• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Shaw
 

Shaw

on

  • 2,267 views

Iiri kirjaniku Bernard Shaw elu ja loomingu ülevaade

Iiri kirjaniku Bernard Shaw elu ja loomingu ülevaade

Statistics

Views

Total Views
2,267
Views on SlideShare
2,260
Embed Views
7

Actions

Likes
1
Downloads
32
Comments
0

1 Embed 7

http://www.slideshare.net 7

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Shaw Shaw Presentation Transcript

    • George Bernard Shaw 1856 – 1950 Anu Kell 2009
    • George Bernard Shaw, rahvuselt iirlane …
      • … sündis 1856. a Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga. Unistava noorusliku ema ning keskealise ebapraktilise isa abielust sündis kolm tütart ja viimasena poeg George Bernard.
      users.ox.ac.uk/.../Medway/MedwayHomes2.jpg
    • Lapsepõlve …
      • … meenutab kirjanik ängistuse ja kurbus-tundega: seda varjutas isa alkoholism ja ema äärmine saamatus ning huvipuudus pereemana. Kasinaks lohutuseks olid isa hea huumori sähvatused tema kainematel päevadel, ema leebe iseloom ja mõlema vanema muusika-armastus ning muusikalised võimed.
      • Emal oli meeldiv metsosopran, ta võttis muusikatunde ja laulis ooperilavastustes. Nii puutus noor Shaw pidevalt muusikaga kokku ja õppis lähemalt tundma Händeli, Mozarti, Beethoveni, Mendelssohni, Rossini, Verdi ja teiste heliloojate teoseid.
    • Kasin kooliharidus
      • Dublini kool , kus Shaw mõned aastad õppis, oli talle sedavõrd vastumeelt, et ta hakkas kooliharidust lausa ülearuseks pidama, lahkus 15-aastaselt koolist ja asus väikese ametnikuna tööle ühes Dublini kinnisvarafirmas.
      • Tema peaülesandeks oli üüri kogumine linna vaesemates rajoonides. Üürikogumisel saadud masendavad muljed ja kogemused avasid Shaw` silmad ühiskondlike probleemide nägemiseks.
      • 1872. aastal lagunes Shaw`de perekond koost (poeg oli 16.a). Ema lahkus, võttes Londonisse kaasa tütred. George Bernard isaga asus Dublinis pansioni elama.
    • Töö ametnikuna
      • Ametnikuna töötades omandas Shaw väga ilusa ja selge käekirja , mille eest trükiladujad olid talle hiljem väga tänulikud. Aga trüki-kodadeni oli tulevasel kirjanikul veel tükk teed.
      • Paari aasta pärast ülendati Shaw firma kassiiriks. Kuigi ka see töö ei pakkunud talle vähematki vaimset rahuldust, töötas ta uuel kohal usinalt 20. eluaastani.
      • Vabal ajal luges ta ahnelt kõike, mis kätte juhtus: raamatuid ja ajalehti, käis kontsertidel ja ooperis, tutvus Dublini kunstimuuseumi rohkete aaretega.
    • Viimased hetked Iirimaal
      • 1876. aastal, 20-aastase noormehena, jättis noor Shaw kassiiri koha Dublinis, raputas Iirimaa tolmu jalgadelt ja järgnes emale Londonisse.
      • Alles kolmkümmend aastat hiljem külastas ta naise palvel veel kord Dublinit, linna, mida ta ei armastanud, mille kohta ta ütles, et mälestus sellest kummitab teda kui viirastus. Iirimaa suhtes üldiselt säilisid tal aga head tunded. Ta ei kaotanud elu lõpuni iirilikku reipust, sädelust mõttelaadis ja isegi tuntavat iiri aktsenti kõnekeeles. Ka välimuselt oli ta ehtiirlaslik punapea (isegi habe oli punane).
    • Bernard Shaw noore mehena www.gutenberg.org/.../13635-h/images/bennett.jpg www.josephhaworth.com/images/Playwrights/Geor...
    • Elu Londonis
      • London tundus Shaw`le lõbusa ja tuttavliku linnana – seda Dickensi teoste põhjal, keda Shaw väga austas ja kelle teoseid ta hästi tundis.
      • Londonis hakkas ta külastama loenguid ja koosolekuid, tema huvi ühiskondlike probleemide vastu suurenes.
      • Algul arg ja häbelik, hakkas ta koosolekutel vähehaaval sõna võtma ning oraatorina silma paistma. Ta liitus ühinguga “The Fabian Society”, kirjutades seal suure hulga artikleid, esines kõnedega ja muutus ühingu üheks silmapaistvamaks aktivistiks.
    • Kirjandusliku tegevuse algus - muusikaretsensioonid
      • Londonisse asudes alustas Shaw visa kirjanduslikku tegevust . Ta otsustas maksku mis maksab romaani kirjutada, sundis end ametniku täpsusega kirjutama viis lehekülge päevas. Nii valmis tal viie aastaga viis romaani, millel aga ei olnud eriti edu.
      • Vähehaaval kujunes Shaw`l välja tutvusringkond muusikakriitikute ja ajakirjanike ringis ning temalt hakati tellima muusikaretsensioone. Corno di Basetto nime all hakkas ilmuma teravaid, sädelevalt sõnastatud arvustusi, milles oli harva kiitust ja lipitsemist, vastupidi – sageli esines nagu isegi kiuslik katse publikut ärritada, peamiselt siiski õilsa eesmärgiga – nimelt teda asjade üle julgemalt mõtlema panna.
    • Enesetäiendamise teel
      • Londonis elades täiendas Shaw end pidevalt. Tema huvi muusika vastu süvenes, ta käis palju kontsertidel ja muuseumides, eriti Natsionaalgaleriis, kuhu pääses tasuta.
      • Tema lemmikautoriks sel perioodil oli P. B. Shelley – Shaw ütles, et nagu Shelley, on ka tema vabariiklane , taimetoitlane ja ateist . Lisaks oli Shaw ka karsklane .
      • Majanduslikult olid need aastad Shaw`le õige rasked, retsensioonid andsid nappi sissetulekut ja pärast tema surma leitud päevikust võime lugeda ülestunnistusi selle kohta, et mõnikord puudus tal isegi lõunasöögi raha. Paistab siiski, et rahanappus teda kuigi tõsiselt ei häirinud.
    • Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” …
      • … lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid, ajalehtedes ilmus hulgana üksteisele vastukäivaid retsensioone.
      • Shaw` järgmiseks näidendiks oli “Mrs. Warreni elukutse”. Neid kahte tööd nimetas Shaw ise “ebameeldivaiks näidendeiks”, millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu.
    • “ Mrs Warreni elukutse” teatrilaval aastal 2007 cache.boston.com/.../19/1187566846_6886/410w.jpg
    • Teatrikriitik G. B. S.
      • Niisama iseseisev ja leppimatu tunnustatud autoriteetide suhtes kui Corno di Basetto muusika alal oli ka teatrikriitik G. B. S.
      • Oma ülesannet arvustajana võttis G. B. S. väga tõsiselt, ta nõudis kriitikult ausust ja rangust nii iseenese kui ka oma lemmikute suhtes (tema enda lemmikuks tolleaegsete draamakirjanike seas oli Henrik Ibsen).
      • Abielludes 1898. a (42-aastaselt) praktiliselt aruka ja aktiivse iirlanna Charlotte Payne-Towensendiga, saavutas Shaw pidevaks loominguliseks tööks küllaldase majandusliku sõltumatuse, seda enam, et tema näidendid hakkasid tooma talle kasvavat kuulsust ja sissetulekuid. Abielu oli praktiline ja suhteliselt õnnelik, kuigi intiimse läheduseta (seetõttu polnud Shaw`l ka lapsi).
    • Järgmised näidendid
      • “ Meeldivate” näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad”, psühholoogiline draama “Candida”, komöödia “Ei või iial teada” ning sõjavastane näidend “Saatuse soosik”.
      • 1901. aastal ilmus Shaw` “kolm näidendit puritaanlastele”, milles autor ründab puritaanlaste sallimatust ja usufanatismi. Kõige suurema lavalise populaarsuse võitis neist “Saatana õpilane”.
    • Edu on saavutatud
      • 1902. aastal kirjutas Shaw ühe oma huvitavamaid näidendeid – “Inimene ja üliinimene”, mida ta ise nimetas “komöödiaks filosoofiaga”.
      • Pärast selle töö lavastamist Londonis 1905. a oli Shaw Inglismaal üldtunnustatud dramaturg, ta lähenes oma kuulsuse tipule , tema teosed levisid nii trükis kui lavastustena üle kogu maailma.
      • Kolme järgmist näidendit (“John Bulli teine saar”, “Major Barbara”, “Doktori dilemma”) saatis juba konkurentsitu edu .
    • Maja, kus Shaw 20. saj alguses elas (praegu jagatud korteriteks) s0.geograph.org.uk/.../02/29/022957_d8b0fa54.jpg
    • “ Pygmalion”
      • Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal.
      • Esietendus toimus Londonis I maailmasõja künnisel (11. aprill 1914. a Tema Majesteedi Teatris) ja kujunes triumfaalseks – kunagi varem polnud Shaw` anne leidnud nii jäägitut tunnustamist.
      • Näidend oli pühendatud näitlejanna Stella Patrick-Campbellile , kellega Shaw`d sidus pikaajaline romantilis-platooniline sõprus.
    • Stella Patrick-Campbell ja Bernard Shaw
      • 19. saj oli elamas oma viimast veerandit, kui kohtusid kirjanik BS ja näitlejanna SPC (1865 – 1940). Shaw` oli naisest 9 aastat vanem.
      • Kahe suure kunstniku vastastikusest imetlusest sai alguse aastakümneid kestev kirglik suhe, milles seisid vastamisi kaks tugevat isiksust, mees ja naine, muusa ja kunstnik.
      • Just Stellale kirjutas Shaw Eliza rolli, kuigi naine oli sel ajal juba 46-aastane ning noore lilleneiu mängimine oli seetõttu suur väljakutse.
    • Stella Patrick-Campbell www.users.waitrose.com/~victorian/post/camp.jpg www.nndb.com/people/188/000205570/mrs-patrick.
    • Stella Patrick-Campbell ja Bernard Shaw – nii, nagu nad ise end tundsid (Max Beerholmi sarž)
    • Stella Patrick-Campbell ja Bernard Shaw – nii, nagu nad teistele paistsid (Max Beerholmi sarž)
    • Eeskuju kreeka mütoloogiast
      • Shaw` esialgne kavatsus oli kirjutada näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt kasvas välja mitmeti avaram teos, mis on sügavalt humaanne ja mõtlemapanev, sealjuures nakatavalt sädelev ja lõbus – komöödia selle sõna kõige paremas mõttes.
      • Pygmalion oli kujur kreeka mütoloogias , kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hing sisse puhuda. NB! Lugeda müüti! Sama motiivi on kujutanud ka rooma luuletaja Ovidius teoses “Metamorfoosid” (jumalate muundumine).
      • Foneetikaprofessor Higgins korjab tänavalt üles lilleneiu Eliza ja teeb temast laitmatu hääldusega daami, kellesse ta kiindub ja kelle seltsi ta vajab.
    • Stella Patrick-Campbell Elizana “Pygmalionis” www.pygmalion.ws/images/cover-play1913.jpg
    • Teosest sünnib teos
      • “ Pygmalion” on tuntud üle maailma – olgu siis Shaw` näidendi kujul või selle põhjal loodud muusikali “Minu veetlev leedi” vahendusel või näidendi “Armas luiskaja” kaudu, mille aluseks on Shaw` ja mrs. Campbelli kirjavahetus.
      • Üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930. aastate keskel järjekindlalt Loewele ja Lernerile kinnitasid, et materjal ei vasta tolleaegsetele muusikali nõuetele. Nii jäi muusikali kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid.
    • Tee muusikali ja filmini
      • 1956. a asusid Lerner ja Loewe taas tööle ning tulemuseks oli USA muusikaliajaloo menukaim lavastus (esietendus 15. märtsil 1956), mida on korduvalt lavastatud peaaegu kõigis maailma teatrites. Kokku mängiti seda Broadwayl 2717 korda; Londonis püsis see laval 2281 korda.
      • Esimene filmiversioon valmis “Pygmalionist” juba Shaw` eluajal, 1938. Järgmine ülimenukas filmiversioon Audrey Hepburni ja Rex Harrisoniga peaosades valmis 1964. aastal Hollywoodis.
    • Audrey Hepburn Eliza`na ja Rex Harrison Henry Higgins`ina (1964) www.altfg.com/.../my-fair-lady-rex-harrison.jpg
    • “ Minu veetlev leedi” Estonias 2009 Alates 3. aprillist 2008 võivad ka eestlased taas näha Frederick Loewe muusikali „Minu veetlev leedi“ Bernard Shaw` humoorika ja vaimuka näidendi „Pygmalion“ ainetel. Varem on muusikali Estonias mängitud Voldemar Panso lavastuses 1963. aastal.
    • Shaw kui patsifist
      • Varsti pärast I maailmasõja algust 1914. a avaldab Shaw suurt tähelepanu avaldanud artikli “Terve mõistus sõja vastu”, kus ta väitis, et sõda käib vastu tervele inimmõistusele. Paljude hulgas kutsus see esile ägedat pahameelt.
      • Sõdade põhimõtteline taunimine on end ilmutanud Shaw kogu pika loomingutee kestes, alates näidendist "Inimene ja relvad". Sõjavastast joont on Shaw sihikindlalt jätkanud ka näidendites “Saatuse soosik”, “Caesar ja Kleopatra” ning “Püha Johanna”.
      • Pärast I maailmasõja lõppemist kirjutas Shaw näidendi “Südamete murdmise maja”, milles samuti kajastub sõjateema ning mis kannab alapealkirja "Fantaasia vene stiilis inglise teemadel” (Shaw ise ütles, et on kirjutanud selle otseselt Tšehhovi mõjutusel).
    • Maja, kus Shaw elas suure osa elust – Ayot St. Lawrence`i külakeses Londoni lähistel jpg - farm3.static.flickr.com/2426/3650162040_67d2b...
    • Shaw “kirjanikuonn” tema aias petersontoscano.files.wordpress.com/2009/05/i...
    • Shaw` töötuba, kuhu ta armastas eralduda kirjutamiseks petersontoscano.files.wordpress.com/2009/05/i...
    • Kirjanik tööhoos / originaalkirjutusmasin www.artnet.com/.../finch/finch8-29-06-3.jpg i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archiv...
    • “ Tagasi Metuusala juurde”
      • 1920. aastatel, juba küpses eas, kirjutab Shaw näidendid “Tagasi Metuusala juurde” ja “Püha Johanna” . Esimene neist on Shaw` kõige pikem näidend, mille lavaliseks esituseks tervikuna kulub neli õhtut.
      • Näidendit läbib mõte, et inimiga tuleb pikendada – siis ehk saavad inimesed targemaks ega korda eelmiste generatsioonide vigu. Piibli Metuusala elas 300-aastaseks – niisiis, tagasi Metuusala juurde.
    • “Püha Johanna”
      • “ Püha Johannat” peavad mitmed Shaw` biograafid tema šedöövriks. See on teos Orleans`i neitsist, ajaloolistele dokumentidele rajatud suurepäraselt avar pilt sellest epohhist (Jeanne d`Arc põletati 30. mail 1431 Rouenis).
      • Draama ideeks paistab olevat suure inimese üksindus. Autor nagu püüaks näidata, kuidas inimkond geeniuste ja pühakutega nende eluajal ringi käib, kuidas ta neid hiljem rehabiliteerib ja kui kurvalt naeruväärne see rehabiliteerimine tegelikult on.
    • Shaw karikatuuridel 2.bp.blogspot.com/.../George+Bernard+Shaw.jpg www.gutenberg.org/.../21676-h/images/shaw2.png
    • Elu lõpuperiood
      • 1925. a valiti 69-aastane Bernard Shaw Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks (algul keeldus, kuid hiljem siiski võttis vastu ja annetas raha Inglise-Rootsi kultuuriseltsi asutamiseks).
      • Bernard Shaw ei armastanud reisida , kuna see viis teda töö juurest eemale. Et talle mõningatki puhkust peale sundida, veenis ta naine teda pikemat reisi ette võtma. 1930. aastad olid Shaw`le reisimise ja uute muljete kogumise aastad. Nendel aastatel käis Shaw koos abikaasaga Venemaal (75. juubel Moskvas), Jaapanis, Iirimaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas jm.
      • Shaw` hilisema perioodi näidenditest väärib esiletõstmist “Õunakäru”. Selle esietendus toimus 1929. Varssavis, näidendi tegevus aga toimub aastal 1970 (!). Oma õunakäru ümber ajama – see inglise sõnapruuk tähendab ettevõetud asja nurja ajama või ära rikkuma.
    • Shaw` autograaf aastast 1937 autographmagazine.com/.../large/Bernard-Shaw.jpg
    • Shaw` elukreedo
      • Bernard Shaw suri aastal 1950 94-aastasena. Juba oma elu keskpaigas andis ta retsepti, kuidas elada.
      • Ühes kõnes ta ütles: “Elage oma elu täisvereliselt, pühendage end kaasinimestele, et võiksite pärast surma oma jumalat kohates – kui seda jumalat üldse olemas on – temale mitte vaese patuse kombel, vaid julgelt ja valju häälega öelda: “Ma olen lõpetanud oma töö maa peal, ja ma tegin rohkem, kui minult nõuti. Nüüd ma tulin sinu juurde tasu nõudma. Ja nõuan seda õigusega.”.”
    • Üks huvitav mõttetera Shaw`lt jpg - blog.mercurialme.com/.../georgebernardshaw.jpg
    • Huvitav isiksus surmani
    • Shaw` kuju Kanadas communities.canada.com/montrealgazette/cfs-fi...
    • Tänan tähelepanu eest!
      • George Bernard Shaw oli eelkõige näite-kirjanik – tema viljakas ja meisterlik töö selles valdkonnas on jätnud püsivalt sügava jälje maailma kultuurilukku (loonud ca 50 näidendit).
      • Austusest kirjaniku vastu ei töötanud Shaw` surmapäeval ükski teater maailmas.
      • Shaw on ainus inimene, kes on saanud nii Nobeli kirjanduspreemia (panuse eest kirjandusse, 1925) kui Oscari (töö eest filmi “Pygmalion” kallal, 1938).