Venia legendi TLÜ sotsiaalse ja vabatarkvara dotsendi kohale kandideerimisel (kevad 2009)

1. Mänglev tarkus: õppides
häkkeritelt
Venia legendi
Kaido Kikkas
Sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent
TLÜ Informaatika Instituut
05.05.09

2. Ahaa­elamus üle aastakümnete
 „In that instant, I as a Christian thought I could feel
something of the satisfaction that God must have felt
when He created the world“
­ MIT tudeng Tom Pittman peale enda programmi edukat käivitamist, umbes
aastal 1975
 „IT WORKS!!! :) Our campaign really works! Well, it´s not
an extremely huge piece of coding­art, but at least it´s
playable. Feels funny to play it :) I was quite sure it would
never reach this point.. If there was more time it would be
nice to develop it further”
­ TLÜ magistrandi Sonja Merisalo blogisissekanne peale Battle for Wesnothi
stsenaariumi edukat koostamist IMKE OSM kursusel, detsembris 2007

3. Playful Cleverness
Algse häkkerikultuuri üks põhiomadusi:
Tõsise töö tegemine mitte nii tõsisel viisil
Originaalsus ja loovus, rutiinist hoidumine
Töömotivatsiooni selgitava Linuse seaduse üks näiteid:
Ellujäämine
Sotsiaalne staatus
Meelelahutus

4. Juured
MIT Tech Model Railroad Club 1946
The Signals & Power Subcommittee
Esimesed arvutikursused 1959 (arvutil TX­0),
PDP­1 1961, Project MAC 1963
MIT tehisintellektilabor 1970
Subkultuuri kujunemine
Lugemiseks: Steven Levy raamat Hackers:
the Heroes of the Computer Revolution

5. Äril polnud kohta
“Computer science” ~ “rocket science”
Liiga vähe inimesi, et saaks tekkida turg
Sõjaliste sugemetega projektid
Masinaspetsiifiline tarkvara
Häkkerid ja mänedžerid hoiti lahus
=> tulemuseks oli loovus, mida ei pärssinud
turunduslikud kaalutlused

6. Langus ja tagasitulek
1980ndad: äri murrab sisse, mikroarvutid ja
tükikaupa müüdav tarkvara (N: Microsoft)
1984: Richard M. Stallman loob FSFi
1991: Linus Torvalds paneb aluse Linuxile
90ndad: Internet, Linux, LAMP, vabad BSD
Unixid, KDE, GNOME...
Uus sajand: häkkerite tagasitulek

7. Häkkerite vaim
Kaks põhiaspekti
Avatud lähtekood: avalik arendamine, paindlik ja vaba
osalus, väliste takistuste vähesus
Playful Cleverness: mitteametlik juhtimine, “ha­ha, only
serious!”, innovatsioon rohujuuretasandil
Oluline on nii tehnoloogia kui korralduslik
pool!

8. Kaks praktilist näidet
Tallinna Ülikooli kursused
Open Source Management: sügis 2007, magistritase, 6
peamiselt kasvatusteaduste ja meedia taustaga
tudengit
Vaba tarkvara meetodid ja praktikad: kevad 2008,
bakalaureusetase, 23 IT­taustaga tudengit
Mõlemal juhul kasutati 3­5 osalejaga gruppe

9. Vahendid
Keskkond: Trac (wiki, töövoohaldus),
Subversion (versioonihaldus)
Arendus: The Battle for Wesnoth
Iga grupp pidi looma mängule 3
mänguülesande ehk stsenaariumiga
minikampaania, kasutades selleks võrgupõhist
koostööd. Eesmärgiks oli reaalse avatud
lähtekoodiga arenduskogukonna võimalikult
eluline simulatsioon

10. The Battle for Wesnoth
Parimaid vabatarkvaralisi arvutimänge
Käigupõhine strateegiamäng (üksi või
mitmekesi), palju erinevaid üksusi, päeva/öö
tsükkel, XML­isarnane arenduskeel, keskne
kampaaniaserver, suur aktiivne kogukond
Vt http://www.wesnoth.org

11. Pilt mängust

12. WML­i koodinäide
[event]
name=prestart
[objectives]
side=1
[objective]
description= _ quot;Resist until the end of the turns.“
condition=win
[/objective]
[objective]
description= _ quot;Death of Ryanquot;
condition=lose
[/objective]
[/objectives]
[/event]

13. Miks Wesnoth?
Algselt OSM puhul
sobis osalejate kirju taustaga paremini kui mõni
programmeerimisülesanne
Võimaldas luua erinevaid alamülesandeid
Soodustas häkkerlikku “mänglevat tarkust”
Sama lähenemine aga toimis väga hästi ka
tulevaste IT­proffide juures

14. Mida selline asi õpetab?
Wesnothi stsenaariumi koostamine nõuab
kolme erineva valdkonna oskusi:
 visuaalne/kunstiline (kaardid, üksused jne)
narratiivne/verbaalne (lugu, sündmused)
tehniline/loogiline (WML)
Lugemiseks: Eric S. Raymondi How To
Become A Hacker

15. Arendusprotsess
 Lugu, sündmused, stsenaariumid
 Põhitegelased ja vastavad üksusetüübid
 Iga stsenaariumi jaoks
 Disain (sihid, sündmused)
 Kaart (maastik, alguspunktid)
 Üksused ja värbamisskeem
 Koodi kirjutamine
 Kampaania kokkukodeerimine
 Testimine ja tasakaalustamine

16. Tulemused
Hea vastuvõtt
Hulk loovaid lahendusi (sh mõned täiesti
ebastandardsed kampaaniad)
Vahendid olid piisavad, kaugõppe korral
tuleks edaspidi Web 2.0 vahendeid lisada
Playful Cleverness võeti hästi omaks
Mängupõhine lähenemine => ei ehmata ära

17. Mõtteid edaspidiseks
Katsetada sama lähenemist muudel kursustel
Wikiversity jt täiesti hajusad lahendused
Mõne teise vaba mängu katsetamine
Kombineerida senist sotsiaalset tarkvara 3D­
virtuaalmaailmade ja teiste hajusate
keskkondadega

18. Aitäh kuulamast!