Italian cuisine Made by: Kardo Mägi

3.  Itaalia toiduainete valik on väga
mitmekesine ning rikkalik
 Meredest saadakse peale kalade
maitsvaid karploomi
 Rõõska Piima tarvitatakse toiduks väga
harva, koort harvemini
 Rohkesti aga valmistatakse toite Juustust
ning juustuga

4.  Rasvadest on esikohal Oliiviõli
 Vähem kasutatakse puuviljaseemneõli,
searasva ning pekki
 Võid ja Margariini valmisatakse vähe
 Salatid tehakse õlikastemga
 Magustoitudena süüakse puuvilju
rikkalikus valikus

5.  Toitude maitsestamiseks kasutatakse
aniisiseemneid, nelki, paprikapulbrit ja
pipart
 Sibulaid, Küüslauku, Peterselli, Tüümiani,
Basiilikut, Estragoni- ja teisi

6.  Itaalia köögi kõige tuntumad toidud on
Pitsad ja pastatoidud

7.  Pastad on tooted mida valmistatakse
nisujahust, munast, soolast
 Esimene pasta põhiretsept avaldati 1300
a. j a see koosneb:
1. Jahust
2. Munast
3. Soolast

8.  Itaallane sööb keskmiselt 28 kg
 USA-s keskmiselt 8 kg
 Saksamaal keskmiselt 6 kg
 Rootsis keskmiselt 5,5 kg

9.  Tiramisu
 Ricottapuding
 Granita di caffe – kohvigranita
 Gelato di ricotta ehk toorjuustuparfee
 Spumoni al cioccolato – külmutatud
shokolaadivaht
 Zabaglione ehk veinivaht

10.  See tähendab eelkõige lihtsust nii
valmistusmeetodites, maitsetes,
serveerimises
 Kõikide roogade maitsed on tugevad ja
selged
 Valmisroas on võimalik eristada
valmistamisel kasutatud aineid

11.  Valmisroogade serveerimises puudub
igasugune kenitlemine ning
ülekaunistamine
 Esikohal on hoopiski kaunid kontrastsed
värvid
 Pasta on Itaalias täiesti omaette roog
 Sinna serveeritakse selle omadusi esile
tõstev kaste

12.  Pastaroogi ei peideta kastmete alla
 Hoopiski jäävad nähtavale al dente
pastavormid
 Kastmele pannakse äärmiselt suurt rõhku
 Köögivilju ei hautata kunagi liiga
pehmeks vaid al dente

13. La dolce vita –
magus elu Itaalia
moodi