2. Filosoofia otstarve
Õpiobjekt võimaldab iseseisvalt läbida kursuse Filosoofia I
sissejuhatavat osa.
Soovitatav lisalugemine: Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia
otstarve. – Valik esseid. Tln.
3. Õpiväljundid
Õppija:
2) teab filosoofia mõistet, peamisi valdkondi,
meetodeid ja on teinud tutvust mõningate oluliste
mõtlejat seisukohtadega
3) Oskab märgata filosoofia meetodite erinevaid
rakendusi igapäevaelus
4) Teadvustab ja kasutab filosoofia inspireerivaid
võimalusi oma erialases tegevuses
4. Filosoofia otstarve
“Filosoofia on selleks,
et mõtted liikuma
panna.” (Esa Saarinen)
5. Teemad
Mis on filosoofia?
Filosoofia valdkonnad
Filosoofia meetodid
Filosoofia otstarve
6. Mis on filosoofia?
“Distsipliin, mis uurib maailma kõige
üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning
meie mõtlemise kategooriaid, nagu vaim,
mateeria, mõistus, tõestus, tõde.”
(Oxfordi filosoofialeksikon)
7. Mis on filosoofia?
“Filosoofiaks võime me nimetada kõike
seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil
ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma
olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka
selle maailma olemuses, tähenduses ja
seaduspärasuses.” (Elmar Salumaa)
8. Mis on filosoofia?
Φιλοσοφία kr.k tarkuse
armastus
Raffaeli “Ateena kool” Vatikanis Sixtuse kabelis.
10. Mis on filosoofia?
Filosoofia kui maailmamõistmise viis
Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia!
On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise,
filosoofia on üks nendest
Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast,
ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest
ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende
komponentide vahel ja sees.
Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine,
universaalne inimlikus maailmamõistmises.
12. Mis on filosoofia?
Maailmamõistmise ajaloolised vormid:
Müüdiline maailmamõistmine
Kristlik-religioosne maailmamõistmine
Teoreetiline maailmamõistmine:
a) Filosoofia
b) Teoloogia
c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine
13. Mis on filosoofia?
Teoreetiline maailmamõistmine on
väljendatud abstraktsetes mõistetes
Filosoofia abstraheerib! (vaata: filosoofia meetodid)
Ld. K. abstractio “eraldamine”
“Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia,
seisneb kõigi probeemide teisendamises
konkreetsest vormist abstraktsesse.”
(B. Russell)
14. Mis on filosoofia?
Filosoofia maailmavaate tähenduses:
Näide (“treeningufilosoofia”):
“Edu treenerina sõltub kõige enam treeningufilosoofiast ja elutarkusest.
Kuna treener on näiliselt praktik, siis alguses tundub filosoofia väga
ebapraktiline. Tegelikult ei ole midagi praktilisemat hästiarenenud elu-
ja treeningufilosoofiast. Filosoofia (teadmised) annab sulle tarkuse
tegutsemiseks ja aitab sul vastata küsimustele mida? miks? ja kuidas?
Edukas filosoofia aitab sul lahendada keerulisi treeningu ja eetika
probleeme.” (Jaan Loko)
file:///C:/Users/kasutaja/AppData/Local/Temp/II_tase_ped_MA002232.pdf
Leia veel näiteid (“veinifilosoofia”, “meresõidufilosoofia”, “saunafilosoofia” jne.)!
15. Filosoofia valdkonnad
Mis on filosoofia aine? Sellele küsimusele pole
üleüldiselt heakskiidetud vastust. Seisukohti
on erinevaid, alates ühtedest, mis näevad temas kogu
aega ja kogu olemist haaravat mõtiskelu — teaduste
kuningannat, terve inimteadmiste templi nurgakivi -,
kuni teisteni, mis heidavad ta kõrvale kui keelelisi
arusaamatusi ära kasutava pseudoteaduse, intellektuaalse
ebaküpsuse sümptomi, ning omistavad talle
koha teoloogia ja teiste spekulatiivsete distsipliinide
kõrval sellessamas vanavaramuuseumis, kuhu loodusteaduste
võidukas pealetung on juba ammu läkitanud
astroloogia ja alkeemia.
(I. Berlin)
19. Filosoofia valdkonnad
Epistemoloogia
Mis on teadmine?
Mis on teadmise ja uskumuse erinevus?
Millised on teadmise allikad?
Kas tõsikindel teadmine on võimalik?
Näide: John Locke’ i epistemoloogia:
http://www.youtube.com/watch?v=X-buzVjYQvY
20. Filosoofia valdkonnad
Metafüüsika
Mis eksisteerib?
Kas keha ja vaim (hing) on eristatavad?
Kas inimesel on vaba tahe?
Näide: Aristotelese metafüüsika
http://www.youtube.com/watch?v=peRqNZ4Tpm0
28. Filosoofia meetodid
1) Empiirilistele küsimustele saab vastata kogemuse
põhjal. Empiirilised küsimused on omased
eriteadustele (füüsika, keemia, bioloogia).
Eriteaduste meetoditeks on vaatlus, katse ja
induktsioon (ehk üldistamine).
Näited: Kas Marsil on elu? Millised linnud pesitsevad
Matsalu looduskaitsealal?
Ülesanne: Too näiteid empiirilistest küsimustest
teaduses ja igapäevaelus!
30. Filosoofia meetodid
2) Formaalsed küsimused on näiteks loogika ja
matemaatika valdkonda kuuluvad küsimused, millele
saab leida vastused arutluse teel (deduktsioon).
Näide: Palju on kaks korda kaks?
Ülesanne: Too näiteid formaalsetest küsimustest!
31. Filosoofia meetodid
3) Filosoofilised küsimused on küsimused, millele ei
saa vastata kogemuse põhjal ega deduktiivselt
arutledes.
Näited: Mis on õnn? Kas tõene teadmine on võimalik?
Ülesanne: Too näiteid sulle olulistest filosoofilistest
küsimustest!
33. Filosoofia meetodid
Mille suhtes on filosoofia kriitiline?
Eelarvamused, käibetõed,
iseenesestmõistetavused, teooriad,
järeldused, arvamused, eeldused jne.
Filosoofia on ka enesekriitiline!
34. Filosoofia otstarve
“Filosoofia ei ole õpetus, vaid tegevus […]
Filosoofia peab mõtted, mis muidu on justkui
ähmased ja hajusad, selgeiks tegema ja
teravaiks piiritlema.” (L. Wittgenstein)
35. Filosoofia otstarve
Filosoofia jõud:
2) Küsimärgistav
3) Olemustav
4) Keeleline
5) Kujutlus
6) Ühendav
7) Tähendustloov
(Saarinen, E.)
36. Allikad:
Berlin, I. 1998. Filosoofia otstarve. – Valik esseid. Tln.
Danto, A. C. 2000. Filosoofilise mõtlemise eripära. – Ühendused
maailmaga. Filosoofia põhimõisted. Tln.
Salumaa, E.1992. Filosoofia ajalugu I. Tln.
Wittgenstein, L. 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu.
Saarine,E. 1999.Symposium. Filosoofiaõpik. Tallinn.
Meos, I. 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn.
Illustratsioonid:
www.google.com
http://www.flickr.com/creativecommons/