Romaani Stiil 2010

3,253 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,253
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
82
Actions
Shares
0
Downloads
29
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Romaani Stiil 2010

  1. 1. Romaani stiil Arhitektuur
  2. 2. Ajalugu <ul><li>Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini . </li></ul><ul><li>● Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust – prantslased, sakslased ja itaallased. </li></ul><ul><li>● Puudusid tõsised majanduslikud sidemed – linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. </li></ul><ul><li>● Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule – sajandeid kestnud võitlus keisrite ja paavsti vahel. </li></ul>
  3. 3. Ajalugu <ul><li>Usuelus suured muutused – kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. </li></ul><ul><li>● Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. </li></ul><ul><li>● Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline. </li></ul>
  4. 4. R omaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: <ul><li>● MASSIIVSUS </li></ul><ul><li>● ÜMARKAAR </li></ul><ul><li>● RÕHUTATUD HORISONTAALJOON </li></ul>
  5. 5. Arhitektuur <ul><li>● Juhtiv žanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. </li></ul><ul><li>● Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika . </li></ul><ul><li>● Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. </li></ul>
  6. 6. 1. KOOR 2. APSIID 3. KOORIÜMBRISKÄIK 4. TRANSEPT 5. KÜLGTORN 6. NELITIS JA NELITISTORN 7. KESKLÖÖV, PIKIHOONE 8. KÜLGLÖÖV
  7. 7. <ul><li>Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv – on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. </li></ul><ul><li>Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. </li></ul><ul><li>Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus. </li></ul>
  8. 10. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik
  9. 11. 1. kantonpiilar (каннелированная) 2. kimppiilar (пучковая) 3. ümarpiilar 4. kaheksatahuline piilar
  10. 12. 1. arkaadid 2. empoor 3. trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium (ложная аркада) 4. (kolmanda) neljanda korruse moodustab valgmik
  11. 17. Vezelay (Prantsusmaa)
  12. 18. Mari Laachi kirik (Saksamaa,mitmevärviline maakivi ja tellis, sissekujundus on lihtne)
  13. 20. Cluny katedraal (Prantsusmaa)
  14. 22. Inglismaa
  15. 24. Mõisted <ul><li>Sakraalarhitektuur (сакральная арх-ра) - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) </li></ul><ul><li>Nelitis ( алтарная часть ) - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum </li></ul><ul><li>Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn </li></ul><ul><li>Arkaadid - ümarkaared </li></ul><ul><li>Empoor - rõdu kirkus </li></ul><ul><li>Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida </li></ul><ul><li>Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) </li></ul><ul><li>Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik </li></ul><ul><li>Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm </li></ul>
  16. 25. <ul><li>Ü markaar – круглая арка </li></ul><ul><li>Kooriruum ( koor) - хор ы </li></ul><ul><li>ladina rist – латинский крест </li></ul><ul><li>Reliikviakast – реликварий </li></ul><ul><li>Kabel - капелла </li></ul><ul><li>Kodakirik – собор </li></ul><ul><li>kesklööv – центральный неф </li></ul><ul><li>Külglööv – боковой неф </li></ul><ul><li>Kapiteel – капитель, т.е. верхняя украшенная часть колонны </li></ul><ul><li>Krüpt – крипта, склеп, усыпальница </li></ul><ul><li>Transept = põikhoone – поперечная часть здания церкви </li></ul>
  17. 26. Skulptuur ja maal <ul><li>Romaani ajastu skulptuur ( reljeef, ka ümarplastiline skulptuur ) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. </li></ul><ul><li>● Ehitistel kaunistati peamiselt: </li></ul><ul><li>- interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. </li></ul><ul><li>- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. </li></ul>
  18. 27. Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is
  19. 28. Püha Peetrus. Kuju Moissaci kiriku portaalil.
  20. 29. Skulptuur ja maal <ul><li>Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid – kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. „vaeste Piibel“). </li></ul><ul><li>Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile – suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. </li></ul>
  21. 30. Naine ja deemon. Kapiteel Vezelay kirikus
  22. 31. <ul><li>Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. </li></ul><ul><li>● Skulptuur pole realistlik ; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. </li></ul>Skulptuur ja maal
  23. 32. Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip
  24. 33. Taaveti lugu Winchesteri piiblist. Maarja kuulutus. Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. 1028-1072
  25. 34. <ul><li>● Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. </li></ul><ul><li>● Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat. </li></ul>Skulptuur ja maal
  26. 35. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. 11. saj. algus.
  27. 36. <ul><li>● Figuurid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. </li></ul><ul><li>● Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. </li></ul><ul><li>● Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. </li></ul>Skulptuur ja maal
  28. 38. <ul><li>Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv – rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga – krutsifiks. </li></ul><ul><li>● Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. </li></ul><ul><li>● Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. </li></ul>Skulptuur ja maal

×