Töövihiku ülesanded ptk 12 juurde Eesti ajalugu I kursuses

1. Ülesanded Vana-Liivimaa
valitsemiskorraldusest

2. Tundmatu ordurüütli poolt kirjutatud „Liivimaa vanem
riimkroonika (1161-1290) Vana-Liivimaa jagunemisest
Värsid 6670-6777
Tahan nüüd teile rääkida/ lühidalt sellest maast,/ kuidas
see on jaotatud ja piiridega eraldatud./ Riias on üks
piiskop,/ kel on linnuseid ja maid/ rikkalikult oma
piiskopkonnaga liidetud,/ seda teavad need, kes seal
elavad./ [---] Teine osa sellest on antud/ vaimulikule
ordule - / Saksa ordu vendadele./ Need on linnuseid ja
kloostreid/ ehitanud sel maal, / mida teile just nimetati. [-
--]/ Riia linnal on privileegid,/ nagu nende ürikutes
seisab./ [---] siis rajasid kristlased/ sellele maale kaks
piiskopkonda./ Ühe nimi on Tartu,/ see asub Venemaa
lähedal,/ teise nimi on Lihula./ Neil on suur hulk/ inimesi
ja vara/ asutajate kaitseks.

3. Teine osa maadest on vendade oma,/ see oli
varemalt väga targasti/ eraldatud ja ürikutega
täpselt kinnitatud,/ nagu maad jaotama peab./
[---] Revala hea maa/ kuulub kuningale,/ kes
Taanit valitseb./ Too maa on niisugune:/ see
asub mere lähedal/ ja on varem mõnede/
Taanist saabunud vägedega alistatud./ Toosama
kuningas võitis selle,/ nii et see on kuninga
omand/ olnud kaua aega./

4. Maarahvast kutsutakse eestlasteks./ Nad teenivad
kuningat,/ kellel on seal head linnused,/ mistõttu on
too maa hästi kaitstud./ Seal on palju tublisid
rüütleid,/ nagu ma tõtt kõnelema pean,/ kellele
kuningas häid valdusi läänistas./ Kes noid valdusi
omavad, need/ võivad auga sõjaretkedel osaleda./
[---] Seal on ka nii mõnigi vapper sulane, kes
lääniõigust hästi väärib./ Neid kõiki kutsutakse
kuninga vasallideks/ ja nad on tihti andnud/ abi
võitluses paganatega./ Nende peamehel on sõja
salk./ Kui ta maad kaitsta tahab,/ toob ta nii
mõnedki uhked sõjamehed/ vendade väehulka./
Nende abi on hästi näha olnud/ nii mõneski
kitsikuses./

5. [---] Mõnikord on juhtunud,/ et venelasi on näha/
kuninga maid rüüstamas./ Vennad aitavad neil
kohe/ oma väega vaenlasi tõrjuda,/ nii et vaenlase
vastuseis nõrkeb./ Need piiskopid, keda ma
nimetasin,/ ma tahan neid teile veel kord
tutvustada:/ Riiast, Lihulast/ ja kolmas on Tartust,/
aitavad hästi oma väega/ paganatega tapelda./ Kui
meister laseb neile teatada,/ lähetavad nad oma
piiskopkonna vasallid/ ja rohkesti maarahvast./ [---]
Nüüd teate, kuidas/ maad on jaotatud/ ja kuidas
vennad ümberringi lahinguid lüües/ paganate eest
kaitsma peavad/ oma maad Jumala abiga.

6. 1. Kirjuta Vana-Liivimaa maavaldused, mille
olemasolu kohta leiad kroonikast kinnitust
2. Millise järelduse saab katkendi põhjal teha
piiskoppide ja ordu suhete kohta?

7. Rooma paavst
Täida skeem Vana-Liivimaa kirikliku hierarhia kohta
.......................................................................
Kõrgeim kiriklik võimukandja Vana-Liivimaal
...........................
...........................
...........................
.....................
.....................
.....................
.............................
.............................
.............................
Lundi peapiiskop
..........................................
Vana-Liivimaa maaisand
3. Milline Vana-Liivimaa maaisand jääb skeemilt puudu? ...........................................................
4. Mille poolest erines Tallinna piiskop teistest piiskoppidest Vana-Liivimaal? ..........................
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................

8. Ajaloolane Tõnis Lukas katoliku kiriku rollist
Vana-Liivimaal, 1998
Algusest peale oli katoliku kirik määravaks ühenduseks
Vana-Liivimaal. Maad kattis piiskopiriikide võrk. Aga ka
Saksa ordu oli vaimulik rüütliordu. Seda kiputakse
unustama, kujutades ette ordut ainult kui sõjalist,
seega tänapäeva mõistes puhtalt ilmalikku
organisatsiooni. Kui ordu üksikliikmete motiivid ei
olnudki eriti hardad, mida võib muide vahel arvata ka
vaimulike küllalt ilmalike ja igapäevaste
tegutsemismotiivide kohta, seisis ordu
institutsiooniloogika järgi ometi kirikule lähedal, olles
ise selle osa. Pole siis imestada, et diplomaatilistes
suhetes Avignoni ja Rooma paavstidega ei olnud ordu
võõras, vaid tal olid samasugused eeldused seal oma
huve kaitsta kui piiskoppidel.

9. 5. Kuidas oli Saksa ordu seotud paavstiga?
6. Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana-
Liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid?