Advertisement
Advertisement

More Related Content

Advertisement

BEGIN BLOCKCHAIN - Module 1_EE.pptx

  1. Co-funded by the Erasmus+ Programme of the European Union ONLINE KURSUS PLOKIAHEL JA ÄRI
  2. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Moodulite ülevaade 1.0 – Plokiahela põhitõed 2.0 – Kuidas saavad plokiahela ökosüsteemid ettevõtjaid ja VKEsid teenindada? 3.0 – Kas Plokiahel töötab teie jaoks? 4.0 – Millised eeskirjad mõjutavad minu ettevõtet? 5.0 – Plokiahela tulevik?
  3. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Moodul 1 Plokiahela põhitõed
  4. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Selles moodulis käsitleme lühidalt Interneti ajalugu ja selle kujundamist. Seda alust on vaja, et aidata mõista, kuidas plokiahela tehnoloogia tugineb praegustele Interneti-protokollidele. Näeme, kuidas plokiahela tehnoloogia muudab Internetti teabevahetuse asemel väärtuste vahetamiseks. Samuti käsitleme lühidalt Bitcoini ja seda, kuidas see on esimene ehtne rakendus plokiahela tehnoloogia tutvustamiseks. Arutame nende uute võrdõigusvõrkude funktsioone, mis toovad pearaamatusse läbipaistvuse ja muutumatuse, jagades koopiad kõigile võrgus osalejatele või sõlmedele. Lisaks uurime, kuidas see uus tehnoloogiaharu avab uusi karjäärivõimalusi, kuna plokiahela arendamiseks on vaja uusi oskusi ja talente. Sissejuhatus
  5. Seda programmi rahastati Euroopa Komisjoni toetusel. Selle väljaande (teate) eest vastutab ainuisikuliselt autor ja komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Õpieesmärgid Mõistate seost varase Interneti ja plokiahela tehnoloogiate vahel. Oskate selgitada plokiahela ja Bitcoini erinevust. Oskate arutleda plokiahela omaduste teemal. Oskate kirjeldada plokiahela komponente: • Mis on plokk plokiahelas? • Kuidas plokid on aheldatud? • Muutumatus plokiahelas? 1 2 3 4 Selle mooduli lõpuks:
  6. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Sisukord 1.1 – Lühike sissejuhatus plokiahelasse 1.2 – Interneti kasv 1.3 – Mis on plokiahel 1.4 – Plokiahel vs Bitcoin 1.5 – Plokiahela omadused 1.6 – Testige oma teadmisi
  7. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.1 Lühike sissejuhatus plokiahelasse
  8. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Plokiahel on kasutajalt kasutajale (peer-to-peer) pearaamatusüsteem, mis võimaldab kaaslastel omavahel otse tehinguid teha, välistades vajaduse keskasutuse järele. Oma sisult on plokiahel süsteem tehinguteabe salvestamiseks uuel detsentraliseeritud viisil, mis muudab selle muutmise keeruliseks või võimatuks. Need tehingud salvestatakse plokkidele või lehtedele digitaalses pearaamatus, mida jagatakse võrgus osalejate vahel. Konsensus tehingute osas viib kasutajalt kasutajale võrgu kokkuleppele. Kui kokkulepitud tehinguplokid on muutumatus pearaamatus registreeritud, muutub usaldus süsteemi põhikomponendiks. Lühike sissejuhatus plokiahelasse
  9. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.2 Interneti kasv
  10. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Interneti kasv See, mis sai alguse 1970. aastal kahe ülikooli vahelise detsentraliseeritud arvutisuhtluse eksperimendina, sai edastuskontrolli protokolliks/internetiprotokolliks (TCP/IP). See töötati välja võrguprotokolli või arvutisidestandardite standardina ja see on tänapäeva Interneti selgroog. Kui TCP/IP-protokollid olid paigas, oli kasutajatel võimalik linkida hüpertekstdokumente infosüsteemis, millele oli juurdepääs mis tahes sõlmest või arvutist, kasutades TCP/IP-protokolli. Sellest tulenev infosüsteem on see, mida me täna tunneme kui World Wide Web.
  11. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u World Wide Web'i kasv laiendas selle uue tehnoloogia kasutamist ja laiendas ärivõimalusi. Veebiserverid, inimesed, kes majutavad ja salvestavad dokumente ja veebibrausereid, ettevõtted, mis on loodud selleks, et aidata teil vaadata lingitud dokumente, aitavad luua majapidamises vajadust selle tehnoloogia järele ja Interneti plahvatus algas. Interneti kasv
  12. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u • Web 1.0 • Web 2.0 • Web 3.0 Interneti plahvatus Sellest, kuidas inimesed hakkasid Internetiga suhtlema, tekkisid kolm erinevat valdkonda…
  13. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Põhimõtteliselt koosnes see veebi esimene versioon mõnest inimesest, kes lõid veebilehti ja sisu ja veebilehti suurele lugejate rühmale, võimaldades neil juurdepääsu allikatest pärit faktidele, teabele ja sisule. Või võite Web 1.0 kokku võtta järgmiselt: see on loodud selleks, et aidata inimestel teavet paremini leida. See käsitletud veebiversioon oli mõeldud andmeid otsivatele kasutajatele. Seda veebiversiooni nimetatakse mõnikord "kirjutuskaitstud veebiks", kuna sellel puuduvad vajalikud vormid, visuaalid, juhtelemendid ja interaktiivsus, mida me tänapäeva Internetis naudime. Web 1.0 Kust see algas... https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article Inimesed kasutavad terminit "Web 1.0" Interneti varaseima vormi kirjeldamiseks. Kasutajad nägid esimest näidet ülemaailmsest võrgust, mis vihjas tulevasele digitaalsele suhtlusele ja teabe jagamise potentsiaalile.
  14. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Siin on mõned Web 1.0 omadused: • See koosneb staatilistest lehtedest, mis on hüperlinkide kaudu süsteemiga ühendatud. • Sellel on HTML 3.2 elemente, nagu raamid ja tabelid. • HTML-vormid saadetakse e-posti teel. • Sisu pärineb serveri failisüsteemist, mitte relatsioonilisest andmebaasihaldussüsteemist. • Sellel on GIF-nupud ja graafika. Võtke reaalsõnastik, digiteerige kõik selles olev ja tehke see inimestele võrgus juurdepääsetavaks (kuid te ei saa sellele reageerida). Buum. See on Web 1.0. Web 1.0 omadused
  15. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Kui Web 1.0 koosnes väikesest arvust inimestest, kes loovad sisu suuremale vaatajaskonnale, siis Web 2.0 puhul loovad paljud inimesed kasvavale vaatajaskonnale veelgi rohkem sisu. Lugemisele keskendunud Web 1.0; Web 2.0 keskendus osalemisele ja panustamisele. See Interneti-vorm rõhutab kasutaja loodud sisu (UGC), kasutuslihtsust, interaktiivsust ning paremat ühilduvust teiste süsteemide ja seadmetega. Web 2.0 on seotud lõppkasutaja kogemusega. Sellest tulenevalt vastutas see veebivorm kogukondade, koostöö, dialoogi ja sotsiaalmeedia loomise eest. Seetõttu peetakse Web 2.0 enamiku tänapäeva kasutajate jaoks veebipõhise suhtluse peamiseks vormiks. . Web 2.0 Kus me praegu oleme… Kui Web 1.0 nimetati "kirjutuskaitstud veebiks", siis Web 2.0 tuntakse kui "osalevat sotsiaalset veebi". Web 2.0 on oma eelkäija parem ja täiustatud versioon, mis sisaldab veebibrauseri tehnoloogiaid, nagu JavaScripti raamistikud. https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article
  16. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Web 2.0 omadused Mobiilne Interneti-juurdepääs ja sotsiaalsete võrgustike kasv on aidanud kaasa Web 2.0 kasvu dramaatilisele tõusule. Seda plahvatust soodustab ka mobiilseadmete, nagu Androidi toega seadmed ja iPhone'id, meeletu populaarsus. Lisaks võimaldas Web 2.0 kasv sellistel rakendustel nagu TikTok, Twitter ja YouTube veebimaastikul laieneda ja domineerida. Seda kasutab ühiskond laiemalt ja see ei piirdu konkreetsete kogukondadega. https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article
  17. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u See veebisuhtluse ja -kasutuse etapp viib kasutajad eemale tsentraliseeritud platvormidelt, nagu Facebook, Google või Twitter, detsentraliseeritud, peaaegu anonüümsete platvormide poole. World Wide Web leiutaja Tim Berners- Lee nimetas Web 3.0 algselt semantiliseks veebiks ja nägi ette intelligentset, autonoomset ja avatud Internetti, mis kasutas tehisintellekti ja masinõpet, et toimida "globaalse ajuna" ning töödelda sisu kontseptuaalselt ja kontekstuaalselt. See idealiseeritud versioon ei saanud päris läbi tehnoloogiliste piirangute tõttu, näiteks kui kallis ja keeruline on inimkeele teisendamine millekski, mida arvutid hõlpsasti mõistavad. Web 3.0 Kuhu tulevik liigub… Web 3.0 lõpliku tähenduse väljaselgitamisel peame vaatama tulevikku. Kuigi Web 3.0 elemente on praegu saadaval, on selle täieliku realiseerimiseni veel palju teha. Web 3.0, mida nimetatakse ka Web3-ks, on üles ehitatud vundamendile, mis koosneb detsentraliseerimise, avatuse ja suurepärasema kasutajautiliidi põhiideedest. Web 1.0 on "kirjutuskaitstud veeb", Web 2.0 on "osalus sotsiaalne veeb" ja Web 3.0 on "lugemine, kirjutamine, käivitamine veebis". https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article
  18. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Web 3.0 omadused • See on semantiline veeb, kus veebitehnoloogia areneb tööriistaks, mis võimaldab kasutajatel otsingu ja analüüsi kaudu sisu luua, jagada ja ühendada. See põhineb numbrite ja märksõnade asemel sõnade mõistmisel. • See hõlmab tehisintellekti ja masinõpet. Kui need kontseptsioonid kombineerida loomuliku keele töötlemisega (NLP), on tulemuseks arvuti, mis kasutab Web 3.0, et muutuda nutikamaks ja kasutajate vajadustele paremini reageerima. • See tutvustab mitme seadme ja rakenduse ühenduvust asjade Interneti (IoT) kaudu. Semantilised metaandmed teevad selle protsessi võimalikuks, võimaldades kogu olemasolevat teavet tõhusalt kasutada. Lisaks saavad inimesed Interneti- ühendust igal ajal ja igal pool ilma arvutit või nutiseadet vajamata. https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article
  19. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u • See pakub kasutajatele vabadust suhelda avalikult või privaatselt, ilma et vahendaja neid ohtu seaks, pakkudes seega inimestele "usaldusväärseid" andmeid. • See kasutab 3-D graafikat. Tegelikult näeme seda juba arvutimängudes, virtuaaltuurides ja e-kaubanduses. • See hõlbustab osalemist ilma juhtorgani loata. See on lubamatu. • Seda saab kasutada: • M e t a v e r s i d : 3 D - r e n d e r d a t u d p i i r i t u v i r t u a a l m a a i l m • P l o k i a h e l a m ä n g u d : n e e d v õ i m a l d a v a d k a s u t a j a t e l m ä n g u s i s e s t e r e s s u r s s i d e t e g e l i k u o m a n d i õ i g u s e , j ä r g i d e s N F T - d e p õ h i m õ t t e i d . • P r i v a a t s u s j a d i g i t a a l n e i n f r a s t r u k t u u r : s e e k a s u t u s h õ l m a b n u l l t e a d m i s t e t õ e n d e i d j a t u r v a l i s e m a t i s i k l i k k u t e a v e t . • D e t s e n t r a l i s e e r i t u d r a h a n d u s . S e e k a s u t u s h õ l m a b m a k s e t e p l o k i a h e l a i d , p e e r - t o - p e e r d i g i t a a l s e i d f i n a n t s t e h i n g u i d , n u t i k a i d l e p i n g u i d j a k r ü p t o v a l u u t a t . • D e t s e n t r a l i s e e r i t u d a u t o n o o m s e d o r g a n i s a t s i o o n i d . K o g u k o n n a l i i k m e t e l o n v õ r g u k o g u k o n n a d . Web 3.0 omadused
  20. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Web 3.0 Web 3.0 võimaldab kasutajatel suhelda, teavet vahetada ja turvaliselt finantstehinguid teha ilma tsentraliseeritud asutuse või koordinaatorita. Selle tulemusena saab igast kasutajast sisuomanik, mitte ainult sisukasutaja. Pidage meeles, et Web 3.0 pole täiesti paigas. Siiski näeme juba Web 3.0 elemente, nagu NFT-d, plokiahel, hajutatud pearaamatud ja AR-pilv, jõudmas meie Interneti-kogemustesse. Lisaks on Siri Web 3.0 tehnoloogia, nagu ka asjade Internet. Kui aga täielik juurutamine toimub, on see lähemal Berners-Lee esialgsele nägemusele Web 3.0-st. Tema sõnul on see koht, kus "millegi postitamiseks pole vaja keskasutuse luba … puudub keskne juhtsõlm ja seega pole ühtegi tõrkepunkti … ega "tõrkelülitit". Kahjuks on eeskätt kõnetuvastuses veel palju tööd teha; inimkõnes on hämmastavalt palju erinevaid nüansse ja termineid, millest tehnoloogia täielikult aru ei saa. Edusamme on tehtud, kuid protsess pole veel täiuslikuks saanud. https://www.simplilearn.com/what-is-web-1-0-web-2-0-and-web-3-0-with-their-difference-article
  21. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Nüüd, kui olete Interneti põhitõdedega kursis, liigume edasi plokiahela põhitõdede juurde…
  22. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.3 Mis on plokiahel?
  23. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Blockchain on uus tehnoloogia, mis võib muuta teie, ettevõtete ja maailma suhtlemisviisi revolutsiooniliseks! Aga mis see on? Kuidas see töötab? Vaadake lühikest videot, et saada parem ülevaade plokiahela toimimisest… https://www.youtube.com/watch?v=yubzJw0uiE4
  24. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Kuulake seda taskuhäälingusaadet Richard Bradleylt, mis selgitab, mis on Blockchain Deloitte'i saatesarjas "Technology Decoded". Podcast https://www2.deloitte.com/ch/en/pages/ strategy-operations/articles/blockchain- explained.html
  25. Refers to a good or service being offered by a company. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Märkmiku analoogia
  26. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Kasutame analoogiat plokiahela kohta. Viitame plokiahelale kui märkmikule. Iga leht tähistab selle plokiahela plokki. Sellel lehel, mida nimetatakse ka plokiks, saate salvestada igasuguseid andmeid, näiteks haiguslugusid ja finantstehinguid, kus iga leht (plokk) on aheldatud eelmise lehe (ploki) külge. See kett ei ole lihtsalt link eelmisele lehele; see sisaldab ka teavet lehe kohta nii, et kui lehel olevad andmed on määratletud ja märkmikusse lisatud, ei saa neid muuta. Kui seda muudetakse, muutub lehe teave. Seejärel muudetakse ketti, mida see hoiab koos teise leheküljega, ja nii edasi. See on märgatav, kuna keti lüli on katki. Seega on igal aheldatud lehel olevad read muutumatud.
  27. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Plokiahela tehnoloogia hõlmab ka nutikaid lepinguid, mis on intelligentsed programmilised lepingud, tuntud ka kui reeglid; need defineeritakse ja käivitatakse, kui plokiahela võrgus toimub teatud tüüpi sündmus. Seda nimetatakse plokiahelaks, kuna plokkide ahel on lingitud plokkide loend, kus igas plokis on üks või mitu tehingut. Neid tehinguid kontrollib ja kinnitab plokiahela võrk igal ajaperioodil. Plokiahela protokolli konsensusalgoritm, mis on selle plokiahela võrgu jaoks vastu võetud, määratleb osalevate sõlmede reeglid ja stiimulid.
  28. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Selle plokiahela märkmiku teeb uskumatult võimsaks see, et kõik lehed on omavahel lingitud. Nii et kui ma lähen tagasi ja proovin selle märkmiku suvalise lehe andmeid muuta, katkestan lingi ilmselgelt ja hõlpsasti tuvastataval viisil. See annab plokiahelale võtmeomaduse, mida nimetatakse muutumatuseks. Ja see annab plokiahelale turvalisuse, mida oleme tundma õppinud ja millest sõltume. Plokiahelad annavad meile ka uskumatu tehnoloogia, mida nimetatakse nutikateks lepinguteks, mis võimaldavad meil programmiliselt määratleda reeglid ja sammud, mida tuleks teha iga kord, kui meie plokiahelasse või üliturvalisse sülearvutisse salvestatakse teatud tüüpi sündmus. Need kõik on ühendatud
  29. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Seega, kui mõtlete plokiahelale, ärge laske end hirmutada, mõeldes, et see on midagi kõrgtehnoloogilist, uut ja tipptasemel. See on lihtsalt uus ja loominguline viis vanade ideede kombineerimiseks, et luua meile uskumatu uute lahenduste platvorm. Saate juba aru kõigist peamistest põhimõtetest ja kontseptsioonidest, mis on vajalikud, et mõista, mis on plokiahel ja miks see nii võimas on. Kas see on tõesti nii keeruline?
  30. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.4 Plokiahel vs Bitcoin
  31. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Esiteks on oluline märkida, et plokiahel ei ole Bitcoin! Bitcoin on digitaalne valuuta, mis töötab Bitcoini plokiahela peal. Bitcoinil pole piire ja see loodi detsentraliseeritud maksesüsteemina, alternatiivina valitsuste emiteeritud valuutadele. Bitcoini tehinguid tehakse Bitcoini võrgu kaudu, mis on avatud, avalik plokiahela võrk. Kui teil on Interneti-ühendus ja Bitcoini rahakotirakendus, saate krüptovaluutat Bitcoini vastu võtta ja saata. Tänu oma tugevale matemaatilisele ja krüptograafilisele vundamendile, mis võimaldab bitcoinil olla turvaline ja anonüümne, peavad inimesed seda väärtuslikuks ja usaldavad seda.
  32. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Bitcoin ja krüptovaluutad on plokiahela jaoks suurepärased kasutusvõimalused, kuid need on vaid üks osa tehnoloogiast. Mõned privaatselt hallatavad plokiahelad ei kasuta krüptovaluutasid oma plokiahelate funktsioonina. Plokiahela tehnoloogia saab hõlpsasti üle kanda kõike omandiõigustest, aktsiatest ja isegi kunstiteostest. On palju rohkem kasutusjuhtumeid, mis kasutavad plokiahela tehnoloogiat, mis on valuutaülekandest kaugemale ulatuvad.Vaadake seda lühikest videot Bitcoini toimimise kohta… https://youtu.be/s4g1XFU8Gto Plokiahel vs Bitcoin
  33. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.5 Plokiahela omadused
  34. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Plokiahela seitse peamist funktsiooni: • Jaotatud pearaamat • Läbipaistvus • Peer-to-Peer võrk • Konsensus • Krüpteerimine • Muutumatus • Programmeeritav
  35. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Pearaamat on tehingute kogum. See ei ole varade kogum. Varad on osa tehingust, kuid pearaamat salvestab tehingu. Digitaalselt jaotatud pearaamatu või plokiahela puhul ei oma pearaamatut keegi. Pearaamat jaotatakse võrgus osalejate vahel, kes kõik kasutavad samu plokiahela protokolle. See on detsentraliseeritud, kuna võrgu igas sõlmes/arvutis on identne pearaamatu koopia. 2009. aastal sai Bitcoinist esimene rakendus plokiahela tehnoloogia võimendamiseks, registreerides esimese varaülekande avalikus plokiahela pearaamatus. Jaotatud pearaamat Vaadake seda lühikest selgitust jagatud pearaamatute kohta… https://www.youtube.com/watch?v=4b0A5XU3-tY
  36. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Plokiahelas näeme kõiki jagatud või hajutatud pearaamatus toimunud tehinguid. Plokiahel salvestab üksikasjad iga tehingu kohta, mis on toimunud pärast esimest ülekannet. Sellest esimesest ülekandest koos mõne süsteemiteabega saab meie ahela esimene plokk ja seda nimetatakse geneesiplokiks. Kuna iga sõlm jagab kokkulepitud pearaamatu koopiat, ei teki tehingutes hõõrdumist, kõigil on sama kokkulepitud eksemplar. Tsentraliseeritud süsteemid ei ole läbipaistvad, pearaamatu infot kontrollib üks asutus. Läbipaistvus
  37. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Pearaamatut salvestab, värskendab ja hooldab partnervõrk. Sõlmed moodustavad plokiahela võrgu infrastruktuuri. Nad salvestavad, levitavad ja säilitavad plokiahela andmeid, nii et sõlmedes eksisteerib plokiahel. Kõik võrgu sõlmed järgivad samu tööreegleid või protokolle, kuid sõlmedel on erinevad rollid. Täissõlm sisaldab plokiahela protokolli ja plokiahela tehingute ajaloo koopiat ning aitab plokiahelat hooldada. Kasutaja sõlm suhtleb pearaamatuga. Peer-to-Peer võrk
  38. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Konsensus Plokiahela pearaamatud erinevad tsentraliseeritud pearaamatutest, kuna võrgus osalejatel on kokkulepe selles, mis on identses pearaamatus. Lisatavate plokkide jaoks lepivad kõik süsteemi sõlmed kokku, millised tehingud on täpsed ja tuleks plokkide ahelasse lisada. Kuna puudub keskasutus, kes sõlmedele ütleks, millised tehingud kehtivad, on vaja uut viisi kokkuleppele jõudmiseks või konsensuseni jõudmiseks. Protokolli on sisse ehitatud viis, kuidas iga plokiahel konsensusele jõuab, need on koodi sisse ehitatud reeglid, mis määravad, kuidas sõlmed pearaamatu tehinguid lisavad. Bitcoini võrk kasutab töö konsensuse mudelit. See vastastikku umbusaldavate osalejate grupi kokkuleppe saavutamise protsess on plokiahela konsensuse eelis.
  39. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Krüpteerimine Krüpteerimine ja krüptograafia on kombineeritud plokiahela tehnoloogiaga, et tagada plokiahela teabe autentsus. Krüpteerimine viitab tehnilistele protsessidele, mis turvavad andmeid ja süsteeme, muutes häkkeritel teabele volitamata juurdepääsu või võrkudesse ja tehingutesse sekkumise keeruliseks. Kaasaegses krüptograafias hõlmab krüpteerimine üldiselt loetava lihtteksti teisendamist krüptitud tekstiks (loetamatud krüptitud andmed) krüpteerimisalgoritmi või šifri abil. Ainult need, kellel on andmetele juurdepääs, saavad šifreeritud teksti uuesti loetavaks lihttekstiks dekodeerida. Krüptograafia ja plokiahel pakuvad turvalist viisi millegi autentsuse tõestamiseks. Selle asemel, et loota kolmandale osapoolele, usaldatakse krüptoalgoritme, mis tõestavad tõendi päritolu ja autentsust. Vaadake seda lühikest videot, et näha, kuidas krüptimine plokiahela seadistuses töötab… https://www.youtube.com/watch?v=j2Or0DsUYkI
  40. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Muutumatus Krüptograafia mängib rolli ka plokiahela tehnoloogia teises võimsas omaduses, muutumatus. Mis teeb plokiahela uskumatult võimsaks, on see, et kõik plokid on omavahel seotud. Kasutades krüptotehnikat, mida nimetatakse räsimiseks, võltsitakse lingitud teave nii, et kui lähete tagasi ja proovite muuta mis tahes ploki andmeid ükskõik millises jagatud pearaamatus, katkeb seos teiste koopiatega ilmselgelt ja hõlpsalt määramise viis. Plokiahela puhul pole plokiahela sees andmete muutmise või andmete muutmise võimalust, see on püsiv. Traditsioonilises andmebaasis jälgib süsteemiadministraator pearaamatut ja saab teha muudatusi
  41. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Mõned plokiahelad pakuvad lisafunktsiooni, nutikaid lepinguid, mis suruvad süsteemi loogika peale. Kui mõtlete krüptovaluuta plokiahelale kui kalkulaatorile, mis salvestab finantstehinguid, võite neid plokiahelaid pidada arvutiteks. Nutikas leping on programm, mis töötab plokiahelas, mis võib kehtestada lepingulisi kokkuleppeid. Tavaliselt toimivad need digitaalsete lepingutena, mis jõustavad kindla reeglistiku. Need reeglid on eelnevalt määratletud arvutikoodiga, mida kopeerivad ja käivitavad kõik võrgusõlmed. Plokiahela nutikad lepingud võimaldavad luua usaldusväärseid protokolle. See tähendab, et kaks osapoolt saavad plokiahela kaudu kohustusi võtta, ilma et nad peaksid üksteist tundma või usaldama. Nad võivad olla kindlad, et kui tingimusi ei täideta, siis lepingut ei täideta. Peale selle võib nutikate lepingute kasutamine kaotada vajaduse vahendajate järele, vähendades oluliselt tegevuskulusid. Programmeeritav
  42. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u 1.6 Testige oma teadmisi
  43. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Millises Interneti-faasis me praegu kogeme? Info Internet Ühenduse Internet Väärtus Internet
  44. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Tsentraliseeritud Mis tüüpi pearaamatuid plokiahelat kirjeldatakse? Detsentraliseeritud
  45. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Kas Bitcoini plokiahel? Jah, Bitcoin on plokiahela alus Ei, Bitcoin on plokiahela jaoks suurepärane kasutusjuht, kuid need on vaid üks tehnoloogia komponent.
  46. v õ i m a l d a d e s V K E d e l e u u t k a s v u Mis on ahela esimene plokk? Plokk number üks Genesise plokk Algplokk
Advertisement