Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13

639 views

Published on

Hüüru Teabetoas 16. veebruaril 2013 toimunud arvuti algõppeseminari slaidid - põhiteemadeks olid arvuti üldmõisted, elementaarne hooldus ja turvamine ning turvaline käitumine Internetis

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
639
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Hüüru Teabetoa arvutikoolitus 16.02.13

  1. 1. Arvutist nii- ehk naapidi Kaido Kikkas IT kolledž / Tallinna ülikool / Eesti Interneti Kogukond Hüüru Teabetuba, 16.02.13Kaido Kikkas 2013. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatudühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)
  2. 2. Millest täna juttu tuleb?  Väike kordamine arvuti teemadel  Natuke Internetist  Tarkvarast ka  Veidi juurajuttu – mida võib ja mida mitte  Arvutiomaniku ABC  Arvuti hooldamine ja turvamine  Internetis käitumisest
  3. 3. Väike kordamine  Suurarvutid (vt N: http://www.top500.org)  Miniarvutid (mis polegi eriti minid)  Personaal- ehk mikroarvutid  lauaarvutid  sülearvutid  Mobiilseadmed  tahvelarvutid  nutitelefonid  Muud (muide ka ID-kaart on arvuti)
  4. 4. Bitid-baidid  Eri nähtuste mõõtmine...  kaugused – meetrid ja kilomeetrid  aeg – tunnid ja minutid  mass – grammid ja kilod  AGA ARVUTIS TOIMUV?  Inimene – kümnendsüsteem: 1,2,3,4...  Arvuti – kahendsüsteem: 0,1,10,11,100...  bitt – 0 või 1  bait – 8 bitti; 1 tähemärk = 1-4 baiti  kordsed ühikud – kilo-, mega-, giga-, tera-  N: CD-plaat 700MB, DVD 4,7GB
  5. 5. Arvuti põhiosad  Protsessor  töösagedus hertsides ~ kiirus; ca 3GHz  Emaplaat  Põhimälu  maht gigabaitides; ca 1-8 GB  Välismälu  kõvakettad – maht ca 100 – 1500 GB  välkmäluseadmed (SSD) – 32 – 256 GB  Erinevad välisseadmed
  6. 6. Välisseadmed  Kuvar e. monitor  suurus – diagonaal tollides; N: 15”  lahutusvõime – pikslites ehk ekraanipunktides; N: 1920 x 1080  Välised mäluseadmed  välised kõvakettad  mälupulgad, mälukaardid jms  Printerid (eri tüübid)  Skannerid  jne (ID-kaardi lugejad, eriseadmed...)
  7. 7. Tarkvara  … ehk kõnekeeles ”programmid”  Võib jagada kaheks:  operatsioonisüsteem (OS) – kasutaja töökeskkond, mis suhtleb erinevate arvuti osadega ja ka kasutajaga. N: Windows (eri versioonid), Apple OS X (eri versioonid, Linux (väga palju eri variante ja versioone)  rakendustarkvara – töötab OS-i ”kukil” ja täidab mingit kindlat funktsiooni. N: teksti või tabelite töötlemine, muusika mängimine, piltide vaatamine jne
  8. 8. Operatsioonisüsteemid, 1  Microsofti süsteemid  MS-DOS – 1.0 – 6.22 (tänini kasutusel)  MS Windows (3.0 kuni 8)  Windows Phone  Applei süsteemid  MacOS  OS X  iOS  Googlei süsteemid  Android
  9. 9. Operatsioonisüsteemid, 2  Unix  algus suurarvutitel ca 1969  tänaseks väga palju eri variante (sh OS X)  Linux  Unixi 1991. aastal loodud ”noorem vend”  tänaseks ca 150 erinevat varianti (distrot)  enamikus vaba tarkvara (sellest kohe lähemalt)  ...
  10. 10. Natuke juurajuttu  Tarkvara käib autoriõigusseaduse mõistes samasse klassi kirjandusteos- tega  Autor otsustab, mida tema looduga teha võib – enamasti on see kirjas tarkvara litsentsis  Litsentsitingimuste täitmine on seaduse ees kohustuslik (ehkki paljud seda ei tee – aga paljud ületavad ka kiirust või käivad oma koeraga naabri õunapuu peale jalga tõstmas)
  11. 11. ...  Kõik Microsofti ja Applei firmade operatsioonisüsteemid (sh kõik Windowsid) ning suur osa rakendustarkvara on tasulised  NB! Tihti müüakse neid koos arvutiga – aga see ei tähenda ”arvutiga kaasapanemist” (hind on sisse arvestatud)!  Seega: naabripoisi poolt suvaliselt arvutisse paigaldatud äritarkvara on väga tõenäoliselt ebaseaduslik
  12. 12. ...  ”Aga ma ju ei jaksa seda osta!” - asjapulgad ütlevad seepeale ”Meid ei huvita!”  Õnneks saab ka seaduslikult ja odavalt läbi – aga selleks on vaja litsentsides orienteeruda
  13. 13. Tarkvaralitsentside põhiliigid  Ärivara – iga koopia eest tuleb omanikule (autorile) eraldi maksta  N: MS Windows, MS Office, Photoshop...  Jaosvara – võib vabalt kopeerida ja jagada, aga kasutama hakates tuleb maksta (enamasti 1 kuu pärast)  N: WinZip  Vabavara – tasuta. N: IE, Skype  Vaba tarkvara – tarbijale kõige suuremate õigustega (vaba levitamine ja muutmine)
  14. 14. Vaba tarkvara  Kasutaja neli põhiõigust  kasuta mistahes otstarbel  uuri tööpõhimõtteid (lähtekood!)  paljunda ja levita  tuleta uusi asju ja levita neid samamoodi  Paar huvitavat momenti  võib ka raha küsida, kui eelmine punkt on täidetud  reeglina ei saa muuta kinniseks tarkvaraks
  15. 15. Vaba tarkvara näiteid  Operatsioonisüsteemid: Linuxi eri distrod  Ubuntu, Mint, Fedora, Mageia, Debian....  Rakendustarkvara:  Mozilla Firefox ja Thunderbird  LibreOffice / OpenOffice  GIMP  VLC  …  lisaks väga suur hulk serverite tarkvara
  16. 16. Natuke Internetist ka  Tavaliselt kipuvad inimesed nimetama Internetiks selle üht tuntuimat teenust ehk veebi  Peale selle on veel kümneid erinevaid teenuseid (e-post, FTP, SSH, IRC...)  Internet on ülemaailmne kogum arvutivõrke, mis ”räägib ühist keelt” - TCP/IP protokolli. Sinna kuuluvad tänapäeval lisaks arvutitele ka muud seadmed (näiteks isegi süntesaatorid) ning võrgud võivad olla ka traadita
  17. 17. Interneti areng  Algselt suuresti sõjaline nähtus (60-ndad)  siis tuli teadus (70-ndad)  siis haridus (80-ndad)  siis äri (alates 1991)  ja lõpuks tavainimesed (uuel sajandil)  Tänapäeval tuleb pidada mitte vaid tehnika- vaid ka kultuurinähtuseks
  18. 18. Arvutiomaniku ABC  Auto on hea asi – aga niisama temaga sõita ei lubata. Tuleb enne autokooli minna, riigile raha maksta ja eksamid teha  Arvuti on ka hea asi – aga kahjuks siin samasugust süsteemi ei ole ja ”virtuaalseid roolijoodikuid” on kõik kohad täis
  19. 19. A – tunne enda arvutit  Autoomanik ei pea olema auto- ega arvutiomanik arvutimehaanik...  … aga autoomanik peab tundma liiklus- eeskirju ja teadma, kus asub käigu- kangil tagurpidikäik  Arvutiomanik peaks teadma  arvuti ja selle põhiosade marki ja mudelit  põhilisi näitajaid – protsessori tüüp, põhimälu ja kõvaketta maht jne  arvutisse paigaldatud tarkvara ja selle üldist asukohta kataloogisüsteemis
  20. 20. B – oska arvutit hooldada  Lisaks tundmisele tuleks osata  operatsioonisüsteemi ja muud tarkvara uuendada  kasutada ja uuendada tarkvaralisi kaitsevahendeid – näiteks antiviirust, nuhkvarapüüdjat ja tulemüüri  vajalikku tarkvara õigesti ja turvaliselt paigaldada. Märkus: kuna Microsofti operatsioonisüsteemidel on rumal komme kasutamise käigus ”võssa kasvada” ja arvuti aeglaseks muuta, siis tuleb ka neid aeg-ajalt üle paigaldada
  21. 21. C – käitu turvaliselt  See puudutab eri asju nagu  arvuti kui elektriseadme kasutamist  tarkvara lisamist arvutisse  Internetis toimetamist  …  Sellest valdkonnast räägime täna natuke pikemalt
  22. 22. Ülevaade netiohtudest  Turvaaugud  Viirused  ”Trooja hobused”  Ussid  muu pahavara  erinevat sorti sigadused inimeste poolt
  23. 23. Vanasti oli rohi rohelisem  Vanasti olid netisigadused võrreldavad huligaansusega (nagu akna sisseviskamine)  Tänapäeval on üha enam tegu  organiseeritud kuritegevusega  poliitiliselt motiveeritud rünnetega  Seepärast loogika ”mina olen pisike, kes see ikka mind puutub” ei tööta!  Vaja pole mitte teid, vaid teie arvutit
  24. 24. ”Tõestage, et te pole sebra!”  Ka koduarvuti turvamine on tõsine asi:  sinna roninud pahalane ründab mõnd suuremat sihtmärki, vastutegutsejad tulevad jälgipidi ja lendavad arvuti omanikule turja  see võidakse panna robotvõrku (botnetti) ja kasutada seda suuremõõtmeliste sigaduste tegemiseks  seal võidakse hoida erinevat kahtlast kraami. Väga hoiatav näide: Magnus Erikssoni juhtum Rootsis 1999-2004
  25. 25. Mida siis teha?  Mõned olulised asjad:  ära tegele arvutis imelike asjadega!  uuenda operatsioonisüsteemi pidevalt – kui ametlik ”eluiga” läbi saab, vaheta süsteem uuema vastu  uuenda rakendustarkvara  paigalda tarkvara usaldatavast allikast (siin on äri- ja vaba tarkvara väga erinevad asjad)  paigalda kaitsetarkvara  paroolidest räägime eraldi
  26. 26. Parool ehk salasõna  Kui võimalik, kasuta üldse ID-kaarti (mobiil-ID on ka variant, aga nõrgem)  Jäta meelde:  tänapäeval on turvaline pikkus vähemalt 15 tähemärki, soovitavalt rohkem  kui võimalik, ära kirjuta üles, vaid jäta meelde. Kui see pole võimalik, pane paber turvalisse kohta  aeg-ajalt tuleks vahetada  parool peaks sisaldama võimalikult erinevaid märke  Tarkvaraline ”parooliseif” on hea mõte
  27. 27. Parooliseifid  Windowsile:  LastPass, LockCrypt, KeePass  Macile:  LastPass, Pastor, KeePassX  Linuxile:  GPM, KeePassX  Üks hea lause: ”paroolid on nagu aluspesu – neid ei näidata teistele ja vahetatakse tihti.”
  28. 28. Kaitsetarkvara  Windows vajab reeglina  antiviirust  tulemüüri  nuhk- ja reklaamvarapüüdjat  Kõiki neid saab nii raha eest kui tasuta  hea koht, kust uurimist alustada, on arvutikaitse.ee
  29. 29. Veebilehitseja vajab kaitset  Ka veebis on hulganisti kahtlasi asju – eeskätt skriptide ehk veebilehitsejas käivitatavate programmidena  Tark oleks need esmalt ära keelata ja siis ühekaupa ohututes paikades lubada – näiteks Firefoxile on saadaval NoScript  Ka tasub peatada reklaamid (näiteks AdAware abil)
  30. 30. Eelneva kokkuvõtteks  Aeglasel arvutil on neli peamist põhjust:  loomulik vananemine – arvuti ressursid on jäänud uuenenud tarkvarale liiga kasinateks. Sõltub kasutatavast tarkvarast, ent üldiselt võtab aastaid  riistvaraline rike – näiteks on üks mäluplokk veaga ja toimivat mälu on seega vähem kui eeldatakse  Windowsi loomulik ”metsakasvamine”  Arvutis on kutsumata külalised
  31. 31. Põhisammud  Suhteliselt lihtne, ent aeganõudev – paigaldada operatsioonisüsteem ja seejärel kogu rakendustarkvara uuesti. Eeldab ka litsentside korrasolekut  Kontrollida kaitsetarkvara olemasolu, vanust ning toimivust  Kontrollida uuenduste paigaldamist  Kontrollida paigaldatud tarkvara ja eemaldada ebavajalik
  32. 32. Mõned tasuta kaitsevahendid  Microsoft Security Essentials  Avast! ja AVG Free antiviirused  Comodo tulemüür  SpyBot Search & Destroy nuhkvarapüüdja (eriti vanematele Windowsidele)
  33. 33. Suurim turvarisk arvutis...  … asub klaviatuuri ja tooli vahel  ehk ”lollikindlat masinat ei saa teha, kuna lollid on ülimalt leidlikud”  järgnevalt mõned soovitused turvalise kasutamise osas
  34. 34. Vanasõnu Interneti jaoks  ”Üheksa korda mõõda, üks kord lõika”  ”Kuidas kuts külale, nii küla kutsule”  ”Loll saab kirikus ka peksa”  ”Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi”  ”Õnnetus ei hüüa tulles”  ”Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” (!!)
  35. 35. Mõned soovitused  Enne mõtle, siis ütle  Kontrolli, kellega suhtled  Võõrastelt tulnud e-kirjade manusefaile lahti ei tehta  Mistahes rahaasju puudutavates küsimustes on hea kellegi usaldusväärse inimesega nõu pidada  Isikliku infoga ole ettevaatlik (Facebook!)  Paroolidest juba rääkisime
  36. 36. Terve talupojamõistus  Vahel peab endalt küsima:  ”Miks see nigeeria pastor mulle heast peast nii palju raha pakub?”  ”Miks mu õepoeg äkitselt minuga inglise keeles rääkima hakkas?”  ”Miks maksuamet mulle Yahoo aadressi pealt kirjutab?”  ...
  37. 37. Aga Juku?  Lapsed Internetis on reaalsus  Ärakeelamine ei tööta  Seletamine ja selgitamine ning viisakas jälgimine töötab  Suur probleem: mida ma selgitan, kui isegi ei oska!  Seetõttu tulebki asjad vähemalt mingil määral endale selgeks teha  Kooli kaela veeretamine ka ei tööta!
  38. 38. Paar mõtet Facebookist  Üldiselt ju tore asi  Aga kõik, mis sinna pannakse, see sinna ka jääb – mahavõtmine enam ei aita  Taas kord: enne mõtle, siis ütle  Piltide postitamisel mõtle kaks korda  Ära avalda infot teiste inimeste kohta nende teadmata!
  39. 39. Kui asi läheb kurjaks  Küberkiusamine ja -ahistamine on tõsine asi ning käib üha enam ka paragrahvi alla  Pätiga tema mängu kaasa ei mängita!  Kõige tähtsam: murega ei tohi üksi jääda  Tuleks ka endalt küsida: ”mida ta mulle teha saab?” - vahel ei saagi  Politsei kaasamine on mõnel juhul väga hea idee
  40. 40. Kokkuvõtteks  Kunagi elas üks kiilakas onkel, kes ajas kohati ikka väga imelikku juttu. Aga tal oli ühes asjas sulaõigus: ÕPPIDA, ÕPPIDA, ÕPPIDA!  Arvuti ja Internet on väga võimsad abimehed – nagu kratt. Aga vanarahvas rääkis, et kui kratiga halvasti ringi käidi, pani too peremehe maja põlema  Lahtised silmad aitavad muhku vältida!
  41. 41. Tänan kuulamast!

×