Statistikaameti juhtivspetsialist Diana Beltadze selgitas Linnade ja Valdade Päeval (17.03.2016), miks on oluline, et registritest saadud elukohaandmed kattuks tegelikega.

1. Registrid ja tegelikud
elukohaandmed
Linnade ja valdade päevad 16.-17.03.2016
Statistikaamet
Diana Beltadze
Diana.Beltadze@stat.ee

2. Tegelikud andmed versus digiandmed
Statistikaamet
17.03.2016

3. Miks registriandmed tegelikest
erinevad?
■ E-registreerimine vs kohaliku omavalitsuse töötaja juures
registreerimine
■ Paljud inimesed on registreeritud kohaliku omavalitsuse
tasemel
■ Hooldekodude elanikud on registreeritud sageli endises
elukohas
■ Tudengid on sageli registreeritud endises elukohas
■ Välistudengid on üldjuhul oma elukoha Eestis
registreerinud
■ Üürnikel on tihti võimatu end üüritavale pinnale
registreerida
Statistikaamet17.03.2016

4. Peamised elukoha registreerimist
mõjutavad tegurid (intervjuud
KOVides 2015–2016)
 Majanduslik kasu ja pakutavad teenused
 Missioonitunne
 Mugavus ja teadmatus
 Müüdid (seadus ei käsi jne)
 Pahatahtlik registreerimata jätmine
Statistikaamet17.03.2016

5. 2011. aasta loenduse ja rahvastikuregistri
andmete võrdlus lubab anda hinnangu
hilinemisega registreerimisele
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta 6. aasta
tegelikkus prognoos
Eestisse
registreerimine
Eestist välja
registreerimine
Statistikaamet17.03.2016

6. 17.03.2016
(RR – SA) / SA x 100
+ RR rahvaarv suurem
– SA rahvaarv suurem
Statistikaamet

7. Statistikaamet17.03.2016
Missugune on tegelik
elukoht?

8. Miks on õige elukoha andmed
olulised?
 Kas elukoha märkimisel suvalisse omavalitsusse on
elukoha registreerimisel mõtet?
 Õigeid elukoha andmeid on tarvis elu korraldamiseks nii
KOVides kui ka riigis. Kui andmed moonutavad
tegelikkust, ei saa nende põhjal teha mõistlikke otsuseid.
 Mitme koduga inimeste ja leibkondade arv kasvab
tänapäeval kiiresti kogu maailmas, sh ka Eestis.
Statistikaamet17.03.2016

9. Kas kaks kodu on uus reaalsus?
 Nn suvekihnlased, suvesaarlased, suvesetud jne
soovivad kasutada suveperioodil oma suvekodu
omavalitsuse soodustusi ja võtta ka kohustusi.
 Kas omavalitsus, mille elanike arv suvel oluliselt
suureneb, peaks olema huvitatud, et elanike arvu muutus
statistikas kajastuks?
Statistikaamet17.03.2016

10. Võimalused
 Elukoha ümberregistreerimine suveperioodiks, selline
kogemus on sõjaeelsest Eesti Vabariigist.
 Teine võimalus on ametlikult registreerida peale
põhielukoha teine elukoht.
 Olukorra parandamiseks ei ole võimalusi ei Statistikaametil
ega ka rahvastikuregistril, lahendus tuleb leida riiklikul ja
kohalike omavalitsuste tasemel.
 Aitaks elukoha registreerimise kohustuse täitmise parem
jälgimine, aga ka mõne regulatsiooni kaotamine.
Näiteks on elukoha eksliku registreerimise sagedane põhjus kooli- ja
lasteaiakohtade elukohapõhine jaotus, eluruumi üürileandja soovimatus
registreerida üürniku elukoht, kohalike omavalitsuste kampaaniad
registreeritud elanike arvu suurendamiseks ja jagatavad hüved (nt tasuta
ühistransport).
Statistikaamet17.03.2016

11. Mis kasu on omavalitsusel korras
registriandmetest?
Statistikaamet17.03.2016
 Andmed
peegeldavad tegelikkust
ja selle potentsiaali
 „Kogu reformi mõte on
teha nii, et elu kõikjal
Eestis - igas külas -
oleks võimalik ja
praegusega võrreldes
paremini korraldatud,“
rõhutas president Ilves.
(Linnade ja Valdade
päev, 16.03.2016)

12. Kokkuvõte
 Eesti rahvastiku elukohaandmete ebatäpsus
(hinnanguliselt 20–25% Eesti elanikest ei ela
rahvastikuregistris registreeritud elukohas) on peamine
takistus registriandmete kasutamisel elanikkonna
paiknemise analüüsimisel ja rahvastiku leibkondliku
struktuuri hindamisel.
 E-keskkonnas omandab andmekvaliteet fundamentaalse
tähenduse!
Statistikaamet17.03.2016

13. 17.03.2016 Statistikaamet