1. Tallinna Ülikool
Terviseteaduste ja Spordi Instituut
Rekreatsiooniteaduste osakond
Berit Roos
PROTESTANTLIK EETIKA
EESTI JA HISPAANIA NOORTE HULGAS
Bakalaureusetöö
Juhendaja: lektor Joe Noormets
Kaitsmisele lubatud:..............................................
(juhendaja allkiri)
Tallinn 2011

2. 2
RESÜMEE
Roos, Berit. Protestantlik eetika Eesti ja Hispaania noorte hulgas. Bakalaureusetöö,
Tallinna Ülikool, 2011.
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada kahe erineva identiteediga riigi (Eesti,
Hispaania) noorte protestantliku eetikaga seotud väärtushinnanguid. Protestantlik eetika on
orienteeritud tööle. Selles rõhutatakse raskele tööle pühendumist, kohese kasu saamise
edasilükkamist, ressursside säilitamist ja jõudeelu vältimist. Uuring viidi läbi kahes koolis:
Tallinna Ülikoolis ja Alicante Ülikoolis (Universidad de Alicante). Selles osales 159 noort
inimest vanuses 18 kuni 32. Uurimise meetodiks oli standardiseeritud ankeetküsitlus, mis
viidi läbi perioodil 8. november 2010 kuni 15. märts 2011. Uurimuses selgus, et
protestantlik eetika ei leidnud kinnitust kogu valimi ulatuses. Protestantlikku eetikat
kinnitavate väidete skaalaga nõustusid pigem Hispaania noored ja protestantlikku eetikat
mittekinnitavate väidete skaalaga nõustusid Eesti noored. Võrreldes hispaanlaste ja
eestlaste nõustumist protestantliku eetika skaala üksikväidetega, kalduvad protestantliku
eetika heakskiidu poole hispaanlased.
Võtmesõnad: protestantlik eetika, Eesti, Hispaania, üliõpilased, küsimustik

3. 3
ABSTRACT
Roos, Berit. Protestant Ethic among Young People in Spain and Estonia. Bachelor
Thesis. Tallinn University Institute of Heath Sciences and Sports, 2011.
The aim of this research is to find out the protestant ethic values among young people from
two countries with different identities (Estonia, Spain). The protestant ethic is work-
oriented. It emphasizes dedication to hard work; postpone fast profit, maintenance of
resources and avoiding idleness. The research was conducted in two schools: Tallinn
University and University of Alicante. 159 young people aged 18 to 32 participated in the
research at hand. The research method was a standardized questionnaire, which was
conducted from the period of the 8th of November 2010 until the 15th of March 2011. As a
result of this research, the author can conclude that the protestant ethics were not
confirmed within the whole sample range. The Spanish youth were the ones who agreed
more with the scale claims confirming protestant ethics and the Estonian youth mostly did
not agree with the scale claims confirming protestant ethics. When comparing Spanish and
Estonian compliances with singular claims of the protestant ethic scale, the Spanish are
more inclined to approve of protestant ethics.
Key words: protestant ethics, Estonia, Spain, students, questionnaire

4. 4
SISUKORD
RESÜMEE............................................................................................................................2
ABSTRACT..........................................................................................................................3
SISSEJUHATUS..................................................................................................................5
1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE..........................................................................................6
1.1 Protestantlik eetika.......................................................................................................6
1.2 Töösse suhtumise religioosne taust: katoliiklik ja protestantlikud kirikud..................6
1.3 Kultuur ja Protestantlik eetika .....................................................................................8
1.4 Protestantlik eetika ja üliõpilased ..............................................................................10
2. TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED............................................................................11
3. METOODIKA................................................................................................................12
3.1 Valim .........................................................................................................................12
3.2 Andmekogumise meetod ...........................................................................................12
3.3 Andmetöötlus.............................................................................................................13
4. TULEMUSED................................................................................................................14
4.1 Töötamine Eesti ja Hispaania noorte hulgas..............................................................14
4.2 Protestantliku eetika heakskiit ...................................................................................15
4.3 Eesti ja Hispaania noorte võrdlus ..............................................................................18
4.4 Väidete korrelatsioonid..............................................................................................20
5. ARUTELU......................................................................................................................22
JÄRELDUSED...................................................................................................................26
KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................27
LISAD.................................................................................................................................30

5. 5
SISSEJUHATUS
Platon on öelnud, et vabadel inimestel on skhole ehk neil „on aega” ja nende suhtumine
ajasse on teadlik, mis tähendab, et inimene on võimeline organiseerima oma aega ise ning
kombineerib töö ja vaba aja talle sobilikul viisil. Oma aja puudumine, askholia, seostub
hoopis vangistusega (orjusega) (Himanen, 2003). Platoni mõtted illustreerivad antiikaja
vaba kodaniku ideaali, mil tööd käsitleti kui karistust ja seostati vaevanägemisega. Alles
protestantlik usureformatsioon tõi kaasa selle, et füüsiline töö muutus vastuvõetavaks ja
koguni õnnistust toovaks.
Max Weberi (2007) hinnangul kujundas protestantlik eetika välja uue töömoraali ja
ratsionaalse eluhoiaku, mis varustasid töö religioosse tähendusega ja muutsid selle
kutsumuseks. Protestantlik eetika on orienteeritud tööle. Selles rõhutatakse raskele tööle
pühendumist, kohese kasu saamise edasilükkamist, ressursside säilitamist ja jõudeelu
vältimist (Beit-Hallahmi, 1979: 263).
Varasemates uurimustes on vaadeldud protestantliku eetika heakskiitu väga erinevate
sotsiaalsete gruppide vahel, sealhulgas ka ülikoolides õppivate noorte hulgas (Dorst jt
1978; Wentworth and Chell 1997). Samuti on teostatud küllaltki palju uurimusi, kus on
võrreldud protestantliku eetika heakskiitu kultuuriti (Cokley jt 2007; Giorgi and Marsh
1990; Furnham jt 1993). Uuritud on ka protestantliku ja katoliku eetika erinevusi (Rigney
jt 2004). Antud töös uurib autor, kuidas suhtuvad Eesti ja Hispaania noored töösse ning kas
erinev kultuuritaust võib olla võimalike erinevuste põhjuseks.
Eelnevates uuringutes on välja toodud, et katoliiklane on rahulikum ja kogukonnale
orienteeritum. Protestant hindab tööd ja sellega kaasnevaid väärtusi. Välja on veel toodud
erinevusi hariduse eelistuses. Protestandid eelistavad reaalaineid ja katoliiklased
humanitaarseid aineid, mis seletab ka katoliiklaste vähest osavõttu kapitalistlikust
ettevõtlusest. Tropman (1985) on uurinud protestantliku ja katoliku eetika erinevusi ning
leidnud, et protestantlik eetika orienteerub rohkem tööle, jõukusele ning katoliiklik eetika
jagamisele. Katoliiklased proovivad aidata eriti vaeseid ja nõrgemaid, kuid protestant
keskendub iseendale.

6. 6
1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
1.1 Protestantlik eetika
Protestantlikust eetikast rääkides tuleb välja tuua Max Weberi, kell 1905. aastal ilmunud
teos „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” uurib kapitalismi tekke religioosseid
põhjuseid.
Protestantlik eetika, mõnikord nimetatud ka puritaanlik tööeetika, on sotsioloogiline
teoreetiline mõiste, mis põhineb kalvinistlikul seisukohal, kus ühelt poolt on töö inimese
kutsumus ja maine edu põhineb isiklikul lunastusel ning teiselt poolt vaba aeg on
kõlbeliselt kahtlane – raskeimaks patuks on ajaraiskamine, jõudeelu ja nautlemine. Max
Weber tähistab protestantliku eetikaga nähtust, mis väljendub individualistlike väärtuste,
töökuse ja korraväärtuse omamises (Weber, 2007).
Võib öelda, et eelkõige on selle „eetika” ülimaks hüveks raha ja üha rohkem raha teenida,
loobudes igasugustest loomulikest naudingutest. Inimene on seotud raha teenimisega kui
oma elu eesmärgiga. Seda nimetab Weber üheks kapitalismi juhtmotiiviks. Teisest küljest
vaadates peeti raha teenimist sallivaks, aga õndsaks saamise mõttes ikkagi kahtlaseks
ainuüksi ohu tõttu sattuda vastamisi kirikliku liigkasuvõtmise keeluga (Weber, 2007: 50).
Bloodi (1969) arvates ei tohiks töökohta valides unustada enda isiksust, sest töö peaks
pakkuma inimesele rahulolu ja võimalust areneda. Nimelt see, kuidas inimene hindab tööd
üldiselt, peaks kajastuma tema reaalses töös. Inimene, kes suhtub töösse halvasti ja teeb
seda üksnes teenimaks tulu, on tõenäoliselt õnnetu, seda isegi kõige meeldivama ameti
juures (Blood, 1969: 456).
1.2 Töösse suhtumise religioosne taust: katoliiklik ja protestantlikud kirikud
Protestantism tähendab reformatsiooni tulemusena katolitsismist eraldunud kristlike
usuvoolude ning vastavate kirikute ja sektide kogunimetust (Eesti keele seletav
sõnaraamat, 2009: 416) (vt ka Lisa 3). Protestantism ei erista põhimõtteliselt püha ja
ilmalikku valdkonda ning eitab iga lõplikku ja suletud õpetluslikku maailmavaatelist,

7. 7
poliitilist ja eetilist süsteemi. Protestantlike kirikute hulka kuuluvad luterlaste ja
reformeeritud kiriku suuremad konfessionaalsed ühendused (Eesti Entsüklopeedia, 1994:
492). Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti
oma vaimuliku peana (Wikipedia).
Rigney on uurinud, kas katoliiklastel eksisteerib oma eetika nagu protestantismil
protestantlik eetika, ning mis võiks seda iseloomustada. Selgub, et katoliiklik eetika ei
mängi küll igapäevaselt suurt rolli ühiskonnas, aga ta on mõjutanud seda läbi aegade.
Samuti on toodud välja, et katoliiklikus eetikas esinevad tugevad perekonna sidemed,
etnilisus ning seda kogu naabruskonnas (Rigney jt, 2004).
Tropman (1985) väidab oma uurimises, et protestantlik eetika orienteerub rohkem tööle,
jõukusele ning katoliiklik eetika jagamisele. Katoliiklased proovivad aidata eriti vaeseid ja
nõrgemaid, kuid protestant keskendub iseendale. Tropmani teoreemile on küll vastu
vaieldud, et tänapäeva ühiskonnad on omavahel põimunud ja selliseid piire ei saa tõmmata
nende vahele, aga samas pole uut teooriat selle kohta loodud.
Max Weber on võrrelnud kahte erinevat religiooni ja toonud välja mõned sotsioloogilised
aspektid:
1. Askeetliku protestantismi uskumised ja normid annavad protestantidele parema
sotsiaalse mobiilsuse, mis annab kokkuvõttes protestantidele kõrgema sotsiaalse
staatuse võrreldes katoliiklastega.
2. Protestantide uskumised ja normid toodavad suuremat saavutamise motivatsiooni
kui katoliiklastel.
3. Protestantide uskumused ja normid soodustavad parema hariduse omandamist ja
selle kasutamist.
Weberi väited on leidnud vähest toestust (Furnham, 1984: 89). Siin saab paralleele
tõmmata Tropmani uuringuga, kus tuuakse välja katoliiklaste ja protestantide erinevusi.
Tänapäeva ühiskonnas, kus kultuurid on omavahel põimunud seoses globaliseerumisega, ei
saa selliseid selgeid piire enam tõmmata. Mõlemad eetikad on tänapäeval kokku sulanud ja
protestantlikus eetikas on põimunud mitmeid erinevaid religioone (Rigney jt, 2004: 157).

8. 8
Uuritud on ka sissetulekuid ja jõutud järeldusele, et protestantide ja katoliiklaste vahel
suuri erinevusi selles valdkonnas ei eksisteeri, mis kinnitab eelnevaid mõtteid (Rigney, jt,
2004: 155-156). Küll aga eksisteerib erinevusi töö valikutes ja käitumisnormides.
Katoliiklane on rahulikum, tal on vähem tarvet ettevõtlusega tegeleda ning peab rohkem
lugu võimalikult kindlustatud elukäigust ka napimate sissetulekutega, samas kui protestant
eelistab suuremat palka ja luksuslikumat elu. Rahvasuu ütleb piltlikult: kas hästi süüa või
rahus magada. Antud juhul sööb protestant meelsasti, kuna katoliiklane tahab rahulikult
magada (Weber, 2007: 40-41).
Edukaid tegusid saab inimene ise esile kutsuda olenemata rahvusest või religiooni
eelistusest. Küsimusele „Miks peab inimestest raha tegema,” vastas Benjamin Franklin:
„Kui näed meest, kes oma ametis on tubli, siis on ta on koht kuningate ees!”
Rahateenimine – kuni see legaalselt toimub, on kaasaegses majanduskorras inimese
tubliduse tulemuseks ja väljenduseks (Weber, 2007: 51).
1.3 Kultuur ja Protestantlik eetika
Teatud usulised traditsioonid on ajalooliselt kujundanud ühiskondade rahvuskultuure, kuid
tänapäeval avaldub see mõju pigem läbi üleriigiliste institutsioonide nagu haridusasutused
ja massimeedia (Feldmann, 2007: 796). Vaatamata muutustele, annab isegi neile, kellel on
kas väga väike või puudub kontakt kirikuga, kunagi võimsate protestantlike
institutsioonide poolt kujundatud võrdsussüsteem endiselt tunda. See kujundab kõiki – nii
protestante kui ka teisi sobituma teatud rahvuskultuuri (Furnham 1984: 87-104).
Protestantism pigem üldistab raske ja hoolsa töö põhimõtet oma järgijate seas, kes
hindavad üksteist selle standardi vastavuse järgi. Seega, enamik tänapäeva protestante ei
tööta mitte selleks, et olla kindel lunastatud saamises vaid sellepärast, et nende vanemad on
neile õpetanud tööarmastust (Beit-Hallahmi, 1979: 263-267 ).
Protestantlikku eetikat on uuritud mitmetes suurtes riikides nagu USA ja Canada (Abbas
and Falcone, 1995) ning Austraalias (Ray, 1982). Samuti on uuritud Ameerika ühiskonnas
töösse suhtumist (Buchholz, 1978), kus on välja toodud, et noored inimesed on kõige enam
orienteeritud tööeetikale.

9. 9
Lennart Meri lausus kunagi ühes vabariigi aastapäeva kõnes: „Kapitalismi vaimu peab
toetama protestantlik eetika.“ Samas on ta ka väitnud, et eestlastele on omane protestantlik
töösse suhtumine, mis paneb meid viimaste aastakümnete jooksul kaotsi läinud aega tasa
tegema nii töös, kui demokraatia arendamisel (Meri, 1999).
Eestlaste perekondlikku kasvatussüsteemi on kristalliseerunud kalvinistlike ja luterlike
väärtuste peegeldusi. Eestlased on tavatsenud endast rääkida kui väikesest ja töökast
rahvast. Töökus on olnud meie rahvusliku identiteedi oluline osa ja heatahtliku
enesehinnangu üks alus (Käärik, 2007).
Kõik need ajalooga omandatud tarkused on viinud selleni, et põhjamaa riigid on edukad
maailmas ja figureerivad majanduse tipus. Penttilä (2007) peab selle edu üheks tähtsaks
põhjuseks ka kultuuri ehk protestantliku puhkuse-eetika esilekerkimist. Sajandite jooksul
kujunes kõva töö kultuurinormiks ja kaotas seose religiooniga. Samuti toob ta välja, et
Skandinaavia riigi elanikud töötavad vähem tunde aastas ja vähem aastaid elus, kui
jaapanlased, ameeriklased, sakslased. Sellest hoolimata on põhjamaade inimesed edukad.
Skandinaavlased suhtuvad puhkusesse sama tõsiselt kui töösse. Töö ja eraelu tasakaalu
loetakse sama oluliseks kui kunagi rasket tööd. Teisisõnu: protestantlikku tööeetikat
täiendab protestantlik puhkuse-eetika.
Eelmainitud jutu võib liigitada etnose alla. Etnos on ajalooliselt kujunenud püsiv
inimrühmitus nagu rahvas, mille põhitunnused on ühine keel ja asuala. Etnose tekkes on
olulised rassilised ja usulised tegurid. Seda iseloomustavad ühised kultuuritraditsioonid ja
ühine eneseteadvus (ENE 1987 s.v etnos). Etnilised grupid erinevad üksteisest sageli oma
vaba aja kasutuse poolest, mille nad on ise oma kultuurilisest taustast lähtuvalt endale
kujundanud. Mõnikord on need erinevused kultuurilise uhkuse tunnusmärgiks, mis
pärandatakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Üks silmatorkavamaid aspekte etnilistes
erinevustes on see, et need on jäänud püsima ka tänapäeva ühiskonnas. Vaatamata
muutustele maailma majanduses, massitarbimises, turismis ja rahvusvahelise
kommunikatsiooni arengus on etnilisus püsima jäänud. See on ka üheks põhiliseks
tunnusjooneks, mille järgi inimesed eristavad ühte gruppi teistest (Grahmann, 2003: 158-
160).

10. 10
1.4 Protestantlik eetika ja üliõpilased
Protestantismi maades on ajalooliselt suurt rõhku pandud hariduse omandamisele.
Kõrgharidus annab võimaluse leida paremat ja tasulisemat töökohta. Kõrgemates
õppeasutustes on katoliiklike õpilaste protsent märgatavalt väiksem kui protestantlike
õpilaste protsent kogu rahvastikust. Vaadates hariduse eelistusi saab järeldada, et
katoliiklased eelistavad humanitaarseid aineid, mis seletab ka nende vähest osavõttu
kapitalistlikust ettevõtlusest (Weber, 2007: 38-39).
Protestantism on pannud rohkem rõhku traditsioonilisele haridusele. McClelland toob
välja, et tööeetika väärtushinnangute juurutamisel on haridusel tugev mõju. Ta tõdeb, et
varane koolist lahkumine mõjutab tööeetikat. Seda näitab ka erinevates Euroopa maades
läbi viidud uurimused. Samuti on ta välja toonud, et mida õpetatakse võib olla vähem
tähtsam kui see, kuidas õpetatakse (Giorgi ja Marsh, 1990: 513).
Ameerika Ülikoolides on uuritud üliõplaste suhtumist töösse ja vabasse aega, mis on läbi
viidud Mirels ja Garret (1971) skaala järgi. Uuringust selgus, et enamus üliõpilastest on
võimelised eraldama oma tööaega vabast ajast. Töö ja mäng on mõlemad rakendatavad
alternatiivid ja tegevused, kuid neid ei vaadelda võrdsete võimalustena. Töö on esmakohal
ja peale seda saab lubada endale „mängimist” (Dorst, jt, 1978: 187-190).
Heili Lind (2009) on uurinud protestantlikku eetikat ja vaba aja väärtusi Eesti ja Taani
noorte hulgas. Tema uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kahe protestantliku
identiteediga riigi (Eesti ja Taani) noorte väärtushinnangud seoses töötamise ja vaba aja
veetmisega. Selgus, et protestantlik eetika ei leidnud kinnitust. Uuritud noored võtavad
töötamist küll tõsiselt, aga see ei ole nende elu eesmärk. Võrreldes taanlasi ja eestlasi
protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete ja vaba aja väärtuste skaalal, omavad
eestlased märgatavalt kõrgemaid keskväärtusi kui taanlased. Võib väita, et eestlased
pooldavad vaba aja veetmisega seotud väärtusi rohkem kui taanlased.

11. 11
2. TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED
Töö eesmärgiks on uurida kahe erineva identiteediga riigi noorte protestantliku eetikaga
seotud väärtushinnanguid.
Eesmärgist lähtuvalt seati järgnevad ülesanded:
1. Välja selgitada protestantliku eetika heakskiit Eesti noorte seas.
2. Välja selgitada protestantliku eetika heakskiit Hispaania noorte seas.
3. Võrrelda omavahel Eesti ja Hispaania noorte protestantliku eetikaga seotud
hinnanguid.

12. 12
3. METOODIKA
3.1 Valim
Uurimistöö valim koosneb Eestis Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse eriala
statsionaarõppe esimese, kolmanda ja kehakultuuri eriala esimese, kolmanda kursuse
üliõpilastest ning Tallinna Ülikoolis teistes erialades õppivatest üliõpilastest. Hispaanias on
uuritavateks Hispaania ülikooli (Universidad de Alicante) 2010. õppeaasta sügissemestri
üliõpilased.
Küsitlus on läbi viidud Eestis 9.-15. märts 2011. aastal ning Hispaanias vahemikus 8.
november kuni 20. detsember 2010. aastal. Uurimuses on osalenud 159 noort, nendest 80
Eestist ja 79 Hispaaniast. Küsitletute vanus on vahemikus 18-32, keskmine vanus 25.
3.2 Andmekogumise meetod
Käesolevas uurimustöös kasutatakse kvantitatiivset uurimusmeetodit. Andmekogumise
meetodina on kasutatud ankeetküsitlust. Ankeet koosneb protestantliku tööeetika
küsimustikust (Blood 1969), millele lisandub neli küsimust, mis puudutavad üldandmeid
(vt Lisa 1).
Protestantliku tööeetika küsimustik koosneb kaheksast väitest, mis näitavad nõustumise
määra seoses protestantliku tööeetika väärtustega. Skaala on sisemiselt jagatud kaheks, kus
väited kaks, neli, kuus ja seitse kinnitavad protestantliku tööeetikat ning väited üks, kolm,
viis ja kaheksa seda ei kinnita. Küsimustikus on kasutatud seitsmepunktilist Likert`i skaalat
(-3 kuni +3), kus -3=ei ole üldse nõus ja 3=täiesti nõus. Ankeedi täitjal tuli enda jaoks välja
valida sobivaim vastus ja see märgistada. Küsitlus ei sisalda ühtegi avatud vastust.
Küsitlusankeet on koostatud kahes keeles, üks eesti (Lisa 1) ja teine hispaania keeles (Lisa
2).

13. 13
3.3 Andmetöötlus
Andmeanalüüs on teostatud statistilise andmetöötluse paketi SPSS 15.0 for Windows abil.
Protestantliku eetika skaalades on arvutatud keskväärtus ja standardhälve. Analüüsimaks
skaalade keskväärtusi on kasutatud ühemõõtmelist dispersionaalanalüüsi ANOVA. Kahe
valimi (eestlased ja hispaanlased) üksiktunnuste statistilise olulisuse kontrollimiseks on
kasutatud t-testi. Skaalade ja üksikväidete omavaheliste seoste selgitamiseks on arvutatud
Pearsoni korrelatsioonikordaja.

14. 14
4. TULEMUSED
4.1 Töötamine Eesti ja Hispaania noorte hulgas
Uurimuses osalenud 159 noorest töötab 76 (47,8%) üliõpilast. Võrreldes Eesti ja Hispaania
noorte töötamist, ilmneb oluline erinevus. Hispaania noored töötavad peamiselt täiskohaga
(21,5%), samas Eestis töötab täiskoha ainult 3,8% üliõpilastest. Eesti noored töötavad
poole kohaga, lepinguliselt ja hooajaliselt. Kõigi antud valikute puhul on vastajate arvuks
12 ehk 15% vastanutest. Hispaania noortest töötavad poole kohaga 8 (10,1%) ja
hooajaliselt 7 (8,9%) üliõpilast (vt Tabel 1).
Joonis 1. Eesti ja Hispaania noorte sooline erinevus töötamises
Samuti selgub uurimuses, et olenevalt riigist esineb sooline erinevus töötamises. Vaadates
Hispaania näitajaid, selgub et 37. töötavast noorest on 22 meest ja 15 naist, samas Eestis
39. töötavast üliõpilasest on 17 meest ja 22 naist (vt Joonis 1).

15. 15
Tabel 1. Töötamine eestlaste ja hispaanlaste hulgas
Rahvus Kogu
valim
eestlane hispaanlane
Täiskohaga (40 tundi nädalas) n 3 17 20
% 3,8 21,5 25,3
Poole kohaga (20 tundi nädalas) n 12 8 20
% 15 10,1 25,1
Lepinguline (puudub kindel tööaeg ja
-koht)
n 12 5 17
% 15 6,3 21,3
Hooajaline (peamiselt suvel ja/või
nädalavahetustel)
n 12 7 19
% 15 8,9 23,9
n 39 37 76
4.2 Protestantliku eetika heakskiit
Esmalt selgitab autor välja, kas protestantlik eetika leiab kinnitust kogu valimi ulatuses.
Selleks on arvutatud protestantliku eetika skaala (edaspidi ka PES) kahe allskaala
keskväärtused.
Protestantlikku eetikat kinnitavad väited on: Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks;
Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine; Inimese väärtuse määrab tema
suhtumine oma kutsetöösse; Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem
vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit.
Protestantlikku eetikat mittekinnitavad väited on: Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks
inimene unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma; Töö peamine eesmärk on

16. 16
pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks; Millal iganes võimalik, inimene peaks
lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagusee on, mitte alati püüdma saavutada
kättesaamatuid eesmärke; Inimesed, kes “saavad asjadega kergelt hakkama” on nutikad.
Mõlema skaala puhul on minimaalne väärtus -12, keskmine 0 ja maksimaalne 12.
Koondtulemused on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Protestantliku eetika heakskiit
Selgub, et nii mehed (X=2,87) kui naised (X=3,48) nõustuvad enam PESi mittekinnitava
skaala väidetega. Tööl käimisega esineb sama tulemus, kus töötavad (X=3,28) kui ka
mittetöötavad (X=3,12) kalduvad rohkem nõustuma PESi mittekinnitava skaala väidetega.
Erinevus tuleb välja töösuhete osas. Ainsana nõustuvad PESi kinnitava skaalaga
täiskohaga töötavad üliõpilased (X=3,0). Põhjuseks võib olla asjaolu, et antud noored on
leidnud endale kindla ameti, kus loodetakse teha pikemat karjääri. Nii eesti noored
PESi kinnitav PESi mittekinnitav
n X X
Sugu
mees 75 1,36 2,87
naine 84 0,69 3,48
Töötamine
jah 76 1,6 3,28
ei 83 0,47 3,12
Töösuhe
täiskohaga 20 3,0 2,3
poole kohaga 20 0,95 3,5
lepinguline 17 0,77 2,82
hooajaline 19 1,53 4,47
Päritolu riik
Eesti 80 0,04 3,91
Hispaania 79 1,99 2,47
Kogu valim 159 1,24 3,22

17. 17
(X=3,91) kui hispaania noored (X=3,222) nõustuvad pigem protestantlikku eetikat
mittekinnitavate väidetega. Ilmneb, et PESi kinnitav skaala (X=1,24) leiab vähem
heakskiitu kui PESi mittekinnitavate väidete skaala (X=3,22).
Järgnevalt vaadeldakse PESi üksiktunnuste keskväärtusi. Tulemused on esitatud kahanevas
järjekorras (vt Tabel 3).
Kõige enam on nõustutud väitega Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene unustama
oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma (X=2,17, SD=1,259).
Tabel 3. Protestantliku eetika heakskiit üldvalimi alusel
N Min Max X SD
Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene
unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma
159 -3 3 2,17 1,259
Aja raiskamine on niisama halb kui raha
raiskamine
159 -3 3 0,87 1,983
Millal iganes võimalik, inimene peaks
lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu
see on, mitte alati püüdma saavutada
kättesaamatuid eesmärke
159 -3 3 0,62 2,012
Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma
kutsetöösse
159 -3 3 0,36 1,857
Töö peamine eesmärk on pakkuda inimesele
vahendeid vaba aja nautimiseks
159 -3 3 0,35 1,642
Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim
omada pigem vastutusrikast kui vähese
vastutusega ametit
159 -3 3 0,18 1,508
Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt
hakkama" on nutikad
159 -3 3 0,06 1,898
Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks 159 -3 3 -0,41 1,856

18. 18
Kõige vähem on nõustutud väidetega, et Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama"
on nutikad (X=0,06, SD=1,856) ja Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks (X=-0,41,
SD=1,856), mõlemad väited on samuti erinevatelt allskaaladelt.
Statistilised olulised soolised erinevused ilmnevad t-testi põhjal kahe väite puhul. Väitega
Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese
vastutusega ametit (p=0,011) on rohkem nõus naised (X=0,24, SD=1,625) kui mehed
(X=0,11, SD=1,371). Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine (p=0,088)
nõustuvad pigem mehed (X=1,09, SD=1,876) kui naised (X=0,68, SD=2,066).
Statistilised olulised erinevused töötavate ja mittetöötavate noorte vahel ilmnevad t-testi
põhjal kahe väite puhul. Väitega Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama" on
nutikad (p=0,001) nõustuvad mittetöötavad noored (X=0,39, SD=1,853) rohkem kui
töötavad (X=-0,29, SD=1,896). Samuti esineb statistiline erinevus väite Kui kõik muud
asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega
ametit (p=0,005) puhul. Sellega nõustuvad pigem töötavad (X=0,41, SD=1,489) kui
mittetöötavad (X=-0,04, SD=1,502) üliõpilased.
4.3 Eesti ja Hispaania noorte võrdlus
Analüüsimaks andmeid võrdlevalt, on kasutatud ühemõõtmelist dispersioonanalüüsi
(ANOVA). Päritoluriigi sõltumatu tunnus näitab, et eestlased omavad kõrgemaid
keskväärtusi kui hispaanlased PESi mittekinnitavas skaalas (Tabel 4). PESi kinnitavate
väidete tulemusega omavad hispaanlased märgatavalt kõrgemaid keskväärtusi kui
eestlased.
Tabel 4. PESi kinnitava ja PESi mittekinnitava väidete skaala keskväärtused
PESi kinnitav X PESi mittekinnitav X
Eesti (n=80) 0,04 3,91
Hispaania (n=79) 1,99 2,47
Võrreldes eestlaste ja hispaanlaste vastuseid üksikväidetele, ilmneb t-testi põhjal
statistilised olulised erinevused nelja väite puhul. Esimese kolme väite puhul esineb kõige
suurem erinevus kahe riigi üliõpilaste vahel (Tabel 5).

19. 19
Tabel 5. Eesti ja Hispaania võrdlus skaala üksikväidete alusel
Väide Rahvus n X SD
1. Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene
unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma
eestlane 80 2 1,312
hispaanlane 79 2,34 1,186
2. Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks eestlane 80 -0,91 1,752
hispaanlane 79 0,10 1,830
3. Töö peamine eesmärk on pakkuda inimesele
vahendeid vaba aja nautimiseks
eestlane 80 0,15 1,758
hispaanlane 79 0,54 1,500
4. Aja raiskamine on niisama halb kui raha
raiskamine
eestlane 80 0,80 2,028
hispaanlane 79 0,95 1,947
5. Millal iganes võimalik, inimene peaks
lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see
on, mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid
eesmärke
eestlane 80 1,23 1,728
hispaanlane 79 0 2,100
6. Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma
kutsetöösse
eestlane 80 -0,20 1,865
hispaanlane 79 0,94 1,674
7. Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim
omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega
ametit
eestlane 80 0,35 1,568
hispaanlane 79 0 1,432
8. Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt
hakkama" on nutikad
eestlane 80 0,53 1,814
hispaanlane 79 -0,41 1,878
Väitega Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks (p=0,00) on rohkem nõus hispaanlased
(X=0,10, SD=1,830) kui eestlased (X=-0,91, SD=1,752). Erinevus esineb väitega Millal
iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on,
mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid eesmärke (p=0,000). Sellega väitega on
rohkem nõus eesti noored (X=1,23, SD=1,728) kui hispaania noored (X=0, SD=2,100).
Väitega Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse (p=0,000) on vähem
nõus eestlased (X=-0,20, SD=1,8659) ja rohkem nõus hispaanlased (X=0,94, SD=1,674).
Viimane väide, kus erinevus esineb on Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama"

20. 20
on nutikad (p=0,002). Selle väitega on pigem nõus eestlased (X=0,53, SD=1,814), samas
hispaanlased on pigem selle väite vastu (X=-0,41, SD=1,878).
4.4 Väidete korrelatsioonid
Tunnustevaheliste seoste tugevuste määramiseks on kasutatud Pearsoni
korrelatsioonikoefitsenti. Korrelatsioon kahe pideva muutuja vahel tähendab seda, et ühe
muutuja suurematele väärtustele vastavad sagedamini teise muutuja suuremad (positiivne
korrelatsioon) või väiksemad (negatiivne korrelatsioon) väärtused. Kui seost ei ole, on
korrelatsioon null; maksimaalne on +1 ja minimaalne -1 (Tammaru, 2002).
Tabel 6. Väidete korrelatsioonid
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
1. 1 -,019 ,118 -,017 ,033 ,030 -,056 ,041
2. 1 ,115 ,227(**) -,239(**) ,220(**) ,110 -,201(*)
3. 1 ,118 -,021 ,195(*) ,170(*) ,149
4. 1 -,098 ,135 ,391(**) -,047
5. 1 -,157(*) ,070 ,088
6. 1 ,275(**) ,132
7. 1 ,124
8. 1
** Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed); * Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed)
Tugev tunnuste vaheline seos on väite Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks
järgnevate väidete vahel:
 Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine (r=0,227);
 Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse (r=0,220);
 Millal iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena
nagu see on, mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid eesmärke (r=-0,239).

21. 21
Väide Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine korreleerub positiivselt väitega
Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese
vastutusega ametit (r=0,391).
Samuti esineb positiivne korrelatsioon väidete Inimese väärtuse määrab tema suhtumine
oma kutsetöösse ja Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem
vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit (r=0,275) vahel (vt Tabel 6).

22. 22
5. ARUTELU
Antud peatükis arutleb autor uuringu tulemuste üle, pöörates tähelepanu nii teooriale kui
ka oma isiklikule kogemusele, olles elanud Hispaanias pool aastat.
Võttes kokku 1.2 alapeatüki teooria osa võib järeldada, et riigid, mis on läbi aegade
mõjutatud protestantismist, suhtuvad töösse tõsisemalt kui katoliiklikud maad. Vaadates
üliõpilaste vastuseid seoses tööl käimisega, ilmneb väga väike erinevus. Hispaanias töötab
37 noort ehk 46,8 % vastanutest ja Eestis 39 üliõpilast ehk 48,8% vastanutest. See
tähendab, et mõlemas riigis pooled üliõpilased töötavad ja teenivad endale elatist. Sellest
saab järeldada, et antud valimi põhjal ei saa väita, et protestantismi ajalooga riigis
suhtutakse töösse tõsisemalt.
Eestlased peavad end väikeseks ja töökaks rahvaks. Töökus on olnud meie rahvusliku
identiteedi oluline osa (Käärik, 2007). Uurides statistikat selgub, et Eestis töötab 68% mehi
ja 59% naisi kogu tööealisest populatsioonist, mis on teiste Euroopa Liidu riikidega
võrreldes väga hea tulemus (Women and poverty, 2007). Samuti selgub antud uuringus, et
Eesti üliõpilastest töötavad enam naised (22) kui mehed (17).
Hispaania katoliiklik peremudel on erinev. Naine on olnud läbi aegade kodu eest hoolitseja
ning kõrghariduse omandamisele ei ole suurt rõhku pandud. Mees on alati olnud perepea ja
see, kes käib tööl. Tänapäeval on naistel rohkem sõnaõigust koduse elu ja vaba aja
korralduses ning seda näitab ka statistika. Naiste osakaal Hispaania tööjõust kasvas 20%-st
kuni 41%-ni vaid veidi rohkem kui kahe aastakümnega (Pha Lo, 2007). Kuigi Hispaania
ühiskond on muutunud iseseisvamaks, mis puudutab naiste töötamist, siis leidub ka palju
leibkondi, kus väärtustatakse endiselt peremudeleid, milles mees mängib peamist rolli.
Traditsioonid ja kombed, mida vanematelt päritakse, kanduvad edasi lastele. See võib olla
üheks põhjuseks, miks Hispaanias töötab rohkem mees- (22) kui naisüliõpilasi (15) (vt
Joonis 1).
Võrreldes Eesti ja Hispaania noorte töötamist, ilmneb teatuid erinevusi. Hispaanlased
töötavad peamiselt täiskohaga (21,5%) ja eestlased valdavalt poole kohaga, lepinguliselt

23. 23
või hooajaliselt (kõikidel näitaja 15%) ning täiskohaga vaid 3,8% vastanutest. Suur
erinevus esineb just täiskohaga töötamises. Selle üheks põhjuseks võib olla ülikooliga
seonduvad maksud. Hispaanias on registreerimis- ja õppemaks ning muud tasud kõrgemad
kui Eestis. Võrreldes Eesti üliõpilaste keskmist õppemaksu, mis on 1789,53 eurot ehk 28
000 krooni aastas (EÜL, 2009), Hispaani õppemaksuga, mis on 4500 eurot ehk ligikaudu
70 000 krooni (Alicante Ülikool), on tulenev vahe mõistetav (vt Tabel 1).
Järgmiseks arutleb autor, kas protestantlik eetika leiab kinnitust kogu valimi ulatuses või
mitte. Vaadates tabelit 2, ilmneb, et protestantlikku eetikat kinnitav skaala (X=1,24) leiab
vähem heakskiitu kui protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaala (X=3,22).
Selleks, et mõista, miks üliõpilased eelistavad PESi mittekinnitvaid väiteid, tuleb vaadata
tabelit 3, kus on esitatud kõik väited kahanevas järekorras. PESi kinnitava skaala väited
(2,4,6 ja 7) ja PESi mittekinnitavad väited (1,3,5 ja 8) on esitatud nii tabeli üla- kui ka
alaosas, kuid kõige enam nõustuti väitega Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene
unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma (X=2,17, SD=1,259), mis on PESi
mittekinnitav väide. Kõige vähem nõustuti väitega Raske töö teeb inimese paremaks
isiksuseks (X=-0,41, SD=1,859), mis on PESi kinnitava skaala väide. Sellest saab
järeldada, et noored peavad tähtsaks puhkuse ja töö vahelist tasakaalu. Nii eestlased kui
hispaanlased ilmselt nõustuvad väitega, et edukalt saab töötada vaid see, kes on piisavalt
puhanud. Ületöötamine ja raske töö pruugivad küll viia eduni, kuid nendega võivad
kaasneda ettearvamatud tagajärjed, nagu stress, tervise halvenemine, vähene liikuvus,
ebatervislik toitumine.
Autorit üllatas kõige rohkem see, kui vähesed nõustuvad väitega, et Töö peamine eesmärk
on pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks (X=0,35, SD=1,642), mis on ühtlasi
protestantlikku eetikat mittekinnitav väide. Sellest võib järeldada, et raha pole tähtis
vahend vaba aja nautimiseks.
Uurides eestlaste keskmisi näitajaid PESi kinnitaval (X=0,04) ja PESi mittekinnitaval
(X=3,9) skaalal, näeb suuremat nõustumist just viimasega. Hispaanlaste PESi kinnitava
(X=1,99) ja PESi mittekinnitava (X=2,47) skaala näitajate vahe ei ole niivõrd suur kui
eestlastel (vt Tabel 4). Vaadates PESi kinnitava skaala keskmisi, näeb, et hispaania noored
kalduvad rohkem nõustuma tööeetikaga. See kinnitab, et tähtis ei ole kus elatakse, vaid
kuidas inimene ise suhtub töösse ja mis eesmärgid on ta endale seadnud.

24. 24
Vaadates tabelit 5 ning väidet Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks, on näha, et
hispaanlased (X=0,10, SD=1,830) on sellega rohkem nõus kui eestlased (X=-0,91,
SD=1,752). Nagu Penttilä (2007) ütleb, et üheks põhjuseks, miks põhjamaa riigid on
maailmas edukad ja figureerivad majanduse tipus, on see, et neis riikides esineb
protestantlik puhkuse-eetika. Skandinaavlased suhtuvad puhkusesse sama tõsiselt kui
töösse. Töö ja eraelu vahelist tasakaalu loetakse sama oluliseks kui kunagi peeti rasket
tööd. Autor oskab enda kogemusest öelda, et hispaanlastele üleüldiselt meeldib puhata ja
nende riigis enamik töökohti suletakse kolmeks tunniks keskpäeval, et töötajad saaksid
pausi teha ja energiat koguda. Põhjus, miks põhjamaa inimesed on siiski edukamad ning
töötavad vähem tunde, on seotud sellega, et hispaanlased lepivad tihti ka kehvema
töövalikuga, mis tähendab rohkem töötunde ja üldisemalt raskemat tööd.
Erinevusi leidub kahe riigi vastajate vahel veelgi. Väitega Millal iganes võimalik, inimene
peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on, mitte alati püüdma
saavutada kättesaamatuid eesmärke on rohkem nõus eestlased kui hispaanlased. Mõistes
antud väidet, võiks aravata, et hispaanlased on need, kes soovivad rohkem lõõgastuda ja
nautida elu, aga nagu selgub tulemustes ei ole see nii. Siinkohal peaks mainima, et
sterotüüpide järgi oleks kerge lahterdada vastuseid päritolu riigi järgi. Kuid uuring näitabki
seda, et valimis osalenud noored ei vasta nende riigi sterotüüpidele, vaid on individuaalsed
isiksused erinevate arvamustega.
Väitega Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama" on nutikad on pigem nõus
eestlased, samas hispaanlased on selle väite vastu. Nendes vastustes ilmnevad taas
ajaloolised erinevused, suhtumine ja kasvatusmudelid. Hispaanlased ei karda rasket tööd ja
usuvad, et see teeb paremaks isiksuseks ning ainult nutikusega ei löö elus läbi. Selleks, et
saavutada edu, peab olema tahtejõudu. Eesti üliõpilased pigem eelistaksid olla nutikamad,
sest usuvad, et tänu sellele on edu saavutamine kergem ja raske töö ei tee paremaks
inimeseks.
Väitega Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse nõustuvad rohkem
hispaania noored kui eesti noored. Autor oskab enda kogemusest kommenteerida, et
Hispaania ühiskonnas ei mõisteta ühtegi tööd hukka. Selle all mõtleb autor, et inimene, kes
käib tööl ja teenib elatist on täisväärtuslik kodanik ning millist tööd ta teeb, ei oma
tähtsust. Eesti ühiskonnas on tunda rohkem rahulolematust oma töö suhtes.

25. 25
Ameerika ülikoolides on samuti uuritud protestantliku eetika heakskiitu üliõpilaste seas
(Dorst jt 1978; Wentworth and Chell, 1997). Uuringu tulemustes on välja toodud, et
üliõpilased suudavad tööd vabast ajast lahus hoida ning mõistavad, et mõlemad on
eraldiseisvalt eksklusiivsed võimalused. Peale tööd lubatakse endale vaba aega. Tulemusi
saab võrrelda antud uuringu tulemustega, sest ka selles osalenud üliõpilased peavad
tähtsaks nii tööd kui ka vaba aega. Ilma puhkuseta võib töö tulemus langeda, seepärast on
tähtis hoida tööd ja puhkeaega tasakaalus.
Viimaseks arutleb autor, miks teatud väited omavahel nii positiivselt kui ka negatiivselt
korreleeruvad. Väide Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks korreleerus positiivselt
kahe väitega: Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine ja Inimese väärtuse
määrab tema suhtumine oma kutsetöösse. Sellest saab järeldada, et noored peavad tööd
tähtsaks ja väärtustavad seda. Noored, kes nõustusid väitega Raske töö teeb inimese
paremaks isiksuseks ei olnud nõus väitega Millal iganes võimalik, inimene peaks
lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on, mitte alati püüdma saavutada
kättesaamatuid eesmärke, sest antud väited korreleeruvad omavahel negatiivselt.
Üliõpilased, kes arvavad, et raske töö teeb neist parema isiksuse, ei nõustu sellega, et
inimene peaks puhkama igal vabal hetkel. Pigem arvatakse, et edu nimel tuleb vaeva näha,
mis väljendub ka käibefraasis „Iga mees on oma saatuse sepp.”
Väide Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine korreleerub positiivselt väitega
Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese
vastutusega ametit. Selle all võivad noored mõelda, et vastutusrikka tööga kaasneb suurem
töökoormus ja vähesem vaba aeg. Samuti esineb positiivne korrelatsioon väidete Inimese
väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse ja Kui kõik muud asjad on
samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit vahel.
Kokkuvõttes võib öelda, et noored peavad väga tähtsaks omada head ja vastutusrikast
töökohta, aga samas peab inimesele meeldima enda väljavalitud amet.

26. 26
JÄRELDUSED
Tulemuste põhjal saab teha järgmised järeldused:
1. Kogu valimi põhjal saab väita, et protestantlikku eetikat kinnitavate väidete skaala
leidis vähem kinnitust kui protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaala.
Seega saab öelda, et protestantlik eetika ei leidnud kinnitust.
2. Protestantlikku eetikat kinnitavate väidete skaalal nõustusid Hispaania noored enam
kui Eesti noored. Protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaalal nõustusid
eestlased rohkem kui hispaanlased.
3. Võrreldes hispaanlaste ja eestlaste nõustumist protestantliku eetika skaala
üksikväidetega, siis ilmnes statistilisi erinevusi nelja väite puhul. Nendes väidetes,
kus erinevused esinesid võib väita, et pigem kalduvad protestantliku eetika
heakskiidu poole hispaanlased.

27. 27
KASUTATUD KIRJANDUS
Abbas J.A, Falcone T. 1995. Work ethic in the USA and Canada. Journal of Management
Development, 14 (6), 26-34.
Beit-Hallahmi, B. 1979. Personal and Social Components of the Protestant Ethic. The
Journal of Social Phsychology, 109, 263-267.
Blood, M. R. 1969. Work Values and Job Satisfaction. Journal of Applied Psychology, 53
(6), 456-459.
Buchholz, R.A. 1978. An Empirical Study of Contermporary Beliefs About Work in
America Society. Journal of Applied Psychology, 63 (2), 219-227.
Cokley, K., Komarraju, M., Pickett, R., Shen, F., Patel, N., Belur, V., Rosales, R. 2007.
Ethnic Differences in Endorsement of the Protestant Work Ethic: The Role of Ethnic
Identity and Perceptions of Social Class. The Journal of Social Psychology, 147, 75-89.
Dorst, G. L., Leon, J. J., Philbrick, J. L. 1978. American College Students’ Protestant
Ethic: A Smallest Space Analysis. Social Behavior and Personality, 6 (2), 187-190.
Feldmann, H. 2007. Protestantism, Labor Force Participation and Employment Across
Countries. American Journal of Economics and Sociology, 66 (4), 795-816.
Furnham, A., Bond, M., Heaven, P., Hilton, D., Lobel, T., Masters, J. et al. 1993. A
Comparison of Protestant Work Ethic Beliefs in Thirteen Nations. The Journal of Social
Psychology, 133, 185-197.
Furnham, A. 1984. The Protestant Work Ethic: A review of the psychological literature.
European Journal of Social Psychology, 14, 87-104.
Giorgi, L., Marsh, C. 1990. The Protestant Work Ethic as a Cultural Phenomenon.
European Journal of Social Psychology, 20, 499-517.

28. 28
Grahmann, J. H. 2003. Ethnicity. In: Jenkins, M. J. and Pigram, J. J. (Eds.), Encyclopedia
of Leisure and Outdoor Recreation. London: Routledge, 157-160.
Himanen, P. 2003. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim". Tõlkinud Kalle Kurg.
Tallinn: Kunst.
Lind, H. 2009. Protestantlik eetika ja vaba aja väärtused Taani ja Eesti noorte hulgas.
Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool.
Mirels, H. L., Garrett, J. B., 1971. The Protestant ethic as a personality variable. Journal of
Consulting and Clinical Pshychology, 36: 40-4.
Ray, J. J. 1982. The Protestant Ethic in Australia. The Journal of Social Psychology, 116,
127-138.
Rigney D., Matz J., S.M., Abney J.A. 2004. Is there a Catholic sharing Ethic?: A research
note. Sociology of Religion, 65 (2), 155-156
Tropman, J.E. 1985. The ’Catholic ethic’ vs the ’Protestant ethic’: Catholic social service
and the welfare state. Social Thought (Winter), 13-22.
Weber, M. 2007. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim. Tõlkinud Jaan Isotamm. Tallinn:
Varrak.
Wentworth, D. K., Chell, R. M. 1997. American College Students and the Protestant Work
Ethic. The Journal of Social Psychology, 137, 284-296.
Muud allikad
Eesti Entsüklopeedia 7. 1994. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Eesti keele seletav sõnaraamat („Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja
parandatud tükk) 2009. Tallinn.
Eesti keskmine õppemaks [www] Kättesaadav: http://www.esindus.ee/?div=5-
12&kalender=2629 [4.03.2011]

29. 29
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, 1987. Tallinn: Valgus.
Alicante Ülikooli õppemaks. [www] Kättesaadav: http://www.ua.es/ [1.04.2011]
Käärik, H. 2007. Klassika kasulikkusest. Kättesaadav: [www]
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/01.06.07/peamearu/4.shtml
Meri, L. 1999. Vabariigi President Ameerika Kaubanduskojas 6. septembril 1999
Stuttgartis. [www] http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=3881
Penttilä R. 2007. Puhkus on Põhjamaade majandusedu võtmekomponent. [www]
http://epl.ekspress.ee/artikkel/371224 (24.01.2007)
Pha Lo. Household Chores Still Women’s Work. 2010. [www] Kättesaadav:
http://fyiliving.com/mental-health/depression/household-chores-still-womens-work
(14.12.2010)
Tammaru, T. 2002. [www] Kättesaadav: http://www.zbi.ee/~toomast/sloe3-04.pdf
Wikipeedia, Katoliiklus [www] Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus
Women and poverty, 2007. [www] Kättesaadav:
http://2010againstpoverty.eu/mycountry/countries/estonia.html?langid=en [1.04.2011]

30. 30
LISA 1
Eestikeelne küsitlusankeet
Palun täitke all olev küsimustik, et aidata kaasa minu uurimustööle töö ja vaba aja
väärtuste kohta Eesti ja Hispaania noorte vahel. Aitäh!
1. Sugu: ___ Mees ___ Naine
2. Vanus: ____
3. Töötamine: ___ Jah ___ Ei
4. Kui Te töötate, siis millises mahus? Tehke rist sobiva vastuse ette.
__ Täiskohaga (40 tundi nädalas)
__ Poole kohaga (20 tundi nädalas)
__ Lepinguline (puudub kindel tööaeg ja -koht)
__ Hooajaline (peamiselt suvel ja/või nädalavahetustel)
5. Tööväärtused. Lugege igat väidet hoolikalt. Kasutage seitsmepunkti skaalat, et näidata
oma nõustumise määra.
PALUN RINGITAGE ÜKS VASTUS IGAS REAS!
Ei ole
üldse
nõus
Täiesti
nõus
Kui tööpäev on lõppenud, siis
peaks inimene unustama oma
ametitöö ja lõbusalt aega veetma
-3 -2 -1 0 1 2 3
Raske töö teeb inimese paremaks
isiksuseks
-3 -2 -1 0 1 2 3
Töö peamine eesmärk on pakkuda
inimesele vahendeid vaba aja
nautimiseks
-3 -2 -1 0 1 2 3
Aja raiskamine on niisama halb kui
raha raiskamine
-3 -2 -1 0 1 2 3
Millal iganes võimalik, inimene
peaks lõõgastuma ja aktsepteerima
elu sellisena nagusee on, mitte alati
püüdma saavutada kättesaamatuid
-3 -2 -1 0 1 2 3

31. 31
eesmärke
Inimese väärtuse määrab tema
suhtumine oma kutsetöösse
-3 -2 -1 0 1 2 3
Kui kõik muud asjad on
samaväärsed, on parim omada
pigem vastutusrikast kui vähese
vastutusega ametit
-3 -2 -1 0 1 2 3
Inimesed, kes “saavad asjadega
kergelt hakkama” on nutikad
-3 -2 -1 0 1 2 3

32. 32
LISA 2
Hispaaniakeelne küsitlusankeet
Por favor, rellena este cuestionario para ayudarme con mi investigación sobre la valoración
del trabajo y del tiempo libre por parte de los jóvenes en Estonia y España. ¡Muchas
gracias!
1. Sexo _ Hombre _ Mujer
2. Edad _
3. Empleado _ Sí _ No
4. Si trabajas, ¿cuá nto? Pon una cruz delante de la respuesta correcta.
_ A tiempo completo (40 horas a la semana)
_ A tiempo parcial (20 horas a la semana)
_ Contractual (por contratos sujetos a cierto periodo de tiempo y lugar)
_ De temporada (principalmente en verano y/o fines de semana)
5. Valoración del trabajo. Lee detenidamente cada una de las frases. Usa la escala de cuatro
puntos (1 totalmente en desacuerdo y 4 totalmente de acuerdo) para indicar hasta qué punto
está s de acuerdo con cada frase. Por favor, rodea con un círculo una respuesta en cada fila.
Totalmente
en
desacuerdo
Totalmente
de acuerdo
Cuando la jornada de trabajo
termina, la gente debería olvidarse
del trabajo y disfrutar.
-3 -2 -1 0 1 2 3
Trabajar duro hace del hombre
una mejor persona.
-3 -2 -1 0 1 2 3
El principal fin del trabajo es
proporcionar los medios para
disfrutar del tiempo libre.
-3 -2 -1 0 1 2 3
Perder el tiempo es tan malo como
derrochar el dinero.
-3 -2 -1 0 1 2 3
Siempre que sea posible, una
persona debería relajarse y aceptar
la vida tal y como es, en lugar de
estar siempre luchando por metas
-3 -2 -1 0 1 2 3

33. 33
inalcanzables.
Un buen indicador de la valía de
un hombre es lo bien que hace su
trabajo.
-3 -2 -1 0 1 2 3
Si todo lo demá s es igual, es
mejor tener un trabajo con mucha
responsabilidad.
-3 -2 -1 0 1 2 3
Los que hacen las cosas de la
manera fá cil son los má s listos.
-3 -2 -1 0 1 2 3

34. 34
LISA 3
Euroopa religioonide kaart 17. sajandi alguses
Allikas:http://teacherweb.ftl.pinecrest.edu/snyderd/mwh/projects/cov/maps/MapRel.
htm