Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13

675 views

Published on

Hüüru Teabetoas 16. veebruaril 2013 toimunud arvuti algõppeseminari slaidid - põhiteemadeks olid arvuti üldmõisted, elementaarne hooldus ja turvamine ning turvaline käitumine Internetis

Published in: Education
  • Be the first to comment

Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13

  1. 1. Arvutist nii- ehk naapidi Kaido Kikkas IT kolledž / Tallinna ülikool / Eesti Interneti Kogukond Hüüru Teabetuba, 16.02.13Kaido Kikkas 2013. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatudühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)
  2. 2. Millest täna juttu tuleb?  Väike kordamine arvuti teemadel  Natuke Internetist  Tarkvarast ka  Veidi juurajuttu – mida võib ja mida mitte  Arvutiomaniku ABC  Arvuti hooldamine ja turvamine  Internetis käitumisest
  3. 3. Väike kordamine  Suurarvutid (vt N: http://www.top500.org)  Miniarvutid (mis polegi eriti minid)  Personaal- ehk mikroarvutid  lauaarvutid  sülearvutid  Mobiilseadmed  tahvelarvutid  nutitelefonid  Muud (muide ka ID-kaart on arvuti)
  4. 4. Bitid-baidid  Eri nähtuste mõõtmine...  kaugused – meetrid ja kilomeetrid  aeg – tunnid ja minutid  mass – grammid ja kilod  AGA ARVUTIS TOIMUV?  Inimene – kümnendsüsteem: 1,2,3,4...  Arvuti – kahendsüsteem: 0,1,10,11,100...  bitt – 0 või 1  bait – 8 bitti; 1 tähemärk = 1-4 baiti  kordsed ühikud – kilo-, mega-, giga-, tera-  N: CD-plaat 700MB, DVD 4,7GB
  5. 5. Arvuti põhiosad  Protsessor  töösagedus hertsides ~ kiirus; ca 3GHz  Emaplaat  Põhimälu  maht gigabaitides; ca 1-8 GB  Välismälu  kõvakettad – maht ca 100 – 1500 GB  välkmäluseadmed (SSD) – 32 – 256 GB  Erinevad välisseadmed
  6. 6. Välisseadmed  Kuvar e. monitor  suurus – diagonaal tollides; N: 15”  lahutusvõime – pikslites ehk ekraanipunktides; N: 1920 x 1080  Välised mäluseadmed  välised kõvakettad  mälupulgad, mälukaardid jms  Printerid (eri tüübid)  Skannerid  jne (ID-kaardi lugejad, eriseadmed...)
  7. 7. Tarkvara  … ehk kõnekeeles ”programmid”  Võib jagada kaheks:  operatsioonisüsteem (OS) – kasutaja töökeskkond, mis suhtleb erinevate arvuti osadega ja ka kasutajaga. N: Windows (eri versioonid), Apple OS X (eri versioonid, Linux (väga palju eri variante ja versioone)  rakendustarkvara – töötab OS-i ”kukil” ja täidab mingit kindlat funktsiooni. N: teksti või tabelite töötlemine, muusika mängimine, piltide vaatamine jne
  8. 8. Operatsioonisüsteemid, 1  Microsofti süsteemid  MS-DOS – 1.0 – 6.22 (tänini kasutusel)  MS Windows (3.0 kuni 8)  Windows Phone  Applei süsteemid  MacOS  OS X  iOS  Googlei süsteemid  Android
  9. 9. Operatsioonisüsteemid, 2  Unix  algus suurarvutitel ca 1969  tänaseks väga palju eri variante (sh OS X)  Linux  Unixi 1991. aastal loodud ”noorem vend”  tänaseks ca 150 erinevat varianti (distrot)  enamikus vaba tarkvara (sellest kohe lähemalt)  ...
  10. 10. Natuke juurajuttu  Tarkvara käib autoriõigusseaduse mõistes samasse klassi kirjandusteos- tega  Autor otsustab, mida tema looduga teha võib – enamasti on see kirjas tarkvara litsentsis  Litsentsitingimuste täitmine on seaduse ees kohustuslik (ehkki paljud seda ei tee – aga paljud ületavad ka kiirust või käivad oma koeraga naabri õunapuu peale jalga tõstmas)
  11. 11. ...  Kõik Microsofti ja Applei firmade operatsioonisüsteemid (sh kõik Windowsid) ning suur osa rakendustarkvara on tasulised  NB! Tihti müüakse neid koos arvutiga – aga see ei tähenda ”arvutiga kaasapanemist” (hind on sisse arvestatud)!  Seega: naabripoisi poolt suvaliselt arvutisse paigaldatud äritarkvara on väga tõenäoliselt ebaseaduslik
  12. 12. ...  ”Aga ma ju ei jaksa seda osta!” - asjapulgad ütlevad seepeale ”Meid ei huvita!”  Õnneks saab ka seaduslikult ja odavalt läbi – aga selleks on vaja litsentsides orienteeruda
  13. 13. Tarkvaralitsentside põhiliigid  Ärivara – iga koopia eest tuleb omanikule (autorile) eraldi maksta  N: MS Windows, MS Office, Photoshop...  Jaosvara – võib vabalt kopeerida ja jagada, aga kasutama hakates tuleb maksta (enamasti 1 kuu pärast)  N: WinZip  Vabavara – tasuta. N: IE, Skype  Vaba tarkvara – tarbijale kõige suuremate õigustega (vaba levitamine ja muutmine)
  14. 14. Vaba tarkvara  Kasutaja neli põhiõigust  kasuta mistahes otstarbel  uuri tööpõhimõtteid (lähtekood!)  paljunda ja levita  tuleta uusi asju ja levita neid samamoodi  Paar huvitavat momenti  võib ka raha küsida, kui eelmine punkt on täidetud  reeglina ei saa muuta kinniseks tarkvaraks
  15. 15. Vaba tarkvara näiteid  Operatsioonisüsteemid: Linuxi eri distrod  Ubuntu, Mint, Fedora, Mageia, Debian....  Rakendustarkvara:  Mozilla Firefox ja Thunderbird  LibreOffice / OpenOffice  GIMP  VLC  …  lisaks väga suur hulk serverite tarkvara
  16. 16. Natuke Internetist ka  Tavaliselt kipuvad inimesed nimetama Internetiks selle üht tuntuimat teenust ehk veebi  Peale selle on veel kümneid erinevaid teenuseid (e-post, FTP, SSH, IRC...)  Internet on ülemaailmne kogum arvutivõrke, mis ”räägib ühist keelt” - TCP/IP protokolli. Sinna kuuluvad tänapäeval lisaks arvutitele ka muud seadmed (näiteks isegi süntesaatorid) ning võrgud võivad olla ka traadita
  17. 17. Interneti areng  Algselt suuresti sõjaline nähtus (60-ndad)  siis tuli teadus (70-ndad)  siis haridus (80-ndad)  siis äri (alates 1991)  ja lõpuks tavainimesed (uuel sajandil)  Tänapäeval tuleb pidada mitte vaid tehnika- vaid ka kultuurinähtuseks
  18. 18. Arvutiomaniku ABC  Auto on hea asi – aga niisama temaga sõita ei lubata. Tuleb enne autokooli minna, riigile raha maksta ja eksamid teha  Arvuti on ka hea asi – aga kahjuks siin samasugust süsteemi ei ole ja ”virtuaalseid roolijoodikuid” on kõik kohad täis
  19. 19. A – tunne enda arvutit  Autoomanik ei pea olema auto- ega arvutiomanik arvutimehaanik...  … aga autoomanik peab tundma liiklus- eeskirju ja teadma, kus asub käigu- kangil tagurpidikäik  Arvutiomanik peaks teadma  arvuti ja selle põhiosade marki ja mudelit  põhilisi näitajaid – protsessori tüüp, põhimälu ja kõvaketta maht jne  arvutisse paigaldatud tarkvara ja selle üldist asukohta kataloogisüsteemis
  20. 20. B – oska arvutit hooldada  Lisaks tundmisele tuleks osata  operatsioonisüsteemi ja muud tarkvara uuendada  kasutada ja uuendada tarkvaralisi kaitsevahendeid – näiteks antiviirust, nuhkvarapüüdjat ja tulemüüri  vajalikku tarkvara õigesti ja turvaliselt paigaldada. Märkus: kuna Microsofti operatsioonisüsteemidel on rumal komme kasutamise käigus ”võssa kasvada” ja arvuti aeglaseks muuta, siis tuleb ka neid aeg-ajalt üle paigaldada
  21. 21. C – käitu turvaliselt  See puudutab eri asju nagu  arvuti kui elektriseadme kasutamist  tarkvara lisamist arvutisse  Internetis toimetamist  …  Sellest valdkonnast räägime täna natuke pikemalt
  22. 22. Ülevaade netiohtudest  Turvaaugud  Viirused  ”Trooja hobused”  Ussid  muu pahavara  erinevat sorti sigadused inimeste poolt
  23. 23. Vanasti oli rohi rohelisem  Vanasti olid netisigadused võrreldavad huligaansusega (nagu akna sisseviskamine)  Tänapäeval on üha enam tegu  organiseeritud kuritegevusega  poliitiliselt motiveeritud rünnetega  Seepärast loogika ”mina olen pisike, kes see ikka mind puutub” ei tööta!  Vaja pole mitte teid, vaid teie arvutit
  24. 24. ”Tõestage, et te pole sebra!”  Ka koduarvuti turvamine on tõsine asi:  sinna roninud pahalane ründab mõnd suuremat sihtmärki, vastutegutsejad tulevad jälgipidi ja lendavad arvuti omanikule turja  see võidakse panna robotvõrku (botnetti) ja kasutada seda suuremõõtmeliste sigaduste tegemiseks  seal võidakse hoida erinevat kahtlast kraami. Väga hoiatav näide: Magnus Erikssoni juhtum Rootsis 1999-2004
  25. 25. Mida siis teha?  Mõned olulised asjad:  ära tegele arvutis imelike asjadega!  uuenda operatsioonisüsteemi pidevalt – kui ametlik ”eluiga” läbi saab, vaheta süsteem uuema vastu  uuenda rakendustarkvara  paigalda tarkvara usaldatavast allikast (siin on äri- ja vaba tarkvara väga erinevad asjad)  paigalda kaitsetarkvara  paroolidest räägime eraldi
  26. 26. Parool ehk salasõna  Kui võimalik, kasuta üldse ID-kaarti (mobiil-ID on ka variant, aga nõrgem)  Jäta meelde:  tänapäeval on turvaline pikkus vähemalt 15 tähemärki, soovitavalt rohkem  kui võimalik, ära kirjuta üles, vaid jäta meelde. Kui see pole võimalik, pane paber turvalisse kohta  aeg-ajalt tuleks vahetada  parool peaks sisaldama võimalikult erinevaid märke  Tarkvaraline ”parooliseif” on hea mõte
  27. 27. Parooliseifid  Windowsile:  LastPass, LockCrypt, KeePass  Macile:  LastPass, Pastor, KeePassX  Linuxile:  GPM, KeePassX  Üks hea lause: ”paroolid on nagu aluspesu – neid ei näidata teistele ja vahetatakse tihti.”
  28. 28. Kaitsetarkvara  Windows vajab reeglina  antiviirust  tulemüüri  nuhk- ja reklaamvarapüüdjat  Kõiki neid saab nii raha eest kui tasuta  hea koht, kust uurimist alustada, on arvutikaitse.ee
  29. 29. Veebilehitseja vajab kaitset  Ka veebis on hulganisti kahtlasi asju – eeskätt skriptide ehk veebilehitsejas käivitatavate programmidena  Tark oleks need esmalt ära keelata ja siis ühekaupa ohututes paikades lubada – näiteks Firefoxile on saadaval NoScript  Ka tasub peatada reklaamid (näiteks AdAware abil)
  30. 30. Eelneva kokkuvõtteks  Aeglasel arvutil on neli peamist põhjust:  loomulik vananemine – arvuti ressursid on jäänud uuenenud tarkvarale liiga kasinateks. Sõltub kasutatavast tarkvarast, ent üldiselt võtab aastaid  riistvaraline rike – näiteks on üks mäluplokk veaga ja toimivat mälu on seega vähem kui eeldatakse  Windowsi loomulik ”metsakasvamine”  Arvutis on kutsumata külalised
  31. 31. Põhisammud  Suhteliselt lihtne, ent aeganõudev – paigaldada operatsioonisüsteem ja seejärel kogu rakendustarkvara uuesti. Eeldab ka litsentside korrasolekut  Kontrollida kaitsetarkvara olemasolu, vanust ning toimivust  Kontrollida uuenduste paigaldamist  Kontrollida paigaldatud tarkvara ja eemaldada ebavajalik
  32. 32. Mõned tasuta kaitsevahendid  Microsoft Security Essentials  Avast! ja AVG Free antiviirused  Comodo tulemüür  SpyBot Search & Destroy nuhkvarapüüdja (eriti vanematele Windowsidele)
  33. 33. Suurim turvarisk arvutis...  … asub klaviatuuri ja tooli vahel  ehk ”lollikindlat masinat ei saa teha, kuna lollid on ülimalt leidlikud”  järgnevalt mõned soovitused turvalise kasutamise osas
  34. 34. Vanasõnu Interneti jaoks  ”Üheksa korda mõõda, üks kord lõika”  ”Kuidas kuts külale, nii küla kutsule”  ”Loll saab kirikus ka peksa”  ”Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi”  ”Õnnetus ei hüüa tulles”  ”Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” (!!)
  35. 35. Mõned soovitused  Enne mõtle, siis ütle  Kontrolli, kellega suhtled  Võõrastelt tulnud e-kirjade manusefaile lahti ei tehta  Mistahes rahaasju puudutavates küsimustes on hea kellegi usaldusväärse inimesega nõu pidada  Isikliku infoga ole ettevaatlik (Facebook!)  Paroolidest juba rääkisime
  36. 36. Terve talupojamõistus  Vahel peab endalt küsima:  ”Miks see nigeeria pastor mulle heast peast nii palju raha pakub?”  ”Miks mu õepoeg äkitselt minuga inglise keeles rääkima hakkas?”  ”Miks maksuamet mulle Yahoo aadressi pealt kirjutab?”  ...
  37. 37. Aga Juku?  Lapsed Internetis on reaalsus  Ärakeelamine ei tööta  Seletamine ja selgitamine ning viisakas jälgimine töötab  Suur probleem: mida ma selgitan, kui isegi ei oska!  Seetõttu tulebki asjad vähemalt mingil määral endale selgeks teha  Kooli kaela veeretamine ka ei tööta!
  38. 38. Paar mõtet Facebookist  Üldiselt ju tore asi  Aga kõik, mis sinna pannakse, see sinna ka jääb – mahavõtmine enam ei aita  Taas kord: enne mõtle, siis ütle  Piltide postitamisel mõtle kaks korda  Ära avalda infot teiste inimeste kohta nende teadmata!
  39. 39. Kui asi läheb kurjaks  Küberkiusamine ja -ahistamine on tõsine asi ning käib üha enam ka paragrahvi alla  Pätiga tema mängu kaasa ei mängita!  Kõige tähtsam: murega ei tohi üksi jääda  Tuleks ka endalt küsida: ”mida ta mulle teha saab?” - vahel ei saagi  Politsei kaasamine on mõnel juhul väga hea idee
  40. 40. Kokkuvõtteks  Kunagi elas üks kiilakas onkel, kes ajas kohati ikka väga imelikku juttu. Aga tal oli ühes asjas sulaõigus: ÕPPIDA, ÕPPIDA, ÕPPIDA!  Arvuti ja Internet on väga võimsad abimehed – nagu kratt. Aga vanarahvas rääkis, et kui kratiga halvasti ringi käidi, pani too peremehe maja põlema  Lahtised silmad aitavad muhku vältida!
  41. 41. Tänan kuulamast!

×