Your SlideShare is downloading. ×
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
BIOLOOGIA
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

BIOLOOGIA

1,286

Published on

Published in: Business, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,286
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. BIOLOOGIA Kalad 6. klassile Ande Pelberg
  • 2. Kalad
    • Ehitus
  • 3. Kalade välimus
    • kal adel on voolujooneli n e
    • kehakuju: see algab peaga,
    • mis läheb sujuvalt üle kereks
    • ning lõpeb sabauimega.
    • Keha on enamasti külgedelt
    • kokkusurutud ja varustatud
    • liikumist võimaldavate uimedega.
    • Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised"
  • 4.
    • Kalade nahk on kaitstud soomustega.
    • Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid.
    • Lima kergendab ujumist ning on kaitseks.
    • Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks.
  • 5. Kus kalad elavad?
    • Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis.
    • Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega.
    • Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega.
    • Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena.
    • Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid.
  • 6. Kuidas kalad liiguvad?
    • Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim.
    • Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed.
    • Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta.
  • 7. Kalade hingamine ja vereringe
    • Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega.
    • Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi.
    • Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha.
    • Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse.
    • Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.
  • 8. Kalastikku ohustavad
    • Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõged kõrge reostusaste
    • Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone
    • Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk
    • Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
    • Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime.
    • Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid.
  • 9. Läänemeres elavad kalad
    • Kilu
    • Räim
    • Lest
    • Tursk
  • 10. Looduskaitsealused kalad Eestis
    • II kategooria
    • Säga
    • Tõugjas
    • III kategooria
    • Atlandi tuur Hink
    • Vingerjas Harjus
  • 11. Troopilised kalad

×