Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 2. talveakadeemia koolitus teemal Sotsiaalse meedia võimalused raamatukogudele slaidid

1. SOTSIAALSE MEEDIA VÕIMALUSED RAAMATUKOGUDELE Mai Põldaas TÜ VKA Talveakadeemia 17. veebruar 2010

2. Uued teenused aeg muutub ühiskonna arengud kaasajal suurim mõjutaja infotöös on IKTst tulenev tuttavad teenused uues keskkonnas uued teenused

3. kodulehekülg (info)portaal e-post e-vormid (päringud, RVL) foorumid ajaveeb ( blog ) virtuaalne (teatme)teenindus ( chat ) e-näitus virtuaaltuur e-kirjastamine taskuhääling

4. Raamatukogu 2.0 Edasiarendus viisidest, mil moel raamatukogu teenused viiakse kasutajateni Võimaldab teenuseid, millega muuta raamatukogu kasutus interaktiivsemaks, koostöövalmiks ja kasutajaskonna vajadusi rohkem arvestamaks

5. Raamatukogu 2.0 (jätk) Soodustab raamatukoguhoidjate ja kasutajate vahelist vastastikust suhtlust Nõuab kasutaja kaasatust ja tagasisidet paremate teenuste pakkumisel ja arendamisel

6. Miks? Tähelepanu keskmesse on tõusnud kasutaja Infoasutuste kogud (kui sellised) on vähem tähtsad

7. Meedia muutumine trükimeedia: raamat ja ajaleht film ringhääling: raadio ja tv fonogramm: salvestatud muusika uus elektrooniline meedia: Internet Põhimõtteliselt pole enam mingit vajadust mitme erineva eespool kirjeldatud meediumi järele, kuna kõik need saab viia ühe ja sama komputeriseeritud kommunikatsioonikeskuse alla.

8. Uued võimalused eraviisiliseks meediatege-miseks (videokaamerad, personaalarvutid, printerid, fotokaamerad jms) on avardanud meediamaailma ja loonud sillad avaliku ja privaatse kommunikatsiooni ning professionaalse ja amatöörsfääri vahele.

9. Kommunikatsiooniline revolutsioon on nihutanud üldise võimutasakaalu meedialt auditooriumile, kuna valida on enamate ja aktiivsemate meediakasutuse võimaluste vahel. Ühesuunalise kommunikatsiooni asemele on tulnud interaktiivsed kommunikatsioonivormid.

10. Mobiilsus ja paindlikkus Sisu vastavalt vajadusele Kättetoimetamisviis vastavalt nõudlusele Ajast ja kohast sõltumatus Personaalne lähenemine Erinevad (koostöö)võrgustikud

11. Interaktiivsus ja kaasamine Tagasiside, arvamused, küsimused-vastused, kommentaarid jne Materjalide allalaadimine Kirjastamine, ise esitamine Üks kogukond

12. kodulehekülg

16. kommenteerimisvõimalused jms

22. Blogisid Osalusveeb - https://www.osale.ee/ Eesti kooliraamatukogud - http://kooliraamatukogud.wordpress.com/ Tallinna Keskraamatukogu Muusikaosakonna veebipäevik - http://tln.lib.ee:8118/muusika/ Käru raamatukogu - http://karuraamat.blogspot.com/

23. Lugemist blogidest Ajaveebi artikkel Vikipeedias - http://et.wikipedia.org/wiki/Ajaveeb Blogi asendab kodulehekülge - http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=306 Blogosfäär - http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad/Blogosfäär

24. Kus blogi teha? WordPress - http://wordpress.com/ Google’ Blogger - https://www.blogger.com/start Delfi keskkond - http://blog.delfi.ee/

26. Sotsiaalsed võrgustikud üldotstarbelised suhtlusportaalid (Facebook, orkut, MySpace jt) f otokogukonnad (Flickr, Nagi jt) raamatukogukonnad (LibraryThing, Shelfari jt) m uusikakogukonnad ( http://www.last.fm/ , http://www.discogs.com/ jt)

27. Näiteid Facebookist Lugemisaasta - http://www.facebook.com/home.php?#!/pages/Lugemisaasta/262265962050?ref=mf Library 2.0 Interest Group - http://www.facebook.com/home.php?#!/group.php?gid=2212848798 Tate’ muuseum - http://www.facebook.com/home.php?#!/tategallery?ref=sgm

31. e-näitus

36. Lugemist sots. võrgustikest Sots. võrgustikud - http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad/Sotsiaalsed_võrgustikud Sotsiaalsed võrgud internetis – mis need on? - http://www.digitark.ee/?p=972 Mida sotsiaalvõrgud nende loojatele ja kasutajatele annavad? - http://www.digitark.ee/?p=979

40. Vikidest Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel lihtsalt sisu lisada, kustutada ning muuta. Tavaliselt ei ole isegi eelnev kasutajaks registreerimine nõutav. Termin viki võib tähistada ka viki-veebisaidi loomiseks kasutatavat tarkvara ehk viki-mootorit.

41. Esimese viki-tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimese viki-veebisaidi avas ta 25. märtsil 1995. Sõna wiki wiki pärineb havai keelest ning tähendab 'kiire'. Vikipeedia on viki, mille sisu on entsüklo-peedilist laadi. Vikist lisaks ingl.keeles: http://en.wikipedia.org/wiki/Wiki

42. Mõned tuntud, huvitavad vikid Vikipeedia – http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Siit leiab ka sõsarprojektid Wikitravel - http://wikitravel.org/en/Main_Page Wikimapia - http://wikimapia.org/ Vikidest Wikiversity vahendusel - http://beta.wikiversity.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara_ja_võrgukogukonnad/Wiki-maailm

43. Peamised hindamiskriteeriumid ajakohasus; usaldatavus; ulatus; täpsus; objektiivsus. Lisaks: laad; kujundus.

44. Kasutus raamatukogus Sobib igale raamatukogu tüübile ja võimalik kasutada väga erinevates töölõikudes Sisetöödes, kuna ideaalne vahend meeskonnatööks (vastavalt valdkonnale (teatmetöö jt), töölõigule (eelarve kavandamine, artikli kirjutamine vms) jmt) Teemajuhid, kogukonnainfo, raamatukogu kodulehekülg jpm

45. Teatmeteenus vikis

46. Kasulikke aadresse WikiMatrix - http://www.wikimatrix.org/ Ülevaade ja võrdlus Lühidalt vikist ingl.keeles (ja viiteid) - http://techessence.info/socialsoftware/wiki Miks kasutada vikisid raamatukogutöös LISWiki - http://liswiki.org/wiki/Wiki Raamatukogunduse vikid

47. Tarkvara PBwiki - http://pbwiki.com/ MediaWiki - http://www.mediawiki.org/wiki/MediaWiki

48. Kaasa minnes saame kaasa aidata parema ja kvaliteetsema teabe kasutusele, info levile (sh jätkuvale lugemishuvile kui sellisele) toetada info- ja meediakirjaoskuse levikut võimalus mitmekesistada pakutavaid teenuseid pakkuda personaliseeritud teenuseid kitsast huvigrupist lähtudes jms

49. Rakendused Tutvustamine Uudised ja üritused Kaasamine ja suhtlus, koostöö Uudiskirjandus Kodulugu

50. Küsimusi, kommentaare? Aitäh kuulamast ja edu tegemistes!