Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022

Rännates Alpides ja vahemerelises
Euroopas suvel 2022
Auring Mont Blanc'ile, seiklused Prantsuse Alpides,
vahemereline jalutuskäik Barcelonasse ja niisama
Mallorcal
Kristi Rohtsalu

1
Sisukord
1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................4
2 Genfist Mont Blanc’i jalamile................................................................................................................6
2.1 9. juuni, neljapäev: Saabumine Genfi ...........................................................................................7
2.2 10. juuni, reede: Genfis.................................................................................................................7
2.3 11. juuni, laupäev: Annemasse – Viuz-en-Sallaz...........................................................................9
2.4 12. juuni, pühapäev: Viuz-en-Sallaz – Cluses..............................................................................10
2.5 13. juuni, esmaspäev: Cluses – Sallanches..................................................................................13
2.6 14. juuni, teisipäev: Sallanches – Megève ..................................................................................14
2.7 15. juuni, kolmapäev: Megève – Les Contamines-Montjoie ......................................................17
3 Auring ümber Mont Blanc’i.................................................................................................................20
3.1 16. juuni, neljapäev: Les Contamines-Montjoie – Les Chapieux ................................................22
3.2 17. juuni, reede: Les Chapieux – La Rosière................................................................................27
3.3 18. juuni, laupäev: La Rosière – La Thuile..................................................................................31
3.4 19. juuni, pühapäev: La Thuile – Morgex – Pré-Saint-Didier ......................................................33
3.5 20. juuni, esmaspäev: Courmayeur ja Val Vény..........................................................................37
3.6 21. juuni, teisipäev: „Teleporteerumine“ Aosta kaudu Saint-Rhémy-en-Bosses’i......................39
3.7 22. juuni, kolmapäev: Saint-Rhémy-en-Bosses – Col du Grand-St-Bernard ...............................42
3.8 23. juuni, neljapäev: Col du Grand-St-Bernard – Liddes.............................................................43
3.9 24. juuni, reede: Liddes – Champex-Lac .....................................................................................45
3.10 25. juuni, laupäev: Champex-Lac – Trient...................................................................................49
3.11 26. juuni, pühapäev: Trient – Chamonix-Mont-Blanc.................................................................53
3.12 27. juuni, esmaspäev: Aiguille du Midi .......................................................................................57
3.13 28. juuni, teisipäev: Chamonix-Mont-Blanc – Les Houches........................................................60
3.14 29. juuni, kolmapäev: Parc de Merlet.........................................................................................63
3.15 30. juuni, neljapäev: Les Houches – Les Contamines-Montjoie .................................................66
3.16 1. juuli, reede: Les Contamines-Montjoie’s ................................................................................69
4 Courchevel’i - Méribel’i põige.............................................................................................................70
4.1 2. juuli, laupäev: Les Contamines-Montjoie – Villard-sur-Doron................................................71
4.2 3. juuli, pühapäev: Villard-sur-Doron – Albertville .....................................................................75
4.3 4. juuli, esmaspäev: Albertville – Moûtiers.................................................................................77
4.4 5. juuli, teisipäev: Moûtiers – Courchevel ..................................................................................79

2
4.5 6. juuli, kolmapäev: Courchevel – Méribel .................................................................................81
4.6 7. juuli, neljapäev: Méribel – Grand-Aigueblanche ....................................................................86
4.7 8. juuli, reede: Grand-Aigueblanche – Albertville.......................................................................90
5 Voolab suur Isère läbi Grenoble..........................................................................................................92
5.1 9. juuli, laupäev: Albertville – Saint-Pierre-dʼAlbigny .................................................................93
5.2 10. juuli, pühapäev: Saint-Pierre-dʼAlbigny – La Buissière..........................................................95
5.3 11. juuli, esmaspäev: La Buissière – Domène.............................................................................98
5.4 12. juuli, teisipäev: Domène – Grenoble...................................................................................100
5.5 13. juuli, kolmapäev: Grenoble – Autrans ................................................................................102
5.6 14. juuli, neljapäev: Autrans – Basse Valette (Rencurel) ..........................................................106
5.7 15. juuli, reede: Basse Valette (Rencurel) – Pont-en-Royans ...................................................107
5.8 16. juuli, laupäev: Pont-en-Royans – Romans-sur-Isère...........................................................111
6 Pikk ja palav tee rannaväravasse ......................................................................................................116
6.1 17. juuli, pühapäev: Romans-sur-Isère – Chabeuil ...................................................................118
6.2 18. juuli, esmaspäev: Chabeuil – Gîte du Rif Noir (Crest) .........................................................120
6.3 19. juuli, teisipäev: Gîte du Rif Noir (Crest) – Montélimar........................................................123
6.4 20. juuli, kolmapäev: Montélimar – Bourg-Saint-Andéol .........................................................125
6.5 21. juuli, neljapäev: Bourg-Saint-Andéol – Pont-Saint-Esprit ...................................................127
6.6 22. juuli, reede: Pont-Saint-Esprit – La Capelle-et-Masmolène................................................129
6.7 23. juuli. laupäev: La Capelle-et-Masmolène – Dions...............................................................132
6.8 24. juuli, pühapäev: Dions – Sommières...................................................................................136
6.9 25. juuli, esmaspäev: Sommières – Montpellier.......................................................................139
6.10 26. juuli, teisipäev: Puhkepäev Montpellier’is..........................................................................142
7 Vahemereline Lõuna-Prantsusmaa...................................................................................................145
7.1 27. juuli, kolmapäev: Montpellier – Frontignan .......................................................................146
7.2 28. juuli, neljapäev: Frontignan – Sète......................................................................................149
7.3 29. juuli, reede: Sète – Agde.....................................................................................................153
7.4 30. juuli, laupäev: Agde – Villeneuve-lès-Béziers......................................................................156
7.5 31. juuli, pühapäev: Villeneuve-lès-Béziers – Narbonne ..........................................................158
7.6 1. august, esmaspäev: Üks päev Narbonne’s............................................................................162
7.7 2. august, teisipäev: Narbonne – Port-la-Nouvelle...................................................................166
7.8 3. august, kolmapäev: Port-la-Nouvelle – Fitou........................................................................172
7.9 4. august, neljapäev: Fitou – Claira...........................................................................................174

3
7.10 5. august, reede: Claira – Saint-Cyprien....................................................................................178
7.11 6. august, laupäev: Saint-Cyprien – Port-Vendres ....................................................................181
7.12 7. august, pühapäev: Port-Vendres – Cerbère..........................................................................185
8 Astudes läbi Costa Brava...................................................................................................................189
8.1 8. august, esmaspäev: Cerbère – Port de la Selva ....................................................................190
8.2 9. august, teistipäev: Port de la Selva – Roses..........................................................................194
8.3 10. august, kolmapäev: Roses – Sant Pere Pescador................................................................197
8.4 11. august, neljapäev: Sant Pere Pescador – La Bisbal .............................................................201
8.5 12. august, reede: La Bisbal – Platja d'Aro................................................................................203
8.6 13. august, laupäev: Platja d'Aro – Tossa de Mar.....................................................................207
8.7 14. august, pühapäev: Tossa de Mar – Blanes..........................................................................211
9 Barcelona provintsis & Barcelonas ...................................................................................................216
9.1 15. august, esmaspäev: Blanes – Calella...................................................................................217
9.2 16. august, teisipäev: Calella – Mataró.....................................................................................219
9.3 17. august, kolmapäev: Mataró – Premiá de Mar ....................................................................223
9.4 18. august, neljapäev: Premiá de Mar – Barcelona ..................................................................224
9.5 19. august, reede: Barcelona ....................................................................................................227
10 Niisama Mallorcal .........................................................................................................................235
10.1 19. augusti öö ja 20. august, laupäev: Saabumine....................................................................235
10.2 21. august, pühapäev – ja kuni reisi lõpuni...............................................................................239
11 Lõpetuseks ....................................................................................................................................249
11.1 Kodutee.....................................................................................................................................250
11.2 „Peegeldusi“..............................................................................................................................250

4
1 Sissejuhatus
Aeg planeerida 2022. aasta suve jõudis kätte kiiremini kui muidu. Nimelt olin oma sügis-talv-kevadisse
hooaega muuhulgas mahutanud viis nädalat talvekontorit Madeira saarel, viis nädalat talvekontorit Gran
Canaria’l ning AltFi Finantsfestival 2022 Londonis. Ehkki talvekontorid lõunamaa saartel olid pakkunud
mõnusat vaheldust, ihkas mu hing ikkagi ühte: lihtsalt rännata ja lasta tööperioodi mõtetel suveks minna.
Maikuus hakkasin vaikselt plaane tegema. Üks asi oli mulle selge juba möödunud aasta sügisest: tahtsin
tuuritada Mont Blanc’i ümber. Ülejäänud kava... See lihtsalt kujunes käigu pealt, sedamööda, kuidas
marsruuti kavandades kaardil „edasi nihkusin“. Mõtlesin ainult, et kuhu omal jalal välja jõuan.
Tagantjärele tarkusena said valikud tehtud üpris nutikalt:
• „2. Genfist Mont Blanc’i jalamile“: Soodsa hinnaga lennusõit Genfi ning sealt nö soojendusmatk Mont
Blanc’i jalamile;
• „3. Auring ümber Mont Blanc’i“: Auring Mont Blanc’ile (mis polnud Tour du Mont Blanc, ehkki
osaliselt kattus sellega) juuni teises pooles, mil ilmad olid valdavalt ilusad, ent kõrghooaeg sealkandis
polnud veel pihta hakanud;
• „4. Courchevel'i - Méribel'i põige“ ja „5. Voolab suur Isère läbi Grenoble“: Prantsuse Alpide
„parimad palad“ ajal, mil kuumalaine polnud veel kohale jõudnud;
• „6. Pikk ja palav tee rannaväravasse“: Teekond „randa“ ehk Vahemere äärde – nii nagu see just sattus
olema;
• „7. Vahemereline Lõuna-Prantsusmaa“: Jõudsin vahemerelisele Lõuna-Prantsusmaale just täpselt
ajaks, mil viinamarjad olid küpseks saanud ning valitsesid kuumad rannailmad;
• „8. Astudes läbi Costa Brava“ ja „9. Barcelona provintsis & Barcelonas“: Hispaania Costa Brava ning
Barcelona provintsi rannad ajal, mil see kant elas oma aasta kõige elavamat elu;
• „10. Niisama Mallorcal“. Rannariba Mallorcal täpselt rannailmadega.
Ma ei otsinud ekstreemsusi, tegelesin mugavusmatkamise ja pea „tuulutamisega“. Siiski kogunes kahe ja
poole kuu jooksul käidud 1,500 kilomeetri peale omajagu kogemusi, mõtteid ja muljeid.
Tõestasin ennast iseendale (mõõdukuse piirides, ennast tapmata), tehes mitmetel päevadel üle tuhande
tõusumeetri ja rekordpäeval isegi 1,768 tõusumeetrit, seda enam kui 30 kilomeetri pikkusel distantsil ja
kuus-seitse kilo kaaluva seljakotiga.
Omandasin julguse ja teatud praktilise kogemuse päris ise oma marsruuti planeerida – käia ka tähistamata
teedel. Tõsi, tuli ette mitte kõige paremaid rajavalikuid (mõned isegi päris halvad), ent need moodustasid
minu rännaku seiklusliku osa .
Kogesin Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, täpsemalt Kataloonia inimeste kultuurilisi iseärasusi.
Sain tunda, mida tähendab matkamine tõsise kuumalaine ajal: pikal ja palaval teel rannaväravasse käisin
mitmel päeval järjest 30 kilomeetrit temperatuuriga 30+ °C.

5
Sain aru, miks jalgratturitele ja matkasellidele meeldivad kõige tavalisemad baguette saiad. Hakkasin neid
saiu ka ise armastama, justnimelt rännuteel olles: kõva koorik, kergelt soolakas maitse, täidab kiiresti
kõhtu ning sobib tarbimiseks käigu pealt.
Pea iga päev uues hotellis või hostelis või Airbnb tüüpi kodumajutuses lõpetades proovisin võrdlemisi laia
valikut öömajadest. Sain erinevaid check-in kogemusi ja hommikusöögi-elamusi, nägin vägagi varieeruvaid
hinna-kvaliteedi suhteid, väsinud ja higisena saabudes sain lahkete ja mitte nii lahkete vastuvõttude
osaliseks.
Nägin, kuidas varasest suvest sai hiline, alates metsmaasikate valmimisest kuni viinamarjade rosinateks
küpsemiseni. Degusteerisin neid kõiki: metsmaasikaid ja -vaarikaid, varaseid ploome, viinamarju –
erinevaid sorte, maisi...
Rõõmustasin väikeste asjade üle: kui päike läks palaval päeval pilve taha, kui mu teele jäi üksik ploomipuu
küpsete viljadega, kui sain kriimustusteta okastraataia traatide vahelt läbi poetud, kui mulle poes
komplimendi saatel 15-euro suurusest arvest üks euro allahindlust tehti, kui pääsesin hotellituppa enne
ametliku check-in aja algust...
Kummalised lauakombed ja mõistatuslik laud ühele; torm Alpides; üle aia ronimised ja keelumärkidest
üleastumised; sekeldused Intermarché turvameestega; mustad pullid; rallivõistluse boksipeatusse
eksimine; puslepildi vaated; Déjà vu; mind kangesti aidata soovinud prantsuse proua; Kõigi Kadunud
Asjade Maale pagev hotelli uksekaart; kogemata minu kaamera ette jäänud UFO/UAP1
; pilliroopadrikust
välja karanud aadamaülikonnas hipi; kohalikud ratturid peatamas mind alla hüppamise katsel (ja ei, ma ei
kavatsenud sooritada enesetappu )...
Need on mu reisimuljed lühidalt kokku võetuna. Ülejäänud 200+ lehekülge sisaldab reisimärkmeid päev
päeva kaupa (va viimane Mallorca puhkuse peatükk), mustandina kirja pandud iga päeva lõpus ning hiljem
stiili mõttes pisut tuunitud. Eelkõige tegin seda iseendale mälestuste jaoks, ent keda huvitab, siis palun
väga, olge lahked! YouTube’s on olemas ka mu jooksev videoblogi/vlog:
https://www.youtube.com/playlist?list=PLk3KJWs0RSoewLNoNM5SNRKHPd-wXXZz2
Olgu nö ääremärkusega lisatud, et enamikku kohanimesid ma eesti keelde tõlkida ei jõudnud – isegi ei
üritanud. (Kas kõik need tõlked üldse eksisteerivadki?!) Pigem kas jätsin need originaalkeelde või siis
kasutasin inglise-keelseid nimesid, mõlemal juhul käänates kirjapildi põhjal ja ülakoma järel. See pole
mitte lugupidamatusest oma emakeele vastu; lihtsalt ma poleks kõiki neid tõlkeid otsides ja leiutades oma
tekstiga kusagile jõudnud.
Kristi Rohtsalu
Tallinnas, 31. augustil 20222
1
UFO – unidentified flying object ehk tundmatu lendav objekt; UAP – unidentified aerial phenomenon ehk tundmatu
õhunähtus.
2
Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik viited välistele allikatele viimati üle vaadatud seisuga 31. august 2022.

6
2 Genfist Mont Blanc’i jalamile
Minu rännaku esimene nö sisseelamise etapp hõlmas Genfi saabumist, selles Šveitsi linnas ringivaatamist
ning astumist oma valitud sihtkohta Mont Blanc’i jalamil:
• 9. juuni: Kopenhaageni „põrkega“ Tallinnast Genfi.
• 10. juuni: Jalutuskäik Genfis, ööbima Prantsusmaale Annemasse’sse.
• 11. juuni: Annemasse – Viuz-en-Sallz.
• 12. juuni: Viuz-en-Sallaz – Cluses.
• 13. juuni: Cluses – Sallanches.
• 14. juuni: Sallanches – Megève.
• 15. juuni: Megève – Les Contamines-Montjoie.
Minu esimese sisulise peatüki astumised on näha alloleval kaardil. Alustagem siiski algusest, alustagem
Genfist.
Matka esimene etapp: Jalutuskäik Genfist Les Contamines-Montjoie’sse Mont Blanc’i jalamil

7
2.1 9. juuni, neljapäev: Saabumine Genfi
Teekond Tallinnast Genfi kulges plaanipäraselt, Kopenhaageni „põrkega“. Vedajaks oli Scandinavian
Airlines (SAS) ning lennupilet läks mulle maksma 110 eurot. Väljalend Tallinnast olipärastlõunal, kell 15:40.
Sihtkohas maandusin kohaliku aja järgi – Tallinnast tund aega „maas“ – kell 19:25.
Lennujaamad olid reisijaist pungil. Mingeid koroonaga seotud erinõudeid polnud, ei maskikohustust, ei
distantsi hoidmise nõuet, ei täiendavaid elektroonilisi vorme. Oli küll hoiatatud, et Kopenhaagenis võib
ülerahvastatusest tingitud tõrkeid esineda, ent mina midagi sellist ei kogenud; mul oli on-line check-in
aegsasti tehtud ning täiendavast turvakontrollist Schengen’i sisesel reisijal läbi minna ei tulnud.
Pisut oli seiklemist, et Genfi lennujaama territooriumilt jalgsi välja pääseda. Olin võtnud hotelli
sinnasamasse lähedale, vaid 1.9 km astumist; polnud mingit mõtet taksot või ühistransporti otsima
hakata. Küsisin juhatust paarilt väljas jutustavalt lennujaama töötajalt ning nood näitasid suuna kätte.
Teele jäi mõnusasti Migrolino bensiinijaama pood, kust sain omale õhtuks ning järgmiseks hommikuks
toidukraami osta.
Ibis Budget Genève Aéroport nimelise hotelli retseptsioonis töötav noormees mainis muuhulgas nii infoks,
et hotell oli rahvast täis: polevat ühtegi vaba tuba! Et minul oli broneering juba enam kui kuu aja eest
tehtud, „maandusin“ varsti oma lihtsas, ent samas praktilises toakeses.
2.2 10. juuni, reede: Genfis
Juhhuu! Suvises Genfis! Kell 9:20 olin hommikust söönud ja ennast hotellist välja registreerinud. Asusin
ümbrust avastama. Kuhu ma siis sattusin?
Väike eeltöö oli mul tegelikult varem tehtud. Liikusin üldjoontes vastavalt Google Maps’i joonistatud
marsruudile: Hotell – Punase Risti Peakorter – ÜRO Euroopa Peakorter – skulptuur „Katkine Tool“ (Broken
Chair3
) – Genfi Järv ja selle purskkaev Jet d’Eau – kesklinn oma pangamajadega – „malepark“ Parc the
Bastions ning selles asuv Reformatsiooni Sein (Reformation Wall) – Genfi Püha Peetruse katedraal (St
Pierre Cathedral) – Genfi vanim kvartal ehk Place du Bourg-de-Four – Park Alfred Bertrand pikniku
pidamiseks – üle Šveitsi-Prantsuse piiri Prantsuse poolele hotelli Annemasse’s.
Punase Risti Peakontori ümbrus paistis selline poolsuletud ala. Ma polnud kindel, kas oli mõeldud, et
turistid seal omapead kolavad. Igatahes keegi ära mind ei ajanud. ÜRO peakontor oli aga kindlalt kõrge
väravaga ümbritsetud ning turvameeste poolt valvatud; nii sain seda vaid eemalt silmitseda.
Olen küll suuri toole näinud, ent nii suurt nagu „Katkine tool“ (all pildil) vist mitte. Lisaks suurele toolile
olid Šveitsi-Prantsuse piiri lähistel olemas hiiglase pliiatsid. Üle Genfi järve paistis ära lumine Mont Blanc’i
tipp, ehkki see asus enam kui 80 kilomeetri kaugusel. Samas järve ääres oli ennast sisse seadnud luige-
perekond.
3
Info “Katkise tooli” kohta Wikipedia’s: https://en.wikipedia.org/wiki/Broken_Chair

8
Monument „Katkine tool“ Genfis
Prantsusmaale jõudnud, külastasin kasiinot. Ei, mitte SEDA kasiinot, vaid ühte Casino supermarketite ketti
kuuluvat kauplust. Iseteeninduskassas jäin pisut hätta, sest keelt oskamata lõin kogemata sisse valed (ja
oluliselt kallimad) puuviljad. Mees, kes mind aitama tuli, püüdis midagi prantsuse keeles seletada, ent ma
ei saanud sõnagi aru. Ta siis lihtsalt parandas veidi pahural moel mu apsaka ära.
Peatumispaigaks olin broneerinud toa Campanile Annemasse Gare–Genève nimelises hotellis. Prantsuse
poole peal oli majutus võrreldes Šveitsiga märksa odavam, ehkki mitte odav. Öö eest standardses
hotellitoas maksin 68 eurot. Tuppa saamisega oli väheke nuputamist: väljas olid suured hotelli sildid, ent
kusagil ei paistnud sissepääsu; kõik uksed olid kindlalt kinni. Pärast mõningast otsimist ja ümber maja
tiirutamist õnnestus mul siiski õige uksekell üles leida.

9
Oma matkakella järgi olin astunud üle kahekümne kilomeetri, ent GPS oli mingeid imelike sikk-sakke sisse
visanud. Samsungi äpp telefonil näitas distantsiks 17.25 km ning seda numbrit uskusin rohkem.
„Paras soojendus,“ mõtlesin. „Pole veel selle matkamise tempoga harjunud!“
Tõepoolest: istuvalt töölt teisele elutempole ümber orienteerumine ei käinud päris nipsust.
„ Nojah... Ja nüüd oma reisiplaani vaadates... No see sai ikka parajalt väljakutset pakkuv!“ nentisin mõttes.
2.3 11. juuni, laupäev: Annemasse – Viuz-en-Sallaz
Umbes-täpselt kell 8:20 hommikul asusin Annemasse’st uuesti teele. Et ilm tõotas tulla soe, läksid kohe
lühikesed püksid jalga ning päikesekreem peale.
Esimesed viis kilomeetrit oli linnalist ja äärelinnalist astumist, siis hakkasin jõudma külamaastikele. Üks
tee ääres midagi toimetav umbes minuvanune meesterahvas tegi jutt – prantsuse keeles. Ta mainis
midagi, mis kõlas nagu „marssimine“.
„Yes,“ vastasin inglise keeles.
Ta läks üle inglise keelele ning päris, kas lähen mägedesse. Ka selle küsimuse peale vastasin jaatavalt,
mainisin Chamonix’it kuhu mingil ajal suure ringiga välja lootsin jõuda.
„Good luck,“ soovis ta mulle head teed.
Bonne lähedal tuli vastu keegi riietuselt moslemit meenutav vanem naisterahvas. Ta vaatas mu paljad
sääri ning kommenteeris midagi heatujuliselt prantsuse keeles. Oskasin talle vaid prantsuse-keelse „tere“
vastu öelda:
„Bonjour“.
Teel nägin kenasid väikeseid ponisid; lennukit, mis polnud mitte reisilennuk (all pildil); kolme karumõmmi
kuju puupakkude otsas; taimedest kukke.

10
Lennumasin Viuz en Sallaz’e lähedal
Minu majutuskoht – sedakorda Airbnb – asus Viuz-en-Sallaz’e keskusest kaks ja pool kilomeetrit väljaspool
ilusate eramajade piirkonnas. Google Maps näitas siin mulle eksitavat infot: kohas, kus kaardi järgi pidi
asuma korralik tee ning toidupood, oli vaid vaevu märgatav poritee, mis peatselt heinamaaks üle läks.
Sumasin sealt läbi, jõudes peatselt uuesti sõiduteele.
Õige maja otsimisega oli pisut tegemist. Ka siin polnud kaart päris täpne. Maja numbri järgi jõudsin siiski
kohale. Perenaine oli väljas toimetamas ning juhatas mu minu garaaži taga asuvasse mikrokorterisse. Oma
rõõmuks nägin esimese asjana külmkappi. Tõepoolest: pool päeva seljakotis higistanud juustudele kulus
väike jahutus ära! Samuti paigutasin külmikusse meeleldi oma muu toidukraami.
Lauda läpakaga töötamiseks polnud, ent olin kreatiivne olemasolevatest mööblitükkidest töökoha
tekitamisel.
Päeva eest läksid kirja mõõdukad 20.88 kilomeetrit.
2.4 12. juuni, pühapäev: Viuz-en-Sallaz – Cluses
Küll ma alles magasin hästi: kõigepealt kaks tundi hilisel pärastlõunal ning siis, peale mõningast
toimetamist ja õhtusööki, veel terve pika öö takkapihta! Ju magasin välja nii varasemalt kogunenud

11
(vaimu)töö väsimust ja sellega kaasnevat emotsionaalset stressi kui ka kohale lendamisest ning uuele
füüsilist pingutust nõudvamale elutempole üleminekust tingitud puht kehalist kurnatust. Nüüd liikuma
hakates oli päike juba kõrgel taevas ning kell mu käe peal näitas 8:40.
Pühapäeva hommik oli kaunis ja päikeseline, maaliliste vaadetega. Taaskord osutas Google Maps mingile
teekesele, mida reaalsuses ei eksisteerinud. Tuli teha ring. Peatselt olin siiski Ville-en-Sallaz’i nimelises
külas. Siit edasi kattus minu marsruut mõnda aega olulises osas märgistatud matkarajaga GRV –
Waldensian trail: the Glorious Recovery4
.
Samas küla kõrval oli Lac du Môle nimeline järveke, mille ümber inimesed pühapäeva hommikut nautisid:
kes õngitsesid, kes sörkisid, kes kärutasid lapsi, kes oli pikniku püsti pannud...
Läbisin Saint-Jeoire nimelise asula, misjärel pöörasin väiksemale asfalteeritud teele läbi Cormand’i küla.
Silmapiiril vilkus aeg-ajalt sihtmärk: lumemütsiga kaetud mäetipp, Alpide kuningas Mont Blanc. Nii ühes
kui teises suunas möödus hulgaliselt jalgrattureid. Päev hakkas vaikselt kuumaks kiskuma.
Veidi pärast Le Giffre nimelise jõe ületamist pidasin Marignier’is kusagil varjulisel pingil lõunapausi.
Tõttöelda olin kuumusest mõnevõrra räsitud, ent ei saanud veel „tukkuma“ jääda: järgmise peatuskohani
oli minna veel üheksa kilomeetrit!
Palav päikeseline raudtee äärne sirge lõik, siis varju pakkuv Lac de Thyez’i nimelise järve ümbrus...
„Normaalsed“ inimesed juba suvitasid täiega. (Vt all.)
4
Viidatud matkatee kaart veebilehel „Waymarked Trails: Hiking“:
https://hiking.waymarkedtrails.org/#route?id=5369302&type=relation&map=8.0/46.3896/6.2767

12
Palav päev Lac de Thyez’i ääres
Vaatamata pühapäevasele päevale õnnestus mul Cluses’is „komistada“ avatud toidupoele. Pood oli väike;
kaalusin ukse peal, kas minna sisse või otsida järgmist. Kas see ikka tõesti oli avatud? Letis olnud tõmmu
noormees tuli mind sisse kutsuma. Rohkem mul küsimusi polnud; vaatasin kaupluses ringi ja – mõningase
otsimise järel – leidsin riiulitest kõik, mida mul tolleks pärastlõunaks ning järgmiseks matkapäevaks tarvis.
Taaskord asus minu „hotell“ kesksest asulast pisut väljas. Ehkki olin broneeringu teinud Booking.com-i
kaudu, jõudsin aadressi järgi välja hooneni, mis nägi välja nagu tavaline eramaja. Kõhklesin hetke: ametlik
check-in aeg pidi algama alles kella kuuest õhtul!
Läbi suletud värava raudlattide ning avatud ustega garaažis seisva haagissuvila-autost mööda nägin
tagaaias kedagi ujumispükstes meest toimetamas. Tema mind ei märganud ning ma ei hakanud karjudes
endast märku andma ka. Tegin vaikselt ringi ümber maja, kiikasin verandale sisse. Kas olin ikka õiges
kohas? Verandal oli tahvel nimedega:
„Täna öösel siin viibivad külalised.“
Leidsin oma nime. Järelikult mind oodati siia majja.
„Hi,“ hõikasin aias toimetavale meesterahvale.
„Kristi?“ vastas ta pooleldi teadvalt, pooleldi küsivalt.
„Yes!“
Mees osutas oma käekellale, andes märku, et olin liialt vara saabunud.

13
„Jah, ma tean: jõudsin liiga vara!“ vastasin inglise keeles.
Ta siis hakkas omakorda vabandama, et polnud viisakalt riides, et ainult ujukatega ja nii. Kehitasin õlgu:
ujukad suvel oma tagaaias olid normaalsed ju! Peaasi, et mulle nüüd mu toa kätte näitaks.
Enne teisi külalisi saabununa sain valida kahe toa – kollase ja sinise – vahel. Võtsin loomulikult suurema ja
parema, st sinise Ruum pakkus palava ilmaga paremat varju ning seal olid olemas nii laud arvutiga
töötamiseks kui ka rõdu õhtupooliku nautimiseks.
Ah jah: astutud kilomeetreid kogunes päeva peale 24.3.
2.5 13. juuni, esmaspäev: Cluses – Sallanches
Öö oli olnud palava-võitu, seda vaatamata lahtisele rõduuksele. Siiski olin maganud suhteliselt hästi, ligi
kaheksa tundi jutti. Kui ärkasin, näitas kell poolt seitset hommikul.
Ülemise korruse ühiskasutuses olev vannituba+WC oli juba hõivatud. Teadsin allkorrusel olevat teise
tualettruumi ja suundusin sinna. Maja peremees juba toimetas köögis, sättis hommikusöögi asju valmis.
Mind nähes asus ta kohe kiiresti inglise-prantsuse segakeeles seletama: millise laua taga mina istun,
kust/kuidas kohvi saab, kust midagi hamba alla võtta... Unise peaga ma isegi hästi ei jälginud, mida ta
rääkis. Lihtsalt noogutasin ja ütlesin kõige peale „ahah“.
Oma „käigu“ järel pikutasin veel pool tunnikest voodis, võtsin aega rahulikult ärkamiseks. Siis pakkisin
seljakoti kokku ning läksin alla sööma.
Peale minu polnud söögitoas kedagi. Sain rahulikult uurida, et mis ja kus täpselt.
„Nojah, menüü valik pole just suur,“ järeldasin pärast mõningat „inspekteerimist“.
Valikus olid valge leib, mingid väiksemad saiakesed ja prantsuse baguette. Teisisõnu olid valikus sai, sai ja
veelkord sai. Peale määrimiseks pakuti võid, mett, šokolaadikreemi ja/või miskit sorti džemmi.
„Samas: 40 euro eest ikkagi päris hea tuba ning nälga ei sure!“ nentisin fakti, et antud ajal ja antud kohas
oli tegemist päris hea pakkumisega.
Olin just valitud saiadega lauda istunud ning sööma hakanud, kui muu majas peatunud „rahvas“ välja
ilmus. Need kuus osutusid omavahel tuttavaks seltskonnaks prantsuse noormeesteks. Vahetasime
hommikuse tervituse.
„Aa, siis selle tuttavate pundi pärast anti mulle eraldi laud muidu külalistele mitte mõeldud köögis,“ sain
nüüd aru.
Mõni aeg hiljem, vahetanud kambaga veel ühe „tšau“, haarasin oma nurka jäetud seljakoti ning seadsin
ennast minekule.
Päeva teekonnaks oli planeeritud kerge 18 kilomeetrit tasase maa minekut. Ilm oli kogu aja pilves,
mõõdukate temperatuuridega.
Cluses’ist väljunud, astusin esimesed viis kilomeetrit piki Arve jõe ning kiirtee vahel orus kulgevat
kergliiklusteed. Läbisin Chamonix’i nimelise küla. Ei, mitte selle tundud Chamonix’i, vaid ühe teise, väikese.
Järgnesid Magland ning pisut metsavahelist astumist. Oma rõõmuks leidsin täiesti küpseid metsmaasikaid.
Imestasin, et nii varakult, juba 13. juunil!

14
Kaugemal ilmus nähtavale lumiste triipudega tohutu mägi, osalt pilvedesse peitunud. (Vt järgmisel fotol.)
„Mont Blanc’i massiiv, ei mingit kahtlust,“ tegin kiire järelduse.
Kontrollisin kaardilt veel üle: jah tõesti, oli Mont Blanc’i massiiv! Juba paistsid ka minu sihtkoha
Sallanches’e majad.
Ees paistavad Mont Blanc’i massiiv ning Sallanches
Asulasse jõudes külastasin Carrefour’i supermarketit, varusin pärastlõunaks head-paremat.
„Peab ennast hästi „tankima“ eesootavateks päevadeks,“ mõtlesin kerge muigega, ent samas asja tõsiselt
võttes.
Eesootav mägi paistis aukartust äratavana, seda isegi vaid ümbert ringi käimiseks!
Kell näitas vaid 12:29, kui juba oma hotelli – Ibis Budget Sallanches – tuppa sisenesin. Tuba oli väga lihtne,
ent samas väga praktiline. Varsti nägin aknast, kuidas väljas sadama oli hakanud. Hea ajastus!
2.6 14. juuni, teisipäev: Sallanches – Megève
Ootasin, et matkapäev tuleb pingutav: ehkki kavandatud distants – pisut alla 15 kilomeetri – oli pigem
lühike, sisaldas see 600+ tõusumeetrit palava ilmaga. Tegelikkuses osutus teekond arvatust või kardetust

15
hulga lihtsamaks. Ärkasin hommikul varakult ning olin kaheksa paiku juba teel; nii sain oma astumised
juba keskpäevaks mõõdukate temperatuuridega ära tehtud.
Tõusin Sallanches’e kohale. Taevas oli pilvitu. Mont Blanc’i massiiv paistis „kätte“ oma täies hiilguses (vt
all).
Mont Blanc’i massiiv Sallanches’e kohalt vaadatuna
Vaade vaadatud, astusin läbi Combloux’ist, muljetavaldavalt ilusast külast. Edasi tuli pisut minekut üle
karjamaa, Ormaret’i nimelisse külla. Sealt oli Megève juba kiviga visata.

16
Sisenemine Megève’sse
Nojah... Olin oma Airbnb võõrustajale öelnud, et saabun kella kolmeks pärastlõunal. Olin oma võimeid
tublisti alahinnanud ja igaks juhuks veel aega varuga pannud. Nii ei olnud mul pea kolm tundi muud teha,
kui õues piknikku pidada ning raamatut lugeda.
Määratud ajal hakkasin nuputama, kuidas tuppa pääseda. Perenaine oli öelnud, et ta ise saabuvat alles
17:30, oli andnud oma poja telefoninumbri. Kas oli asi minu SIM kaardis või ma lihtsalt ei osanud prantsuse
numbrit valida (hiljem selgus, et viimast...), igatahes kätte ma kedagi antud numbrilt ei saanud. Kasutasin
natuke oma telefoni tasulist internetti ning kirjutasin perenaisele Airbnb sõnumi sisuga: olen kohal, tahaks
tuppa.
Telefoni näppides istusin maja välisuksest pisut eemal mingil betoonmüüril. Oma positsioonilt nägin,
kuidas keegi tumeda peaga naisterahvas uksest väljus ning justkui otsides ümber vaatama hakkas.
Järeldasin, et naine on minu võõrustaja ning läksin „tere“ ütlema. Nii oligi: naine osutus minu võõrustajaks.
Ta ei rääkinud praktiliselt üldse inglise keelt – nagu mina ei rääkinud praktiliselt üldse prantsuse keelt.
Siiski saime üksteisest piisavalt aru. Oli ju teada, milleks ma tulin. Naine juhatas mu tuppa all maja
keldrikorrusel. Siis näitas ta ära keldrikorrusel eraldi ruumides asuvad WC ning tagasihoidliku dužžiruumi.
Pärisin WiFi kohta; Airbnb lehel oli seda lubatud. Osutades maja paksudele seinadele raputas naine pead:
siin WiFi küll ei levi. Noogutasin ja mõtlesin, et nii hädasti mul ka „levis“ olla vaja pole. (Ei levinud ka minu
oma Super X paketi tasuline WiFi.)

17
Olles veel üle täpsustanud, mida järgmisel hommikul lahkudes toa võtmetega teha (panna mati alla ),
jäin omapead. Astumisest parajalt higisena suundusin esmalt dužži alla. Et valikus olid ainult külm ja veel
külmem vesi, sain pisut karastust. Rõske võitu keldritoas olid õnneks olemas nii kraanikauss kui ka sooja
vee boiler; hädapärane pesu pesemine sai kenasti tehtud ning riided aknaluugile päikese kätte kuivama
riputatud.
Mis puudutab magamisaset, siis see oli vanamoeline sohva, midagi stiilis nagu kunagi ammu mõisa
teenijatüdrukutel olla võis. Linad ja padjapüürid olid küll antud, ent voodi tuli ise teha.
„Ühesõnaga: tagasihoidlik majutus,“ tegin enda jaoks kokkuvõtte. „Samas... Megève’s omaette tuba
vähem kui viiekümne euro eest on hea hind ka...“
2.7 15. juuni, kolmapäev: Megève – Les Contamines-Montjoie
Tagasihoidlik majutus või mitte, olin tõesti hästi maganud ning pisut pärast kaheksat hommikul igati valmis
järgmise matkapäevaga alustama.
Hommikuselt värskena astusin teistkordselt läbi Megève keskuse (all pildil). Nüüd olin targem. Olin
Wikidpedia’st lugenud, et linnake on esimene suusakuurortiks ehitatud asula Alpides.5
Kuurortile olla 20.
sajandi kümnendatel ja kahekümnendatel aastatel nurgakivi pannud ei keegi muu kui kuulus pankurite
perekond Rothschildid! Nüüdki (2022. aasta suvel) olevat tegemist ühega tuntumaist & ägedamaist
suusakuurortitest maailmas, meelispaigaga peamiselt jõukamala rahvale.
5
Viidatud Wikipedia artikkel Megève’st: https://en.wikipedia.org/wiki/Meg%C3%A8ve

18
Megève keskus
Minu planeeritud suund oli Megève tagant mäkke. Õigupoolest tundsin ennast pisut ebakindlana: mingit
tähistatud matkarada Megève’st Les Contamines-Montjoie’sse ei viinud ning mul tuli endal tee leida.
Seejuures paistis Google Maps’is soovitatud rada kahtlasena, antud koos hoiatusega, et tegelikkus ei
pruugi kaardile vastata. (Neid olukordi, kus tegelikkus ei vasta Google Maps’ile, olin juba näinud!) Õnneks
oli ilm pilves ja tänu sellele temperatuurid mõõdukad; vihma ei lubatud. Mis siis ikka: ideaalsed tingimused
tee otsimiseks!
Selgus, et minu kahtlused olid olnud asjatud: mägi oli risti-põiki täis pikitud tähistatud suusaradasid, mida
nüüd suvisel ajal kasutasid rõõmsasti jooksjad, jalutajad ja jalgratturid. Boonusena avanesid suurepärased
vaated alla orgudesse. Peatselt olin väljas suusakülas nimega Saint-Gervais Mont-Blanc. Keskse hoone
seinal asuvalt suurelt kaardilt lugesin muu hulgas välja, et asusin 1,400 meetri kõrgusel.
Järgnes jupi jagu asfalti-kõndi allapoole mööda sinka-sonka kulgevat sõiduteed. Õnneks olid teel laiad
ääred julgeks astumiseks. Mäenõlva tagant ilmus taas nähtavale Mont Blanc’i massiiv, sedakorda osaliselt
pilvedes (all pildil).

19
Näen taas Mont Blanc’i massiivi
Astunud läbi väikeste külakeste La Combe, Les Vincents ja Les Plans, jõudsin peatselt välja Église Saint-
Nicolas de Véroce nimelise kiriku juurde samanimelises asulas Saint-Nicolas de Véroce. Kiriku uks oli lahti,
ent antud hetkel pakkus mulle hoopis rohkem huvi teatud kiriku kõrvalhoone: see, mida tähistatakse
suurte trükitähtedega „WC“. Mnjah, Püha Nicolase asula oli isegi niivõrd külalislahke, et seal oli olemas
vaba juurdepääsuga WiFi! Kiikasin korraks oma „meilikasti“ ning tänasin oma eelmist võõrustajat öömaja
eest Megève’s.
Edasi sain oma päeva sihtpunkti – Les Contamines-Montjoie’sse – astuda juba mööda tähistatud
matkarada. Vahetult enne asulasse sisenemist pidasin ühel vaiksel jõeäärsel pingil väikese pikniku.
Minu seekordne hotell paiknes kesksest asulast vast poolteist kilomeetrit eemal, mõnusas vaikses
kohakeses, mis Google Maps’is kannab nime La Revenaz.
Jõudsin kohale veerand kahe paiku. Proua retseptsioonist valmistus just lahkuma, ei pidanud naasma enne
viit õhtul.
„Vedas ajastusega,“ mõtlesin endale määratud tuppa jõudes. „Oleksin ma vaid pisut hiljem tulnud,
pidanuksin mitu tundi kusagil väljas ootama!“
Teine hea uudis oli WiFi olemasolu; minu broneeringu kinnituses polnud WiFi’t lubatud, ent see oli siiski
olemas! Samas: kes viriseda tahab, see leiab ikka! Võti anti, ent minu toa ukse lukk oli rikkis. Praktikas sest
viimasest lugu polnud; keegi tüütama ei tulnud.

20
3 Auring ümber Mont Blanc’i
Minu ring ümber Mont Blanc’i polnud kavandatud olema päris Tour du Mont Blanc. Selle jaoks olin osalt
liiga mugav, osalt jäin majutuste broneerimisega lihtsalt hiljaks. Samuti soovisin oma tiiru pikkida
vahepeatusi teatud muude tegemiste jaoks. Nii sai ring lühimast võimalikust üksjagu pikem, ent tehniliselt
lihtsam. Ilmastikuolude tõttu pidin ühe lõigu ka bussiga tegema. Jalgsi käidud osa võtab kokku järgmine
kaart.
Minu auring ümber Mont Blanc’i, mis polnud Tour du Mont Blanc
Hiljem jagasin oma teekonna mõttes kolmeks osaks, igaüks viie päeva jagu pikk. Lühikokkuvõtted igast
osast on allpool.
Suvetuur 2022, 16.-20. juuni: Auring ümber Mont Blanc’i, I osa

21
Esimese viie päeva jooksul oma ringist liikusin Les Contamines-Montjoie’st Courmayeur’i järgmisel
marsruudil:
• 16. juuni: Les Contamines-Montjoie – Les Chapieux. See oli jupp päris Tour du Mont Blanc’ist.
• 17. juuni: Les Chapieux – La Rosière. 1,000 meetrit tõusu ja mega-kallid juustuburgerid.
• 18. juuni: La Rosière – La Thuile. Prantsuse/Itaalia piiri ületamine, Väikese St Bernardi kuru (Col du
Petit Saint-Bernard) kaudu.
• 19. juuni: La Thuile – Morgex – Pré-Saint-Didier. Imeilus pühapäevahommik, järsk laskumine ja
mõnusa rõduga hotellituba.
• 20. juuni: Courmayeur ja Val Vény. Mont Blanc’i massiivi külgmine org.
Suvetuur 2022, 21.-25. juuni: Auring ümber Mont Blanc’i, II osa
Nende viie päevaga jõudsin Courmayeur’ist Trient’i, seda niiviisi:
• 21. juuni: Courmayeur – Aosta – Saint-Rhémy-en-Bosses. Bussireis ringkäiguga Aostas.
• 22. juuni: Saint-Rhémy-en-Bosses – Col du Grand-St-Bernard. Suure St Bernardi kuru ja Itaalia/Šveitsi
piiri ületamine.
• 23. juuni: Col du Grand-St-Bernard – Liddes. Tuttavat Via Francigena rada pidi minek, ainult et
vastupidises suunas.
• 24. juuni: Liddes – Champex-Lac. Ilusasse külla & järve äärde täpselt enne vihma. Õhtul ring väikese
järve ümber.
• 25. juuni: Champex-Lac – Trient. See oli jupp päris Tour du Mont Blanc’ist. Nostalgilisi meenutusi:
ülevalt alla vaade Martigny-nimelisele asulale, kuhu oma Via Francigena teel pea viis aastat tagasi
läbimärja ja tuulest piitsutatuna jõudnud olin...
Suvetuur 2022, 26.-30. juuni: Auring ümber Mont Blanc’i, III osa
Selle suve tuuri teise osa viimasel viiel päeval tegin 1.75 otsa „ametlikku“ Tour du Mont Blanc’i rada, olin
paaril päeval lihtsalt turist ning lõpetasin oma auringi ümber Mont Blanc’i:
• 26. juuni: Trient - Chamonix-Mont-Blanc. Minu matk kattus olulises osas ametliku Tour du Mont
Blanc'i rajaga, ent mingist punktist edasi olid mul teine marsruut. Jõudsin oma "Vau, milline tuba!"
läbi kahe korruse ulatuvasse ja neljale inimesele mõeldud puhkuse-aja elamisse.
• 27. juuni: Aiguille du Midi (kaabliautoga Chamonix’ist).
• 28. juuni: Chamonix-Mont-Blanc – Les Houches. Lihtsalt väike jalutuskäik ühest hotellist teise.
• 29. juuni: Parc de Merlet.
• 30. juuni: Les Houches – Les Contamines-Montjoie. See oli jupp päris Tour du Mont Blanc’ist.

22
3.1 16. juuni, neljapäev: Les Contamines-Montjoie – Les Chapieux
Kell näitas 7:40, kui minekule asusin. Tõotas tulla pikk päev, enam kui kakskümmend kilomeetrit astumist,
sh tuhande neljasaja meetri jagu tõuse. Õnneks lubas ilmateade soodsat ilma: osaliselt pilves ning
mõõdukate temperatuuridega.
Esimesed neli-viis kilomeetrit olid tegelikult päris lihtsad: jõe ääres, asulakeste vahelt läbi. Kohe üsna oma
teekonna alguses nägin, et sellel rajal pole ma mitte üksi. Ees kõndis keegi meesterahvas, varsti möödus
üks kiire astumisega paar, Notre-Dame de la Gorge nimelise kiriku juures liitusid veel kaks inimest.
Pärast kirikut hakkasid tõusud pihta. Soojenduseks oli umbes kolmesaja meetri jagu ronimist kiviteel, mis
lõppes kaardile märgitud pildistamise kohaga Pont naturel. Tegemist oli mäslevate veevoogudega.
Peatselt olin väljas esimese uhke peavarju – Chalet-Refuge de Nant Borrat (vt all) – juures. Sinna tekkis
väike rahva kogunemine.
„Kust need inimesed kõik küll järsku välja ilmunud on!“ imestasin.
Chalet-Refuge de Nant Borrat
Nagu kokkulepitult tundus kõik see mees ja naine enam-vähem ühel ajal liikuma hakkavat. Jõudsime
imekaunile suhteliselt lagedale teele. Ees oli mäeahelik valgete lumeviirgudega. Vähe ma teadsin, et mul
tuleb sellest samas tehtud fotol olevast ahelikust (all) üle ronida...

23
Maaliline väli ning ees mäeahelik, mis mul ületada tuli
Suure lageda lõpus vahetult enne tõuse asus järgmine äge varjupaik, Refuge de la Balme. Maja juurest
läks vahetult enne mind teele terve suur grupp inimesi, silmnähtavalt juhendatud tuur. Nad tegid aeg-
ajalt peatusi ning nende grupijuht seletas neile midagi inglise keeles.
Nüüd sellest punktist edasi läks päriselt turnimiseks! Rada oli kivine ning mitte just lihtsasti läbitav. Kohati
oli tee kaetud vesise lumega, mis astudes libedaks osutus. Olid mul ju jalas ka tavalised matkasandaalid ja
mitte jääkassid!
„Tumulus Plan Des Dames. Alt 2043 m,“ lugesin kõrgusemeetreid ühe kivihunniku kõrvalt.
Varsti tuli ületada üks suurem lumeväli ning väikene juga.
Mõningase ronimise järel saabusin järgmisse ära märgitud tippu, kuhu rahvas väikest viisi kogunes: Col du
Bonhomme, 2,329 meetrit. Vaatasin, et seal oli justkui mingi kõnepult. Osutus, et kirjad puldil tähistasid
ümbritsevate tippude nimesid ning kõrguse-meetreid.

24
Col du Bonhomme „kõnepuldi“ juures: kusagilt sealt alt olin just üles roninud...
Ehkki kell näitas juba keskpäeva, otsustasin seal lõunapausi mitte teha. Nimelt oli koht tuultele avatud
ning paigale jäädes hakkas üsna jahe. Astusin edasi.
Osutus, et ronimine polnud veel lõppenud; „magustoit“ alles ootas ees. Ehkki kõrguse-meetreid lisandus
vähe, tuli ületada vee ja lume ja kivide takistus, kus käidav rada praktiliselt puudus. Ma ei olnud seal üksi:
keegi meesterahvas oli koos giidiga ka. Giid oli takistuse juba ületanud, ent mees oli kangesti hädas. Nii
tundsin ennast üsna turvaliselt: küllap oleks aidatud, kui oleks tarvis olnud. Ent polnud abi vaja; võttis küll
jalad väheke nõrgaks, ent sain üle.
Varsti avanes ees org kutsuvalt lihtsate radadega. Kaarti vaadates teadsin, et sinna just liigungi edasi.
Päeva tipp oli tehtud. Kõrguse-meetrid lugesin välja samas asunud Refuge du Col de la Croix du Bonhomme
nimelise järgmise varjupaiga seinalt: 2,443.

25
Vaade Refuge du Col de la Croix du Bonhomme lähistelt: Ahvatlevalt lihtne teekond alla
Seal varjupaiga juures juhtus mul üks väike intsident.
Külastasin nimelt välitualetti ja suutsin sinna luku taha jääda. Mehhaanika oli niisugune, et kui seest ukse
kinni olin saanud, kukkus väljastpoolt riiv ette. Tundus, et ust seestpoolt avada polnud võimalik...
„Sellepärast siis siin oligi see nöör ukse sulgemiseks – mitte kasutada seda metallist jublakat!“ koitis mulle
– Prantsusmaal keeleoskamatule – nüüd riivi asemel kasutamiseks mõeldud nööri otstarve. „Päris nõme
peldikusse kinni jääda!“
Asusin uurima alternatiivseid variante välja pääsemiseks. Aknaauk oli küll piisavalt suur, ent aken ei käinud
lahti. Niisiis ikkagi uks. Virutasin sellele jalaga, ent see jäi kindlalt suletuks. Lõksutasin riiviga ühte ja teist
pidi. Ei midagi. Sõimasin ust... Ei, ma ei läinud peast segi; olin seal läheduses ennist inimesi näinud ja
lootsin, et äkki keegi tuleb mürgli peale vaatama, mis värk on.
Ühekorraga lendas riiv eest ja ma olin vaba! Ma ei teagi, kas keegi aitas väljastpoolt või olin ma ust lihtsalt
piisavalt kõvasti raputanud. Lõpp hea, kõik hea.
Varsti jõudsin päikeselisele murule. Paari teise matkaselli eeskujul pakkisin seal lahti oma väikese pikniku.
Kell oli üks läbi ning pärast kõike tundsin ennast pehmelt öeldes näljasena... Ooh, see oli mõnus paus,
kaunite vaadetega pealekauba!

26
Pikalt polnud enam minna jäänud – vast neli kilomeetrit pigem lihtsat rada pidi allamäge. Vastu tuli eesel
koormatega. Öeldakse, et eesel on rumal loom, ent see konkreetne eesel oli küll tark: jäi seisma ja ootas,
kuni oli veendunud, et temast kitsal teekesel turvaliselt mööda sain. Järgnevaid inimesi märgates pidasin
neid esiotsa nutikateks matkasellideks, kes eeslil endi eest pakke kanda lasksid. Siis mõtlesin uuesti: kuna
osade varjupaikadeni autoga sõidetavaid teesid ei viinud (mis oli iseenesest tervitatav!), oli eesli abi vajalik
isegi nüüd, aastal 2022.
Teel Les Chapieux’i vastu tulnud eesel – tark loom!
Päeva viimane väike seiklus oli lehmadega. Olin kindlalt lähenemas oma tolle-õhtusele majutuskohale
Auberge-Refuge de la Nova’le, kus osutatud rada viis otse läbi karjamaa. Parajasti toimus mingi lehmade
ajamine; kogu kari oli suunatud liikuma ühes kindlas suunas, otse üle minu tee! Otsustasin loomadega
mitte jamama hakata, tegin viisaka ringi. Kui mu jalad seni veel märjaks polnud saanud (olgu, natuke siiski
olid), siis nüüd nad küll said! Vedas veel, et kogemata lehmasita sisse ei astunud.
Varsti paistiski ees minu paradiis tolleks pärastlõunaks, õhtuks ja ööks: Auberge-Refuge de la Nova
(järgmisel pildil). Mnjah, kui mul on valikuid, siis valin privaatse toa. Sedakorda väga valikuid polnud.
Mõistliku raha eest (60 eurot öö) oli võtta vaid voodikoht kümneses toas. Teistest varem saabununa oli
mul privileeg omale ase valida. Okupeerisin voodi pistikupesa lähedal ning sain kõik oma kellad ja telefonid
kenasti laetud, st ühe kella ja ühe telefoni ; sain ka sülearvutis päeva jooksul tehtud video-jupid üheks
videologiks „kokku kleebitud“.

27
Auberge-Refuge de la Nova
WiFi ühendust ei olnud ning restoranis sain maksta vaid sularahas. WC olid nad Pipi-ruumiks nimetanud
.
3.2 17. juuni, reede: Les Chapieux – La Rosière
Nojah, magamine ühistoas oli nagu magamine ühistoas... Õhk hingati ära ning osa inimesi norskasid päris
kõvasti. Ärkasin öö jooksul üsna mitu korda.
Hommikusöögi aeg oli suhteliselt varajane: puhvet oli avatud seitsmest kella kaheksani. Menüü mulle
meeldis: jogurt ja õunapüree, baguette või ja/või moosiga, hommikuhelbed, joogiks kohv või tee.
Poole kaheksa paiku oli õues suurem sagimine (vt all pildil): kes veel sõi, kes juba pakkis asju ja valmistus
teele asumiseks. Ka mina hakkasin vaikselt astuma.

28
Hommikune sagimine Auberge-Refuge de la Nova ees
Minu marsruut oli valdavast osast ülejäänud seltskonnast erinev: pöörasin Mont Blanc’ist kaugemale,
võttes esiotsa suuna Bourg-Saint-Maurice peale.
Päeva esimesed 15 kilomeetrit olid lihtsad: põhiliselt asfalti-kõnd allamäge. Taaskord oli ilm ideaalne,
vähemasti hommikul. Möödusin parkimiskohtadest, kus nii mõnedki inimesed oma haagissuvilatega
peatusid. Vastu tulid jalgratturid; neid mäest üles rühkivaid rattureid muudkui tuli ja tuli... Teised jälle
vuhisesid vabakäigul allamäge.

29
Hommikul teele asudes lehvitasin veel tagasi Les Chapieux’le
Bourg-Saint-Maurice nimelisse asulasse mul tegelikult sisse minna tarvis ei olnud. Otsetee sihtkohta La
Rosière’sse viis läbi Séez’i. Séez’ist edasi algas pidev tõus, tuhat meetrit!
Rada oli hästi märgistatud, ent kohati kiviklibune, osalt puujuurtest läbi põimunud. Päevased
temperatuurid küündisid kolmekümne kraadini. Üheaegselt nii hea kui ka halb uudis oli, et valdav osa
ronimisest kulges läbi metsa. Hea uudis sellepärast, et puud pakkusid varju päikese eest. Halb uudis aga
kimbutama tulnud kärbeste tõttu.
Higistasin, mis ma higistasin, Le Collet’isse 1,792 meetri kõrgusel jõudsin üsna täpselt vastavalt rajaviitadel
näidatud aja indikatsioonidele. Sellega olin „koerast“ üle saanud, jäi vaid „saba“. Viimane läks juba kergelt;
peatselt olingi 1,850 meetri kõrkusel asuvas suusakuurortis La Rosière kohal.
Asula jättis ühe tõelise talveaja suusaparadiisi mulje (all pildil). Nüüd, 17. juunil, oli see päris vaikne. Kõik
suusapoed olid suletud, nagu ka asula ainuke toidupood. Hotellid ja restoranid siiski töötasid – vähemasti
osaliselt.

30
La Rosière suviselt tühi tänav
Mnjah... Guugeldatud info põhjal olin arvestanud, et toidupood on avanud. Selgus, et ei olnud. Nüüd ei
jäänud mul muud üle, kui oma lõuna-, õhtu- ja hommikusöök restoranist varuda... Astusin sisse ühte
suvalisse.
Letis olnud ja mind teenindanud meesterahvas oli väga abivalmis, pakkis mulle kenasti kaasa kõik, mida
vaid soovisin: kaks juustuburgerit, apelsini ja banaani, vett ja mahla. Aga kui arve tuli, siis... Mul vajus
„karp“ lahti:
„Kuidas saab üks burgs maksta kakskümmend eurot?! Burger peaks ju olema üks kõige odavamatest
toitudest üldse. Ei või? Ja ma võtsin neid kaks...“
Mis siis muud, kui burgereid maksimaalselt nautida – ja arendada oma suhtumist rahasse. A la:
„Ära mõtle, et see maksis nii mega paljud. Mõtle, et see raha tuleb sulle kolmekordselt tagasi!“
Tõele au andes olid need burgerid korralikud restorani-burgerid, suured ja päris lihaga. Lisaks tuli kaasa
korralik karbitäis friikaid, millest ma küll suurt ei pea, ent mis siiski toitsid.
Hotellis Le Relais du Petit Saint Bernard oli mul meeldiv puiduse interjööriga tuba koos privaatse
vannitoaga, seda mõõduka 55 euro eest. WiFi oli, ehkki mäed interneti levi aeglustasid – või siis asus
ruuter minust lihtsalt liiga kaugel.

31
3.3 18. juuni, laupäev: La Rosière – La Thuile
Olles hommikul lõpetanud teise juustuburgeriga, sulgesin kell 7:45 oma mõnusa hotellitoa ukse, seda
väljastpoolt. Trepist alla minnes kohtasin sama meest, kes mind eelmisel päeval hotelli sisse oli
registreerinud. Tagastasin talle toavõtme ning vahetasime paar lauset minu rännaku teemal.
Jah, mul oli aeg minna. Aknast välja vaadates olin juba märganud, et selgi päeval oli hr Ilmataat minu
üritust soosimas. Kaardi uurimisest teadsin samuti, et alustuseks on mul 15-minutiline jupp matkarada,
millele järgneb üksjagu asfalti-kõndi. Siis edasi tulevad juba väiksemad rajakesed.
Üsna peatselt olin vaateplatvormil, millel olevalt infotahvlilt (järgmisel fotol) sain lugeda ümberkaudsete
mägede nimesid ja kõrgusi. Samast olid enam kui 1,000 meetrit allpool kenasti näha asulad Bourg-Saint-
Maurice ning Séez. Meenutasin teatud uhkusega, kuidas alles eelmisel päeval sealt alt üles rühkimisega
hakkama olin saanud.
Infotahvel Virage des Arcades, 1,920 m
Vahetult enne seda, kui kaart osutas pööramisele väiksemale teele, peatas keegi möödasõitev vanem
härra auto ning pakkus küüti. Tänasin ja raputasin pead, osutades matkaraja viidale: just selle jaoks ma
tulnud olingi! Tegelikult olin lihtsalt kangekaelselt otsustanud punktist „A“ punkti „B“ omil jalul jõuda, on
siis matkarada või mitte. Juhuslikult oli.

32
Päeva põhiliseks sündmuseks oli Prantsuse-Itaalia piiri ületamine. Veel Prantsuse poole peal Hospice du
Petit Saint-Bernard’i (all pildil) ümbruses oli näha inimesi ringi hulkumas või siis niisama seismas ning
kaasinimestega jutustamas. Päris piiril aga tundus jällegi olevat miski suuremat sorti mootorratturite
kogunemine.
Hospice du Petit Saint-Bernard
Nagu ikka teinekord juhtub omal käel rada planeerides ning seejuures äppe usaldades, õnnestus mul ühel
hetkel ennast võpsikust leida. Kaardi järgi oli justkui käidav rada, ent teeke lihtsalt lõppes järsul nõlva.
„Vaate vaatamiseks vist tulin siia,“ mõtlesin enda ees avanevat vaadet vaadates.
Taamal paistis kaunis org, kuhu järgmiseks suunduma pidin.
La Thuile’sse, minu päeva sihtkohta, polnud pärast kursi korrigeerimist enam pikk maa minna. Astumine
kulges valdavalt allamäge, ehkki kohati vaid vaevu märgatavatel rajakestel. Enne La Thuile’t läbisin veel
Pont Serrand’i, kena kivimajadega Itaalia külakese.
La Thuile (all pildil) ise meeldis mulle esimesest hetkest, mil sinna sisenesin. Tegemist oli järgmise
suurepärase suusakuurortiga. Erinevalt La Rosière’st käis siin aktiivne elu ka suvel. Poed oli valdavalt
avatud, pangaautomaadist sain täiendada oma sularaha varusid ning turismiinfost õnnestus viie euro eest
hankida ümbruskonna matkaradade detailne kaart.

33
La Thuile
Sedakorda läks mul kohaliku meesterahva poolt peetavas toidupoes hästi. Olin seal ainus klient ning ta
tegi kohe juttu, aitas kaupa otsida.
„Finland?“ pakkus ta minu aktsendile viidates.
„Estonia,“ naeratasin vastu ja lisasin, et tema pakkumine läks üsna lähedale.
Ta tegi mulle 15-eurosest arvest ühe euro allahindlust.
„Sest sa oled ilus naine,“ lisas ta.
„Itaallaste komplimendid,“ mõtlesin .
Minu hotellituba oli palaval päeval mõnusalt jahe. Muuhulgas oli olemas ka rõdu, mida kasutasin pesu
kuivatamiseks.
Päeva teekonna pikkuseks kujunes lihtne 19.5 km. Korra sai käidud 2,200 meetri kõrgusel, ent edasi kulges
astumine juba allamäge. La Thuile ise asub 1,450 meetri peal.
3.4 19. juuni, pühapäev: La Thuile – Morgex – Pré-Saint-Didier
Magasin öösel taaskord ülihästi. Siiski olin vastavalt oma plaanile punkti pealt kell 7:30
hommikusöögilauas. Menüü oli tavapärane siinsele kandile, seejuures üsna helde valikuga: juustu, sinki ja
õhukesi lihaviilakaid; kahte sorti kompotti; krõbinaid; jogurtit; baguette saia ja hõrke sarvesaiu, neid

34
prantsuse croissant’e. Hotelli perenaine küsis mult, kas soovin kohvi või teed? Soovisin kohvi piimaga.
Toodi kaks ühesuurust kannu: üks kohvi ja teine vahtu aetud piimaga. Tegelikult olin silmas pidanud ju
vaid piima kohvi „valgendamiseks“, kohvi sisse valatud törtsu .
Peatselt jätsin külalislahke La Thuile seljataha. Esimene asulate-vaheline lühikene teejupikene viis
mõnevõrra kõrgemal paiknevasse Le Thovex’isse. Üksikud vastu tulevad inimesed tervitasid lahkesti:
„Buongiorno.“6
See kõlas sarnaselt prantsuse-keelsele tervitusele bonjour7
, vähemasti minu kõrva jaoks: bonžjorno ja
bonžuur. Pean siinkohal tõdema, et minu keel neid sõnu kohalike moodi välja hääldama ei paindunud.
Asulatele järgnes kolm kilomeetrit astumist mööda käänulist asfalteed, mis sisaldas paari-kolmesaja
meetri jagu tõusu.
Mahajäetud mulje jätnud tillukese Petosan’i tagant sain pöörata matkarajale. Mu kell näitas numbreid
9:17. Õhk oli väga värske ning täis linnulaulu. Avanesid suurepärased vaated valgele mäemassiivile ning
kaugel all orus paistvatele asulatele. (Vt all.)
„Just selline peabki üks pühapäeva hommik olema!“ mõtlesin rahulolevalt edasi jalutades.
Ainult ühe asjaga tuli ettevaatlik olla: kui korraks koti õlgade puhkamiseks seljast võtsin ning maha panin,
pidin vaatama, et see mitte järsust nõlvast alla ei veereks. See oleks päris halb olnud...
6
”Tere hommikust” itaalia keeles
7
”Tere” prantsuse keeles

35
Maaliline vaade matkarajalt pärast Petosan’i
Matkapäeva lõpuks pidin alla asulatesse välja jõudma. See tähendas, et mingi koha pealt tuli hakata
laskuma ning järsult laskuma. Minek oli paras väljakutse, lisaks kõigele muule libeda-võitu ka. Kohati
kaalusin, kas poleks mitte lihtsam tagumiku peal alla liuelda. Ok, see oli muidugi nali ja mitte tõsine plaan.
Kuidagi ma selle mega-ukerdamise ikkagi tehtud sain ja alla Dora Baltea nimelise jõe äärde välja jõudsin.
Jõgi oli kiire vooluga. Mööduvatel parvetajatel (rafting) näis mässavais vetes õite lõbus olema!
Nüüd oli mul valida: kas võtta suund otse oma sihtkohale Pré-Saint-Didier’ile või külastada esmalt
Morgex’it. Otsustasin viimase variandi kasuks. Esiteks olin veel suhteliselt vähe kõndinud, oma Suunto
kella järgi vaid üksteist kilomeetrit. Teiseks asus Morgex’is normaalne toidupood, mis oli avatud ka
pühapäeval.
Linnake oli sõbralik. Ostud said kenasti tehtud ning peatselt suundusin oma moonakotiga Pré-Saint-
Didier’i poole.
Hea jupi varjulisest jalutuskäigust täitis mingi temaatiline rada. Ühes punktis oli itaalia stiilis poku-rahvas
(pildil), järgmises seene-pere, siis lilled... Infokirjad olid vaid itaalia keeles; nii ei saanud ma raja ideest aru,
ent sellest polnud lugu.

36
Itaalia stiilis pokuperekond
Viimane lühike ots Pré-Saint-Didier’isse oli taas sõiduteed mööda. Õnneks oli selle ääres olemas
jalutusrada. Minu võõrastemaja asus pisut eemal, Champex’ist edasi Courmayeur’i suunas –
Palleusieux’is. Üsna täpselt check-in’i ajaks kell 13:30 jõudsin kohale. Päeva teekonnaks oli kujunenud
mõõdukas 22.35 kilomeetrit.
Ülevaatusel tundus tuba hea hinna ja kvaliteedi suhtega antud piirkonnas: 45 euro eest oli kõik minu jaoks
vajalik olemas. Boonuseks oli suurepärase mägede vaatega rõdu, kuhu sai tšillimiseks asetada lebotooli.
Samuti nautisin kiiret WiFi ühendust.
Ühekorraga sain arvutilt hoiatava teate: aku hakkab tühjaks saama, ainult 6% jäänud! Avastasin, et seina
seest ei tulnud voolu! Vaatasin toas otsivalt ringi. Seinas oli igasugu lüliteid. Katsetasin erinevaid
kombinatsioone, ise juba kergelt paanikas: mis siis, kui elektrit polegi? Kus ma oma telefoni akut laen?
Õnneks õige kombinatsioon leidus ning vool saabus. Nentisin moodsa tsivilisatsiooni hüvede tähtsust:
kohe oli ebamugav, kui miskit puudu.

37
3.5 20. juuni, esmaspäev: Courmayeur ja Val Vény
Et minu hommikusest hotellist järgmisse Courmayeur’s oli koos poekülastusega vaid neli kilomeetrit,
otsustasin käia ja ära vaadata lähedal asuva Mont Blanc’i massiivi külgmise oru Val Vény.
Esmalt tuli astuda läbi Courmayeur’i ja selle keskuse. Asula jättis mulle „turistika“ mulje. Näha oli rohkesti
seljakottidega vastutulijaid. Muljetavaldav oli mägede müür tagaplaanil (vt pilti all).
Mägede müür Courmayeur’i taga
Olin eksinud, kui olin arvanud, et Val Vény vaatekohta saan astuda mööda väikest jõe-äärset matkarada.
Alustuseks tuli teha päris hea mitu kilomeetrit asfalti-kõndi mõõdukalt üles mäkke. Seejuures oli tee pigem
tiheda liiklusega ning minu üllatuseks sõitsid sealt isegi bussid.
Notre Dame de Guérison’i nimelise pühamu juurest sain lähivaate Mont Blanc’ile (järgmisel fotol). Ma
polnud kindel, milline see päris õige tipp oli või ka seda üldse paistiski, ent võimas paistis see massiiv
igatahes!

38
Vaade Mont Blanc’ile Notre Dame de Guérison’i nimelise pühamu juurest
Varsti selgus ka põhjus, miks tee peal nii palju autosid liikus ning rohkesti seljakottidega matkajaid ja
muidu jalutajaid vastu tuli: seal taga olid mitmed suured kämpingud! Paaris kämpingus jäid silma isegi
avatud minimarketid.
Jalutasin teise kämpinguni, kuhu olin kavandanud tagasipööramise koha. Nii pikalt, kui seda oli, astusin
nüüd mööda mõnusat jõe-äärset rajakest. Jõgi mässas kõvasti – voolas ta ju päris tugevalt allamäge!
Niisugune siis oli Val Vény:

39
Val Vény
Tagasi Courmayeur’is, külastasin toidupoodi ning uurisin bussiaegu järgmisel päeval Aosta kaudu Saint-
Rhémy-en-Bosses’i jõudmiseks. Oleksin küll eelistanud jalgsi minna, ent ilmaennustust arvestades polnud
mõistlik üksi „sussidega“ ligi kolme kilomeetrist mäge ületama hakata.
3.6 21. juuni, teisipäev: „Teleporteerumine“ Aosta kaudu Saint-Rhémy-en-Bosses’i
Hommikul kell 7:40 olin valmis mind Aostasse viivale bussile ronima. Pilk taevasse näitas, et valik bussi
kasuks oli olnud õige: taevas oli täitunud ähvardavate pilvedega.
Kolmveerand üheksa paiku jõudsin kenasti Aostasse. Ehkki üldiselt maskikohustust polnud, oli seda bussis
ikkagi kanda tulnud. Nüüd oli meeldiv see eest ära võtta ja värsket õhku hingata. Oli hakanud kergelt
sadama, ent ilm püsis soe. Kavatsesin väikest linnaringi; mõtlesin, et „jooksen“ läbi põhilised
vaatamisväärsused. Enam-vähem alloleval kaardil kujundatud tiiru ma ka tegin. Lisaks käisin keskväljakul.

40
Kavandatud Aosta ringkäik, mille ka üsna selliselt läbisin
Aosta oli mul väikest viisi nostalgia-koht: olin siin 2017. aasta 20. septembril lõpetanud oma Via Francigena
rännaku esimese osa ning 2018. aasta 14. märtsil alustanud sama rännaku teise osaga. Lõpu ja alguse
punktiks oli olnud seesama all näidatud Augustuse Kaar.

41
Augustuse Kaar – nostalgia koht
Üks missioon oli mul Aostas veel: varuda toidukraami lõunaks, õhtuks ning osalt ka paariks järgmiseks
päevaks ette. Nimelt ei olnud ma päris kindel, millal üle mägede järgmisse toidupoodi jõuan... Saint-
Rhémy-en-Bosses’is kauplusi minu teada polnud, Col du Grand-St-Bernard’is samuti mitte ning Liddes’i
oma pidi minu sinna jõudmise päeval suletud olema...
Keskpäeval sõidutas järgmine buss mind kohta nimega Bosses. Mul oli väheke veider seda piletit küsida,
sest Bosses hääldus nagu „boss“, ehkki kohalike jaoks sel sõnal ilmselt peale kohanime muud tähendus
polnud.
Veetsin meeldiva pärastlõuna hotellis nimega Hotel Des Alpes. Miskipärast anti mulle tuba, mis sobinuks
ka puuetega inimesele. Ma ei teadnudki, et selliseid ka oli!
Ehkki minu hotelli saabudes oli ilm enam-vähem ilus olnud, mühises paar tundi hiljem akna taga korralik
tuul. Ja ma olin „vaid“ 1,519 meetri kõrgusel. Kujutasin ette, milline võis ilm olla pea kaks korda kõrgemal.
Raske oli see valik jalgsi astumisest loobuda olnud, justkui allaandmine või nii, ent ilmselt ikkagi õige.

42
3.7 22. juuni, kolmapäev: Saint-Rhémy-en-Bosses – Col du Grand-St-Bernard
Hotelli hommikusöök pidi algama kell kaheksa, ent mul sai uni varem otsa. Olin nimelt eelmise päeva
pärastlõunal paar lisatundi maganud. Mõtlesin, et lähen alla uurima: äkki antakse miskit hamba alla juba
kohe.
Alumise korruse restoran oli täiesti tühi ja pime. Samas kuulsin kusagilt ülalt mingit toimetamist. Selguski,
et asju seati valmis korrus kõrgemal; seal asus teine suur restoran. Kui kohale jõudsin, lubas söögitoas
toimetav vanem meesterahvas mul kohe lahkesti lauda istuda. Küsis veel, kas ma räägin inglise, prantsuse
või itaalia keelt; tema oleks osanud minuga kõigis neis keeltes suhelda. Vastasin, et inglise.
Siis ta uuris mu edasiste päevaplaanide kohta. Vastasin, et sihiks on Suur St Bernardi kuru ehk – Col du
Grand-St-Bernard.
„Kahjuks ilm on täna vihmane,“ nentis ta.
„Järjest on olnud palju ilusaid päevi – vahel peab sadama ka,“ vastasin optimistlikult.
Ta pakkus, et võib mu autoga bussipeatusse viia; sinna minu sihtkohta oli Bosses’ist võimalik ka bussiga
sõita. Vastasin, et eelistan siiski jalgsi minna.
Pärast tõhusat hommikueinet – valik oli tõesti hea ning sisaldas muuhulgas ka kahte sorti kooki – panin
omale vihmaürbi selga ning asusin minekule.
Kavandatud päevane matk oli lühike, kümne kilomeetri ümber. See-eest tõusumeetreid jagus üle
üheksasaja. Praktiliselt terve tee sain astuda Via Francigena kaardi järgi. Kui 2017. aastal palverännaku ajal
ülevalt alla olin tulnud, ei võimaldanud lumi mul õiget matkarada mööda käia; märke polnud näha ja ma
pidin astuma asfaltteed mööda. Nüüd sai see viga parandatud.
Mingil hetkel jäi vihm järele. Sain täitsa rahulikult ronida. Kusagil paarituhande meetri peal tulid kolm
inimest astudes vastu. Ka nemad olid võtnud vaevaks selle ilmaga välja tulla. Hiljem, üsna Suure St
Bernardi kuru lähedal kohtasin veel ühte meest. Eemal teel nägin bussi üles mäkke „ronimas“.
Üleval läks olemine päris uduseks ja vesiseks ära. Marssisin otse suurde pilve. Siiski jõudsin kenasti
sihtkohta kohale. Tundsin ära tuttava hotelli, Hotel Italia, kus eelmisel korral peatunud olin. Samuti tulid
tuttavad ette selle ees asuvad suveniiride-putkad. Neljast vaid üks oli avatud.
Astusin pikemata üle Itaalia-Šveitsi piiri, Šveitsi poolele. Infokirjad teadustasid kõrgust 2,473 meetrit.
Bernard... Selleks vist kasutati kõikjal sümbolitena bernhardiini-koeri. Vaatasin üle järve tagasi Hotel
Italia’le ning jäädvustasin hetke oma kaameraga (vt all).

43
Vaade Šveitsi poolelt tagasi Hotel Italia’le, otse ees lac du Grand Saint-Bernard
Ehkki ilm oli, nagu ta oli, oli sinnasamasse pargitud rohkesti autosid ning suveniiri-kauplustes ja
söögikohtades tundus äri õitsevat.
Vaadanud väheke ringi, tundsin, et hakkas jahe. Olin ju ikkagi päris märg! Mõtlesin, et üritan hoolimata
varasest kellaajast (polnud veel keskpäevgi!) siiski hotellituppa sisse saada. Natuke oli retseptsioonis
istuva meesterahvaga seletamist, ent mul vedas: minu tuba oli juba valmis! Positiivse üllatusena leidsin
eest korraliku WiFi ühenduse – seda polnud broneeringu kinnituses lubatud. Nii sain ülejäänud osa
päevast mõnusasti arvutis nokerdada ning kui uni mingil hetkel peale tuli, siis lihtsalt suures ja laias voodis
silma looja lasta.
3.8 23. juuni, neljapäev: Col du Grand-St-Bernard – Liddes
Hommikusöögi-saalis olid sedakorda pikad lauad. Istusin ühe laua otsa äärde ning minu ümber tekkis keegi
vanematest inimestest seltskond. Vaatasin kummuli kaussi enda ees ning mõtlesin, et ju tuuakse varsti
putru või maisihelbeid. Laual ei paistnud midagi, mille jaoks seda kaussi kasutada. Olid vaid kohvikannud,
leiva- või sepikulaadne toode ning või ja moos.
Märkasin üllatusega, et inimesed hakkasid oma kaussidesse kohvi sisse valama!
„Soovid ka kohvi?“ pakkus minu vastu istuma sattunud härra lahkesti.
„Sooviks, aga ma olen harjunud kohvi kruusist või tassist jooma...“ vastasin kergelt segaduses.

44
„Prantslased teevad nii,“ seletas härra kohvi kaussi valamist.
„Naljakas,“ mõtlesin hämmastusega. „Olen enda arvates üsna palju prantsuse hotellides ja
võõrastemajades hommikust söönud, ent pole märganud.“
Aga ma ei hakanud pärima. Võib-olla Šveitsi prantslased teevad nii või oli mulle kui silmnähtavalt
keeleoskamatule turistile lihtsalt alati tass antud. Igatahes lubasin nüüd härral omale ka kohvi kaussi
valada ning rüüpasin siis selle servast.
Härra, kes osutus kanadalaseks, osutus ka üsna jutukaks. Ta ütles, et on naisega Via Francigena rännakut
tegemas. Nüüd oli meil ühine jututeema. See ammendatud, päris ta, kust ma tulen, ja kuulis et Eestist.
Teda huvitas, kuidas eestlased Ukraina sõjasse suhtuvad? Ja kas meie, eestlased, ei karda Venemaa
rünnakut oma riigile? Vastasin, et aitame ukrainlasi, kuidas saame – võitlevad nad ju meie ja Euroopa ja
demokraatia eest. Vestlesime ka eestlastest Kanadas ning eestlaste kogukonnast Torontos.
Süüa rohkem ei toodudki: kogu menüü koosneski vaid sepikust, võist, moosist ja kohvist. Samas: hea, et
sedagi anti seal üleval mäe otsas!
Kui pisut enne poolt kaheksat hotelli uksest välja astusin, võttis mind vastu päikeseline ilm ning peaaegu,
et selge taevas. Erinevus võrreldes möödunud päevaga oli dramaatiline!
„Nii muutlik on mägedes ilm,“ mõtlesin kaameraga täpselt seda sama vaadet pildistades, millest eelmisel
päeval saabudes hoopis teistsuguse pildi olin saanud. (Vt järgmist fotot ja võrdle eelmisega.)
Vaade üle lac du Grand Saint-Bernard’i järgmisel hommikul

45
Siis seadsin sammud matkateele. Ka sellel päeval oli kavas käia mööda Via Francigena teed, läbi Bourg-
Saint-Pierre Liddes’esse. Rada tuli tuttav ette küll! Tundsin ära isegi hotelli, kus 2017. aasta septembris
peatunud olin: Au Bivouac de Napoléon et Spa. Mulle oli sealt pehme Šveitsi lipuvärvides suveniirkoerake
kaasa antud...
Esiotsa oli üksjagu allamäge turnimist. Need alguse viis-kuus kilomeetrit kulgesid pigem aeglaselt. Ühe
koha peal tuli läbi minna suurte mustade lehmade ja pullide karjast. See oli natukene hirmus: üks pull
laiutas otse raja peal! Mind tulemas nähes kergitas ta ennast püsti.
„Võõras loom, mine tea, mis ta peas toimub,“ mõtlesin kahtlustavalt.
Väliselt jäin rahulikuks, ei teinud neist väljagi; loomad siis olid ka rahulikud. Pull andis mulle viisakalt teed.
Näis, et Bourg-Saint-Pierre’s oli miski üritus algamas. Ühele mäest alla kulgevale tänavale ehitati veeliugu
/ liurada veega allalaskmiseks. Tänavale olid pandud kõlarid ning muusika mängis. Mingid inimesed olid
seal toimetamas, CocaCola kaste välja sättimas ja nii. Ma ei jäänud pikalt vahtima, vaid astusin Liddes’i
suunas edasi.
Järgmine jupp teest oli nüüd eelmisega võrreldes oluliselt lihtsam ja lühem. Vahepeal sai peatutud ning
jalgraja äärest maasikaid suhu korjatud.
Kella ühe paiku olin Liddes’is kohal. Toidupood oli ootuspäraselt suletud. Olin välja uurinud, et ühele
tänavale oli kohalik juustu-ettevõtja välja pandud 24/7 töötava automaadi. Vähemasti juustu sai!
Automaat andis lisaks juustule ka kahte erinevat sorti mahla, vett ning üht-teist snäkke. Muu toidumoon
pidi kas endal seljakotiga kaasas olema või siis tuli loota söögikohtadele.
Sain oma hotellituppa igasuguste küsimuste ja kommentaarideta kohe sisse, ehkki ametlik check-in algas
alles kella neljast pärastlõunal.
Pärastlõunal oli mul väheke ümberbroneerimist teha. Nimelt oli üks kodumajutaja Les Contamines-
Montjoie’s ootamatult lagedale tulnud nõudmistega, et mul peaksid oma linad kaasas olema ning et ma
peaksin pärast tema korteri perfektsesse korda jätma. Mingeid linu ma loomulikult kaasas ei tassinud ning
puhkuse ajal koristamise mõte mind samuti ei vaimustanud. Niisiis tühistasin broneeringu; õnneks sain
seda tasuta teha. Õnneks leidsin ka samast hinnaklassist sobivama alternatiivi ühes hotellis.
3.9 24. juuni, reede: Liddes – Champex-Lac
Ilmaennustuse järgi pidi hommikul kella kümnest alates vihma sadama hakkama ning keskpäevast lausa
äikest tulema. Otsustasin päevaga varakult pihta hakata, et veel kuiva nahaga olulise osa teest käidud
saada. Hea uudis oli, et hommikusööki pidi pakutama juba alates seitsmest. See sobis suurepäraselt!
Nii oligi punkti pealt kell seitse üks näljane inimene allkorrusel hotelli restorani ukse taga. Osutus nii, et
retseptsioonis polnud hingelistki ning ka restoran oli tühi ja pime. Kiikasin sisse kõrvalruumi, sest võib-olla
asus hommikusöögisaal mujal. Eks sa kae: kõrvalruumis oligi laud kaetud (all pildil). Ühele. Toidunõude
kõrvale oli asetatud kaks sepiku/saia laadset toodet, kohvivesi koos lahustuva kohvi pulbriga ootas veega
täidetud veekeedukannu kõrval ning külmikus leidus marmelaadi ja apelsinimahla.

46
Laud ühele. Oli see ikka mulle?
„Ju siis on iseteenindus,“ järeldasin ning lülitasin kannu sisse.
Olin juba söömisega poole peale jõudnud, kui kuulsin retseptsiooni ja restorani suunast askeldamist. Keegi
meesterahvas pistis nina ukse vahelt sisse. Mind nähes ta tervitas ja kadus. Uups... Võib-olla oli see laud
hoopis talle kaetud?
Sõin rahulikult oma eine lõpuni ning läksin toa võtit ära andma. Nägin, et nüüd olid mõned inimesed
restorani poole peal hommikust söömas. Menüü oli neil täpselt sama, mis minulgi oma privaatsuses olnud
oli. Maksin hotelliarve ning andsin võtme ära. Keegi ei mu iseteenindusliku hommikusöögi kohta midagi
ei öelnud. Jäigi mõistatuseks, kelle jaoks need asjad sinna eraldi ruumi valmis olid pandud.
Hakkasin astuma. Esimesed seitse kilomeetrit kuni peaaegu Orsières’ini välja jätkasin Via Francigena teel.
Minek oli valdavalt lihtne ning allamäge, paari ronimise kohaga. Aeg-ajalt peatusin, et pista suhu mõni
metsmaasikas.
Orsières’e kohalt hakkasid matkaradade viidad juba Champex-Lac’i, minu päeva sihtkoha, suunas
osutama. Läbi tuli minna paarist tillukesest asulast: Som-la-Proz ning Prassurny. Tundsin paari
vihmapiisakest langemas ning panin kotile vihmakatte. Edasi algas astumine ülesmäge. Ühe teeääres kivi
peal oli möödujaid jälgimas vahva seene-emand (vt pilti all). Kust ma teadsin, et ta oli emand ja mitte
isand? Tal oli ridikül.

47
Seene-emand ridiküliga
Järgnev kuuesaja-meetrine lõik kujutas endast korralikku tõusu 30-kraadise nurga all. Samas oli maa
piisavalt lühike, et päriselt raskeks minna ei jõudnudki. Varsti teatas silt, et olingi Champex-Lac’i välja
jõudnud.
Natuke maad edasi paistsidki kätte maalilise asukohaga järv ning „turistikas“ asula selle ümber (järgmisel
pildil). Katsusin käega järve vett; see tundus külm. Astusin edasi.

48
Champex-Lac
„Turistikatel“ kohtadel on kahtlemata omad plussid. Üle mõne aja – üle mõne päeva, mis tundusid
pikematena, kui need tegelikult olid – oli tore siit korralik toidupood eest leida! Toiduvarud mu seljakotis
olid selleks ajaks üsnagi ammendatud...
Ostud tehtud, istusin järve-äärsele pingile nö aega parajaks tegema. Hotelli minna oli kella järgi kaugelt
liiga vara. Kaua ma seal istuda ei saanud, sadama hakkas. Suundusin siis ikkagi otse hotelli ning minu
heameeleks oli mulle määratud tuba juba valmis uut külalist vastu võtma.
Terve ülejäänud pärastlõuna sadas. Tegelesin tubaste asjadega, nautisin oma ilusa ja mitte just odava
hotelli mõnusid täie raha eest.
Vastu õhtut jäi vihm järele ning mul õnnestus enam-vähem hea ilmaga teha ring ümber Champex’i järve.
See polnud pikk, vast 1.8 kilomeetrit. Nautisin järvevee peegeldusi (nt need, all pildil) ning lugesin päeva
igati kordaläinuks.

49
Peegeldused Champex’i järvelt
3.10 25. juuni, laupäev: Champex-Lac – Trient
Taas ärkasin varakult ning olin poole kaheksa paiku hommikul juba valmis teele asuma. Hotelli
hommikusöögilaud oli olnud kaetud juba seitsmeks ning valik oli olnud hea; sinna juurde oli kuulunud
meeldiv ning mitte pealetükkiv teenindus. Päev tõotas tulle päikesepaisteline, mõõdukate
temperatuuridega. Ees ootas 16-kilomeetri pikkune lõik Tour du Mont Blanc’i matkarajalt.
Üsna kiiresti näitas minu telefoni laetud Tour du Mont Blanc’i raja kaart võpsikusse pööramist. Korraks
tekkis tunne, nagu olnuksin eksinud orienteeruja. Siis jõudsin järgmise kruusatee peale välja. Õige pea
möödusin korraks peatunud noorte inimeste kambast. Nad sättisid parajasti ilusate vaadete
pildistamiseks ja/või oma video-blogi jaoks kaamerat üles.
Nelja-viie kilomeetri pigem tasase maa astumise järel jõudsin Plan de l’Au nimelise öömaja/söögikohani.
Just minu ees väljus sealt grupp matkajaid – võrdlemisi suur lõdvalt organiseeritud rühm. Kuni tõsisemate
tõusude alguseni marssisid nad minu ees kenasti koos, hiljem jätkas igaüks omas tempos. Ühe vaadetega
oja ületamise koha juures enamik inimesi peatusid ning hakkasid pildistama. Mina siis ka peatusin... Et
pildistada pildistajaid (vt all).

50
Pildistamise peatus Tour du Mont Blanc’i lõigul Champex-Lac’ist Trient’isse
Lühikesele pausile järgnes suurem turnimine mööda kivist rada ülespoole. Eesolevat mägede-müüri
vaadates mõtisklesin endamisi, et huvitav: kas mul tuleb sealt kusagilt nüüd üle ronima hakata või saab
ümbert ka? Rahvamass hajus laiali: osa inimesi liikusid kiiremini, teised jäid kaugemale maha.
Õige pea olin aeglaselt ent järjekindlalt edasi rühkides kogu grupist möödunud. Rada juhtis mind natuke
ümber mäe, ent põhiliselt ikkagi üle. Vastu tuli jooksusammul sportlasi, matkakepid kaenlas.
„Bonjour,“ vahetasime kõigiga tervituse.
Tugeva seitsmesaja meetri tõusu järel jõudsin välja ilusale rohelisele mäeveerule. Nüüd oli hea pikki seda
serva astuda, imetleda vaateid kusagil sügaval all paistvale Martigny asulale (järgmisel pildil) ning
meenutada, kuidas oma 2017. aasta Via Francigena rännaku ajal läbimärja ja tuulest piitsutatuna
sinnasamasse Martigny’sse jõudnud olin... Vaatasin ka seljataha ning nautisin võrratuid vaateid.

51
Martigny kohal
Kuni ma seal pildistasin ja meenutasin ja suu lahti vahtisin, jõudis mulle järele keegi tõmmu prillide ja
valgete pükstega noormees. Jäi ainult imestada, kuidas tal neid pükse pärast mitmetest ojadest ning
poriaukudest läbitulemist nii valgena hoida oli õnnestunud.
„Kas see seal on Martigny?“ küsis ta all olevale asulale osutades inglise keeles.
„Ma arvan küll,“ vastasin õlgu kehitades.
Ta seletas, et peab järgmisel päeval sinna minema – ning sealt siis rongile. Naljatades soovitasin tal otse
mäest alla minna. Seda ta siiski tegema ei hakanud. Astusime mõnda aega koos edasi, kuni jõudsime
justkui täiesti suvalises kohas asuva söögikohani nimega Bovine. Ta jäi sinna vähe pikemaks peatuma.
Järgnes vast sada meetrit tõusu pigem lihtsat rada pidi, siis algas laskumine teiselt poolt mäge alla. Vastu
tuli nii jooksjaid kui laupäeva-turiste.
Enne Trient’it oli üks kämpingukoht (Camping de l’Arpille), samas juures hotell ning miski turisti-nänni
müüv putka. Lootsin putkast pudeli vett osta, ent see osutus suletuks. Sellest polnud midagi; varsti pidin
nii-ehk-naa sihtkohta kohale jõudma.
Sain vaadata veel maalilisi vaateid mägedele ja lumele, kõndida järsu mäeservale ehitatud raudvõrest
teekesel... Varsti hakkasidki paistma Trient’i majad (pildil). Tegemist oli päris väikese asulaga, ent juba
eemalt oli näha suur kirik.

52
Trient
Jalutasin pisut asulas ringi. Teadsin juba eelmise pärastlõuna guugeldamisest, et toidupoodi seal pole.
Kaardile oli märgitud üks kohvik, ent näidatud koha peal asusid vaid mingid ehitusmeeste putkad. Nii
polnud mul teha muud, kui suunduda oma Auberge du Mont Blanc’i nimelisse majutuskohta. Teadsin, et
seal oli olemas ka oma kohvik-baar-restoran.
Küsisin parajasti seal kohvik-baar-restoranis koristavalt meesterahvalt pooleliitrise pudeli vett. Ehkki
söögikoht polnud antud hetkel avatud, müüs ta selle mulle lahkesti.
„Vee kohta mitte just odav,“ nentisin, nähes oma krediitkaardilt kolme ja poolt eurot maha minemas.
Tänasin ennast mõttes, et olin päeva toidumoona seljas kaasa vedanud. Pärisin siis check-in’i kohta.
„Pooleteise tunni pärast,“ teatas ta resoluutselt.
Varem polevat võimalik.
Ma siis „parkisin“ sinnasamasse ühe laua taha. Keegi vanem prillidega meesterahvas juba toimetas seal
oma läpaka taga. Ma siis otsisin oma läpaka ka kotist välja ja tegin ennast asjalikuks.
Määratud ajal ilmus retseptsiooni keegi naisterahvas, kes mind lahkesti tuppa juhatas. Tegemist oli
võrdlemisi tagasihoidliku majutusega. WiFi tuppa ei levinud; kahese voodi üks pool oli katki, nii et
efektiivselt oli see kasutatav vaid ühe inimese jaoks; WC ja vannituba olid ühised. Samas Šveitsi
standardite järgi maksin selle öömaja eest pigem vähe ka: 62 eurot.

53
Vannitoas kraanikausi kohal oli üks hea mõte:
„Whatever you decide to do, make sure it makes you happy!“
„Mida iganes sa ka teha otsustad, hoolitse selle eest, et see midagi teeks sind õnnelikuks!“ tõlkisin. „Nii
õige...“
3.11 26. juuni, pühapäev: Trient – Chamonix-Mont-Blanc
Hommik algas taaskord üldise sebimisega. Auberge du Mont Blanc oli üks neist öömajadest, kus peatus
rohkesti matkaselle. Maja ärkas varakult, hommikusööki serveeriti juba 6:30-st. Esimesed inimesed, sh
mina, asusid teele paar minutit enne veerand kaheksat. Soov oli veel hommikuses jaheduses raja esimesse
kolmandikku jäävad suuremad tõusud ära teha. Jah, ka sel päeval järgisin kuni Montroc’i asulani teisel
pool mäge ametlikku Tour du Mont Blanc’i rada.
Varsti möödusin Refuge Le Peuty’st Trient’i teises servas. Siit lisandus matkarajale veel rahvast. Osad näod
tulid eelmisest päevast juba tuttavad ette.
Pärast esimest sadat – kahtsadat meetrit tõusu läks „soojendusdress“ ehk pusa seljast maha. Ees ootas
tõus umbes 1,400 meetri pealt ligi 2,200 meetri peale.
„Aeglaselt, aga kindlalt,“ võtsin oma mantraks ning asusin esiotsa metsast mägirada pidi ronima.
Neljane grupp noori kiirustas minust mööda. Teisele poole mäge jõudsin neist päeva lõpuks siiski varem
, ent ärgem kiirustagem ajast ette.
Juba pisut enam kui neljasaja meetri tõusu järel sai hakata nautima vaateid kaugele alla orgu maha jäänud
Trient’ile. Veel paarsada meetrit ülespoole jõudnud, olin suuremast metsast väljas. Eespool, mõnevõrra
kõrgemal terendas kutsuv majake, mille kaardi järgi teadsin olema Chalet du Col de Balme. Oh, mulje oli
petlik: see majake polnud üldse nii lähedal! Enne tuli veel üksjagu kivisel rajakesel turnida!
Heitsin järgmise pilgu selja taha, alla Trient’i suunas. See paistis kätte just nii, nagu näha järgmisel fotol.

54
Sealt alt „august“ Trient’ist ronisin hommiku esimestel tundidel üles
Siis juba oli eemalt nähtud majake „käega katsuda“ (vt all pildil). Taustal paistsid ka lumised mäetipud. See
oli Šveitsi-Prantsuse piir ning ühtlasi kõrgeim punkt minu käesoleva päeva teekonnal.

55
Majake Šveitsi-Prantsuse piiril: Chalet du Col de Balme, kõrgus 2,191 meetrit
Majakeses oli tekkinud suurem rahvakogunemine. Seal pakuti süüa. Kiikasin ka korraks sisse, ent suuremat
toppama ei jäänud. Minul oli oma matkapäeva menüü seljakotis kaasas ning tavatsesin seda tarbida käigu
pealt.
Teisel pool mäenõlva nägin juba järgmist orgu, kuhu nüüd laskuma hakkasin. See oli lausa lust, väga ilus!
(Vt järgmist pilti.) Siit ülevalt paistis isegi Chamonix kätte, ehkki päris kaugel ja päris väikesena.

56
Šveitsimaal tõusud tehtud, nüüd Prantsusmaal alla Chamonix’i suunas
Vastu hakkasid tulema inimesed teiselt poolt. Nemad ronisid nüüd Prantsuse poole pealt üles. Enamik
tundusid olevat pühapäeva-matkajad, väikeste seljakotikestega. Olid ka mõned jooksjad.
Nii jõudsingi üle mäe, teisele poole orgu: juba astusingi Lest Tour’i nimelise asula tänavatel! Siis Montroc,
siis Argentière. Argentière’s külastasin toidupoodi. Nimelt asus minu järgmine peatuspaik Chamonix’i
keskse asula ees ning olin varem kaardilt välja vaadanud, et seal läheduses avatud toidupoodi polnud. Olin
ka välja vaadanud, et ehkki toidukotiga tuli mul jalutada pea kuus kilomeetrit, oli tee valdavalt lihtne ning
allamäge.
Sain omajagu higistada. Vahepeal peatusin kusagil pingil hinge tõmbamiseks ja väikeseks snäki-pausiks.
Oli mul ju hotelli check-in’i alguseni laialt aega ka.
Hotelli jõudsin poole kahe paiku, poolteist tundi enne check-in aega. Keegi noor mees ootas seal ees.
„Kas sa oled Brasiiliast?“ oli mind nähes üks tema esimesi küsimusi.
Hakkasin naerma, sest brasiillasega ma küll kohe kindlasti ei sarnane, ei välimuselt ega olemiselt:
„Ei ole. Miks sa seda arvad?“
Ta osutas mu hispaaniakeelsete kirjadega toidukotile.
„See on Gran Canaria’lt,“ seletasin.

57
Seadsin ennast hotelli mugavas eesruumis sisse ning asusin päeva piltidega jändama. Aeg möödus kiiresti
ning varsti kutsutigi tuppa registreeruma.
„Vau, milline tuba!“ olin sisse astudes vaimustatud.
See polnud mitte ainult tuba, see oli läbi kahe korruse ulatuv neljale inimesele mõeldud puhkuse-aja
elamine!
Minu elamine Chamonix-Mont-Blanc’is hotellis „Eden“
3.12 27. juuni, esmaspäev: Aiguille du Midi
Üks tegevusi, mida oma Mont Blanc’i tuuri ajal kindlasti teha tahtsin, oli Chamonix’i populaarseim
atraktsioon suvekuudel: kaabliauto sõit üles 3,842 meetri kõrgusele Aiguille du Midi’le. 69 eurot maksev
pilet oli mul juba varem ette ära ostetud, vastasel juhul võinuks suure tõenäosusega juhtuda, et polekski
seda saanud. Nojah, et ilm pidi tulema pilvine, teadsin juba mõned päevad ette. Minu muljed said
vastavad.
Minu „auto“ numbriks oli 33 ning väljus see punkti pealt kell 10:10. Üks „auto“ või vagun mahutas
üllatavalt palju inimesi; neid võis seal korraga sees olla vast paarkümmend tükki.
Esimesed kaheksa minutit kulus sõiduks 1,030 meetri kõrgusel asuvast Chamonix’i peatusest 2,317 meetri
peal paiknevasse Plan de l'Aiguille vahejaama. Et turismiinfos oli soovitatud otse tippu edasi sõita ja Plan
de l'Aiguille’s alles tagasiteel peatuda, liikus kogu seltskond järgmise kaabliaauto peatuskohta.
Tõmbasin selga paar pusa ning vihma- ja tuuleürbi. Pähe läks korralik sügis-talvine müts ning kätte kindad.
Ilmateate järgi oli üleval sooja vaid 2 °C ning hoiatati ka tugeva tuule eest.
Kaabliauto lõppjaam asus 3,777 meetri kõrgusel. Sinna oli ehitatud terve suur kompleks. Teiste seas trepist
üles roninud ja välja „terrassile“ läinud, nägin kohe ära Aiguille du Midi päris tipu. Infokirjade järgi teadsin
seal asuvat põhilise atraktsiooni, nn Sammu Tühjusse (Step Into the Void) ehk „klaaskuudi“ tuhande meetri
tühjuse kohal. Tähelepanekikult vaadates on viimast näha ka alloleval fotol, kellegi inimesega „kuudis“
sees.

58
Aiguille du Midi tipp (3,842 meetrit); nn Samm Tühjusse (Step Into the Void) on ehitise paremas otsas.
Alustasin oma retke madalamatest terrassidest. Suurte pilvede ja udu tõttu oli nähtavus võrdlemisi kesine.
Siiski hakkasid eemal lumeväljal silma optimistid-matkajad-ronijad. Neid tuli kohe ridamisi, köitega paari
kaupa üksteist julgustamas. Hiljem nägin, kuidas kaks neist üle ääre Aiguille du Midi „jaama“ ronisid. See
paistis päris ohtlik turnimine...
Madalamad atraktsioonid, sh Alpide kõrgeim kohvik, üle vaadatud, suundusin tipu poole. Sinna torni
pääses kalju sisse ehitatud liftiga. Üleval oli tühjusse astuda ootavaid inimesi terve pikk järjekord.
Infokirjad ütlesid ooteajaks 35 minutit. Minul läks õnneks mõnevõrra kiiremini.
Enne „klaaskuuti“ astuda lubamist anti oma jalanõude otsa suured sussid – et „kuudi“ põrandat ära ei
määriks või midagi. Ise oma kaameraga seal pildistada ja filmida ei saanud, küll aga tegi üks töötajatest

59
inimestest nende endi kaameratega rohkesti ja lahkesti fotosid. Järgmisel pildil olengi mina Miki Hiire
sussides.
Mina tühjuse kohal
Põhiasi nähtud-tehtud, tutvusin samas tipus asuvate muude atraktsioonidega: mägironimise varustuse
väljapanekuga, mäestikuhaigusest rääkiva infoseinaga, nn tuubi ja veel mõnede terrassidega. Mont Blanc’i
4,810 meetri kõrgust tippu varjas pilvemassiiv. Siiski oli selgesti näha samas olevaid osalt paljaid ning osalt
lumega kaetud kivimürakaid. Olud üleval Alpides paistsid karmid. Ära iial ütle iial, ent antud hetkel avanev
vaade (all pildil) küll turnima ei kutsunud.

60
Vaade mägedele Aiguille du Midi „tuubi“ kõrvalt
Vaatamised said vaadatud ning ma sõitsin rahvast täis kaabliautoga alla tagasi. Vahejaamas, Plan de
l'Aiguille’s astusin korraks välja. Udu oli vahepeal veelgi tihedamaks muutunud. Ilusama ilmaga võinuks
siit alla matkata, ent sedakorda ei kutsunud.
Tagasi „maa peal“, käisin poes ja jalutasin oma ilusasse hotelli. Sain kenasti kuiva nahaga, ent natuke
hiljem ladistas väljas juba päris korralikult. Kuulda oli kõuekõminat.
„Hea ajastus,“ tegin tähelepaneku.
3.13 28. juuni, teisipäev: Chamonix-Mont-Blanc – Les Houches
Sel päeval oli mul kavas vaid ennast ühest hotellist teise „veeretada“ ehk jalutada kusagil üheksa
kilomeetrit läbi Chamonix’i järgmisse hotelli Les Houches’is. Ilmateate järgi pidi keskpäeval saabuma äike;
kalkuleerisin, et jõuan sihtkohta kuiva nahaga. Nii oligi.
Chamonix (all pildil) polnudki väike suusaküla, nagu olin reisiplaane tehes miskipärast arvanud; see oli
täitsa linn kohe! Olin seda tegelikult juba möödunud päeval näinud, ent kuna siht oli olnud teine, polnud
eriti vaadanud. Nüüd jõudsin isegi turismiinfosse sisse astuda ning omale asula kaardi hankida.

61
Chamonix-Mont-Blanc polegi väike suusaküla – on täitsa linn kohe!
Chamonix’ist edasi valisin mõnusa Arve jõe äärse rajakese. See oli hea lihtne astumine, lemmikpaik koera-
jalutajatele ning niisama sörkijatele. Juhatas see mind Les Gaillnds’i, mööda Lac Sinclair’i nimelisest
järvest.
Otse järve kõrval asus autosid täis parkla. Peagi selgus ka paiga populaarsuse põhjus: suur kaljusein, millel
inimesed „kivironimist“ harrastasid. Samas oli olemas seikluspark. Google Maps’i järgi kandis atraktsioon
nime Adventure Park: Addicted 'Park Gaillands’.
Järvekese kaldal olid ühe pealtnäha antiikse kabeli varemed (vt all fotol). Eelmise päeva guugeldamisest
teadsin, et need polnud mitte need, millena nad paistsid. Kirjade järgi polnud need varemed ei antiiksed
ega ka mitte kabeli omad – ega üldse varemed. Tegelikkuses olla üks veidrikust šotlane, keegi Lord Sinclair,
19. sajandi lõpu poole need sinna ehitanud. Samuti oli järv inimese tehtud ning saar sellel inimese tehtud.
Lord Sinclair olevat tahtnud nii siia Mont Blanc’i jalamile väheke šoti hõngu tekitada.8
8
Allikas: https://www.mywanderlustylife.com/things-to-do-in-chamonix-in-the-summer/

62
„Antiikse kabeli“ varemed Les Gaillands’is
Sain eemalt kaeda päris madalale ulatuvat Bossons’i liustikku (Bossons Glacier). Edasi jalutasin aeglaselt,
noppides rajakese äärest suhu metsmaasikaid. Üks suur ja võrdlemisi lärmakas grupp teisipäeva-
matkajaid astus mööda. Hiljem jõudsin neile taas järele ning jätsin nad seljataha.
Les Houches’is külastasin supermarketit ning kõndisin oma järjekordsesse hotelli, nimeks RockyPop.
Teadsin, et check-in oli alles kell kolm pärastlõunal, ent mulle pakuti lahkesti kohvi ja teed (tasuta), istumist
all baaris ning WiFi ühendust. Seega sain ninapidi arvutis nautida oma nohiklikke tegevusi .
Peagi liitusid minuga kolm pisut üle keskea prouat, samuti matkasellid. Ühel neist oli krediitkaart kusagile
kadunud. Ta kommenteeris oma kaaslasele, et õnneks on tal ka teine krediitkaart ja pass on ikka alles. Siis
helistas ta oma pangale, et kadunud kaart sulgeda. Muigasin, kuuldes, kuidas ta klienditoe automaadist
läbisaamiseks mitu korda oma nime ja probleemi üle kordas, enne kui lõpuks inimese jutule sai; see
meenutas mulle ühte naljakat videoklippi...
Oh! Ka seekordne hotellituba osutus lihtsalt suurepäraseks (all vasakul)! Seina peal oli naljaka vanaaegse
moega punane telefon, mis päriselt ka töötas (all paremal).

63
Minu tuba RockyPop hotellis Les Houches’is
3.14 29. juuni, kolmapäev: Parc de Merlet
RocyPop hotelli hommikusöök oli väga korralik. Menüü üle kohe kindlasti põhjust kurta polnud. Nimelt oli
valik isegi sedavõrd lai, et ei jõuaks kohe kõiki toite üles loetledagi. Kuna ma polnud ammu muna söönud,
eelistasin korralikku portsu omletti, ent oleks võinud võtta ka pannkooke, jogurtit mingi keedisega,
erinevaid saialisi, valida mitmesuguste maisihelveste vahel...
Pärast keha kinnitamist seadsin sammud Parc de Merlet’i ehk Merleti Looduspargi suunas. Sinna oli paras
hommikune jalutuskäik: viis kilomeetrit, sh 500 tõusumeetrit. Tee peal ei saanud muidu kui imetleda
mägede ilu ning neist pilti teha (jäädvustus minu kaamerast all). Ilm oli vahelduseks selge ning puude
vahelt paistsid kenasti ära valged tipud sinise taeva taustal.

64
Hommikuselt jalutuskäigult Merlet’i Loodusparki
Pargi väravate taha jõudsin täpselt poole kümneks. Olin nimelt arvanud, et park avatakse kell pool kümme,
aga ei: koha peal selgus, et tipphooaeg avamisajaga 9:30 pidi algama 1. juulist ning 29. juunil avati park
alles kell kümme. Nii tuli mul pool tunnikest istuda ja oodata. Vaikselt kogunes teisigi inimesi. Võre vahelt
jälgisime pargis vabalt liikuvaid loomi.
Piletikassas anti kiired instruktsioonid: liikuda tohib ainult selleks ettenähtud radadel, loomadega tuleb
hoida vähemasti kümme meetrit vahet, oma toitu kusagil pargi territooriumil süüa ei tohi ja ammugi mitte
sellega loomi toita. Samuti ulatati voldik pargi radade kaardi ning ülevaatega loomadest, keda seal vabalt
liikumas võib näha. Need loomad olid siinse kandi põlisasukad: mägikitsed, sika hirved, alpakad, muflonid
ehk metsikud jäärad, marmotid, seemisnahad, metskitsed...
Valisin alustuseks kõrgemalt kulgeva ning kaardile sinisega märgitud teekese. Peale ühe alpaka ma esiotsa
kedagi ei näinud.
„Nojah, jalutuskäik on ilus, aga kus need loomad siis on?“ arutlesin endamisi.
Peagi sain selgeks, et eks loomad kippusid kogunema ikka allapoole, söögimajakeste ümber. Inimestega
olid nad silmnähtavalt harjunud, vahel kergitasid kõrvu, ent kusagile ei pagenud. Näiteks jalutas üks suur
mägikits minu eest teelt üle, nagu poleks mind olemaski olnud. (All pildil.)

65
Alpide mägikits
Loomade vaatamise kõrval oli võimatu jätta tähelepanuta vastas asuv mägede-massiiv. Pargi
baari/restorani juures oli väljas ka infotahvel koos kõigi tippude nimede ning kõrguse-meetritega. Lahe oli
juua tassike kohvi vaatega Mont Blanc’ile. (Vt mainitud baari/restorani nurka ning selle taga avanevat
vaadet all.) Olid ka ära arvamise mängud (küll prantsuse keeles), üks temaatiline tuba Merlet’i küla kohta,
ilus väike kabel...

66
Merlet’i Looduspargi baar/restoran vaatega Mont Blanc’ile
Tagasi Les Houches’isse tulin samuti jalgsi, teist teed pidi. Nii sain päris kena ja korraliku jalutusringi.
Hiljem pärastlõunal oli tarvis väheke edasise reisi planeerimisega tegeleda. Nimelt oli mul ühe majutuse
osas küsimusi tekkinud. Seal sooviti kolmsada eurot sularaha tagatisdeposiidiks – mõte, mis mulle kohe
mitte ei meeldinud. Esiteks, ma ei kandnud üldse nii palju sularaha kaasas, ei tahtnud kanda ka. Teiseks...
Rohkem polnudki midagi lisada teiseks. Kirjutasin korteri perenaisega; jõudsime kokkuleppele, et saan
ilma deposiidita. Lisaks uurisin hoolikalt järgmise päeva matkakaarti – asi, mida teel olles pea igal
õhtupoolikul tegin.
3.15 30. juuni, neljapäev: Les Houches – Les Contamines-Montjoie
Ärkasin poole seitsme paiku suure kolistamise peale: keegi justkui üritas minu hotellitoa uksest sisse
murda, ent uks püsis kindlalt kinni. Mingi aja pärast kolistamine lakkas. Selleks ajaks olin juba täiesti ärkvel.
„Võib-olla pani inimene öö läbi pidu ja ajas lihtsalt uksed segamini,“ otsustasin mürgli rahumeelse
selgituse kasuks.
Vaatasin kella: mis seal ikka, oligi aeg vaikselt voodist välja kobima hakata.
Taaskord nautisin hotelli suurepärast hommikusööki. Uksekaarti ära andes ja hotellist välja registreerudes
tabas mind siiski ebameeldiv üllatus: kahe hommikusöögi eest, mida olin pidanud majutuse hinna sisse

67
kuuluvaks, lisandus arvele 26 eurot! Ei retseptsioonis ega hommikusöögi saalis polnud keegi mind
täiendavast arvest informeerinud!
„Noh, okei. Järgmine kord tean,“ mõtlesin arvet makstes. „Kogemus oli ju hea – kuni praeguse hetkeni. Siit
moraal: kui miski paistab tõsi olemiseks liiga hea või peaaegu et liiga hea, siis edaspidi küsi esmalt hinna
kohta!“
Hea teenuse eest maksta – selle vastu polnud mul midagi. Ent kui arve tuli nagu noahoop selga, selle vastu
oli küll! Oma Booking.com’i arvustuses alandasin esialgset hinnangut hotellile palli võrra.
Oli, kuidas oli. Peagi jalutasin läbi hommikuse Les Houches’e kesklinna. Ees ootas viimane jupp minu
augringist Mont Blanc’ile ning ka all pildil näha oleva mäe ületamine.
Läbi hommikuse Les Houches’e keskuse
See polnud teab mis raske ronimine. Pea kogu tee mäkke kulges mööda kruusateed. Tõsi, olin valinud
kahest alternatiivsest rajast lihtsama, sest milleks pingutada rohkem kui lihtsamini saab ka? Siiski, Les
Contamines-Montjoie’le lähenedes tegi rada mõned mitte-otseselt-vajalikud käänakud, et ikka viisakad
kakskümmend kilomeetrit maa pikkuses ja tuhat tõusumeetrit täis saaks .
Teisi matkajaid oli tee peal näha võrdlemisi vähe. Kolmest suure seljakotiga matkasellist möödusin, ent
ülejäänud inimesed tundusid pigem niisama jalutajatena.

68
Keskpäeva paiku nägin tuttavat orgu (ka all pildil), kaugel eemal paistmas Les Contamines-Montjoie ning
selle taga mägi, mille 16. juunil ületanud olin. Astusin mööda juba käidud jõeäärt sihtkohta välja ning
külastasin Carrefour Montagne’t, mida samuti teadsin. Minu hotell Le Christiania asus üsna sealsamas,
toidupoest kilomeetri jagu edasi.
Ring hakkab täis saama: silmapiiril on Les Contamines-Montjoie
Ilm on siinkandis muutlik. Hiljem õhtul läks Isand Ilmataat tõesti vihases: kus oli äike ja rahe ja tuul
ühekorraga! Järgmine fotojäädvustus annab ettekujutuse. Mõnus oli seda möllu sooja hotellitoa aknast
vaadata!

69
Isand Ilmataat läks tõesti vihaseks!
3.16 1. juuli, reede: Les Contamines-Montjoie’s
Kolisin hotellist teise majutuskohta ümber, kellegi inimese Airbnb stiilis välja üüritavasse korterisse.
Nimelt polnud mul õnnestunud broneerida kahte järjestikkust ööd ühes ja samas hotellis. Korter asus
silma järgi Les Contamines-Montjoie jõukamas osas. Majal oli muuhulgas olemas suur bassein, mille
kasutamiseks ilm küll antud hetkel liialt jahe oli. Peremeest või -naist ma ei näinudki. Kogu suhtlus piirdus
paari lühikese check-in’i ja check-out’i instruktsioone puudutava sõnumi vahetamisega.
Kvartali lõpu puhul tegin pisut tööd: korrastasin oma teise kvartali arvepidamist. Kui sedavõrd pikalt reisil
oled, tuleb vahepeal ka niisuguse tüütu-võitu asjaga tegeleda nagu seda on oma finantside ülevaatamine.

Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022

Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Kristi Rohtsalu

More from Kristi Rohtsalu (20)

Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022