleschi ratsionaliseeris arhitektuuri ja andis sellele uue ajalise perspektiivi – selline lähenemine võimaldas eraldada teineteisest planeerimise ja töö enese, projekti ja selle rakenduse. Brunelleschi näide osutab sellele, et meil tuleks mõiste “projekt” veel kord läbi mõelda ja käsitleda seda kui kontseptsiooni, mille eesmärk on tegevuste organiseerimine.
  18. 18. Projekteerimistehnoloogia ajaloost …-1945 inseneriteadmiste ja loomingulise talendi sümbioos 1945-1965 esimesed mudelid 1968 valmistamise arvesse võtt (Gladman) 1965-1980 järjestikune tootearendusskeem 1976 Integreeritud tootearenduse mudel (Olsson) 1980 süstemaatilise ITA mudel (Andreasen) 1995 ITA dünaamiline mudel (Ottosson)
  19. 19. Sõna päritolu • Sõna “projekt” kasutati esimest korda umbes 16. sajandil ja see tuleb ladinakeelsest sõnast projicere (= ettepoole paiskama). Ladinakeelne tüvi viitab seega liikumisele, trajektoorile, mingile kindlale suhtele ajas ja ruumis. • Ajalooliselt kasutasid seda sõna esimesena arhitektid.
  20. 20. Projekt on… • Oxfordi inglise keele sõnaraamat määratleb “projekti” kui “individuaalset või koostöös teistega hoolikalt planeeritud ja välja töötatud ettevõtmist mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks; [näit.] uurimisprojekt/üleriigiline projekt äri edendamiseks”.
  21. 21. Mis on projekt • Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus või toode. • Projekt on rida üksteisele järgnevaid tegevusi teatud eesmärgi saavutamiseks vastavate ressursside piires
  22. 22. Projekti piiravad ressursid • Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. • Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve. • Tulemus. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu.
  23. 23. Projekti tunnused • Uudsus ja ühekordsus • Spetsiifiline eesmärk • Range ajaline piiritletus • Iseseisev organisatsioon • Piiritletud ressursid ja iseseisev eelarve • Kõrge määramatuse ja riskide aste
  24. 24. Ameerika mõtleja John Dewey (1859–1952) Projektil neli eeldust: • ühine mõtteprotsess, mis vormib projekti kasvu ja arengut; • projekti kujundamiskeskkonna tingimuste jälgimine; • teadmine selle kohta, mis sarnastes olukordades varem on toimunud; • lähenemine, mis ühendab tähelepanekud tänapäevast teadmistega minevikust, ja määratleb seeläbi nende tähenduse.
  25. 25. Kõigest sellest tuleks meil pöörata tähelepanu asjaolule, et projekt: • on meetod, mis võimaldab meil liikuda ideelt tegevusele, protsessi käigus erinevaid etappe kujundades; • on suunatud selle (sotsiaalse) keskkonna muutmisele, milles ta aset leiab; • vormub konkreetses sotsiaalses, ruumilises ja ajalises kontekstis; • omab hariduslikku mõõdet ja võimaldab inimestel õppida kogemuse läbi; • on kollektiivse tegevuse produkt; • hõlmab tingimata analüüsi, mis loob seose idee ja tegevuse vahel.
  26. 26. Kuid projekt pole • minevikus toimunud tegevused, mis korduvad regulaarselt ühel ja samal viisil; • selgelt määratlemata eesmärkidega tegevused; • tegevused, mida on võimalik korrata või mida on võimalik ükskõik kuhu ja ükskõik millal ümber paigutada; • pidevalt toimuv tegevus.

×