2. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia Eristab ümbritsevast keskkonnast Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi, pärimisõiguse kaitse Lüübeki õigus – Tallinn jt, Riia (Hamburgi) õigus – Tartu, Uus-Pärnu jt
10. Rae ülesanded Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine Kõrgeim kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal) Kohtuotsuste täideviimine (nt trahvid) * Oma raha müntimine (Tallinn, Tartu) Linnasarase hooldus (nt telliselööv, karjamaa) Linna ettevõtete hooldus (linnaveskid) Ehituseeskirjade täitmise kontroll Julgeoleku tagamine (kindlustused) Käsitööliste toodete hinna ja kvaliteedi kontroll Jm – nt luksusevastased eeskirjad, pühade tähistamine, ...
15. Tsunftid ja gildid Keskaegne ühiskond oli korporatiivne Erialaühingud, mis koondasid lähedaste elukutsetega inimesi kvaliteetse töötulemuse tagamise ja kõlvatu konkurentsi vältimise eesmärgil. Ühingute liikmetele oli kindlustatud sotsiaalhoolekanne ja võimalus osaleda linna valitsemises ja olla valitud linna kolleegiumide ja komisjonide liikmeks. Gildidel oli oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine, maikrahvipidu Allusid raele, kes kinnitas nende skraad ehk põhikirjad, alates 1879. a-st linnavalitsusele.
16. Tsunftid ja gildid Religioossed ja heategevad gildid (nt Lauagild, Püha Ihu, Gertrudi, Hiiobi, 10 000 rüütli, Antoniuse, Victori, Rochuse, Miikaeli, Toompeal tegutsesid Maarja gild ja Anna vennaskond) Väikegildid ühendasid käsitööliste tsunfte. Gilde juhtisid oldermannid ja vanemad, kes moodustasid nn vanemate pingi. Gildides tegutsesid lihtliikmete esindajatena veel dokmannid.
17. Tsunftid ja gildid Tavaliselt oli igal vennaskonnal ühes või mitmes kirikus oma altar, mille ehtimise kulud ta kanda võttis ning mille juures teeniva vaimuliku elatise eest ta hoolitses. Vennaskonna liikmed osalesid nende poolt rahastatud altari juures peetavatel jumalateenistustel ning lasid seal oma hingede eest palvetada. Mida jõukam oli vennaskond, seda rohkem kulutas ta ka kiriku peale. See kuulus lahutamatult ühiskondliku prestiiži juurde.
18. Tsunftid Tsunfte juhtis oldermann ja tema üks või mitu abi. Tsunftide skraad kinnitas raad Tsunftikäsitööliste tülisid arutas rae alamkohtuna tegutsev tsunftikohus või tsunftihärraks nimetatud raehärra.
19. Sellid Sellide vennaskonnad tegelesid oma liikmete hoolekandega, ametioskuste arendamise ja ühiskassa valitsemisega. Sellide vennaskonna aastaks valitud eestseisus koosnes reeglina viiest liikmest, kellest kaks olid meistrid nn laekameistrid ja kolm selli (vanasell ja tema kaks abi). Sellide vennaskond allus tsunftikohtule.
20.
21. Mustpeade vennaskond Vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Tekkeaeg teadmata (XIV saj keskpaik-1399) Leping dominiiklaste kloostriga 1400 – puudutab mustpeade tellitud Neitsi Maarja altarit Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus.
22. Mustpeade kaitsepühak Püha Mauritius Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased. Leegion saadeti teenistusse tänapäeva Šveitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.
23. Suurgild Asutati 1325. aasta paiku Ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad, ent oli ka teiste ametite esindajaid Käsitööliste ja mittesakslaste vastuvõtmine keelatud Suurgildi vapp = Tallinna väike vapp 1406. aastal ostis Suurgild kinnistu linna peatänava ääres raekoja läheduses (praegusel kohal), kuhu aastatel 1407–1410 ehitati suurejooneline esindushoone
24. Kanuti gild Asutati jääb XIII saj. Algselt vaimulik vennaskond muutus arenedes käsitööliste ühenduseks, kuhu kuulusid keerukamate käsitööalade esindajad, nagu kullassepad, kindategijad, kellassepad, mütsimeistrid, pagarid, kingsepad, maalrid, kelleks olid peamiselt sakslased. Gildi hiilgeaeg jäi 16. sajandisse.
25. Siin korraldatakse valimise ning Suur- ja Väikegildi ja Mustpeade vennaskonna vastastikku tervitamise päev. Räägitakse, et vanasti kestnud see pidu terve nädala, mis tihtipeale lõppenud kärarikaste orgiate ja isegi löömingutega. Nüüd on see ammu möödunud lugu. Igivanade aegade mälestusena on tänapäevani säilinud ainult vana komme. Pidupäeval istuvad kõige kauem gildi kuulunud liikmed alati esimesele pingile ning lõunatavad ilma nugade ja kahvliteta, ja seda ühe traagilise sündmuse mälestuseks, mis selles saalis aset oli leidnud. Kord olevat ühel pidulikul lõunasöögil keegi sepp prassimishoos hõbesepaga tülli läinud ja talle lauanoaga nii ettevaatamatult külje sisse löönud, et auväärt käsitööline rahvuslikult peolt otse surnuaeda kanti. Tapja muidugi hukati, aga et Revelis armastatakse esivanemate eksimusi järelpõlvedele õpetuseks meelde tuletada, siis peavad Püha Kanuti gildi vanemad sellest ajast peale sööma tseremoniaalsel lõunasöögil ainult sõrmedega. A. Miljukov (1848).
26. Käsitöö Transiitkaubandus – peamine elatusvahend Liivimaa linnades – hansakaubandus! Käsitöö rahuldas eelkõige kohaliku elaniku nõudlust Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Tsunftisundus!
27. Käsitöö Skraa – tsunfti põhikiri. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks, reeglid vastaval erialal töötamisel ja konkureerimisel. (kvaliteedikontroll!) Meistristaatusel ja tsunfti liikmeks astumisel oli suur tähtsus – see eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist.
28. Kaubandus Liivimaa linnadel kaubanduslikult äärmiselt soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinn – sidemed Rootsi, Soome, Novgorodiga. Tartu – Pihkva ja Novgorod. Hansa Liit – ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit, mis oli oma võimsuse tipul XIV saj.
30. Kaubandus Eesti linnadest olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis – teel sinna peatuti ikka Liivimaa sadamalinnades Tallinnas, Riias, Uus-Pärnus. Läänest Venemaale - kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse. Venemaalt läände – karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit.
31. Kaubandus Liivimaalt välja: teravili, lina, kanep, paekivi, puit. Liivimaale toodi: soola, heeringaid jm Hoogustus ka sisekaubandus, eriti viljakaubandus
32. Alevikud Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. Alevikud sarnanesid paljuski linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja mittekodanikeks, kodanikud olid koondunud gildi ja valisid endale bürgermeistri.
33. Küsimused I Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest? Kuivõrd vaba oli teie arvates keskaegne linnaelanik, silmas pidades kehtinud arvukaid piiranguid? Milleks olid ulatuslikud ettekirjutused vajalikud? Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?
34. Küsimused II 4. Analüüsige tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? 5. Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele? 6. Analüüsige keskaegse linna valitsemiskorraldust. Milliseid ülesandeid pidi täitma raad?