1. SAKSAMAA ÜHENDAMINE
INGA ZEMIT

2. UUS AJASTU PREISIMAAL
 19.sajandi keskel määrati Preisimaal psüühiliselt haige
kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk
regendiks tema vend Wilhelm, kes vallandas
tagurlikud ministrid
 Wilhelm kaasas riigi valitsemisse liberaalse
kodanluse
 Preisimaal algas uus ajajärk
 Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mille
eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa
juhtimisel ja ilma Austriata.
 Saksamaal kasvas rahvuslus, loodi ühinguid ja seltse
 Venna surma järel sai regendist kuningas Wilhelm I,
kelle valitsemise algul tekkis usaldus ühiskonna
ja kuningavõimu vahel

3. Saksamaa 1807 - 1871

4. BISMARCKI „RAUA JA VERE”
POLIITIKA
 Preisi armee ümberkorraldamise plaan
( kahekordistamine, tegevteenistuse pikendamine ja
lisaraha sõjaväe ülalpidamiseks), vähendas usaldust
rahva ja valitseja vahel. ( loe lk 20 1.lõik)
 Kuningas tegutses põhiseaduse vastaselt ja kutsus
valitsusjuhiks karmi poliitiku Otto von Bismarcki,
sest Preisi maapäev (koosnes kodanlusest) ei kinnitanud
kogu reformikava
 Bismarck ütles, et tähtsaid küsimusi otsustatakse „raua
ja verega”
 Kuninga ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus tegelikku
poliitikat teostas valitsusjuht, mitte kuningas
 Bismarck ei arvestanud sageli maapäevaga, viis läbi
sõjaväereformi ja valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta.

5. Otto von Bismarck
 “Raudne kantsler”
 Preisimaa peaminister ja
välisminister 1862 - 1890

6. SAKSAMAA ÜHENDAMINE
 Eelduseks tugev Preisi armee
 Koos Austriaga purustati Taani
 Sõda Preisimaa ja Austria vahel, Austria kaotus
( kaotas alad Põhja-Itaalias ja Saksamaal)
 Kaotati Saksa Liit ja asemele loodi Põhja-Saksa Liit,
mida juhtis Preisi kuningas. Sellega pandi alus Saksamaa
ühendamisele
 Ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis
Prantsuse-Saksa sõjani ja lõppes Prantsusmaa
kaotusega

7. Põhja – Saksa Liit
 1866 – 1871
 Koosnes 22 Põhja –
Saksamaa riigist

8. SAKSA KEISRIRIIGI
VÄLJAKUULUTAMINE
 Läbirääkimised Põhja-Saksa Liidu ja Lõuna-
Saksa riikide vahel
 Enne Prantsuse-Saksa sõja lõppu 1871.a
kuulutati välja Saksa keisririik, mida asus
valitsema Preisi kuningas Wilhelm I

9. SAKSA KEISRIRIIGI RIIGIKORD
 Oli liitriik: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12
hertsogkonda, 3 vabalinna + Elsass-Lotring
 Neis riikides säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad
võimuorganid
 Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-,
kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat
 Keiser nimetas ametnikke, kuulutas sõda ja sõlmis rahu
 Keisri kõrval tegutses ka parlament
 Mõjukaim riik oli Preisimaa (50% Saksa alast)
 Keisri järel tähtsuselt teine mees oli riigikantsler,
kelleks sai Bismarck ( raudne kantsler)

10. WILHELM II UUS KURSS
 1888.a sai keisriks Wilhelm II, kes jäi
viimaseks Saksa keisriks
 Tahtis ainuvalitseda ja saatis kantsleri erru
 Eesmärgiks oli riigi arendamine armee ja
laevastiku tugevdamise läbi
 Sotsiaalsed ümberkorraldused ( kohustuslik
puhkepäev, naistele 11-tunnine tööpäev, keelati
alla 13 a laste töö)

11. SUUND MAAILMAPOLIITIKALE
 Saksamaa soovis olla juhtiv riik Euroopas
 Otsis liitlasi, et vältida Venemaa ja Prantsusmaa
lähenemist
 Loodi Kolmekeisriliit ( Austria-Ungari, Saksa,
Venemaa) – tagas Venemaa neutraalsuse
 Loodi Kolmikliit ( Austria-Ungari, Saksa, Itaalia)-
suunatud Venemaa ja Prantsusmaa vastu
 Bismarcki errumineku järel orienteeriti välispoliitikas
maailmapoliitikale( sekkumine kõigi maailmajagude
asjadesse), mis viis maailmasõjani

12. KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE
 Kolooniate loomine Edela-Aafrikas
 Saksa Koloniaalühingu loomine, mis
propageeris vallutuspoliitikat
 Uued kolooniad Aafrikas ja Aasias
 Julmus kolooniates ja ülestõusud ning nende
verine mahasurumine

13. Euroopa riikide koloniaalvaldused 1914.a.