Your SlideShare is downloading. ×
Ajaveebid, wikid ja e-õpe
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Ajaveebid, wikid ja e-õpe

2,695

Published on

Presentation "Blogs, Wikis and E-learning" at Estonian E-University 2007 Conference in Tartu, Estonia (in Estonian)

Presentation "Blogs, Wikis and E-learning" at Estonian E-University 2007 Conference in Tartu, Estonia (in Estonian)

Published in: Technology
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
2,695
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Ajaveebid, wikid ja e-õpe Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent TLÜ informaatika osakond Eesti e-Ülikooli konverents 2007 Tartu, 13.04.07
  • 2. Mõned meenutused eilsest
    • Marc Prensky – tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant (=> Tony Bates).
    • Järkjärguline areng (=> Sebastian Fiedler):
      • 80ndad – hakatakse rääkima üleüldisest arvutistumisest
      • 90ndad – vaba tarkvara liikumine toob uued arusaamad
      • uus sajand – sotsiaalse tarkvara võidukäik
    • Tim Berners-Lee, veebi looja: olen alati arvanud, et veeb peaks olema kahesuunaline.
  • 3. Sotsiaalne tarkvara
    • Uue sajandi põhitegijaid IKT vallas.
    • Väga lai valik tegevusalasid tippteadusest lauslollusteni:
      • MySpace, Orkut jpt
      • YouTube
      • Flickr
      • SlideShare
      • Shelfari
      • 43 Things
    • E-õppes seni teenimatult varju jäänud!
  • 4. Wiki
    • 1987 – HyperCard (Howard 'Ward' Cunningham)
    • 1991 – Veeb (Tim Berners-Lee)
    • 1995 – WikiWikiWeb (Cunningham)
    • Esimene vabalt redigeeritav veebileht – algne idee oli uurida info levikut, kui kunstlikud takistused eemaldatakse.
  • 5. Algupärane Wiki-Wiki Chance RT-52
  • 6. Wiki kui teatmekogu
    • 1999 – Richard Stallman avaldab vaba entsüklo- peedia idee. 2001-2003 – GNUpedia/GNE
    • 2000-03 – Jimmy Wales, Larry Sanger – Nupedia
    • Jaan. 2000 – Wales ja Sanger asutavad Nupedia kõrvalprojekti, mis kasutab Cunninghami Wiki-süsteemi; nimeks saab Wikipedia
    • Veebr. 2000 – 1000 artiklit; septembris 10 000; tänapäeval eri keeltes kokku üle 5 miljoni
    • Kultuuri elujõulisuse kriteeriumid tänapäeval: omakeelne Piibel ... ja Wikipedia?
  • 7. Nupedia õppetund
    • Alustati 2000
    • vaba ligipääsuga entsüklopeedia – algul kasutas enda litsentsi, hiljem GNU FDLi
    • Püüdis võistelda suurte kommertsiaalsete entsük- lopeediatega: seitsmesammuline avaldamis-protsess, doktorikraadiga eksperdid
    • 3 aastaga jõuti valmis 24 artiklit, veel 74 olid pooleli
    • 2003 pandi olemasolev materjal Wikipediasse ja projekt lõpetas tegevuse
  • 8. Wiki põhiideed
    • Võimalikult vähe pidurdatud infovoog
    • Võimalikult lihtsaks tehtud parandamine ja taastamine – lisamiskontrolli alusel
    • Lihtne süntaks
  • 9. Mõned tähelepanekud
    • Peamised ohud:
      • rämpslisandused
      • vandalism
      • trollimine
    • Paljud Wiki-süsteemid võimaldavad õiguste paindlikku jaotust – tihti õigustab end poolkinnine variant:
      • iseteenindav registreerimine
      • halduripoolne registreerimine
    • Saab ka lehtede kaupa määrata (vt Wikipedia)
  • 10. Wiki kui veebikeskkond
    • Täiesti arvestatav võimalus administraatoritele, võimaldamaks suurel hulgal dumb ^H ^H^H^H tavakasutajatel veebi teha
    • Poolsuletud (muutmine parooliga kaitstud) wiki on siinkõneleja arvates palju parem variant kui kehvasti tehtud HTML
    • Tegijad saavad keskenduda sisule, mitte higistada võõrapäraste märgendite kallal või nuputada hästi uhket kujundust
    • Adminilt eeldab aga asja läbimõeldud lahendust
  • 11. Wiki kui koostöövahend
    • Ajurünnak veebis – kõik ideed saab „välja pursata“, pärast annab sorteerida.
    • Hea viitamissüsteem – kerge seostada juba olemasoleva infoga (sisemise ja välimisega) ning soovitada järgmisi aruteluteemasid (tühi viide).
    • Enamasti on olemas diskussioonileht vaieldavate küsimuste selgeksrääkimiseks.
    • NB! Nagu igasugune muu koostöökeskkond, eeldab asjatundlikku ja usinat haldurit – vastasel juhul tekib läbu!
  • 12. Wiki kui õpikeskkond
    • Refereeritud S. Pixy Ferrise ja Hilary Wilderi artiklist Uses and Potentials of Wikis in the Classroom:
      • Kogukonna kujundamine – sotsiaalne suhtlus annab lisamõõtme
      • Foorumilaadne suhtlus – teema-, mitte ajakeskne ( subject-driven, not time-driven )
      • Spetsiifilised, teemakesksed lehed => mõttetut möla on vähem
      • Paneb mõtlema info esituse tähtsuse üle (s.t mitte vaid sisu pole tähtis, vaid ka esitus!)
  • 13. Wiki kui isiklik õpikeskkond
    • Lihtne paigaldada, kerge süntaks => kohalikku wikit saab igati edukalt kasutada isikliku õpikeskkonna ja sisuhaldusvahendina (näiteks sülearvutis märkmete tegemiseks ja korrastamiseks).
    • Mõnel juhul (N: MediaWiki) vajab kohalikku andmebaasi- ja veebiserverit => kasutaja peab olema veidi enam kodus IT alal või peab laskma asjatundjal süsteemi püsti panna. Samas käib näiteks Ubuntu Linuxi puhul lokaalse veebi- ja andmebaasiserveri paigaldus üheainsa käsuga.
  • 14. Ajaveebid
    • Sajandivahetuse paiku alanud meediabuum
    • Technorati täna hommikul: Iga päev 175 000 UUT ajaveebi, 1,6 miljonit postitust päevas, igas sekundis uuendatakse 18 ajaveebi.
    • Eesti hetkeseis: blog.tr.ee's registreeritud 1642 ajaveebi
    • Kuid ajalugu algab palju varem...
  • 15. Kroonikad
    • Hallidest aegadest peale:
      • Nabonidus Mesopotaamiast
      • Vana Testamendi Ajaraamatud
      • Läti Henrik ja Balthazar Russow
    • Enamasti üldised kirjeldused, tihti ka subjektiivsed
  • 16. Avalik raamat
    • Inglismaal sai 15. sajandil (paberi laiema leviku järel) alguse Commonplace book -traditsioon – suur tühi raamat, kuhu kirjutati üles kõikvõima-likku teavet filosoofiast õlleretseptideni
    • Erinevalt päevikust polnud privaatne
    • Sisuliselt tänase lokaalwiki ja ajaveebi esivanem – sampling paberil!
  • 17. Päevikud
    • Isiklik narratiiv, tihti privaatne
    • Varajased näited
      • Märkused tulekust Lõunasse – hiina diplomaadi Li Ao reisipäevik sõidust Lõuna Hiinasse
      • Jaapani ülikute erapäevikud
    • Tihti loetakse väärtuslikeks ajalooallikateks
  • 18. Veeb ja esimesed blogijad
    • Tim Berners-Lee esimene veebileht oli ka algselt üsna ajaveebi moodi
    • 1994-96 Claudio Pinhanez, Open Diary
    • 1994-2004 - Justin Hall, Swarthmore College
    • 1996 – raamat 24 Hours in Cyberspace
    • 1998 – Xanga.com ja Diarist.net projektid
    • 1999 – Brad Graham kasutab terminit “blogosfäär”. Hiljem ka „Escribitionism“
    • Uus sajand – hakkab mõjutama tavameediat
  • 19. Tehnilised eeldused
    • Vaba tarkvara võidukäik – eriti LAMP-serveri-tehnoloogia (Linux, Apache, MySQL, PHP) => internetiserver maksab vaid PC-kasti hinna
    • Suur hulk teenusepakkujaid – turg dikteerib madala/puuduva hinna
    • Suur hulk vabatarkvaralisi lahendusi -Wordpress, Textpattern jpt
    • Suur hulk tasuta veebiteenuseid – blogspot.com, wordpress.com, blogsome.com ...
  • 20. Uudisevood
    • Ajaveebiplahvatuse (ja ka muu uue meedia) üks eeldusi
    • XML-ipõhised RSS ja Atom
    • Võimaldab jälgida palju suuremaid infokogumeid kui seda saaks teha tavalise veebilehitsejaga
    • Palju vabatarkvaralisi lahendusi (N: RSSOwl)
    • Veebipõhised teenused (Feedburner.com)
  • 21. Kirju blogimaailm
    • Meediumi järgi:
      • “klassikaline” päevikulaadne ajaveeb
      • linklog – viidete ajaveeb
      • photoblog – fotoajaveeb
      • videoblog (vlog) – video-ajaveeb
      • moblog – mobiiltehnoloogia-põhine ajaveeb
    • Žanri järgi – üldine, erialane, loominguline
    • Staatuse järgi – isiklik, firmasisene, avalik
    • Erivorm bliki (wikiblog, bloki) – Wiki ja ajaveebi hübriid
  • 22. Mida annab e-õppes
    • Läbikirjutamine kui teadmiste sõnastamise ja kinnistamise viis – ja avalik olemus sunnib enam-vähem viisakalt sõnastama
    • Aitab jälgida arendusprotsessi (leivapururida) – ning vahel ka õppida teiste lollustest ilma neid ise tegemata
    • Võimaldab ka diskussiooni eri ajaveebide vahel ( trackback i ja kommentaaride kaudu )
  • 23. Näiteid uutest lähenemistest
    • Kolleeg Peeter P. Mõtsküla kirjutas oma juura bakalaureusetöö Wiki kujul
    • Soomlaste FLOSSE Posse on rühma-ajaveeb ning tõsiseltvõetav hariduslik infoallikas
    • ajaveebi- ja Wiki-lahendused on jõudnud ka õpihaldussüsteemidesse (sh IVA)
  • 24. Kokkuvõttes
    • Tulevik on ilmselt kogukondliku sisuarenduse päralt
    • Wikid, ajaveebid ja muu sotsiaalne tarkvara on väga olulised vahendid e-õppe kaasajastamisel ning nende osatähtsus kasvab
    • Immigrantidel tuleks naturaliseeruda :)
  • 25. Tänan kuulamast!

×