Byron

2,524 views

Published on

Published in: Education, Spiritual
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,524
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Byron

  1. 1. George Gordon Noel Byroni elu ja loomingu käsitlus Koostanud Ive Porkon Ülenurme Gümnaasium 2005. a.
  2. 2. Lord Byron <ul><li>22. 01.1788 - 19. 04.1824 </li></ul>Lord Byron
  3. 3. “ Byron – on´s ta ingel? Või deemon?” (Prantslane Lamartine)
  4. 4. “ Ta oli uute mõtete ja tundmuste vulkaan.” (Stendhal)
  5. 5. “ Ta ei ole antiikne ega romantiline, ta on nagu tänane päev.” (J. W. Goethe)
  6. 6. Byron oli maailmakirjanik, oma aja kajastaja ja isesuguse kirjandusvoolu - baironismi - rajaja. Byron oli inimene, kelle andekus ja võimed hämmastasid, kelle iseloomus peitus üllatusi ja vastuolusid, kelle elu oli täis imelikke seiklusi, õnnetusi ja õnnestumisi.
  7. 7. Baironism <ul><li>Isikliku saatuse erakordsus </li></ul><ul><li>Kirglik tahe </li></ul><ul><li>Traagiline armastus </li></ul><ul><li>Saatuslik viha </li></ul><ul><li>Individualism </li></ul>
  8. 8. <ul><li>Lahkheli iseendaga </li></ul><ul><li>Võitlus vabaduse ja armastuse eest </li></ul><ul><li>Looduse ja vabaduse vastandamine kehtivatele ühiskonnanormidele </li></ul><ul><li>Vaen ümbrusega </li></ul>
  9. 9. Byroni kujunemine kirjanikuks
  10. 10. Vanemad - vanaisa <ul><li>George Gordon Noel Byron sündis 22.01.1788. a Londonis kapten John Byroni ja Gatherine Gordoni abielust . </li></ul><ul><li>Isa-poolne admiralist vanaisa pärandas talle armastuse mere vastu ja rändamishimu. </li></ul><ul><li>Byroni vanaisa, admiral Byron </li></ul>
  11. 11. Vanemad - isa <ul><li>Isa põlvnes kuulsast aadli perekonnast, kes juba 1540. aastal omandas Newsteadi lossi ja lordi tiitli. </li></ul><ul><li>Isalt päris ta kõikuva iseloomu, naudinguhimu. </li></ul><ul><li>Isa esimesest abielust oli sündinud tütar Augusta, kellega Byron tutvus alles 14-aastasena. </li></ul><ul><li>Byroni isa John Byron </li></ul>
  12. 12. Vanemad – ema <ul><li>Ema oli šotlanna, kelle isa oli Šoti kuninga </li></ul><ul><li>James I pojapoeg. </li></ul><ul><li>Ema on iseloomustatud ägeda ja tujuka naisena: ühel ja samal põhjusel sai poiss kord kiita, kord laita </li></ul><ul><li>Byroni ema Catherine Gordon. </li></ul>
  13. 13. Vanemad - ema <ul><li>Pärast isa lahkumist Prantsusmaale, asus ema pojaga elama Šotimaale. </li></ul><ul><li>Hästi sobis laps hoidjaga, kes jutustas lugusid vanaisast, piiblist ja õpetas lugemist. </li></ul><ul><li>Byroni lapsepõlve ja kogu elu kibestas asjaolu, et üks ta jalg oli lühem kui teine. </li></ul>
  14. 14. Koolid - Aberdeen <ul><li>Enne viiendat eluaastat saadeti poiss kohalikku Aberdeeni kooli. </li></ul><ul><li>Tema huvialadeks olid ajalugu, reisikirjelduste lugemine ja ujumine. </li></ul><ul><li>Varakult avaldus tung üksinduse järele. </li></ul><ul><li>10-aastaselt sai ta vanaisalt päranduseks Newstead Abbey mõisa ja lordi tiitli. </li></ul>
  15. 15. <ul><li>Newstead Abbey pärusmõis Byronite perekonna vapp </li></ul><ul><li>“ Crede Byron” </li></ul>
  16. 16. Koolid - Harrow <ul><li>12-aastaselt (1801) alustas õpinguid elitaarses Harrow´ poistekoolis. </li></ul><ul><li>Huvitus ajaloost, filosoofiast, istus sageli Harrow` kalmistul. </li></ul><ul><li>Õpetajate silmis oli ta laisk õpilane, ainult kõnepidajana ennustati talle kuulsust. </li></ul><ul><li>Kaasõpilased pilkasid teda vigase jala pärast. </li></ul>
  17. 17. Koolid - Cambridge <ul><li>1805-1808 jätkusid õpingud Cambridge’i ülikoolis, kus omandas oivalise humanitaarhariduse. </li></ul><ul><li>Õppis tundma antiikmütoloogiat, kreeka ja ladina keelt, millest tegi luuletõlkeid. </li></ul><ul><li>Õppeasutuses püüti talle anda seisusele vastavat härrasmehe lihvi. </li></ul><ul><li>Tegeles tolleaegse kuldse nooruse seisukohaste ajaviidetega: õnnemängude, ratsutamise, ujumise ja poksiga. </li></ul>
  18. 18. Pärast ülikooli <ul><li>20-aastasena (1808) asus elama Newstead Abbey mõisa, kus tegeles koos sõpradega lõbutsemise ja sportimisega. </li></ul><ul><li>Mõisa juurde istutas ta oma kätega puu, mille kasvu sidus ebausklikult enda eluga. </li></ul><ul><li>Sealses pargis puhkab ka Byroni lemmikkoer, “kel olid kõik inimese Voorused, ilma ta Pahedeta” </li></ul>
  19. 19. Pärast ülikooli <ul><li>Samal ajal sai koha ülemkotta (lordide kojas) pahemal tiival, kus pidas sütitavaid kõnesid rõhutute kaitseks. </li></ul>
  20. 20. Välisreis <ul><li>1809. a. alustas kaheaastast reisi marsruudil: Hispaania – Portugal – Albaania – Kreeka – Türgi. </li></ul><ul><li>Eriti paelusid teda Kreeka, Türgimaa ja Albaania. </li></ul><ul><li>Reis toimus vaheldumisi laeval, jalgsi ja ratsa. Teel oli eksirännakuid ja õnnetusi. </li></ul>
  21. 21. Välisreis <ul><li>Tähelepanuväärne oli ujumine üle Hellespontose, mille põhjal kirjutas luuletuse. </li></ul><ul><li>Selle reisi põhjal kirjutas Byron “Childe Haroldi palverännaku” I ja II osa. </li></ul><ul><li>Peale poeemi ilmumist hakkas huvituma sensatsiooniline maailm noorest poeedist, eriti jumaldasid teda naised. </li></ul>
  22. 22. Byron oli suur naistekangelane, armukunstnik, mees, kes elas armastusele ja auahnusele. Tähtsamad daamid ja armsamad Byroni elus
  23. 23. Catherine Gordon <ul><li>Byroni ema </li></ul><ul><li>Põlvnes kuulsast Šoti kuningate suguvõsast. </li></ul><ul><li>Äge ja tujukas naine, kellega Byron hästi läbi ei saanud. </li></ul>
  24. 24. Mary Chaworth <ul><li>Naabermõisniku tütar, kellesse Byron armus 16-aastasena, pühendades talle mitmeid lembeluuletusi. Neiu abiellus teisega. Abielu kujunes õnnetuks ja oma elupäevad lõpetas Mary vaimuhaigena. </li></ul>
  25. 25. Augusta Leigh <ul><li>Byroni poolõde, kellega tal oli skandaalne armusuhe, mis andis vaenlastele põhjust õelaks keelepeksuks ja hilisemaks abielulahutuseks. </li></ul>
  26. 26. Leedi Caroline Lamb <ul><li>Kuulus inglise luuletaja, kes tutvus endast 3 aastat noorema Byroniga peale poeemi “Childe Haroldi palverännaku” 1. ja 2. osa ilmumist. Pärast nelja kuud kestnud afääri lõpetas Byron temaga suhte, tekitades Garoline´s sellega suure pahameele. </li></ul>
  27. 27. Lady Anne Isabella (Annabella) Milbanke <ul><li>Byroni abikaasa, kellega ta abiellus 1815. aastal, sama aasta lõpus järgnes lahutus. </li></ul>
  28. 28. Augusta Ada Byron <ul><li>Byroni tütar, kes sündis abielust Anna Isabella Milbanke`iga 10.12.1815. aastal. </li></ul>
  29. 29. Jane Elizabeth <ul><li>Oxfordi krahvinna, kes oli Leedi Caroline`i sõbranna. Suurepärane armuasjade tundja ja kuue lapse ema. </li></ul>
  30. 30. Lady Frances Webster <ul><li>Byroni lähedase sõbraga õnnetus abielus olev naine, kellega Byronil oli armuafäär. </li></ul>
  31. 31. Jane Clairmont <ul><li>Kuulsa kirjaniku ja Byroni sõbra Shelley naise poolõde, kes püüdis ebaõnnestunult Byronit võrgutada. </li></ul>
  32. 32. Tereza Guiccioli <ul><li>Intiimsõbrannast krahvinna, kelle kaudu Byron pidas ühendust Itaalia vabadusvõitlejatega. </li></ul>
  33. 33. Madame de Stael <ul><li>Prantsuse mõjukas romantiline kirjadaam, kel oli sidemeid paljude kaasaegsete kirjanikega. </li></ul>
  34. 34. Lahkumine Inglismaalt <ul><li>Õel keelepeks pärast abielulahutust, ema ja mitmete sõprade surm, vastuolud kirjanike ringkondadega ja kogu ühiskonnaga viisid üksiku ja põlatud Byroni lahkumisele Inglismaalt, kuhu ta elusana enam kunagi ei naasnud. </li></ul><ul><li>“ Ma tundsin, et kui kõik see, mida kõneldi ja sosistati, oli tõsi, ei kõlvanud ma enam Inglismaale, ja kui vale, siis ei kõlvanud Inglismaa enam mulle: ma läksin ära”, nõnda iseloomustas Byron kujunenud olukorda. </li></ul>
  35. 35. Erinevad elupaigad <ul><li>Šveitsis tutvus Shelley´ga, samasuguse põlatud ja tagakiusatud noorpoeediga. Võeti ette matku maal ja veel, mõlemad armastasid eriti paadisõitu. Mägimaastik ja sealne Chilloni loss andsid inspiratsiooni mitmete teoste loomiseks. </li></ul><ul><li>Percy Shelley </li></ul>
  36. 36. Erinevad elupaigad <ul><li>Järgmiseks elukohaks sai aristokraatne merelinn Veneetsia, mille elu täis lõunamaist ägedust ja impulsiivsust viis Byroni lõbude keerisesse. Ometi sündis siin rida pikemaid tõid itaalia motiividel. </li></ul>
  37. 37. Erinevad elupaigad <ul><li>Veneetsias sai tema truuks kaaslannaks kaunis ja tundeküllane 16-aastaselt 60-aastase krahviga abiellunud krahvinna Teresa Guiccioli, kelle kaudu pidas ta ühendust Itaalia patriootidega, kes võitlesid Austria ülemvalitsuse vastu. </li></ul><ul><li>Edaspidi pühendas ta oma elu Kreeka vabadusvõitluse toetamisele, kus ta kasutas oma kuulsat nime ja heldet kätt. </li></ul>
  38. 38. Erinevad elupaigad <ul><li>Byroni kodu Mesolongionis sai nõupidamiskohaks ja kogu sõjalise tegevuse peakorteriks. </li></ul><ul><li>Linn asetses kesk soid ja oli äärmiselt ebatervislik ning räpane, seetõttu Byroni ennegi nõrk tervis halvenes tunduvalt (peavalud ja nõrkus). </li></ul>
  39. 39. Elu lõpp <ul><li>Peale pikemat ratsakäiku jäi ta lõplikult palavikku ja suri 19.04.1824. a. </li></ul><ul><li>Byroni süda jäeti Kreekasse. Laip balsameeriti ja saadeti Inglismaale. </li></ul>
  40. 40. Byroni loomingu liigid: <ul><li>luule </li></ul><ul><li>poeemid </li></ul><ul><li>romantiline draama </li></ul><ul><li>värssromaan </li></ul>
  41. 41. Luule Byron on kirgede ja meeleheite luuletaja. Tema enda elu andis talle selleks rohkesti materjali. Läbivateks teemadeks loodus, armastus ja ühiskonnakriitika. Tema värssides oli muusikat, nii nagu ta ka ise kuulis muusikat igal pool.
  42. 42. <ul><li>Looduslüürika </li></ul><ul><li>,,Laps olla muretuna veel” </li></ul><ul><li>Luuletuses kajastuvad autori sügavad elamused Šotimaa kaunist mägiloodusest. Tema silmis samastub loodus vabadusega . </li></ul><ul><li>“ Laps olla muretuna veel, </li></ul><ul><li>mul meeldiks olla Šoti mägismaal, </li></ul><ul><li>kus uitaksin kas mägiteel </li></ul><ul><li>või purjetaksin laintel ma.” </li></ul><ul><li>See luuletus on ilmunud esimeses luulekogus “Jõudetunnid”, mil Byron õppis veel Cambridge´i ülikoolis . </li></ul>
  43. 43. Looduslüürika <ul><li>“ Lachin y Gair” </li></ul><ul><li>1796. a. viis ema väikese Byroni mägedesse ühte tallu, mida ümbritses maaliline maastik, alatise lumega kaetud Lochngar´i mäetipp ja Dee jõe mässavad vood. Sealses vabas looduses tugevnes poisi tervis. </li></ul><ul><li>“ ... Seal Šotimaa sügavas mägedevöös, kus sünk Loch na Garr, ümber udu tal ujub...” </li></ul>
  44. 44. Armastus- ja lembeluule <ul><li>,,Ta oma kauniduses käib” </li></ul><ul><li>“ ... Kui selge, tähevalge öö; </li></ul><ul><li>öist tumedust, mis hiilgust täis, </li></ul><ul><li>ta silmavaatest vastu lööb...” (pühendatud armastatud naisele) </li></ul><ul><li>“ Hüvastijätt” </li></ul><ul><li>“ Ei keegi tea seda, </li></ul><ul><li>kui kallis mul sa,- </li></ul><ul><li>Ei saa minu süda </li></ul><ul><li>sind unustada...” (pühendatud lahutatud abikaasale) </li></ul>
  45. 45. Armastus-ja lembelüürika <ul><li>“ Augustale” </li></ul><ul><li>Pühendatud mõistvale kasuõele, kes toetas teda ka rasketel aegadel. </li></ul><ul><li>“ Mind ei laimand, kui teised mind laitsid, </li></ul><ul><li>mind ei hüljand, kui lahku viis tee, </li></ul><ul><li>Kuigi löödud, ei vaikind, vaid kaitsid </li></ul><ul><li>mind mõnava maailma ees.” </li></ul><ul><li>“ Unenägu” </li></ul><ul><li>Mary Chaworthile, kelle tunded olid nagu ikka täiskasvanud tütarlapsel paar aastat noorema poisi vastu: ”Just nagu vend – kuid mitte enam.” </li></ul>
  46. 46. Armastus- ja lembelüürika <ul><li>,,Maryle” </li></ul><ul><li>“ Su meest õnn soosib - näha seda </li></ul><ul><li>mul kurb, kuis kiindunud te kaks. </li></ul><ul><li>Küll aga vihkaksin ma teda, </li></ul><ul><li>kui tema sind ei armastaks.” </li></ul><ul><li>,,Muusikale” </li></ul><ul><li>“ Kõigist Ilu tütreist pühim, </li></ul><ul><li>nõiduslikem oled sa – </li></ul><ul><li>nagu sügav vetemühin </li></ul><ul><li>tasa voogad, muusika.” </li></ul>
  47. 47. <ul><li>Ühiskonnakriitiline luule </li></ul><ul><li>,,Sonett Chillonile” </li></ul><ul><li>Elamus pärast Chilloni lossi vangla külastust. </li></ul><ul><li>“ Kui jäänud ainult ahelate kaja, </li></ul><ul><li>käerauad, pime, rõske koopavõlv </li></ul><ul><li>ja allaheidetute märtripõlv – </li></ul><ul><li>teed, Vabadus, su kuulsusele rajab.” </li></ul><ul><li>“ L udiidide laul” </li></ul><ul><li>,,Ood masinapurustajatele” </li></ul><ul><li>Need on kirjutatud poolehoiu avaldusena rõhututele, sest lordid kavatsesid näljaste tööliste vastuhakkamisi verre uputada. Inglismaad nähti umbse õhuga vanglana, mida ootas rahva kättemaks . </li></ul>
  48. 48. Poeemid Byron saavutas tuntuse eelkõige oma poeemidega. Üleeuroopaline kuulsus algas poeemi “Childe Haroldi palverännak” kahe esimese osa avaldamise järel 1812. a.
  49. 49. Poeem “Inglise bardid ja šoti kriitikud” Nimetatud poeem on kirjutatud juba 1808. aastal. See on humoorikas-satiiriline ülevaade kaasaegsest inglise luulest, kus kritiseeritakse inglise romantikute vanema põlvkonna väljendusstampe ja kinnisteemasid. See tekitas suuri vastuolusid teiste kirjanikega.
  50. 50. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak” <ul><li>Kangelane matkis ligilähedaselt Byroni enda Euroopa rännu marsruuti ja tegelikult oligi see Byroni värsivormis reisipäevik. </li></ul><ul><li>I ja II osa 1812. a. (reisib ja tegutseb) </li></ul><ul><li>III osa 1816. a. IV osa 1818. a. (on muutunud mõtisklejaks ja arutlejaks elukõiksuse üle ) </li></ul>
  51. 51. I osa <ul><li>Elupõletajakogemustega, Inglismaa seltskonnaelus pettunud, mõneti salapärane ja endasse tõmbunud aadlinooruk võtab ette rännaku Portugali ja Hispaaniasse. Harold naudib sealset imekaunist loodust, aga elab kaasa ka rahva võitlusele Napoleoni vägede vastu. </li></ul>
  52. 52. II osa <ul><li>Harold külastab Türgi ikke all ägavat Kreekat ja Albaaniat. Albaania on ilusa loodusega, tema rahvas lihtsa eluviisi ja mehise meelega. Haroldit võlub kreeklaste muistne hiilgus ja üllas vaim. </li></ul>
  53. 53. III ja IV osa <ul><li>Haroldi isiklik elusaatus ei seostu rahvaste võitlusega, ta jääb üksiklaseks mõtisklejaks, kes arutleb Napoleoni tõusu ja languse üle. Pärast Napoleoni purustamist sigines võllaid ja vanglaid aina juurde, Itaaliat rõhus endiselt Austria ülemvõim. Kõik suured inimlikud aktsioonid (sõjad, poliitilised tehingud) näivad mõttetute ja tühiste askeldustena. </li></ul>
  54. 54. Lühidalt veel mõnedest poeemidest <ul><li>,,Korsaar” </li></ul><ul><li>(1814. a.) See poeem on ülistus naise armastuse ilule. Arvatakse, et Byron sarnanes oma iseloomult selle poeemi peategelasele. </li></ul><ul><li>Karmi ja saatanliku välimusega mereröövlite pealik Conrad armastab Medorat. Egeuse mere piirkonnas võimutsevad türklased ja ühte lossi rünnates langeb Conrad vangi. Tema päästjaks saab haaremi peanaine, kaunis Gulnare, kes Gonradi päästmise nimel on nõus oma elu surmaohtu seadma. Gonrad pääseb vangistusest, aga teda kaua oodanud Medora sureb hingevalust. </li></ul>
  55. 55. <ul><li>,,Parisina” (1815. a.) </li></ul><ul><li>Poeem kujutab vägivalda, mille sünnitab võim. </li></ul><ul><li>Renessansiaegses vürstiriigis avastab vürst Azo oma noore naise Parizina ja vallaspoja Hugo armuvahekorra ning laseb Hugo hukata. Samas on vürstil ka endal olnud kõrvalehüppeid. </li></ul>
  56. 56. <ul><li>,,Chilloni vang” (1816. a.) </li></ul><ul><li>See on Byroni võimsaim vabadusaateline poeem. </li></ul><ul><li>Chilloni lossi vanglasse oli aheldatud kuueks aastaks 16. saj. algupoolel šveitsi patrioot, kes monoloogi vormis arutleb türannide vägivalla ja oma hingepiinade üle rõskes ja kivises allveehauas. </li></ul>
  57. 57. Veel poeeme <ul><li>,,Gjaur” 1813. a </li></ul><ul><li>,,Abydose mõrsja” 1813. a </li></ul><ul><li>,,Lara” 1814. a </li></ul><ul><li>,,Korintose piiramine” 1816. a </li></ul><ul><li>,,Beppo” 1818. a </li></ul>
  58. 58. Veel poeeme <ul><li>,,Mazepa” 1819. a. </li></ul><ul><li>,,Dante ennustus” 1821. a. </li></ul><ul><li>,,Kohtunägemus” 1822. a. </li></ul><ul><li>,,Pronksajastu” 1822. a. </li></ul>
  59. 59. Romantiline draama <ul><li>Räägib religioossetel teemadel, kus ideeteravik ei asetu niivõrd poliitilise türannia, kui selle ideoloogilise aluse – religiooni – vastu. </li></ul>
  60. 60. Romantiline draama “Manfredi” nimitegelane on tark ja suurte teadmistega, kuid pettub vaimujõu mõjus ning taandub eraklusse. “Kain” baseerub piiblivastasel mässumeelel (vennatapu seletus), kus Kain esineb kannatava inimsoo nimel, keda kättemaksuhimuline ja auahne Jehoova aheldab vabaduse eest.
  61. 61. Värssromaan “ Don Juan” (1818. a . lõpetamata) Hispaania aadliku pojal puudub heroiline aupaiste, ta on nõrkuste ja pahedega inimene, kes oma looduslapseliku lihtsuse ja inimlikkusega vastandub jäikadele seltskonnanormidele ja intriigidele. Ta elab üle laevaõnnetuse, satub mereröövlite küüsi ja Türgimaale sultani haaremisse, kust põgeneb Venemaale, sealt läbi Poola ja Saksamaa Inglismaale.
  62. 62. Tsitaate Byronilt “Tsitaadiraamatust” Tõlkinud Marja Liidja ERSEN 2001
  63. 63. “ On üks liik surelikke, kes on vanad juba nooruses ja keskeas surevad.” “ Manfred”
  64. 64. “ Barbaarseim kõigist keskaegadest on elu keskiga. See on - ei leia sõnugi - kui vangud lolluse ja tarkuse vahel.” “ Don Juan”
  65. 65. “ Vaba raha on Aladdini võlulamp.” “ Don Juan”
  66. 66. “ Mehele on armastus muust elust eraldi, naisele on see kogu elu.” “ Don Juan”
  67. 67. “ Inimeste keeli kuramaaz, jumalate sõnul abielurikkumine. Palju rohkem levinud seal, kus ilm on sombune.” “ Don Juan”
  68. 68. “ Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.” “ Logelemise tundidel”
  69. 69. “ Kogu inimkonna ajalugu tunnistab, et sellest peale, kui Eeva sõi õuna, sõltub inimese - näljase patukoi! - õnn suuresti õhtusöögist.” “ Don Juan”
  70. 70. “ Miski ei rahusta hinge nii väga kui rumm ja sügav usk.” “ Don Juan”
  71. 71. “ Nii on olnud ja jääb päikese all, et paljud peavad töötama ühe heaks.” “ Korsaar”
  72. 72. “ Kel õpetatust piisab vaid valesti tsiteerimiseks.” “ Inglise bardid ja šoti arvustajad”
  73. 73. “ Vabadus, su lipp on räbalais, kuid lehvib ja voogab nagu äike vastutuult.” “Childe Haroldi palverännak” “ Põlvest põlve orjastatud, kes ei tea te, peab andma hoobi see, kes tahab vabaks saada?” Samas
  74. 74. Tsitaate Byronilt “Aforismide kuldvarast” Koostanud Heiki Raudla VIRGELA Tallinn 1999
  75. 75. “ On hõlpsam surra armastatud naise eest kui elada temaga koos.”
  76. 76. “ Naisterahva süda on tükk sinisest taevast ja on ka nõndasamuti mõnikord pilves.”
  77. 77. “ Naiste juures on kõige hirmsam see, et me ei saa elada nendega ega nendeta.”
  78. 78. Kokkuvõtteks Lord Byroni elu oli lühike, aga hiilgav kui tähelend. Tema elust ja loomingust on saanud inspiratsiooni paljud luuletajad, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, kriitikud ja tõlkijad.

×