Epikuros Wiedemanni Gümnaasium Elis Ainola 2008
Epikurose elu ja tegevus <ul><li>Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese p...
<ul><li>Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Kokku seisi...
Epikuurlaste koolkond <ul><li>Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Ep...
Kanoonika <ul><li>Epikuros on määratlenud filosoofiat „tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab õnneliku elu...
Käsitlus inimhingest <ul><li>Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud vaid õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhu...
Füüsika <ul><li>Füüsikaga tegelevad epikuurlased ainult niivõrd, kui see on tarvilik nende eetikale. Kui kanoonika pidi an...
Eetika <ul><li>Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teenindusli...
Kokkuvõtteks <ul><li>Epikuurlaste elu- ning filosoofiakäsitlus erines mõnevõrra kaasaegsete omast, nende omalaadsed eetili...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Epikuros

789 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
789
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Epikuros

  1. 1. Epikuros Wiedemanni Gümnaasium Elis Ainola 2008
  2. 2. Epikurose elu ja tegevus <ul><li>Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal – näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli – omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Kokku seisis Epikuros oma kooli eesotsas 36 aastat kuni oma surmani, õpilaspere oli arvukas ning Epikurost austati ka väljaspool kooli. </li></ul>
  4. 4. Epikuurlaste koolkond <ul><li>Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist. </li></ul>
  5. 5. Kanoonika <ul><li>Epikuros on määratlenud filosoofiat „tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab õnneliku elu“. Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest: “Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele – aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või „nähtumusekesed“. Epikuros jagas filosoofia kolme ossa: 1) loodusõpetus – füüsika, 2) õpetus looduse ja inimese tunnetamisteedest – loogika e kanoonika, 3) õpetus õnne saavutamisest inimese poolt – eetika. </li></ul>
  6. 6. Käsitlus inimhingest <ul><li>Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud vaid õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Ka hing koosneb aatomeist ja tema tegevus seisneb aatomite liikumises. Vastandina surematutele jumalustele ei omista Epikuros inimese hingele mingil moel surematust. Surmas laguneb inimkeha taas algaineteks ja kerged hingeaatomid hajuvad seosetult laiali. Ning teadmine sellest, et nõnda juhtub, peaks inimest lohutama - vabastama hirmust ning kartusest kohtu ning kättemaksu ees, mis teda vastasel korral pärast surma ootaksid. „Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid.“ </li></ul>
  7. 7. Füüsika <ul><li>Füüsikaga tegelevad epikuurlased ainult niivõrd, kui see on tarvilik nende eetikale. Kui kanoonika pidi andma vajalikud tõe ja vale kriteeriumid, siis on füüsikalise maailma tundmaõppimise eesmärgiks ainult inimese vabastamine loodusnähtuste kartmisest, kaasa arvatud ka hirmust surma ees, koos sellega seostuvaid kujutlusist mingi sealpoolse karistuse või kättemaksu kohta. Epikuros peab materiaalset maailma ainsaks ja algseks reaalsuseks. Kõiki loodusnähtusi seletav ta looduse enda seesmistest seaduspärasustest, heites kõrvale ülemeelelised, maailmast näivalt kõrgemalseisvad jõud. </li></ul>
  8. 8. Eetika <ul><li>Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teeninduslik roll. Nagu füüsikas on kõige olemasoleva aluseks aatom, nii on ka eetikas – kõige kõlbelise tegevuse ja toimimise kandjaks ja otstarbeks on üksikisik, indiviid – epikuurlasi võiks nimetada individualistideks. Tähtsaim voorustest on arukus, mis vabastab inimese eelarvamustest ja rahutukstegevatest ning tühistest kujutlustest ja soovidest, mille täitmine on võimatu ja mis seepärast inimese meelerahu häirivad. </li></ul>
  9. 9. Kokkuvõtteks <ul><li>Epikuurlaste elu- ning filosoofiakäsitlus erines mõnevõrra kaasaegsete omast, nende omalaadsed eetilised tõekspidamised, hedonism, käsitlus aatomeist, inimhingest ja muust olid kuigivõrd novaatorlikud ning – nagu kõik uus ja harjumatu – pälvisid seetõttu üsna suurel hulgal kriitilist suhtumist ning ebasoosivat vastukaja. Samas oli epikuurlus tolleaegse Kreeka mõtlemise lahutamatu osa ning loomulik lüli protsessis, mille alguses seisavad sofistid ja Ioonia natuurfilosoofid, lõpus aga iga abstraktselt mõtlev inimene meie n-ö Vanas Maailmas. </li></ul>

×