Ajaveebid, wikid ja e-õpe

3,020 views
2,898 views

Published on

Presentation "Blogs, Wikis and E-learning" at Estonian E-University 2007 Conference in Tartu, Estonia (in Estonian)

Published in: Technology
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,020
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
71
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ajaveebid, wikid ja e-õpe

  1. 1. Ajaveebid, wikid ja e-õpe Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent TLÜ informaatika osakond Eesti e-Ülikooli konverents 2007 Tartu, 13.04.07
  2. 2. Mõned meenutused eilsest <ul><li>Marc Prensky – tänapäeva õpilane on digimaailmas kohalik, õpetaja paraku immigrant (=> Tony Bates). </li></ul><ul><li>Järkjärguline areng (=> Sebastian Fiedler): </li></ul><ul><ul><li>80ndad – hakatakse rääkima üleüldisest arvutistumisest </li></ul></ul><ul><ul><li>90ndad – vaba tarkvara liikumine toob uued arusaamad </li></ul></ul><ul><ul><li>uus sajand – sotsiaalse tarkvara võidukäik </li></ul></ul><ul><li>Tim Berners-Lee, veebi looja: olen alati arvanud, et veeb peaks olema kahesuunaline. </li></ul>
  3. 3. Sotsiaalne tarkvara <ul><li>Uue sajandi põhitegijaid IKT vallas. </li></ul><ul><li>Väga lai valik tegevusalasid tippteadusest lauslollusteni: </li></ul><ul><ul><li>MySpace, Orkut jpt </li></ul></ul><ul><ul><li>YouTube </li></ul></ul><ul><ul><li>Flickr </li></ul></ul><ul><ul><li>SlideShare </li></ul></ul><ul><ul><li>Shelfari </li></ul></ul><ul><ul><li>43 Things </li></ul></ul><ul><li>E-õppes seni teenimatult varju jäänud! </li></ul>
  4. 4. Wiki <ul><li>1987 – HyperCard (Howard 'Ward' Cunningham) </li></ul><ul><li>1991 – Veeb (Tim Berners-Lee) </li></ul><ul><li>1995 – WikiWikiWeb (Cunningham) </li></ul><ul><li>Esimene vabalt redigeeritav veebileht – algne idee oli uurida info levikut, kui kunstlikud takistused eemaldatakse. </li></ul>
  5. 5. Algupärane Wiki-Wiki Chance RT-52
  6. 6. Wiki kui teatmekogu <ul><li>1999 – Richard Stallman avaldab vaba entsüklo- peedia idee. 2001-2003 – GNUpedia/GNE </li></ul><ul><li>2000-03 – Jimmy Wales, Larry Sanger – Nupedia </li></ul><ul><li>Jaan. 2000 – Wales ja Sanger asutavad Nupedia kõrvalprojekti, mis kasutab Cunninghami Wiki-süsteemi; nimeks saab Wikipedia </li></ul><ul><li>Veebr. 2000 – 1000 artiklit; septembris 10 000; tänapäeval eri keeltes kokku üle 5 miljoni </li></ul><ul><li>Kultuuri elujõulisuse kriteeriumid tänapäeval: omakeelne Piibel ... ja Wikipedia? </li></ul>
  7. 7. Nupedia õppetund <ul><li>Alustati 2000 </li></ul><ul><li>vaba ligipääsuga entsüklopeedia – algul kasutas enda litsentsi, hiljem GNU FDLi </li></ul><ul><li>Püüdis võistelda suurte kommertsiaalsete entsük- lopeediatega: seitsmesammuline avaldamis-protsess, doktorikraadiga eksperdid </li></ul><ul><li>3 aastaga jõuti valmis 24 artiklit, veel 74 olid pooleli </li></ul><ul><li>2003 pandi olemasolev materjal Wikipediasse ja projekt lõpetas tegevuse </li></ul>
  8. 8. Wiki põhiideed <ul><li>Võimalikult vähe pidurdatud infovoog </li></ul><ul><li>Võimalikult lihtsaks tehtud parandamine ja taastamine – lisamiskontrolli alusel </li></ul><ul><li>Lihtne süntaks </li></ul>
  9. 9. Mõned tähelepanekud <ul><li>Peamised ohud: </li></ul><ul><ul><li>rämpslisandused </li></ul></ul><ul><ul><li>vandalism </li></ul></ul><ul><ul><li>trollimine </li></ul></ul><ul><li>Paljud Wiki-süsteemid võimaldavad õiguste paindlikku jaotust – tihti õigustab end poolkinnine variant: </li></ul><ul><ul><li>iseteenindav registreerimine </li></ul></ul><ul><ul><li>halduripoolne registreerimine </li></ul></ul><ul><li>Saab ka lehtede kaupa määrata (vt Wikipedia) </li></ul>
  10. 10. Wiki kui veebikeskkond <ul><li>Täiesti arvestatav võimalus administraatoritele, võimaldamaks suurel hulgal dumb ^H ^H^H^H tavakasutajatel veebi teha </li></ul><ul><li>Poolsuletud (muutmine parooliga kaitstud) wiki on siinkõneleja arvates palju parem variant kui kehvasti tehtud HTML </li></ul><ul><li>Tegijad saavad keskenduda sisule, mitte higistada võõrapäraste märgendite kallal või nuputada hästi uhket kujundust </li></ul><ul><li>Adminilt eeldab aga asja läbimõeldud lahendust </li></ul>
  11. 11. Wiki kui koostöövahend <ul><li>Ajurünnak veebis – kõik ideed saab „välja pursata“, pärast annab sorteerida. </li></ul><ul><li>Hea viitamissüsteem – kerge seostada juba olemasoleva infoga (sisemise ja välimisega) ning soovitada järgmisi aruteluteemasid (tühi viide). </li></ul><ul><li>Enamasti on olemas diskussioonileht vaieldavate küsimuste selgeksrääkimiseks. </li></ul><ul><li>NB! Nagu igasugune muu koostöökeskkond, eeldab asjatundlikku ja usinat haldurit – vastasel juhul tekib läbu! </li></ul>
  12. 12. Wiki kui õpikeskkond <ul><li>Refereeritud S. Pixy Ferrise ja Hilary Wilderi artiklist Uses and Potentials of Wikis in the Classroom: </li></ul><ul><ul><li>Kogukonna kujundamine – sotsiaalne suhtlus annab lisamõõtme </li></ul></ul><ul><ul><li>Foorumilaadne suhtlus – teema-, mitte ajakeskne ( subject-driven, not time-driven ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Spetsiifilised, teemakesksed lehed => mõttetut möla on vähem </li></ul></ul><ul><ul><li>Paneb mõtlema info esituse tähtsuse üle (s.t mitte vaid sisu pole tähtis, vaid ka esitus!) </li></ul></ul>
  13. 13. Wiki kui isiklik õpikeskkond <ul><li>Lihtne paigaldada, kerge süntaks => kohalikku wikit saab igati edukalt kasutada isikliku õpikeskkonna ja sisuhaldusvahendina (näiteks sülearvutis märkmete tegemiseks ja korrastamiseks). </li></ul><ul><li>Mõnel juhul (N: MediaWiki) vajab kohalikku andmebaasi- ja veebiserverit => kasutaja peab olema veidi enam kodus IT alal või peab laskma asjatundjal süsteemi püsti panna. Samas käib näiteks Ubuntu Linuxi puhul lokaalse veebi- ja andmebaasiserveri paigaldus üheainsa käsuga. </li></ul>
  14. 14. Ajaveebid <ul><li>Sajandivahetuse paiku alanud meediabuum </li></ul><ul><li>Technorati täna hommikul: Iga päev 175 000 UUT ajaveebi, 1,6 miljonit postitust päevas, igas sekundis uuendatakse 18 ajaveebi. </li></ul><ul><li>Eesti hetkeseis: blog.tr.ee's registreeritud 1642 ajaveebi </li></ul><ul><li>Kuid ajalugu algab palju varem... </li></ul>
  15. 15. Kroonikad <ul><li>Hallidest aegadest peale: </li></ul><ul><ul><li>Nabonidus Mesopotaamiast </li></ul></ul><ul><ul><li>Vana Testamendi Ajaraamatud </li></ul></ul><ul><ul><li>Läti Henrik ja Balthazar Russow </li></ul></ul><ul><li>Enamasti üldised kirjeldused, tihti ka subjektiivsed </li></ul>
  16. 16. Avalik raamat <ul><li>Inglismaal sai 15. sajandil (paberi laiema leviku järel) alguse Commonplace book -traditsioon – suur tühi raamat, kuhu kirjutati üles kõikvõima-likku teavet filosoofiast õlleretseptideni </li></ul><ul><li>Erinevalt päevikust polnud privaatne </li></ul><ul><li>Sisuliselt tänase lokaalwiki ja ajaveebi esivanem – sampling paberil! </li></ul>
  17. 17. Päevikud <ul><li>Isiklik narratiiv, tihti privaatne </li></ul><ul><li>Varajased näited </li></ul><ul><ul><li>Märkused tulekust Lõunasse – hiina diplomaadi Li Ao reisipäevik sõidust Lõuna Hiinasse </li></ul></ul><ul><ul><li>Jaapani ülikute erapäevikud </li></ul></ul><ul><li>Tihti loetakse väärtuslikeks ajalooallikateks </li></ul>
  18. 18. Veeb ja esimesed blogijad <ul><li>Tim Berners-Lee esimene veebileht oli ka algselt üsna ajaveebi moodi </li></ul><ul><li>1994-96 Claudio Pinhanez, Open Diary </li></ul><ul><li>1994-2004 - Justin Hall, Swarthmore College </li></ul><ul><li>1996 – raamat 24 Hours in Cyberspace </li></ul><ul><li>1998 – Xanga.com ja Diarist.net projektid </li></ul><ul><li>1999 – Brad Graham kasutab terminit “blogosfäär”. Hiljem ka „Escribitionism“ </li></ul><ul><li>Uus sajand – hakkab mõjutama tavameediat </li></ul>
  19. 19. Tehnilised eeldused <ul><li>Vaba tarkvara võidukäik – eriti LAMP-serveri-tehnoloogia (Linux, Apache, MySQL, PHP) => internetiserver maksab vaid PC-kasti hinna </li></ul><ul><li>Suur hulk teenusepakkujaid – turg dikteerib madala/puuduva hinna </li></ul><ul><li>Suur hulk vabatarkvaralisi lahendusi -Wordpress, Textpattern jpt </li></ul><ul><li>Suur hulk tasuta veebiteenuseid – blogspot.com, wordpress.com, blogsome.com ... </li></ul>
  20. 20. Uudisevood <ul><li>Ajaveebiplahvatuse (ja ka muu uue meedia) üks eeldusi </li></ul><ul><li>XML-ipõhised RSS ja Atom </li></ul><ul><li>Võimaldab jälgida palju suuremaid infokogumeid kui seda saaks teha tavalise veebilehitsejaga </li></ul><ul><li>Palju vabatarkvaralisi lahendusi (N: RSSOwl) </li></ul><ul><li>Veebipõhised teenused (Feedburner.com) </li></ul>
  21. 21. Kirju blogimaailm <ul><li>Meediumi järgi: </li></ul><ul><ul><li>“klassikaline” päevikulaadne ajaveeb </li></ul></ul><ul><ul><li>linklog – viidete ajaveeb </li></ul></ul><ul><ul><li>photoblog – fotoajaveeb </li></ul></ul><ul><ul><li>videoblog (vlog) – video-ajaveeb </li></ul></ul><ul><ul><li>moblog – mobiiltehnoloogia-põhine ajaveeb </li></ul></ul><ul><li>Žanri järgi – üldine, erialane, loominguline </li></ul><ul><li>Staatuse järgi – isiklik, firmasisene, avalik </li></ul><ul><li>Erivorm bliki (wikiblog, bloki) – Wiki ja ajaveebi hübriid </li></ul>
  22. 22. Mida annab e-õppes <ul><li>Läbikirjutamine kui teadmiste sõnastamise ja kinnistamise viis – ja avalik olemus sunnib enam-vähem viisakalt sõnastama </li></ul><ul><li>Aitab jälgida arendusprotsessi (leivapururida) – ning vahel ka õppida teiste lollustest ilma neid ise tegemata </li></ul><ul><li>Võimaldab ka diskussiooni eri ajaveebide vahel ( trackback i ja kommentaaride kaudu ) </li></ul>
  23. 23. Näiteid uutest lähenemistest <ul><li>Kolleeg Peeter P. Mõtsküla kirjutas oma juura bakalaureusetöö Wiki kujul </li></ul><ul><li>Soomlaste FLOSSE Posse on rühma-ajaveeb ning tõsiseltvõetav hariduslik infoallikas </li></ul><ul><li>ajaveebi- ja Wiki-lahendused on jõudnud ka õpihaldussüsteemidesse (sh IVA) </li></ul>
  24. 24. Kokkuvõttes <ul><li>Tulevik on ilmselt kogukondliku sisuarenduse päralt </li></ul><ul><li>Wikid, ajaveebid ja muu sotsiaalne tarkvara on väga olulised vahendid e-õppe kaasajastamisel ning nende osatähtsus kasvab </li></ul><ul><li>Immigrantidel tuleks naturaliseeruda :) </li></ul>
  25. 25. Tänan kuulamast!

×