Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
EAS Eesti juhtimisvaldkonna
uuring 2015
Ruth Alas, Marko Rillo
07. oktoober 2015
Laadi alla:
http://bit.ly/juhtimine2015
2
Uuringu taust ja eesmärk
mai – august 2015
• Kaardistada Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid
aastal 2015 ja võrrelda 200...
3
Uuringu osad
Ankeetküsitlus –
356 ettevõtet
Personalijuhtimise
ankeetküsitlus –
83 ettevõtet
25 üldist
intervjuud
juhtid...
4
Ankeetküsitlus
Töötajate arv N Osakaal (%)
1-5 86 24.2
6-9 59 16.6
10-49 122 34.3
50-249 45 12.6
250- 28 7.9
Vastanuid 3...
5
Ankeedile vastanute profiil (N=356)
Tegevusala EMTAK järgi N Osakaal (%)
A. Põllu-, metsamajandus ja kalandus 14 3.93
B....
6
Intervjuud
• 25 poolstruktureeritud
intervjuud erineva
suuruse ja sektorite
organisatsioonide juhtide
seas
• 4 fookusgru...
7
Tulemused
• Juhtimislõhe ettevõtete vahel suureneb
• Paindlikkus ja kontroll ei ole tasakaalus, vaid
jaotub eri firmade ...
8
Arendustegevused
• Organisatsiooni
arendamise
valdkondadest olid 2010.
uuringus populaarseimad
põhitegevus, müük ja
turu...
9
Missugused juhtimisalased tegevused aitaksid teie
arvates kõige rohkem kaasa tulemuste
parandamisele?
• Õigete inimeste ...
10
Motiveerimine
• 2010. aastal motiveeris töötajaid enim juhtkonna
usaldusväärsus, millele järgnes töötajate
väärtustamin...
11
Personalijuhtimine
• Eestis kuulub personalijuht harvem ettevõtte
juhtkonda kui Soomes (58 ja 78%)
• Strateegia väljatö...
12
Eesti firmad aastal 2015
Asju hoitakse hästi käimas, uusi ideid vähevõitu
• Firmad on valdavalt üle kapitaliseeritud – ...
13
Juht aastal 2015?
5 tüüpi juhte ja juhtimispraktikaid
Klassikalised
Eesti omanikud
Tugev omanik, kes
hingab juhile
kukl...
14
Viimaste aastate Eesti juhtide karjäär
Liikumine on suurenenud
• Juhtide vahetus on sagedane, sh põlvkondade vahetus:
•...
15
Väikefirma: 1-2
juhtkonna liiget
• Tegevjuht
• Valdkonna juht
Üle 250 töötaja: 3
juhtkonna liiget
• Tegevjuht
• Finants...
16
• Naisi on enam teeninduses, finantssektoris ja avalikus sektoris
• Naisi esineb 42.7% firmade juhtkondades
• Naiste os...
17
• Intervjuudes arvati, et "Avatus ja koostöövalmidus on suurem –
arvamusfestivali vaim on jõudnud ka firmadesse", aga a...
18
Kavandamise praktikad ja muud
juhtimistöövahendid
• Kavandamishorisont on jäänud lühemaks – parem
kohanemisvõime, samas...
19
Oleme teadlikult kasutanud nimetatud
praktikaid (… viimase 4 aasta jooksul)
2010. aastal
10-… töötajat
(N=190)
2015. aa...
20
Töösuhte muutumine – töötajad eeldavad
paindlikkust: nt isiklikud OÜd
• Paljudel keskastme juhtidel on "isiklik OÜ", mi...
21
% organisatsioone, kes
lubab paindlikku tööaega
kasutada
Eesti Soome
Ei lubata 32% 9%
Kasutab 1-5% töötajaist 31% 21%
K...
22
Juhtide ja spetsialistide arendamine
• Oluliseks suurfirmade juhtide ja personali täiendajaks
on saanud lisaks põhjamaa...
23
Juhtimiskoolitus, konsultatsioon ja konverentsid
• Koolituste vorm on muutumas. 1-2 päevased koolitused on
asendumas ko...
24
Juhtimise-alased raamatud ja artiklid
• Põhjalik langus eestikeelsete juhtimisalaste
raamatute väljaandmises viimase 5 ...
25
Eraldi teema - riigi roll on muutunud domineerivalt
liiga oluliseks
• Halduskoormuse kasvu üle kurtsid kõik sektorid
• ...
26
Sõnumid EASile juhtimise-alaste meetmete osas
• Enamasti ollakse ühel meelel, et juhtimise vallas pole
enam turutõrget,...
27
Kokkuvõtteks
• Firmade juhtimispraktikates on äärmused suurenenud
• Naised, noored ja välismaalased on juhtimisest eema...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015

1,682 views

Published on

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015 / Presentation of Estonian management practices 2015 - summary of study commissioned by Enterprise Estonia and delivered by Estonian Business School and Civitta team (in Estonian language)

Published in: Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015

  1. 1. EAS Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015 Ruth Alas, Marko Rillo 07. oktoober 2015 Laadi alla: http://bit.ly/juhtimine2015
  2. 2. 2 Uuringu taust ja eesmärk mai – august 2015 • Kaardistada Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid aastal 2015 ja võrrelda 2005. ja 2010 uuringutega • Anda hinnang juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevusele • Pakkuda soovitusi juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks
  3. 3. 3 Uuringu osad Ankeetküsitlus – 356 ettevõtet Personalijuhtimise ankeetküsitlus – 83 ettevõtet 25 üldist intervjuud juhtidega 4 fookusgrupi vestlust juhtide, konsultantide ja õppejõududega 17 süvaintervjuud juhtidega Kirjanduse ja konverentside ülevaade
  4. 4. 4 Ankeetküsitlus Töötajate arv N Osakaal (%) 1-5 86 24.2 6-9 59 16.6 10-49 122 34.3 50-249 45 12.6 250- 28 7.9 Vastanuid 340 95.5 Ei märkinud töötajate arvu 16 4.5 Kokku vastajaid 356 100.0 Tegevusvaldkond N Osakaal (%) Erafirmad 65 78.3 Avalik sektor 18 21.7 Kokku 83 100.0 Töötajate arv N Osakaal (%) 1-5 0 0.0 6-9 0 0.0 10-49 0 0.0 50-249 39 47.0 250- 44 53.0 Vastanuid 83 100.0 Eesti juhtimispraktikate ankeet, mai 2015 CRANET ankeet – personalijuhtimine ja töökorraldus 2015 • Ankeetidele vastas 356 ettevõtet, millest üle 10 töötajaga ettevõtteid 195 (2011. aastal oli vastajaid 200) • Lisaks viisime läbi rahvusvahelise personalijuhtimise uuringu, millel vastas 83 ettevõtet. Selle uuringu tulemusi on võrreldud Soomega
  5. 5. 5 Ankeedile vastanute profiil (N=356) Tegevusala EMTAK järgi N Osakaal (%) A. Põllu-, metsamajandus ja kalandus 14 3.93 B. Mäetööstus 3 0.84 C. Töötlev tööstus 47 13.20 D. Elektrienergia ja gaasivarustus 2 0.56 E. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus 11 3.09 F. Ehitus 31 8.71 G. Hulgi- ja jaekaubandus 65 18.26 H. Veondus ja laondus 17 4.78 I. Majutus ja toitlustus 18 5.06 J. Info ja side 13 3.65 K. Finants- ja kindlustustegevus 18 5.06 L. Kinnisvaraalane tegevus 8 2.25 M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 9 2.53 N. Haldus- ja abitegevused 7 1.97 O. Avalik haldus ja riigikaitse 6 1.69 P. Haridus 14 3.93 Q. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14 3.93 R. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 10 2.81 S. Muud teenindavad tegevused 49 13.76 Kokku 356 100.00
  6. 6. 6 Intervjuud • 25 poolstruktureeritud intervjuud erineva suuruse ja sektorite organisatsioonide juhtide seas • 4 fookusgruppi 17 inimesega, sh firmajuhtide, konsultantide ja kõrgkoolide õppejõududega • Lisaks 17 temaatilist süvaintervjuud Ülevaated • Juhtimisalaste publikatsioonide analüüs 2011-15: ilmunud raamatud ning juhtimisalased artiklid praktikute ja teadusajakirjades • Toimunud juhtimisalased konverentsid 2011-15 nii praktikutest kui ka teadlastest esinejatega Intervjuud ja ülevaated
  7. 7. 7 Tulemused • Juhtimislõhe ettevõtete vahel suureneb • Paindlikkus ja kontroll ei ole tasakaalus, vaid jaotub eri firmade vahel • Organisatsioonikultuuri ülesandemõõde kaalub suhtemõõte üles
  8. 8. 8 Arendustegevused • Organisatsiooni arendamise valdkondadest olid 2010. uuringus populaarseimad põhitegevus, müük ja turundus. • 2015. aastal järgnes põhitegevusele ja müügile organisatsioonikultuuri arendamine Juhtimistööriistad 2011-2015 olid ettevõtted enim kasutanud • Võrdlus parimaga • Õppiv organisatsioon • Väärtuspõhine juhtimine Trendid Pehme poole osatähtsus tõuseb
  9. 9. 9 Missugused juhtimisalased tegevused aitaksid teie arvates kõige rohkem kaasa tulemuste parandamisele? • Õigete inimeste valik • Meeskonna kaasamine • Osakondade vaheline koostöö ja meeskonnatöö parendamine • Inimeste julgustamine • Delegeerimine • Laiapõhjalisem suhtlus
  10. 10. 10 Motiveerimine • 2010. aastal motiveeris töötajaid enim juhtkonna usaldusväärsus, millele järgnes töötajate väärtustamine ettevõtte poolt ja ettevõtte hea maine. • 2015. aastal motiveeris töötajaid kõige enam see, kui ettevõte neid väärtustab. Sellele järgnesid avatud pingevaba tööõhkkond ja juhtkonna usaldusväärsus
  11. 11. 11 Personalijuhtimine • Eestis kuulub personalijuht harvem ettevõtte juhtkonda kui Soomes (58 ja 78%) • Strateegia väljatöötamisse kaasatakse Soomes personalijuht varem kui Eestis (63 ja 52%) • Valikuotsused tehakse Soomes kollektiivsemalt kui Eestis • Eestis ei ole eri gruppidele suunatud programme • Eestis töötasu rohkem individuaalsete lepingute alusel • Soomes pakub 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme, siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest
  12. 12. 12 Eesti firmad aastal 2015 Asju hoitakse hästi käimas, uusi ideid vähevõitu • Firmad on valdavalt üle kapitaliseeritud – paljudel on palju vaba raha, samas ollakse ettevaatlikud • Efektiivsus on suurenenud, eriti valdkondades kus on tugev (välis)omaniku surve • Firmajuhtide peamine väljakutse on: "Kuidas kasvada 0-kasvu tingimustes?" • Innovaatilisus on jäänud teiseplaaniliseks – tähelepanu on masinavärgi käimas hoidmisel • Uued ideed sünnivad pigem koos uue ettevõttega
  13. 13. 13 Juht aastal 2015? 5 tüüpi juhte ja juhtimispraktikaid Klassikalised Eesti omanikud Tugev omanik, kes hingab juhile kuklasse Ad hoc praktikad: pragmaatilised, kiired otsused, aeg-ajalt provintslikud Välisfirma "Eesti tsehh" Vastutus, aga vähe otsustusõigust Tuginevad kontserni / emafirma juhtimis- praktikatel Sõltumatud juhid Juhid, kes tulid hästi majandus- langusest läbi ja saavutasid vabad käed On ise juhtimispraktikad kujundanud #EstonianMafia Alustavad firmad, suunatud globaalsele kasvule Juhtimispraktikad tuginevad visioonil ja väärtustel Saneerijad Kogenud juhid, käivad firmast firmasse asju korda ajamas Juhtimispraktikad sõltuvad konkreetse firma kitsaskohtadest
  14. 14. 14 Viimaste aastate Eesti juhtide karjäär Liikumine on suurenenud • Juhtide vahetus on sagedane, sh põlvkondade vahetus: • Omanik-juhist ainult omanikuks: • Seoses süsteemide puudumise ja usaldusprobleemidega raske rolli vahetada • Ettevõtjaks • "Keegi mind enam tööle ei võta, lihtsam oma asi käima panna" • Keskastme juhiks või valdkonna spetsialistiks • "Tunnen, et mõnusam on kitsast rida ajada ja kasulik olla" • Liikumine juhina Eestist välja ja tagasi aktiivsem: • Üks olulisemaid juhtimispraktikaid arendavaid tegevusi • Erasektori ja avaliku sektori vahel väga vähene: • Liikumine toimub vaid erandjuhtudel (kuldsed käerauad)
  15. 15. 15 Väikefirma: 1-2 juhtkonna liiget • Tegevjuht • Valdkonna juht Üle 250 töötaja: 3 juhtkonna liiget • Tegevjuht • Finantsjuht • Suurema üksuse juht • Naiste osakaal juhtkonnas: 27.0% • Alla 35-aastaseid: 14.1% • Üle 55-aastaseid: 25.8% • Välismaalaseid: 9.7% Eesti firma juhtkond aastal 2015? Tavapärane firma juhtkond
  16. 16. 16 • Naisi on enam teeninduses, finantssektoris ja avalikus sektoris • Naisi esineb 42.7% firmade juhtkondades • Naiste osakaal juhtkonnas: 27.0% • Naised on tegevjuhid, finantsjuhid või personalijuhid Eesti suurfirmade juhtimine on jätkuvalt pigem meestekeskne – kõrge on segregatsioon 28.1 28.1 7.9 14.6 12.4 27.0 12.1 7.0 9.3 Tegevjuht Finantsjuht Arendusjuht Turundusjuht Müügijuht Personalijuht Teenindusjuht Tootmisjuht Kvaliteedijuht Kui naised on juhtkonnas, siis mis on nende amet (%)
  17. 17. 17 • Intervjuudes arvati, et "Avatus ja koostöövalmidus on suurem – arvamusfestivali vaim on jõudnud ka firmadesse", aga ankeet … Kes osalevad strateegilise tegevuskava koostamisel? 2010. aastal 10-… töötajat (N=195) 2015. aastal 10-… töötajat (N=190) m m Omanikud 3.41 4.32 Tegevjuht 4.47 Tippjuhid 4.68 Personalijuht 2.51 Turundusjuht 2.40 Tootmis- või teenindusjuht 2.88 Finantsjuht 3.35 Kesktaseme juhid 4.14 2.67 Esmatasandi juhid 3.40 2.11 Spetsialistid 3.23 2.24 Esmatasandi töötajad 2.20 1.71 Ettevõttevälised konsultandid 1.87 1.96 Juhtimispraktikad aastal 2015? Otsustusõigus 2010 … 2015: omanik ja tegevjuht kavandavad rohkem, teised vähem
  18. 18. 18 Kavandamise praktikad ja muud juhtimistöövahendid • Kavandamishorisont on jäänud lühemaks – parem kohanemisvõime, samas oht inimeste motivatsioonile • Põhiline kavandamise töövahend on rulluv 12-kuuline eelarve, mida uuendatakse kord kvartalis • Juhtimispraktikad: • Tähtsamaks on muutunud "pehmed teemad" – töötajate üle- organisatsiooniline arendamine, koostööpraktikad • Olulise teemana on lisandunud mentorlus (varieerub – coaching, kovisioon, supervisioon, personaalne tugi), mida kasutavad paljud suuremad firmad ja avaliku sektori organisatsioonid
  19. 19. 19 Oleme teadlikult kasutanud nimetatud praktikaid (… viimase 4 aasta jooksul) 2010. aastal 10-… töötajat (N=190) 2015. aastal 10-… töötajat (N=195) % % Õppiv organisatsioon 49.5 54.9 Isejuhtivad meeskonnad 38.2 34.9 Tarneahela juhtimine 25.0 24.6 Terviklik kvaliteedijuhtimine 56.4 50.8 Äriprotsesside ümberkorraldus 63.7 50.3 Võrdlus parimaga 54.4 56.4 Kliendisuhete juhtimine 51.5 49.2 Väärtuspõhine juhtimine 48.0 49.7 Tasakaalus tulemuskaart 42.2 23.1 Juhtide coaching 35.3 • Juhtimistööriistade kasutamine on samal tasemel, aga neid ei väärtustata: • Mürgitus "bürokraatlikest süsteemidest" Juhtimispraktikate muutumine 2010-15
  20. 20. 20 Töösuhte muutumine – töötajad eeldavad paindlikkust: nt isiklikud OÜd • Paljudel keskastme juhtidel on "isiklik OÜ", mille kaudu pakutakse samu teenuseid, mille vallas tööd tehakse (eetika probleemid, samas paindlikkus ja vabadus) • Suurtel firmadel võib minna palju aega ja energiat huvide konflikti jälgimiseks • Teemad on projektipõhiseks muutmas • Vaba aeg, perekond, tervis, jooga ja spirituaalsus on juhtide seas olulisemad.
  21. 21. 21 % organisatsioone, kes lubab paindlikku tööaega kasutada Eesti Soome Ei lubata 32% 9% Kasutab 1-5% töötajaist 31% 21% Kasutab 6-10% 12% 13% Kasutab 11-15% 5% 9% Kasutab 16-20% 4% 11% Kasutab 21-50% 4% 10% Kasutab enam kui 50% 13% 28% • Kui Soomes pakub näiteks 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme (sh 42% lubavad teatud piirini kodust töötada), siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest ja vaid 20% ettevõtetest on Eestis kodust töötamine lubatud mõnele oma töötajale Aga nagu juba mainisime - võrreldes Soomega pakuvad Eesti juhid töötajatele vähe paindlikkust % organisatsioone, kes lubab töötajatel osaliselt kodust töötada Eesti Soome Ei lubata 80% 58% Kasutab 1-5% töötajaist 18% 29% Kasutab 6-10% 1% 3% Kasutab 11-15% - 3% Kasutab 16-20% - 3% Kasutab 21-50% - 2% Kasutab enam kui 50% 1% 1%
  22. 22. 22 Juhtide ja spetsialistide arendamine • Oluliseks suurfirmade juhtide ja personali täiendajaks on saanud lisaks põhjamaade ülikoolidele … • … nüüd ka juba Euroopa tippülikoolid: • INSEAD (LinkedIn põhjal Eestist 39) • LSE - London School of Economics (34) • London Business School (17) • IMD (12) • Henley (11) • University of St.Gallen (7) • IESE (6)
  23. 23. 23 Juhtimiskoolitus, konsultatsioon ja konverentsid • Koolituste vorm on muutumas. 1-2 päevased koolitused on asendumas konkreetsele organisatsioonile kohandatud arenguprogrammidega, mida suudavad pakkuda suured tegijad. • Konverentsid: • Eestlased käivad palju NBF-l või väliskonverentsidel • Äripäev on haaranud Eestis valdava osa konverentside turust • Koolituste, konsultatsiooni ja konverentsi kasutaja on polariseerunud: • Koolitusi ja nõustamist ostavad ÄP Top 100 ja avalik sektor. Seoses teadmise kättesaadavusega tuginetakse rohkem oma ressurssidel: "Üle nädala laseme olulistel teemadel üksteistele ettekandeid teha" • Start-up firmades ei olda nõus koolituste eest maksma • EASi ja TTA tasuta koolitused on toonud alla koolituste hinnad (võrdluses 10 aasta tagusega) ja seeläbi on koolitusturg "rikutud"
  24. 24. 24 Juhtimise-alased raamatud ja artiklid • Põhjalik langus eestikeelsete juhtimisalaste raamatute väljaandmises viimase 5 aasta jooksul: • 2005…10: 202 eestikeelset raamatut, • 2011…15: 58 eestikeelset raamatut • Meedia (Director, Forbes, ÄP juhtimise-eri) on muutunud juhtimise-kesksetest väljaannetest äriteemalisteks väljaanneteks
  25. 25. 25 Eraldi teema - riigi roll on muutunud domineerivalt liiga oluliseks • Halduskoormuse kasvu üle kurtsid kõik sektorid • Riigihanked üha keerulisemad • Finantsinspektsioon börsifirmade puhul "vinti üle keeramas" • Tarbijakaitse ja statistikaameti nõuded, mis ületavad mõistliku äritegemise piirid • Paljud otsivad võimalusi töö tegemiseks ja uute ärimudelite genereerimiseks "riiki ignoreerides" • Pariteetne lahendus: riik panna reeglistikku muutma, et nad oleksid sunnitud vastama 30 päeva asemel 5 päeva jooksul, et juhatada kätte teemad, millega ei peaks üldse tegelema
  26. 26. 26 Sõnumid EASile juhtimise-alaste meetmete osas • Enamasti ollakse ühel meelel, et juhtimise vallas pole enam turutõrget, millega EAS peaks tegelema, kuna juhtimise-alane oskusteave on vabalt saadaval • EAS võiks lõpetada juhtimise-alase nõustamisteenuse ja subsideeritud koolituste pakkumise, et anda konverentsi- ja koolitusturule ruumi • Võimalikud meetmed: • Keskenduda ekspordi ja ettevõtliku vaimu propageerimisele • Juhtimisvaldkonna auhinnad, et promoda parimaid • Toetada MTÜde juhtimispraktikate koolitust • Toetada nõustamis- ja koolitusfirmade klastri loomist • Ühendada ülikoolide juhtimise õppejõude praktikutega
  27. 27. 27 Kokkuvõtteks • Firmade juhtimispraktikates on äärmused suurenenud • Naised, noored ja välismaalased on juhtimisest eemal • Kavandamine 1 aasta kaupa • Innovatsioon ja eksport on vähem olulised kui 5 aasta eest • Peab oluliseks enda vaba aega, mida alluvatele ei luba • Ei taha juurde õppida ega nõu küsida • Peab palgatöö kõrval oma firmat ja ajab oma asja

×