Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)

Kristi Rohtsalu
© September 2017
MINU VIA FRANCIGENA TEE, I OSA
Matkapäevikud suvest 2017: Canterbury’st Aosta’ni

1
Sissejuhatus
Via Francigena on antiikne tee ja oluline keskaegne paleverännaku teekond Canterbury’st Rooma.
Teekond algab Inglismaalt ning kulgeb läbi Prantsusmaa, Šveitsi ja Itaalia. Tänase raja pikkuseks, kui kõik
käänakud ja jõnksud kaasa teha, on ligi 2,000 kilomeetrit. Teed võib läbida nii ühte kui teist pidi, kas
tervenisti (keskmiselt 70-90 päeva kõndimist) või osade kaupa. Seda käiakse erinevatel põhjustel: kellele
on see sport, kellele kultuur, kellele usk, kellele spirituaalne rännak. Peatuskohti jäävad märkima templid
nn palveränduri passis.
Rohkem infot raja kohta Via Francigena kodulehelt: http://www.viefrancigene.org/en/
Jagasin rännaku enda jaoks umbes pooleks: Canterbury’st Aosta’ni (põhiliselt Prantsusmaa ja Šveitsi osad)
ning Aosta’st Rooma (Itaalia osa). Mulle on rännak esiteks ja ennekõike lihtsalt puhkuse veetmise viis.
Käesolevas kirjatükis on matkapäevikud rännaku esimesest poolest, just nii nagu need iga päeva
õhtupoolikul pärast kõndimist kirja pandud said. Teine pool ootab alles ees.
Reisipäevikute juurde kuuluva pildimaterjali leiab nt SlideShare’st (inglise keeles):
https://www.slideshare.net/KristiRohtsalu/my-walk-on-via-francigena-part-1-summer-2017

2
Canterbury
1. august. Teisipäev
See oli minu esimene terve päev Inglismaa pinnal. Kohe ei tahtnud astuma hakata, vaid nii sisse-elamise
mõttes otsustasin veeta päevakese rännaku alguspunktis, Canterbury's. Suvisel päikeselisel päeval on see
päris kena linnake.
Põhiliseks eesmärgiks oli külastada Canterbury Katedraali, kust pidin saama palveränduri passi ning
tegema pilti nn Zero Stone ehk rännaku ametliku alguspunkti juures. Jalutasin katedraali või täpsemini
kogu selle kvartali ümber tiiru. Külastajatele oli sissepääsemiseks mõeldud ainult üks värav, kus müüdi 12
naela maksvaid pileteid.
"Mis siis ikka, tuleb see raha välja käia," mõtlesin, ehkki ma muidu nii suur kirikute-huviline pole, et nende
külastamise eest maksaksin.
Piletikassas pärisin araablase-välimusega müüjalt, kust ma võiksin saada palveränduri passi.
"You are... What?" küsisin ta üle.
Vastasin, et olen palverändur. Seepeale muutus ta ülilahkeks ja ütles, et mulle on katedraali külastamine
tasuta. Mingu ma sisse ja vaadaku nii palju kui kulub. Kui tahan, võin veel õhtul mingit missat või värki
kuulama minna. Viimast ma siiski tegema ei hakanud, sest majutusin mõnevõrra eemal ning tahtsin
järgmist päeva puhanuna alustada.
Pass käes, vaatasingi siis katedraalis ja suletud alal ringi. Katedraal oli väga suur. Sinnajuurde kuulus terve
elamukvartal. Tegin üksjagu fotosid.
1. päev: Canterbury – Dover
2. august. Kolmapäev
Esimene 'soojendusrännak' Inglismaa pinnal, põhiliselt mööda põlluservasid. Tee peal pakuti küpsetamata
leiba ehk siis teravilja otse põllult, ube (ka otse põllult) ja värskeid mune (viimased olid ühe talu värava
taha ilmselt müügiks välja pandud). Kohe sain korralikult vihma käes kasta ning vahepeal kaotasin ka õige
tee käest. Küll oli hea, et olin alles Inglismaal: sain inglise keeles inimestelt teed küsida!
Telefonil oli üks akut ’sööv’ funktsioon kogmata sisse jäänud (mingi Google alert, mis telefoni ikka ja uuesti
ise sisse lülitas ning mida ma esiotsa tähele ei pannud), nii et suurt pilte ei saanud teha ning telefoni API
loetud sammude arv tuli ka tegelikust väiksem. Pidin vahepeal shut down’i tegema, et kasvõi natukenegi
akut hotelli ülesleidmiseks jääks.
Ühel põlluvaheteel sõitis keegi mees minust jalgrattaga mööda. Minu seljakoti küljes rippuvat
palveränduri karpi nähes küsis:
"Santiago de Compostela?"

3
Vastasin, et ei; palverändur olen küll, ent teekonnaks seekord hoopis Via Francigena. Lisasin, et olen ka
Compostela-teed käinud. Mees ütles, et ta on ka käinud, ent jalgrattaga, ning soovis head rännakut.
2. päev: Dover - Calais
3. august. Neljapäev
Ületasin Calais’ väina. Laevaga muidugi, mitte paadiga nagu keskaegsetel palveränduritel tavaks võis olla.
Kuidagi olin esiotsa pileti ostnud valele laevale: sellega pääsesid üle väina vaid inimesed autode ja muude
sõiduvahenditega. Olin broneeringut tehes veel imestanud, miks pole valikut "no vehicle", ent ei hakanud
pikalt pead vaevama: märkisin, et inimene + jalgratas. Selge siis. Ei jäänud muud üle, kui osta õige jalakäija
pilet teisele laevale. Küsisin küll turistiabist, kas poleks variant sokutada ennast laevale mineku ajaks
kellegi auto peale, aga ei mänginud välja. Õnneks läks teine laev ka samast sadamast ja kahju polnud
suurem kui vast 30 euro ümber.
Laevale viiv sadama-buss käis läbi passikontrollist ning pagasi kontrollist. Mõlemas kontrollpunktis
kamandati kõik inimesed bussist välja ning rivistati järjekorda üles. Protseduurid olid kiired ja efektiivvsed.
Laevasõit kestis umbes poolteist tundi, mille jooksul sai hommikust söödud ning laevas ringi vaadatud.
Pärast kolasin pisut niisama Calais'; kuna kell oli juba lõunas (seda tuli tunni võrra edasi nihutada), ei
hakanud samal päeval enam Wissant’i poole astuma.
3. päev: Calais – Wissant
4. august. Reede
Täna oli päris vaheldusrikas jalutuskäik. Oli kõike: linnalist maastikku, 'igavat liiva ja tühja välja' koos tuule
ja miniliivatormiga, põllu- ja külavaheteid, (vist) mingite sõjaliste ehitiste jäänuseid, pankrannikut (või mis
see eesti-keelne sõna siinkohal täpselt õige ongi), kirikuid ja risti löödud Jeesuseid.
Vastutulijad tervitavad: "Bonjour". Lihtne ära õppida: meenutab ühte teatud samanimelist juustu. Samas
eestlasele mitte nii lihtne välja öelda. Tähti „n“ ja „r“ hääldatakse harjumatult. Kõige sarnasemalt
õnnestub siis, kui lutsukas parasjagu keele peal vastu suulage.
4. päev: Wissant – Guînes
5. august. Laupäev
Rahulik jalutuskäik päikesepaistelise ilmaga, pakkus tagasivaateid merele ja Calais'le. Oli päris soe:
Guînes'i jõudes näitas välitermomeeter +30 kraadi.

4
Avastasin, et siin linnas on poed kinni mitte ainult pühapäeviti, vaid ka laupäeviti. Hea, et Guînes'is käis
parasjagu mingi divoli: sain endale kaks hiigelsuurt šokolaadisaia osta. Muidu oleks ’hambad’ olnud. Saiad
osutusid sedavõrd magusaks ja rasvaseks, et ära suutsin süüa vaid poolteist. Pole siis ime, et mõnel
lõbustuspargis süda paha.
5. päev: Guînes – Licques – Torhnehem-sur-la-Hem
6. august. Pühapäev
Täna kaotasin kaks korda õige raja.
Esimesel korral, hommikul pisut kümme läbi jõudsin ringiga tagasi kohta, kus olin umbes tund aega tagasi
juba olnud ja piltigi teinud. Rada tegi naljaka jõnksu ning viimane õige viit ja taasleitud koht, kus juba olnud
olin, asusid üsna lähestikku, vast poolteist kilomeetrit vahet. Läksin tagasi ja leidsin õige märgi, mis oli nii
kulunud, et vaevu nähtav.
Teisel korral kaotasin raja kolm-neli kilomeetrit pärast Licques't, teeviida järgi kusagil koha nimega
Audenfort lähedal. Sedakorda ei hakanud tagasi minema, vaid võtsin Google maps'i ja leidsin oma tee.
Muidu oli ilus soe päikeseline jalutuskäik, 38,792 sammu.
6. päev: Torhnehem-sur-la-Hem – Wisques (ööbimiskoht: Hallines)
7. august: Esmaspäev
Teisi palverändureid pole siiani veel tee peal kohanud. Ühes kirikus olnud päevikust nägin, et keegi vist
kõnnib päeva jagu ees. Ent muidu elatakse kaasa küll. Tee peal oli täna näiteks Rooma leegionäri pilt, mis
informeeris, kui palju kilomeetreid Canterbury'st kõnnitud ning kui palju Roomani veel jäänud; kohvikutes
küsitakse sissekandeid ning keegi autoga möödasõitja andis signaali ning lehvitas läbi avatud akna.
Templit ränduri passi käisin seekord võtmas Wisques'i Notre-Dame kloostrist. Nunn, kes templi pani, oleks
mind sinna heameelega ka ööseks majutanud, aga noh, ma tunnen ennast hotellis ikka märksa
mugavamalt :)
Hotelli check-in aeg algas ametlikult 17:00-st, ent mina jõudsin kohale 15:29. Väike hotell selline. Onu, kes
siin maja ümber toimetas, rõhutas korduvalt, et erand-erand, ent kuna valmistusin väljas ootama ja
piknikku pidama, lasi varem tuppa. Mis oli väga hea, sest mul oli tarvis pesu pesta ja muidu ei jõuaks ära
kuivada.

5
Toidupoodi tuli minna teise külla, umbes kolm kilomeetrit üks ots. Kui kohale jõudsin, selgus, et pood
kinni. Prantslased peavad lõunat kaks tundi. Ootasin ja jõudsin ära oodata: sain lõpuks kätte oma krabiliha
singi, õunad ja muu kraami ka homseks teele kaasa.
7. päev: Hallines – Thérouanne (ööbimiskoht: Blessy)
Tänane jalutuskäik oli üsna tavaline põldude-külakeste vaheline ja varjuline, temperatuur 20 kraadi
ümber. Teele jäid tuulikud ning mõned laiaks sõidetud küülikud. Viimaseid näeb siin üsna palju, nagu ka
risti löödud Jeesuseid. Mingi kitseline kargas ühest põõsast välja, tormas hirmsa padanguga üle põllu ja
teise metsatukka. Matka lõpus anti minu käsutusse terve väike maja, kus mõnusalt õhtupoolikut veeta.
"Sandaalid" hakkavad vaikselt väsimuse märke ilmutama (käisin nendega ka terve tee Hispaanias): tald
kipub lahti tulema. Panin sinna Super Attack'i taolist liimi vahele, ehk peab veel vähe vastu.
8. päev: Blessy – Amettes – Bruay-la-Buissière
Plaan oli ühendada kaks rännakut:
a) majutuskohast Amettes'se (umbes 15 km), ja
b) Amettes't Bruay-la-Buissière'i (koos hotelli minekuga 25 km).
Kalkuleerisin distantsiks umbes 40 km. Kujunes aga nii, et sattusin kuidagi valele rajale (tähistused on sama
värviga: punane ja valge, ent raja numbrid erinevad) ning leidsin ennast ühel hetkel La Comté'st, kuhu ei
pidanud üldse minema.
Küsisin inimestelt teed Bruay-la-Buissière'i. Ei osanud kuidagi arusaadavalt välja hääldada sõna 'Bruay-la-
Buissière'. Maha lugedes tuli see välja midagi nagu 'brua la bussi'. Üks onu seletas kannatlikult: 'brüa la
büssiee' (vms). Olevat seitse kilomeetrit astuda.
Hotelli jõudmise ajaks olin efektiivselt 12 tundi jalul olnud. Sammulugeja registreeris selle päeva eest
71,238 sammu ehk 46.56 kilomeetrit.
Rada kulges alguses põldude vahelt ning seejärel ühest külast teise. Näha sai 'lehm-hobuseid' (so
hobuseid, kes olid lehmadega sarnaselt musta-valge kirud), linakasvatamist, erinevaid kirikuid rohkem kui
küll.
Liimitud ’sandaalid’ pidasid vastu ning ilmaga vedas.

6
9. päev: Bruay-la-Buissière – Ablain-Saint-Nazaire (ööbimiskoht: Souchez')
Oli taaskord muljeterohke päev.
Hotell Dolce Vita, kus olin ööbinud, asus rännuteest kuue-seitsme kilomeetri kaugusel. Ei tahtnud eelmisel
päeval tuldud teed mööda tagasi minna, vaid ’lõikasin’ järjestikku tulevate linnaliste asulate vahelt otse.
Mingi koha peal õnnestus õige tee käest kaotada ning umbes kell 11 leidsin ennast ei-tea-kust põldude
vahelt. Kaugelt eemalt hakkas silma üks küla. Jalutasin sinna, lootuses oma asukoht kaardil ära määrata.
See ka õnnestus küla nime järgi: Servins. Oeeh, hea hulk maad õigest rajast eemal!
12:15 olin siiski tagasi rajal ning leidsin ka Via Francigena teeviidad. Esiotsa oli kerge segadus: kummale
poole minna? See lahenes kiiresti. Rada leitud, tuli järgmine katsumus: paduvihm koos äikesega. Otsisin
välja vihmakeebi ning marssisin edasi. Kusagil võsa vahel nägin puude all vihmavarjus seismas kahte
kohalikku jooksjat, ehkki ega seal varju suurt olnud. Üks neist naeratas justkui öeldes:
"Ma tean, mida sa tunned."
Kella kahe paiku jõudsin metsast välja, ise suht-koht-väga läbimärg. Wooh, mis pilt avanes: Notre-Dame
de Lorette kõiges oma hiilguses! Ning ümber ilmatu suur one-size-fits-all surnuaed (so kõik hauad
ühesugused, ilmselt Esimeses maailmasõjas surma saanud sõdurid). Seda pilti selliselt näed ja vaatad vist
ainult siis nii, kui oled piisavalt palju katsumusi läbi teinud.
Ent minu seiklused polnud selleks päevaks kaugletki veel lõppenud.
Ablain-Saint-Nazaire's sain 'külamajast' (ilmatuma uhke ehitis oli alla 2,000 elanikuga küla kohta) kenasti
templi oma palveränduri passi. Mida polnud, oli ükskõik milline toidupood või kohvik. Oli aga apteek;
siinmaal on külades apteeke rohkem kui toidupoode. Astusin sisse ja küsisin:
"Café?"
Apteekri-tädi näitas käega ühes teatud suunas ja ütles midagi, mis kõlas nagu ’sushi’.
"Sushi? That's fine, thank you," vastasin, lootes leida söögikohta, kus pakutakse sushit.
Mingit sushi-baari teele ei jäänud; küll aga jäi teeviit, mis osutas kohale nimega 'Souchez'. Sama kohanimi,
kus pidin ööbima. Järeldasin, et prantsuse keeles hääldub see nagu 'sushi' ja et söögipoolist tuleb otsida
sealt.
Souchez'is oligi üks kohvik, mis polnud suletud. Astusin sisse ja küsisin, kas neil miskit mulle õhtuks ja
järgmiseks hommikuks kaasa pakkida ka on? (Kohapealne menüü oli imemaitsev.) Küsimuse peale raputati
arusaamatult pead: nii palju inglise keelt ei räägi, ei saa aru. Kohale ilmusid paar nii inglise kui prantsuse
keelt kõnelevat meeskodanikku, kes aitasid tõlkida. Üks neist küsis, et kas võib mulle veini ka pakkuda, ent
tänasin ja ütlesin ära. Tundus, et ta ise oli seda juba piisavalt tarbinud. (Vein on siinmaal teadagi väga
tavaline jook; külades on rohkem konteinereid taara jaoks kui muud sorti prügikaste. Samas otse
purjus/taaruvaid inimesi ka näinud pole.) Kohvikupidajad siis seletasid omavahel midagi prantsuse keeles

7
ning mulle pakiti kaasa kolm hõrku erinevast sordist koogitükki koos pudeli apelsinimahlaga. Salvrätikud,
papptaldrik ja plast-joogitopsik pisteti veel lisaks kotti.
Sealt kohvikust Airbnb kaudu broneeritud ööbimiskohani oli vaid kilomeeter-poolteist. Kohale jõudes
leidsin eest tühja ja lukus maja. Ribikardinad olid ette tõmmatud ning koputamise peale keegi ei vastanud.
Oli ju kirjas, et check-in alates kella kolmest! Broneeringus oli olemas mingi telefoninumber, ent mul
Prantsusmaal levi ei ole; niisiis kellelegi helistada ei saanud. Jõudsin XYZ asja peas läbi mõelda:
"Võib-olla tuleb keegi hiljem, pärast tööd? Aga niisama ehku peale oodata? Paistab üsna tühi maja, mis ei
jäta just muljet et keegi siin alaliselt elaks... Mingi scam? Airbnb's leiduvat neid, ehkki - ptüi-ptüi-ptüi - ise
pole veel pettuste otsa komistanud. Paluda kelleltki tänaval antud numbril helistada? Ent nad ei räägi ju
inglise keelt ja mul ilmselt ei õnnestu oma soovi kuidagi seletada... Ja üldse, tänav on suht-koht inimtühi
ka... Teel nägin ühte viita 'Albergue'. Läheks ööseks sinna, hind palveränduri 'passi' ettenäitamisel
soodne?"
Viimane mõte tundus kõige konstruktiivsem; hakkasingi tagasi astuma. Tagasiteel tagasi vaadates jäi mulle
silma turistiinfole osutav teeviit. Imestasin: nii väikeses asulas turisti office? Seal nad ehk räägivad ingise
keelt ja saavad aidata minu broneeringus näidatud telefoninumbrile helistamisega. Pöörasin otsa ümber
ja läksin tagasi osutatud suunas. Ent ei olnud mingit turistiinfot. Olid hoopis mingi restoran ja üks
muuseum, mis mõlemad tundusid suletud. Oeh. Astusin pisut edasi ja nägin ühte kandilist musta ehitist,
mille ümber jalutas vaateid vaatavaid inimesi. Küsisin ühelt turistide seltskonnalt turistiinfo kohta. Nood
ei teadnud või ei saanud aru, ent küsimust kuulis keegi kolmas kodanik, kes osutas musta kandilise maja
ukse suunas.
Läksin sisse ja mind võetigi lahkesti vastu. Nad oskasid inglise keelt! Selgus, et tegu polnud turistiiinfo vaid
muuseumiga. Pakuti lahkesti telefoni-abi ning helistati minu broneeringus olnud numbrile. Tükk aega oli
vaikus. Siis käis mingi prantsuse-keelne seletamine ja telefon anti mulle. Majaomanik ütles, et ta sõidab
hetkel ning tuleb töölt kell kuus. Ok, nii ka läks, polnud mingi pettus; võõrustaja osutus väga normaalseks
inimeseks. Poolteist tundi ootamise aega veetsin muuseumis; see oli tasuta.
Tordile kirsiks juhtus päeva lõpus see asi, et telefon hakkas jukerdama. USBi pesa ei tööta normaalselt või
noh, peaaegu ülde ei tööta. Vaevu õnnestub laadida; igasuguse piltide tõmbamise arvutisse võib ära
unustada. Võib-olla sai liiga palju vihma; võimalik, et kuivab ära ja läheb ise korda, võimalik, et mitte.
10. päev: Souchez – Arras
11. august. Reede
Majutus asus niisiis taaskord rännaku rajast 3-4 kilomeetrit eemal. Et ma ei tahtnud tagasi Ablain-Saint-
Nazaire'sse minna, võtsin suuna väikese koha nimega Carency peale. Via Francigena läks sealt läbi.
Hommikul kell 9:00 jõudsingi taas esimese rajamärgini ja hakkasin astuma. Mingis kohas tegid märgid
justkui imeliku ringi ning tundus, et jõuan tagasi Ablain-Saint-Nazaire'sse. Vähemalt eemalt vaadates nägi

8
ilus asula kangesti sedamoodi välja: taas olid teel märgid, ent kust-tuled kuhu-lähed suunad olid naljakalt.
Ükski silt ei viidanud teele, mida mööda mina tulnud olin.
Pärast kahte päeva korralikke seiklusi ei hakanud ma mõistatama. Võtsin Google maps'i ja liikusin selle
järgi. Pole õigeid ja valesid teesid; igaühel oma rännak.
(Hiljem internetist uurides nägin, et tegelikult oli märkidega kõik vist siiski õige; tegu oli külaga Mont-Saint-
Éloi, kust rada läbi läks ning mis eemalt vaadates oligi sarnase siluetiga Ablain-Saint-Nazaire’le.)
Tee peal ühes koplis nägin taaskord lehm-hobuste paari, kes mind uudishimulikult kaema tulid ning
kaamerasse poseerisid. Seejärel möödusin Esimeses maailmasõjas hukkunud saksa sõdurite surnuaiast.
Eelmisel päeval muuseumis olin teada saanud, et siit jooksis 1917. aastal läbi miski oluline rindejoon.
Taevast katsid ähvardavad vihmapilved ning võisin lausa näha, kuidas seal kusagil eemal korralikult sadas.
Mind siiski seekord säästeti ning sain oma rännaku tehtud kuiva nahaga.
Kella kaheteistkümne ja ühe vahel jõudsin Arras'esse. Arras on päris suur linn, Wikipedia järgi elab siin
100,000+ inimest. Ma olen ikka linnainimene vist; nii kui linna sain, on asjad korras: telefoni USB pesa
hakkas tööle (kuivas ära ilmselt) ning ’sussid’ said veel liimi vahele ja teenivad edasi. Liiga mugavad, et
niisama lihtsalt välja vahetada; ühtegi villi vms pole siiani veel tekkinud.
Turistiinfo järgi ööbin täna Arrase vanimas majas, Hôtel Les Trois Luppars'is. Loodetavasti ei kummita :)
11. päev: Arras – Bapaume – Rocquigny
12. august. Laupäev
Tänane matk kulges plaanipäraselt, suuremate seiklusteta ja valdavalt kerges uduvihmas. Hommikul
näitas välitermomeeter Arrases +14 kraadi. Umbes selliseks temperatuur ka päeval jäi, vähemasti tunde
järgi.
Tee peal ühele uhkemat sorti kabelile lähenedes tuli mulle jalgrattaga vastu keegi vanaonu, kes uuris, kas
ma kõnnin Via Francigena't. Noogutasin vastuseks. Onu uuris, kust ma pärit olen, ning näitas käega kabeli
suunas:
"Pane seal kirja oma nimi ja rahvus."
Ülla-ülla, ta rääkis inglise keelt!
Kabelis oligi mingi suur paks kaust, kus oma külaskäik ’ära registreerida’.
Teele jäi mitu Esimeses maailmasõjas langenud sõduritele pühendatud kalmistut. Tundub, et igale
rügemendile (või kuidas neid väeüksusi nimetataksegi) on kohati oma väike kalmistu pühendatud.
Kusagil võsa vahel nägin mingit vana roostes metallist jullat, mida igaks juhuks jalaga peksma ning kividega
loopima ei hakanud. Mine tea, äkki veel plahvatab. Tegin sellest ka foto.

9
Bapaume tundus päris suur koht; sealt õnnestus leida supermarket, mis ka laupäeval lahti. Ostetud
moonakotiga tuli marssida veel umbes üheksa kilomeetrit, kuni lõpuks majutuskohta jõudsin.
Olin taaskord broneerinud öömaja kohaliku juures, Airbnb kaudu. Oma võõrustaja töölt koju saabumist
ootasin väljas pargipingil. Ta oli eelmisel päeval kirjutanud, et saabub kell 17:45, ent kell näitas minu
saabudes alles 16:15. Külakiriku uks oli lukus – muidu veel minusugused hulkurid lähevad sisse sooja
otsima vms.
17:45 läksin siis öömaja ukse taha. Uks oli lukus ja maja tühi. Ainult koer istus ja valvas ukse ees. Mõtlesin,
et ootan, sest tegelikult olin lubanud saabuda alles kuue paiku õhtul, so veerand tunni jagu hiljem. Hakkas
sadama. Läksin paarsada meetrit eemal asuvasse bussipeatusse varju; sealt sain maja väraval silma peal
hoida. Vastasmajas oli vist mingi pidu või asi: kari inimesi 'siiberdasid' sisse-välja. Kellelgi seal külas olid
pulmad; pulmaliste autorong sõitis signaalitades ringi ja ringi väikese küla tänavatel.
Ootasin veerand tundi, pool tundi, kolmveerand tundi. Kedagi ei tulnud. Taaskord olin olukorras, kus mul
oli telefoninumber, end puudus Prantsusmaal 'rääkiv' telefon. Seekord ei paistnud läheduses ka ühtegi
muuseumi. Vastasmaja kodanikud ning pulmalised väljaarvatud, paistsid tänavad inimtühjad. Niisiis läksin
sinna vastasmajja uurima, kas nad saaks mulle telefoni laenata.
Mind kutsuti tuppa ja esimese asjana küsiti: "Mida sulle juua?"
Ukse peal seisnud ja mind sisse lasknud kodanik vist arvas, et olen ka kutsutud külaline. Seletasin siis, et
mitte juua, aga vaja oleks helistada sellel-ja-sellel numbril. Üks meesterahvas (maja peremees vist) oskas
niipalju inglise keelt, et sai aru, mis teema on. Uuris veel, kuidas ma sinna külla sain jne. Vastasin, et jala
tulin – hommikul Arras'est. Näis, et vastus mõjus üsnagi muljetavaldavalt. (Ka kõige otsemat teed pidi
kõndides oli Arras'eni 30 km ja natuke peale.)
Helistasime minu broneeringus osutatud numbrile. Keegi ei võtnud vastu – telefon oli postkastis. Sai teade
jäetud.
Suurem punt rahvast otsustas siis koos minuga sinna maja ukse taha jalutada. Tsirkust ja värki. Umbes-
täpselt 18:46 peatuski maja ukse ees üks auto. Autost astus välja vanem naisterahvas, kes küll kindlasti ei
olnud noor naine broneeringu juures olnud foto pealt, ent paistis siiski majas kodus olevat. Mõtlesin, et
vaat kus lugu: tuled koju ja turist on sulle terve karja külalisi kutsunud!
Naisterahvas ei rääkinud inglise keelt, ent kui ütlesin ’Airbnb’, sai kohe aru, kes ma olen ja milles teema.
"Airbnb kaputt," oli ainus asi, mis ta mulle niivõrd-kuivõrd arusaadavalt öelda suutis.
Ma ei saanud aru: vaevalt, et Airbnb nüüd kaputt on. Too meeskodanik, kes mul ennist helistada aitas, siis
tõlkis. Selgus, et minu võõrustaja oli ootamatult haigeks jäänud / haiglas ning broneeringu lõuna paiku ära
canceldanud. Mina olin parasjagu teel olnud ning polnud seega teadet kätte saanud.

10
"Mis ma siis nüüd teen?" küsisin pisut retooriliselt, sest seal külas küll mingit alternatiivset majutust ei
leidunud. "Hotelli?"
Vastuseks saigi hotell. Toosama saabunud naisterahvas, olles probleemist aru saanud, leidis kiiresti
booking.com'ist vaba mõistliku hinnaga hotellitoa asukohaga Péronne, ning sõidutas mu kohale. Ta isegi
ei läinud enne minema, kui oli veendunud, et saan toa ja hotellitoa (igati vinks-vonks) siis ka oma silmaga
üle kaenud.
Péronne asub umbes 15 km Rocquigny'st eemal ning oli tegelikult plaani järgi minu matka järgmine
sihtpunkt. Efektiivselt sain ühe otsa / pühapäevase matka lihtsalt: Rocquigny'st Péronne'sse jalutamise
asemel saab piirduda enda ühest hotellist teise 'veeretamisega' (vahemaa on umbes 4 km).
Jälle levis olles leidsin mailbox'ist eest Airbnb personaalse vabanduse: tavaliselt broneeringuid nii
ootamatult ei canceldata. Kirjutasin vastu, et eelistatavalt soovin canceldustest teada saada vähemasti 24
tundi ette; muidu ma ei saagi neist enne teada kui koha peal. Raha katkestatud majutuse eest maksti
tagasi, nii et kahju ei saanud – sain ainult ühe seikluse.
Päeva lõpuks lõpp hea, kõik hea. Asjad lahenesid. Et üks teejupp vahele jäi, no mis seal ikka. Pärast pikka
kõndi ja neid sekeldusi mulle kulubki ära päevake puhkamist puhkusest. 1,000 km täissaamiseks saab siis
lõpuosa vastavalt pikendada. Ahjaa, sammulugeja luges päeva eest 51,392 sammu.
Mitte et ma poleks järgmisel hommikul jalutuskäigu jaoks Rocquigny'sse tagasi saada proovinud, ent bussi
ei läinud ja takso maksis 40 eurot plus tund aega ootamist. Polnud pointi. Piirdun 'palverännakuga'
McDonalds'isse linna teises servas; millegipärast tuli Mac'i isu, ehkki ma muidu suur burgsi-sõber pole.
12. päev: Péronne
Olin Péronne’s paigal.
13. päev: Péronne – Trefcon – Étreillers
14. august. Esmaspäev
Üks täiesti tavaline mõnus matkapäev. Päike paistis ja ilm oli soe, ent mitte liiga palav. Tee peal sai näha
kõrvitsapõldu ning päris mitut ristilöödud Jeesust. Raja ametlikuks vahepeatuseks oli Trefcon, ent jääb
arusaamatuks, miks. Selles külas elab alla 100 inimese. Kirik nägi välja nagu täiesti tavaline külakirik ja oli
suletud. Külamaja oli ka suletud. Templi oma palveränduri passi sain küla ainsast väikesest hostelist, mis
ilmselt just palverändurite jaoks seal. Kööginurgas sõid parasjagu lõunat kaks naisterahvast; teised
palverändurid – esimesed 'omstaolised', keda sellel teekonnal kohtasin.

11
14. päev: Étreillers – Tergnier – Charmes
Sõbralik ja lahke tädi Marie, kes mind eelmisel ööl majutanud oli, pakkus mulle hommikusöögiks oma
küpsetatud kooki ning tegi juttu. Uuris, kes ma olen, kust ma tulen ja kuhu lähen. Rääkis muuhulgas, et
paari päeva eest oli tema juures peatunud üks mees Londonist, kes samuti jalgsi teel Itaaliasse ja kirjutavat
blogi oma rännakust. Et vihma sadas, pakkus tädi mulle küüti järgmisele peatuskohale lähemale. Ütlesin
sellest pakkumisest ära; asja 'point' ongi, et käin jala - ja sajab igal kolmandal või neljandal päeval.
Seepeale sain teele kaasa ploome, banaani ja soojad 'head teed' soovid.
Vihm sai varsti otsa ning ilm osutus matkamise jaoks mõnusaks: pilves ja temperatuur 20-25 kraadi vahel.
Pilvine on ses suhtes hea, et vahepeal saingi mõnevõrra palju päikest ja nahk tahab puhata.
Valdavalt kulges tänane rännak mööda asfalti. Väiksemad põlluvahe-teed olid kohati parajad
mudamülkad, mille vahel seljakotiga mitte just väga mugav hüpelda pole. Rajamärgid kadusid mingil
hetkel sootuks; neid vist polnudki seal, sest kaardi järgi oli kõik õige. Üks olemasolev teemärk näitas siiski
ära koha, kus kaks palverännu-teed lahknevad: Compostelle paremale ja Via Francigena otse.
Umbes poole maa peal vaatasin kaardilt, et raudtee äärset väikest teekest mööda kõndides peaksin
kenasti Tergnier'i ('ametlik' vahepeatus) jõudma. Ühekorraga oli aga lai kanal ees. Kaalusin juba raudtee
peal ukerdamist kanali ületamiseks, kui vastu jalutasid kolm politseinikku.
„Madame, bonjour,“ ütlesid nad kooris ja umbes stiilis, nagu sõdurid Vabariigi aastapäeval presidenti
tervitavad.
Nojah, ja madaamil ei sobinud ju naljakalt ukerdada teel, mis pole mõeldud normaalsetele inimestele
käimiseks. Osutus aga nii, et olin kaarti pisut valesti vaadanud ja tegelikult oligi kanaliäärne asfalteeritud
teeke parem valik.
Broneeringus näidatud öömaja juurde jõudes (taaskord Airbnb broneering) leidsin eest suletud kohviku.
Ei paistnud hingelistki. Kell näitas just täpselt aega, mil kohale pidin jõudma (16:00).
"Hakkab jälle pihta," jõudsin juba mõelda.
Siiski ei hakanud jälle pihta. Peatselt sõitsid maja juurde kaks autot ning mind juhatati läbi kohviku oma
isiklikku kahetoalisse minikorterisse tänaseks õhtuks. Korter läks maksma 64 eurot ning oli ainus vaba
enam-vähem mõistliku hinnaga majutus ümbruskonnas.
15. päev: Charmes – Laon

12
Tänane teekond Charmes'st Laon'i kujutas endast valdavalt lihtsalt astumist. Ehkki rajamärgiseid oli napilt,
polnud eriti nagu kusagile eksida ka. Vahelduseks põldudele oli päris palju metsa. Kaameraga õnnestus
tabada üks kitseline.
Jalutuskäigu ajal avanes sobiv juhus ära kuulata hommikul Hannese poolt saadetud audio "Olemine ja
olemasolemine". Kõige huvitavamast teemast seal – väidetavatest eelmistest tsivilisatsioonidest – räägiti
kahjuks päris põgusalt. Mõtlesin isegi, et võiks seda Siiriuse saladuse raamatut pärast Bernanke memuaare
lugeda. Nii et õhtud on siis kirjandusega sisustatud :)
Kirikuid jäi teele mõnevõrra vähem kui varasematel päevadel. See-eest viimane, Cathédrale Notre-Dame
de Laon, oli (minu arvates) üks Gooti arhitektuuri musternäidiseid 12-13 sajandist. Katedraal asub kõrgel
mäe otsas ja sinna pääsemiseks tuli ronida palju-palju treppe. Ülevalt avanes suurepärane vaade
ümbruskonnale.
16. päev: Laon – Sainte-Croix
Jälle linnast välja ja külast külla viis mind tee. Vahepeal sadas kergelt, ent üldiselt oli ilm jalutamiseks hea.
Tuli päris palju kaarti vaadata ning mingite väiksemate teekeste peal 'soperdasin' ka. Kuna internet oli
eelmises hotellis kehva-poolne, ei olnud mul kaarti korralikult telefonis ja nii kujunes tegelik teekond
plaanitust umbes neljandiku võrra pikemaks. Aga sest polnud midagi, sest plaanitud oligi lühike päev ja
kella kaheks pärastlõunal olingi juba selle päeva sihtpunktis, umbes 100 elanikuga külakeses Sainte-
Croix'is. Check-in'i aega (kell neli) tuli kaks tundi oodata, mille veetsin 'hotelli' elutoas fotodega jännates
ja laual olevaid brožüüre ning raamatuid sirvides.
17. päev: Sainte-Croix – Hermonville
18. august. Reede
Hommikul pandi mulle hotellist lahke sõnaga teele kaasa kotike rosinakukleid.
Sainte-Croix jääb tegelikust rännakuteest mõnevõrra kõrvale. Mõtlesin, et 'tõmban otse' põldude vahelt
ja läbi metsa väikest teekest pidi õigele rajale. Algul oligi otsetee üsna ok, ent peatselt leidsin ennast
arutlemast:
„Kas siit läheb nüüd mingi rada või siiski mitte?“
Umbes pool tundi ’raiusin’ võsa vahel, kuni jõudsin mingi asfalt-teeni välja. Peatselt kinnitasid teeviidad,
et olin välja jõudnud üsna õigesse kohta.
Ilm oli sajune ning mind üritati kaks korda auto peale võtta ja sihtkohta sõidutada. Tegin näppudega
kõndimise liigutust märgiks, et lähen jala.

13
Küsiti: "Marche pied?" vms.
Kõlas nagu: "Marsid jala?"
Noogutasin ja marssisin jala.
Pärastlõunal jõudsin majutuskohta, suurde valgesse tuppa ühe kohaliku keskealise paari juures. Toa
juurde kuulus omaette terass, kus lamamistoolid juba 'lebotajaid' ootasid. Mingi hetk tuli ka päike paariks
tunniks välja, nii et kulusid ära :)
18. päev. Hermonville – Reims
Matkapäev oli lühike, vast 16 kilomeetrit. Ei saa ju enne suurlinna jõudmist ennast ära kurnata! Reims on
ligi 200,000 elanikuga linn, nii et suurlinna tuled.
Päike paistis ning esimene pool jalutuskäigust kulges mõnusatel väikestel metsavahe-teekestel. Maapind
oli eilsest vihmast pehme-võitu ning kohati tuli manööverdada poriaukude vahel. Teine pool teest oli juba
linnaline maastik, Reims'i ümbrus. Kanali ääres oli näha palju jooksjaid, jalutajaid ning jalgrattureid.
Veel suuri kirikuid. Külastasin Reimsi turistimagnetit Reimsi katedraali (Cathédrale Notre Dame de Reims).
Wikipedia järgi oli see Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Midagi ajaloo ja arhitektuuri-huvilistele.
Sain sealt oma palveränduri passi templi.
Astusin sisse ka väiksemasse Saint-Thomas'e nimelisse kirikusse, seda küll põhjusega, et see asus hotelli
kõrval ja sobis suurepäraselt check-in'i aja äraootamiseks. Kaamerasse jäid veel linnahall ja mingi turu
moodi koht.
19. päev: Reims – Verzy (ööbimiskoht: Les Petites-Logos)
Hommikul pisut pool kaheksa läbi, kui hotellist check-out'i tahtsin teha, polnud retseptsioonis kedagi.
Kolistasin võtmetega vastu lauda. Varsti ilmus välja maika väel unine noormees. Andsin võtmed ära. Ta
küsis midagi prantsuse keeles ning tegi magamise liigutuse. Tõlkisin seda kui küsimust:
"Kas magasid hästi?"
Noogutasin ning vastasin inglise keeles:
"Yes, I did."
Magasin rännaku ajal üldiselt hästi ning tavaliselt jõudsin öö jooksul ära vaadata paar-kolm värilist
unenägu.
Matkapäeva alustuseks sai vaadata Basilique Saint-Remi de Reims'i, millest tähistatud rada mööda läks.

14
Jägnes umbes kahe tunni jagu kõndimist mööda kanaliäärset euroteed. Korjasin teeservast vahelduseks
sarapuupähkleid, mida seal üsna lahkesti kasvas. Paljudel olid sees rasvased ussid; suurt valgupuudust
ilmselt ei ole – ei tekitanud isu. Teised korralikud pähklid olid enam-vähem paraja küpsusastmega.
Edasi tuli kilomeeter-paar asfalti-kõndi, kiirtee ja raudtee ületamine. Ning siis jõudsin... peaaegu et
paradiisiaeda. Viinamarja-istandused nii kaugele, kui silm ulatas. Tumedad viinamarjad olid enam-vähem
küpsed ka, nii et sai tublisti degusteeritud. Väikesed ja magusad. Loomulikult oli ka terve parv linde platsis.
Ent marju tundus piisavalt, et kõigile jaguks. Mis nii viga matkata, ei nüüd ole nälga!
Viinamarja-istanduste vahele on pikitud väikesed kenad külakesed Verzenay ja Verzy, kummaski umbes
1,000 elanikku. Tänu künklikule maastikule avanevad nii mõnedki head vaated.
Ööbimiskoht asub rännuteest umbes viie kilomeetri kaugusel. Ainus enam-vähem mõistliku hinnaga
majutus (natuke üle 60 euro), mis ümbruskonnas leida oli. Boonusteks on suur vann, kohvi ja kiirnuudlite
tegemise võimalus ning hommikusöök. Ega siin umbes neljasaja inimesega asulas ju mingit poodi või
pühapäeval avatud söögikohta ole. Vastu võttis mind lahke pererahvas, kes siis ise paariks tunniks minema
läks ja mind omapead jättis.
20. päev: Les Petites-Logos – Condé sur Marne – Châlons-en-Champagne
Jäi mulje, et olin ainus külaline eelmises Bed & Breakfest'is. Igatahes hommikusöögi ajal 'sebiti' minu
ümber parasjagu: tutvustati moose ja kodutehtud meekooki, küsiti, kas päevaseks matkaks valmis, ja kust
ma ikka tulen ja kuhu lähen.
Hommikusöögid tunduvad igal pool suht-koht-väga ühesugused. Traditsiooniliselt kuuluvad menüüsse
jogurt, apelsinimahl, tee või kohv, saialine / tükk pikast saiast moosiga (paremates kohtades on korraga
laual 3-4 erinevat moosi), ning kas pagaripoest ostetud sarvesai või siis mingi kodune küpsetis. Kohv on
prantslastel must; nad justkui ei tule selle pealegi, et küsida, kas külaline sooviks piimaga? Majutustes, kus
toas kohvitegemise tarbed, ka kunagi mingit kohvi 'valgendust' pole.
Silmnähtavalt olen jõudnud šampanja kodumaale: teeviidad muudkui näitavad 'Route touristique du
CHAMPAGNE' ning külades on majal maja järel peal kirjad 'Champagne... [see ja teine]'. Et kusagile tuurile
saada, peaks ekstra ette võtma ja eelnevalt broneerima muidugi.
Matkapäev oli pilvine, temperatuur 20 kraadi ümber. Pisut tibutas, ent üldiselt ei sadanud. Üsna palju oli
lihtsalt astumist külast külasse. Külad paiknevad nii lähestikku, et vaevalt saad ühest välja, kui teine juba
paistab. Teekond kujunes mõnevõrra lühemaks, kui olin algselt arvanud – kusagile 35 kilomeetri kanti.
Mingites kohtades ma ei saanud aru, mispidi need märgid lähevad, ja tõmbasin kaardi järgi suurt teed
mööda otse.

15
Châlons-en-Champagne's on ka oma katedraal olemas, ent sinna täna minna ei viitsinud; jäi trajektoorist
kõrvale.
Sedakorda on hotell askeetlik, pole isegi rätikuid. Väga optimaalne self check-in lahendus. Ainus häda
seisnes selles, et aparaat oli parasjagu pahas tujus ja ikkagi pidin teenindaja ära ootama. Viimane saabus
õnneks ruttu.
21. päev: Châlons-en-Champagne – Pogny
Matkapäev oli lühike, kilomeetrite arvu poolest vast paarikümne kanti. See-eest oli päikese käes hea soe,
nii et võttis parajalt higistama.
Hommikul Châlons-en-Champagne kesklinnast läbi kõndides nägin ära nii Cathédrale Saint-Étienne kui ka
mingi ’nuubide’ surnuaia. Viimases olid kohati haudadele lausa mini-katedraalid või kirikud peale ehitatud.
Edasi kulges teekond piki kanali äärt praktiliselt algusest lõpuni, nii et eksida polnud kusagile. Vahepeal
sai patseerida võsa vahel ning pildistada paari külakirikut.
Tänasesse sihtkohta, Pogny'sse, jõudsin umbes-täpselt keskpäeva paiku. Kohe tormasin supermarketisse,
et veel enne kolme-tunnist lõunapausi sealt oma 'nänn' ära osta. Sain vaevalt asjad korvi laotud, kui juba
hakati tulesid vähemaks võtma ja keegi töötaja tuli ütlema, et sulgeme-sulgeme. Eeldan et ta ütles seda –
jutust ma muidugi aru ei saanud.
Seekordse Bed & Breakfast'i check-in oli kell kolm. Kaks ja pool vaba tundi veetsin kohalikus rannas istudes,
piknikku pidades ja piltidega jännates. Ujuma ei tõmmnud; eriline rand see nüüd küll polnud: kitsas
liivariba kanali laienduse ääras ja mingi köis sinna vist vettehüpeteks riputatud. Mõned kohalikud tegelesid
päevitamise ja teised kalapüügiga.
22. päev: Pogny – Vitry le François
Täna sisaldusid hommikusöögi-menüüs isegi maisihelbed piimaga! Juhuu! Eine juurde kuulus 'kohustuslik'
pererahva lõbustamine oma reisi-juttudega. Härra istus tugitoolis ja küsis, proua tõlkis, mina vastasin ja
siis proua jälle tõlkis. Neil oli seina peal isegi suur maakaart, millel näidata, kus käidud ja kus käimata.
Tegelikult oli päris tore pererahvas seal, vähemasti kui aega lobiseda. Ja kuna ka täna tee lühike (pisut üle
20 kilomeetri), siis oli aega. Muidugi sain teele kaasa ka valiku erinevaid saialisi, mida siinmaal
armastatakse.

16
Matkapäev kulges taaskord piki kanali äärt, kohati lausa kahe kanali vahelt. Mingil hetkel põikasin sisse
kohakesse nimega La Chaussée sur Marne, sest mul oli sealt oma palveränduri passi tempel tarvis võtta.
See küla on nimelt 'ametlik' vahepeatus Via Francigena rajal; Poigny asus paar küla eespool ning seal
polnud kusagilt templeid saada. Läksin templit küsima ühte hotelli: ainuke koht, kus tundus, et neid jagati.
Kuna ma polnud seal ööbinud (liiga kallis), oli omajagu seletamist, kuni tädi lõpuks tegi, mis tahtsin. Üks
rääkis inglise keeles ja teine prantsuse keeles; katsu sa siis!
Vahepeal sõitsid mööda väikesed laevukesed või kaatrid, vist rikaste omad. Mõnest neist lehvitati. Ma siis
lehvitasin vastu.
Mõne tunni pärast hakkas eemalt paistma taas suurlinn: Vitry le François. Ok, mitte nii suur linn, vast
Rakvere suurune. Ka siin on oma katedraal olemas (Collégiale Notre-Dame de Vitry-le-François), ehkki
mitte nii suur ja uhke nagu Laon'i Või Reims'i omad. Siiski on kõik vajalik olemas, sh patukahetsemise
kohad ja ristilöödud Jeesused meenutamaks, 'kui suur on meie võlg' (ent ei oleks ju normaalne paluda
vabandust sellepärast, et eksisteerin!).
Kuna turistiinfo oli lõunapausil, otsustasin esmalt supermarketis ära käia. Kassas paluti seljakott lahti teha
ja näidata, mis mul seal on. Juhuslikult olid mul seal muuhulgas sama kaubandusketi singid eelmisest
päevast. Siis oli jälle üksjagu seletamist, et varem ostetud ja mitte näpatud. No ma oleks ikka peast soe
pidanud olema, kui oleks näpanud need odavad singid ja maksnud kaks korda kallimate krabisinkide eest!
Muidugi ilm oli palava-võitu ka, nii et võib-olla müüja tõesti arvas, et peast soe :)
Hotelli retseptsioonis võttis mind vastu muhe vana, kellest esiotsa ei saanud arugi, kas ta on turvamees
või kes.
23. päev: Vitry le François – Moncetz-l'Abbaye
Kämping-kämping! Olen jõudnud kämpingute piirkonda. Teel sihtkohta möödusin mitmest neist.
Territooriummile sisse niisama turist muidugi minna ei saanud. Nüüd peatun ise ka ühes.
Majake on väga normaalne, täisvarustuses köögi, eraldi magamistoakese ning vannitoaga. Ainult siinset
gaasipliiti ma kasutada ei oska: kui sisse lülitan, hakkab mingit imelikku vingu välja ajama. Niisiis parem ei
näpi. Ei tea, kas keegi teine veel kohvi mikrolaineahjus keeta on üritanud? Igatahes tulemus on täitsa
joodav ja õhtuks mõeldud spagetid ongi mikrolaineahju pistetav poolfabrikaat. Pusale meeldib õues
kuivada – toas küll homseks ära ei kuivaks.
Internet on loomulikult kämpingule omaselt defitsiit; pole ette nähtud, et normaalsed turistid suve ajal
ilusa ilmaga päevad läbi internetis istuvad! Ainult mingi punase maja juures on katkendlik levi; saan ehk
homse rännaku kaardi kuidagi ikkagi telefoni. Taaskord tulemas pikk päev.

17
Teel kuulasin ära Hannese saadetud teise Einar Laigna loengu, sedakorda kloostrielust. Ja-jah, olen
rännaku jooksul päris mitut kloostrit näinud, ent mind ei tõmba sinna mitte ühekski ööks. On vast ikka ära
reglementeeritud kõik seal! Isegi magamise asendid ja jututeemad laupäevase mägijalutuskäigu ajal!
Laulud on puhtad ja kaunid siis, kui on vabad igasugustest emotsioonidest ning üldse emotsioonid ja see,
mis muudab inimese inimeseks, olevat pahe.
24. päev: Moncetz-l'Abbaye – Montmorency-Beaufort
25. august. Reede
Kui eile punases majakeses (mis osutus hetkel mittetöötavaks baariks) internetist oma järgmise päeva
matkaplaani vaatasin, tuli kämpingut pidav naisterahvas minuga juttu rääkima. Imestas, et mul polegi
autot ning pakkus siis, et küllap ma autostop'iga liigun. Vastasin, et ei; põhimõtteliselt käin jala isegi kui
küüti pakutakse. Järgmisel hommikul, so täna, oli siis hommikusöögile boonusena lisatud kaks
müslibatooni ja väike peotäis mandleid:
"Energiaks."
Ilm oli taaskord soe, nii 25-26 kraadi ümber, ent enamalt jaolt pilvine. Seega polnud viga jalutada.
Vist esimest korda siinmaal nägin korralikku ’eurometsa’, kuhu puud kenasti rivis ja mõõdetud vahedega
kasvama pandud.
Ühes täiesti suvalises asulate-välises kohas osutas teeviit: ’Auberge. Pension. Restaurant’ vms. Alalt kostis
parajat lärgmi; eemalt ei saanud arugi, millega tegemist. Tuli välja, et koerte dresseerimine & pansionaat.
A la, viid oma vana koera vanadekodusse. Vist.
Sai taaskord pildistatud mõnda külakirikut ning Chavanges'es ühte keskmise suurusega varianti ka
külastatud. Jätsin sinna külalisteraamatusse 'oma jälje' maha.
Kui Chavanges'est Montmorency-Beaufort'i marssisin, leidsin mingist metsatukast sammeldunud
piknikupaiga.
Pidi tulema pikk päev, ent õnnestus poole päevaga ära teha. Eksimisi ei olnud; mul siinkandis imekombel
GPS töötab ja sedasi on küll lihtne orienteeruda!
Sain tee otsimise asemel rahulikult pühenduda kuulamisele. Sedakorda valisin kuulamismaterjaliks
Graham Hancock'i (mh raamatu "Jumalate jäljed" autor) presentatsiooni pealkirjaga "Fingerprints of the
Gods". Seal püüti igatpidi tõestada, kuidas enne ’meie aega’ olla Maa peal eksisteerinud arenenud
tsivilisatsioon, mis jääajaga otsa sai, va mõned monumendid nagu Egiptuse püramiidid ja miski väidetavalt
12,000+ aastat vana linn kusagil Boliivias. Ajalugu, mida nö ametlik ajalugu ei tunnusta. Huvitav reisi-idee
tulevikuks: vastav temaatiline maailmareis või 'ekspeditsioon' teha. Aga noh, peaks rohkem neis teemades
'kaevama', et kivimürakates midagi enamat näha.
...

18
No apartment tänaseks õhtuks on selline, et 'karp kukkus lahti', kui sisse astusin! 65 euro eest ikka täiesti
normaalne majutus. Isegi kohvimasin – ja mitte selline kodune, vaid nagu kontorites – ning minibaar on
olemas. Kui veel pesumasin ka oleks! Ok, nali. Ma kohe ei teagi nüüd, kas lebotada voodis või diivanitel
teleka ees või hoopis õues ilusa ilmaga. Tegin nii inventuuri mõttes kohe õige mitu pilti. Nii siis rändavad
need tänapäeva palverändurid :D
25. päev: Montmorency-Beaufort – Brienne le Château – Dienville
Kõrvaklappide juhe läks katki või väändus ära, nii et täna midagi hariduslikku kuulata ei saanud.
Supermarketis müüdi igasugu mittesöödavat träni, ent mitte kõrvaklappe. See-eest oli matk
vaheldusrikas.
Algas see mööda tolmust põlluvahe-teed. Kõige sõna otsesemas mõttes tolmust: küntud ja kuivad põllud
tolmasid nii, et nende kohal laius nagu mingi udu või sudu loor (mitte minu kaamera ei teinud udust pilti).
Seejärel tuli väike kena külake nimega Rosnag-l'Hôpital, kus näha, et ka siinmaal tehakse talvepuid.
Loomulikult oli kohustuslik külakiriku vaatamine-pildistamine.
Edasi läks teekond ee... kaunite tehisjärvekeste ja kämpingute vahelt. Eks iga kämpingupidaja tahab oma
territooriumile järve, ent mis teed, kui ei ole? Kaevad. Lihtne. Kusagilt oli mõnda neist järvedest ka luiged
sisse saadud. Teistel olid jälle uhked nimed: Napoleon Lakes jne.
Siis jälle põlluvahe-teed – ja jõudsingi väikelinna Brienne le Château (umbes 3,000 elanikku). Seal tuli
tüüpiliselt üles otsida kaks kohta: turistipunkt templi saamiseks ja supermarket varude täiendamiseks.
Linnas asuvad ka Napoleoni muuseum ning maja, kus Napoleon koolis olla käinud. Kumbagi neist ma
külastama ei hakanud; need kohad on mingi teist tüüpi reisi jaoks.
Jalutasin hoopis linna taha metsatukka, kust rada edasi läks. Metsavahel oli palju seeni, põhiliselt pilvikud
ja mingi tundmatu sort. Suure seenearmastajana piirdusin nende pildistamisega. Ok, ühte pilvikut
proovisin hambaga. Oli kibedik – ja ehkki mul on ka täna õhtul täisvarustuses köök kasutada, ei ole plaanis
suurt kokkamist ja seente kupatamist ette võtta.
Sihtkohta jõudsin umbes kella kaheks, olles soojast ilmast üsna läbi higistanud. Temperatuuri ei tea
täpselt, ent tunde järgi võib päikese käes olla kusagil 30 kraadi ümber. Eks see ükskord korraliku äikesega
lõppeb. Igatahes tubli palverändurina istusin siis rohkem kui poolteist tundi Dienvilles kirikus. See oli aeg,
mis jäi check-in'ini järgmisse ’hotelli’. Kirikus oli hea jahe ja varjuline, nii et sain arvutiga toimetada. (Siit
siis pikad memuaarid.) Vaid kõva puupink oli ebamugav.
...

19
Taaskord on põhjust eluga megarahul olla. Voilà! Siin majutuses ongi pesumasin olemas. Tegemist on
majaga, mida üürib välja järgmises külakeses elav keskealine paar. Mul on oma suur tuba, WC ja
vannituba. Kööki ja puhkenurka aias jagan kõrvaltoas elavate turistidega.
26. august: Dienville – Dolancourt
Kui tänane päev lühidalt kokku võtta, siis pealkiri oleks: puhka sajaga!
Eile vaatasin Google maps'ist, et otse minnes oleks järgmisse sihtpunkti vaid veidi enam kui 13 km. Kuid
kus sa saad otse minna! Rada tegi paraja tiiru sisse, et ikka ümberkaudsed külakesed läbi käidud saaksid;
seda mööda tulles oleks maapikkuseks kujunenud 20 km. Et vahepeal ilm ’ära pööras’, eelistasin mingi
hetk mudavahe-teele ringiga asfalti mööda liikumist. Nii sain veelgi enam kilomeetreid ja vastavalt ka
samme.
Hommik algas kena jalutuskäiguga mööda rohuteed, kõrval voolamas jõgi. Oli meeldivalt soe, ent mitte
liiga palav. Kusagilt kaugelt-kaugelt oli kosta müristamist, ent ma ei lasknud ennast sellest häirida. Läbisin
kolm väikest külakest ning vaatasin-pildistasin silmajäävaid objekte ning kauneid vaateid. Ei puudunud
kirikud, ristilöödud Jeesused ega ka sõja mälestusmärgid. Ühes kohas oli näha vaid suure veomasina nina
maja seina seest väljas; lähemal kaemisel selgus, et ka juht oli roolis – nukk.
Suured ähvardavad pilved ’ujusid’ järjest-järjest lähemale ning ilm läks väga vihma nägu. Tegin mõne pildi
liginevast tormist. Omamoodi ilus. Kui viimase klõpsu tehtud sain, tundsin esimesi vihmapiisku. Kähku
otsisin välja seljakoti vihmakatte ning vihmakeebi. Vaevalt sain koti sisse pakitud, vihmakeebi selga ning
telefonist Google maps’ist oma täpse asukoha ja edasise teekonna järele vaadatud, kui läks väga
pimedaks, tõusis tuul, kärgatas ja sähvatas ning juba seisingi paduvihmas.
Marssisin edasi; polnud väga kusagile varju minna. Minust möödus tervitades keegi kohalik jooksja, kes
ilmselgelt oli otsustanud osa oma pühapäevast vihmajooksu tehes veeta. ’Kaameliküürust’ seljas
järeldasin, et ju tal oli pikem distants käsil – ei valinud jooksu ajaks just ekstra kõige hullema paduka aega.
Ent äikesevihm on lühike. Pilved liikusid kiiresti ning paarikümne minuti pärast oli järel vaid ’intensiivne
tibutamine’. Tund aega hiljem paistis juba päike ning märjad asjad hakkasid vaikselt seljas kuivama.
Pöörasin nüüd asfaltilt väiksemale kruusateele. Olles möödunud ühest järjekordsest puudesalust, ilmus
nähtavale suurepärane vaade: künklik maastik ja... paradiisiaed. Taaskord suured väljad küpsete
viinamarjadega. Võtsin omale ühe äsja ’puhtaks pestud’ kobara ning jalutasin edasi. Eemal kusagil allpool
hakkas paistma mingi vaateratas. Lähemale jõudes oli orus näha suur autosid täis parkla ning kaugele-
kaugele kuulda kilkeid ja naeru.

20
Suur lõbustuspark! Ent ma ei hoolinud veel lõbustuspargist; olin ametis ’linnuna’ paradiisiaias, st
viinamarjade söömisega.
Edasi viis rada täpselt mööda lõbustuspargist. Et kell oli alles üks natuke läbi ja hotelli nagunii veel sisse ei
lastud, veetsin pühapäeva pärastlõunat prantslaste kombel. Ehk siis läksin lõbustusparki, Nigloland'i, mis
on muuseas Prantsusmaa külastatumaid teemaparke. Ühe korra pilet maksis 31 eurot ning selle eest sai
kõikide karussellidega tiirutada nii palju kui kulus.
Sissepääsu ees kontrolliti muuhulgas kotte. Mul muidugi kahe kuu reisivarustus kaasas! Kui turvamees
seljakoti lahti tegi, pudenesid sealt välja ’taskusse pandud’ kilejope, õhtusöögiks mõeldud poolfabrikaat-
makaronid, kaks õuna, pakike lutsukaid, kilekott hambapasta, päikesekreemi ja 'sussiabi' liimituubiga. Onu
loobus seepeale koti läbiotsimisest ja küsis ainult, et ega mul nuga ole. Ei olnud.
Mõtlesin, et sedakorda piirdun rahulike atraktsioonidega. (Soomes Linnanmäki lõbustuspargis proovisin
ära kõik seal valikus olnud põrutavad atraktsioonid; pärast oli kael kange ja põrunud tunne – ei tahaks
matka selliselt jätkata.) Alustasin ’Aafrika kruiisist’ ning õuduste majast. Seejärel erinevad karussellid,
vaateratas (seesama, mida ennist eemalt künka otsast näinud olin) ja... Mingi hetk leidsin ennast siiski
ameerika raudteel otse taevasse sööstmas, seejärel alla, nii et kõhus õõnsaks võttis, ja varsti ei saanud
enam üldse aru, kus maa, kus taevas.
Seiklusrikka päeva lõpetan mõnusas kolme tärni hotellis. Et hotelli eest makstud raha mitte tühja ei läheks,
tegin õhtul pärast paari-tunnist puhkamist veel mõned ujumistiirud hotelli õuel olevas väikeses basseinis.
27. päev: Dolancourt – Bar-sur-Aube – Clairvaux (ööbimiskoht: Longchamp-sur-Aujon)
Tänane päev oli taaskord soe. Eilne lühike äikesevihm ei muutnud ilma kuidagi jahedamaks; temperatuur
on endiselt 30 kraadi ümber. Maastik hakkab künklikumaks muutuma ning sedajagu on higistamist
rohkem.
Esimene pool matkast kulges valdavalt kas viinamarjaistandustest mööda või neist otse läbi. Nägin
viinamarjapõldu ’kündvaid’ traktoreid. On sellised kõrged, et sõidavad üle põõsaste. Ei saanudki aru, mida
täpselt tehti: kas korjati marju või pügati põõsaid või mõlemat. Kui traktor oli üle käinud, olid marjad ikka
alles; võib-olla võeti äärmine kiht kõige küpsemaid. Käsitsi viinamarjade korjamine oleks küll paras
sunnitöö: kobarad on põõsa küljes nii kõvasti kinni, et teinekord mõtlen kääride väljaotsimise peale.
Pisut enne kella kümmet hommikul jõudsin Bar-sur-Aube'sse, mis on nii viie-kuue tuhande elanikuga
linnake. Seal oli mu põhiliseks eesmärgiks külastada supermarketit; olin eelnevalt 'välja googeldanud', et
mingeid toidupoode ülejäänud teekonnale kuni sihtkohani ei jää. Suurest Carrefour'ist õnnestus
muuhulgas leida ka uued kõrvaklapid. Kui ostud tehtud, algas suur ’toppimine’: kogu kraam tuli kuidagi

21
väikesesse niigi üsna täis seljakotti ära mahutada. Õunad pidin vaatamata pingutustele pistma roosa pusa
suurde taskusse. Uuhhh! Kott läks kohe tuntavalt raskemaks.
Üks veidi veider pilt jäi seal Carrefour'i ees silma: pesumaja otse värskes õhus. Nii oligi: kolm suurt
pesumasinat õues, pista mündid sisse ja pese pesu ära sealsamas. Võid ka kaardiga maksta. Pole mujal
sellist asja näinud.
Veel kirikuid ja šampanja-kohti. Pärast Baroville’t järgen poolteist-kaks tundi tõsist higistamist päikeselisel
ja vähe varju pakkuval kruusateel. Täitsa rõõmustav oli lõpuks kusagil Clairvaux'i lähedal lõpuks asfaltile
välja jõuda.
Clairvaux on väike küla suure vaatamisväärsusega: Abbaye de Clairvaux. See klooster on nüüd turistikaks
tehtud. Tavapärast kloostrielu seal küll enam ei elata. Värav oli lahti vabalt sisse-välja jalutamiseks. Otse
värava taga väljaspool kloostrimüüre asus aga baar.
Poole kolme paiku pärastlõunal jõudsin järgmisse hotelli. Taaskord oli vastu võtmas lahke pererahvas, Bed
& Breakfast'i pidav vanapaar. Inglise keelt rääkisid nad sama palju või vähe kui mina prantsuse keelt, so
suurt üldse mitte, ent saime hakkama. A la: perenaine näitas minu seljakotile, siis vastavalt žestikuleerides
tegi "mjam-mjam-mjam" ja osutas külmkapile. See pidi tähendama, et võin oma toidumoona külmkappi
panna.
28. päev: Longchamp-sur-Aujon – Châteauvillain (ööbimiskoht: Marmesse)
Hommikul ootas mind kööki valmis pandud 'help your self' stiilis hommikusöök. Vajutasin kohvi käima
(kõik oli võõrustajate poolt kenasti ette valmistatud) ning otsisin endale eelmisel päeval näidatud
sahtlitest ja kappidest nõud. Menüüs olid meekrõbinad ning kolme erinevat sorti saialised marmelaadiga,
sh traditsiooniline sarvesai. Prantsusmaal on viimane eriti õhuline ja kihiline.
Hosteli kõrval asuva kiriku kell näitas kaheksa minutit enne kaheksat, kui värava enda järel kinni panin
ning minekule seadsin. Õhk oli hommikuselt mõnusalt jahe, ent juba võis aimata palavat päeva.
Otsetee järgmisse sihtkohta oleks iseenesest päris lühike olnud, pisut üle kümne kilomeetri. Ent taaskord
ei saanud otse. Rada tegi suuri kaari ja sik-sakke ning lõpuks kujunes läbitud maapikkuseks 25 kilomeetrit.
Tänu sik-sakitamisele õnnestus praktiliselt vältida suurt teed, kõndida üsna pikalt varjulises metsaaluses,
käia läbi viiest külast ning näha samapalju külakirikuid.
Teel lõbustasin ennast taaskord mingi Graham Hancock'i loengu kuulamisega vanadest müstilistest
kaartidest ning Egiptuse ja muudest püramiididest.

22
Châteauvillain'isse jõudsin veerand tundi pärast ühte. Olin enne internetist järele vaadanud, et kohalik
supermarket ja ühtlasi kõndimisraadiuses olev ainus toidupood tehakse pärast pikka lõunapausi lahti kell
14:30. Niisiis oli taaskord hea ja jahe istuda kirikus. Tee peal õuna söömisest pisut kleepuvaks muutunud
käed sai kenasti pühas vees puhtaks pesta.
Kiriku seina peal oli muuhulgas seljakotiga ränduri pilt – kutse palveränduritele sisseastumiseks. Rooma
on lähemal; märke on juba tihedamini näha. Samas palveränduritest pole kedagi peale varasema kahe
naisterahva kohanud, ehkki teistpidi on vastu tulnud mõned suurte kottidega jalgsimatkajate ja
jalgratturite grupid.
Poetuur tehtud, kõndisin veel kolm kilomeetrit järgmisse sihtkohta. Check-in'i aega oodates (kell kuus)
pikutasin jõekaldal puude vilus ja kuulasin linnulaulu. Kui pikutamisest küllalt, sai veidi piknikku peetud
ning mõndasid põhilisi prantsuse-keelseid väljendeid õpitud. Et oskaks kohvi piimaga küsida, näiteks. Või
siis numbrid ühest kümneni, et saaks aru, palju hommikusöök maksab.
Ööbin taaskord ’oma majas’ tänaseks õhtuks, väikeses külas nimega Marmesse. Marmesse on kohe nii
väike küla, et kaardilt seda paika ei leia; asub päris Châteauvillain'i külje all. Ometi on ka selles külas olemas
kirik – ja päris kena. Maja pole küll tuliuus ega luksuslik ning minu jaoks on siin palju igasugust ebavajalikku
kola (kohalik üürib oma teist kodu vms, pole ekstra hotelliks mõeldud), ent sain ennast mugavalt sisse
seada.
29. päev: Châteauvillain – Mormant – Leffonds (ööbimiskoht: Villiers-sur-Suize)
Tänase teekonna pikkuseks kujunes umbes-täpselt 30 km. Ilm oli pilves ning vahelduseks meeldivalt jahe,
temperatuur 21 kraadi. Vahepeal sai ka kasta: umbes tund aega mõõdukat vihmasabinat.
Esimene pool matkast kulges põldude ja metsa vahel, peamiselt viimast. Nii polnud suurt muud teha, kui
audioraamatut kuulata.
Pärast pikka marssimist jõudsin kohta, kus silt näitas: Abbaye de Mormant. Tundus, et tegemist oli vana
kloostri varemetega vms, mille territooriumil minusugused palverändurid nüüd patseerida said. Kahjuks
infokirjad olid kõik prantsuse keeles, nii et neist ei saanud aru. Ümberringi kasvasid ploomipuud (või olid
need kreegid?), mille otsast teeline endale kosutuseks peotäie väikeseid magusaid puuvilju korjata sai.
Veel neli kilomeetrit ja olin Leffonds’is. Kena vaade külale, ühe mälestusmärgi ja kiriku pildistamine. Muud
seal teha polnud.
Päeva sihtkohaks oli Villiers-sur-Suize. Selles külas elab umbes 250 inimest, ent on kaks juuksurit ja kolm
hotelli. Turistiinfo putka on samuti, iseteenindav. Viimase juures läksid mingid pardilised uhkelt grupis üle
tee, nii et auto pidi teed andma.

23
30. päev: Villiers-sur-Suize – Langres (ööbimiskoht: Saints-Geosmes)
Ärkasin poole seitsme paiku hommikul nagu tavaliselt. Pole mingit äratust vajagi; viimased ei-tea-mitu
hommikut järjest olen alati ise ärganud ning kella vaadates näinud, et minut-kaks-kolm-neli puudub poole
seitsmest. Palavatel päevadel on varaseks stardiks puht praktiline põhjus: et saaks suurema osa
kõndimisest ära tehtud, enne kui keskpäeva paiku kuumaks läheb.
Täna kuuma ilma üle kaevata polnud põhjust. Hommikul oli kolmteist kraadi ning päeva peale ei tõusnud
temperatuur üle 17-18 kraadi, vähemasti kui uskuda apteekide elektroonilistel rohelistel ristidel olevaid
näite. Vihma otseselt ei sadanud, ent õhk oli sedavõrd niiske, et kohati võis lausa piisakesi näha.
’Mudateedel’ kõndides sain porist ja lehtedest head paksud tallad alla; polnud kohe muretki teravate
kivikeste pärast.
Sügisel matkamisel on kahtlemata omad boonused: siin ja seal külade vahel leidub silmnähtavalt mitte
kellelegi kuuluvaid ploomi-, pirni- ja õunapuid valminud viljadega. Ploomid on kohati isegi üleküpsed ja
juba krimpsu tõmmanud, ent see-eest eriti magused; samas puu all süües pole lugu, kas on krimpsus või
mitte.
Paar-kolm esimest kilomeetrit oli lihtsalt jalutamist, enne kui taas rajale jõudsin. Rada oli mitmekesine ja
teele jäävad külakesed mõnusad läbida. Kus tuli kõndida müüride vahelt, kus oli keegi aiaposti otsa
kummituse näo tekitanud, kus oli ühest künkast üles ja teisest alla kõndimist, kus järveke või jõe
ületamine. Kokku kujunes teekonna pikkuseks (telefoni järgi) 48,460 sammu ehk 31.53 kilomeetrit.
Langres – Via Francigena ’ametlik’ vahepeatus – on pisut alla 10,000 elanikuga linnake. Linn või õigemini
selle vanalinna osa asub künka otsas ning on kenasti müüriga piiratud. Ühe õige palveränduri peamiseks
vaatamisväärsuseks on Cathédrale Saint-Mammès de Langres, selline mõõdukalt suur katedraal. Sain sealt
omale ’passi’ templi. Ühtlasi annetasin kaks eurot (so ostsin küünla, et saaks ka teiste juurde põlema
panna) – nii selle eest, et mulle teinekord kuumavarju pakutakse.
Peatun Langres'e külje all Saints-Geosmes'is. Võtsin kaheks ööks normaalse kolme tärni hotelli, et homme
üks päev paigal olla ning oma augustikuu arvepidamine ära teha. Vahelduseks saab hotelli basseinis
ujumas käia ning suur Lidl on lähedal. Hotellitoas on mingi veider mikrolaineahju asendav seadeldis,
millega müüdavaid poolvalmis makaroni- ja riisiroogi peaaegu nagu kodutehtud soojaks toiduks muuta.
(Minu olematuid kokakunsti oskusi ja/või laiskust arvestades on tulemus tegelikult maitsvam kui
kodutehtud.)

24
31. päev: Saints-Geosmes
1. september. Reede
Nagu planeeritud, olin paigal, tegin oma arvepidamist ja käisin hotelli bassenis ujumas.
32. päev: Saints-Geosmes – Champlitte
2. september. Laupäev
Päev algas nagu siilil udus – sõna otseses mõttes sai astutud udus. Sadama siiski ei hakanud ning ilm
kujunes matkamise jaoks ideaalseks: mõõdukas 19 kraadine temperatuur ning vaheldumisi päikest ja
varju.
Astusin pisut üle 30 kilomeetri. Sellega on kokku käidud 750 km, mõned kilomeetrid peale. Ühe paari häid
matkasokke – välimine kiht (villide vältimiseks kannan kahte paari korraga) – pidin juba ära viskama ning
teise sama masti neoonroosa paariga asendama. Saab näha, kaua see uus paar ilus neoonroosa püsib.
Külad, kirikud, üks ’läbimine omal vastutusel’ teelõik, valdavalt küntud põllud. Mõnel pool on mais veel
koristamata ja kohati nii küps, et lausa särab kuldselt päikesepaistes. Söögiks on see küll liiga kaua põllu
peal olnud; võib-olla hoitakse seemneks.
Champlitte on rahvaarvu poolest umbes Sõmeru suurune asula, ent hotellide arvu ja suure muuseumi-
hoone järgi otsustades on märksa rohkem turistidele mõeldud.
Kui infopunktist ränduri-passi templit küsima läksin, palus seal töötav umbes minusugune inimene mul
oma nime ja marsruudi ka vastavale registreerimislehele märkida. Ütles, et ta ise tahaks Via Francigena
mingi aeg hobusega läbi teha, ent keerukuseks on majutused: tänapäeval mõeldakse küll inimeste ja
autode peale, kuid ei ole kohta, kuhu ’parkida’ hobune. Vastasin, et see oleks huvitav; ma pole siiani kedagi
hobusega rändamas näinud, ei Hispaanias ega Prantsusmaal.
Ööbin hotellis nimega Henri IV. Retseptsioonis võttis mind vastu lahke jutukas tädi, kes vadistas minuga
pikalt-laialt prantsuse keeles vaatamata asjaolule, et ma midagi aru ei saanud.
33. päev: Champlitte – Beaujeu-Saint-Vallier
3. september. Pühapäev
Pea kuni lõunani valitses udu ning oli sedavõrd jahe (9 kraadi päris hommikul), et pidin pusale roosa
kileürbi peale panema. Erkroosas ürbis ja neoonkollase seljakotikattega olingi autodele paremini nähtav.
Alates keskpäevast läks ilusaks. Keskeltläbi on ilmad siinkandis siiski nii soojad, et mõnel pool on aedades
näha väikeseid virsikuid kasvamas. (Või on need virsku moodi aprikoosid?)

25
Hommikul telefonile restarti tehes (seal mingi funktsioon läks ’segaseks’) õnnestus mul kogemata eelmisel
õhtul tõmmatud Google maps'i kaart ära kaotada ning kuna enam internetiühendust polnud, ei saanud
seda ka tagasi. Nii tuli sedakorda orienteeruda mälu ja mõne kaardist tehtud foto järgi. Paaris kohas pidin
ka inimestelt teed küsima lähima asustatud punktini, mille nime suutsin arusaadavalt välja öelda ja kust
oskasin edasi minna. Via Francigena märkidest täna suurt kasu polnud, ehkki üks jäi ette; tulenevalt
järgmise majutuse asukohast oligi nii mõeldud, et lähen ise kaardi järgi. Küll aga oli kasu sõiduteede
numbritest; siin on isegi päris väikesed teed nummerdatud, kui vaatama hakata.
Teele jäi vähemasti seitse küla ning üks linnalisem asula, Dampierre-sur-Salon. Viimases õnnestus leida
supermarket ning pühapäevasest päevast hoolimata veel enne sulgemist oma ’nänn’ kätte saada. Poed,
mis pühapäeviti lahti on, suletakse reeglina kell 12 päeval, mõnikord 12:30. Kaheksa kilomeetrit pidin siis
moonakotti käe otsas tassima; ei hakanud asjade seljakotti toppimisega vaeva nägema.
Matk oli mõõduka pikkusega, nii umbes 25 kilomeetri ringis. See on nii puhkuseks, sest homne jalutuskäik
on plaani järgi vahemikus 35-40 km.
Õhtut saan veeta omaette korteris. See pole küll midagi luksuslikku ja sisseseade on üsna vana, ent see-
eest on suur. Magamiskohti on viiele inimesele ja mul on võimalus valida mitme erineva voodi vahel.
Broneerisin booking.com-i kaudu ja arvasin, et on hostel, ent tegelikult paistab rohkem nagu pesionäride
’kõrvaläri’ oma suures majas teist korterit välja üürida. Maksis 77 eurot ja oli taaskord ainus vaba variant
minu trajektooril.
34. päev: Beaujeu-Saint-Vallier – Bussières
4. september. Esmaspäev
Sel hommikul mingit udu ei olnud. Päev algas kohe poolpilviselt ilusa ilmaga. Kui küla tagant ringiga metsa
poole suundusin, tabasin põõsaste vahel lehma mind luuramas. Jälgitakse!
Mets sai otsa 6-7 kilomeetri pärast. Järjestikku tulid kohe üsna mitu küla, millele järgnes pikalt asfalti-
kõndi ning siis olid uuesti külad-külad-külad. Mida küla edasi, seda ilusamaks need muutusid. Kohe päris
mõnus on tänavatel jalutada ja ringi vaadata.
Viimasel ajal näen igas külas mingit veidrat sammastele toetuvat katusealust, kus ’bassein’ sees. Mõnes
kohas on see kohe päris ilus ehitus – hakka või mõtlema, et mingi religiooniga seotud värk. Teistes
kohtades on aga prosta katusealune, mis paneb arvama, et ehitisel on mingi praktiline otstarve; võib-olla
on veehoidla tuletõrje jaoks või siis lillede kastmise vesi.
Värsket kraami pakuti tee peal päris lahkesti. Ühes kohas olid värava taga käru ilusate oranžide kõrvitsa-
pallidega ning suur kast ploomidega tasuta võtmiseks. Vähemasti ei näinud mingit karpi, kuhu raha oleks
saanud jätta. Kõrvitsat ei hakanud kaasa tassima, ent ploome degusteerisin küll.

26
Teel ei eksinud ning jõudsin sihtkohta, Bussières'esse, plaanipäraselt. Astuda tuli suht-koht-väga-täpselt
35 km (kui Google maps'i uskuda) ja ei ühtegi ’tühja’ sammu rohkem. Majutun ühe kohaliku vanema proua
juures, kes oma suurt 16. sajandil ehitatud maja turistidele välja üürib. Ta otsis kohe Prantsusmaa kaardi
välja, et saaksin näidata, kust tulen ja kuhu lähen. Muidu on kõik väga ok, ainult internetiühendus minu
toas on olematu (ehkki kirjade järgi pidi nagu olema levi).
35. päev: Bussières – Besançon
5. september. Teisipäev
Kuigi hommikusööki polnud broneeringu kohaselt ette nähtud, seda siiski pakuti. Tädi küsis, kas ma soovin
kohvi piimaga. Harva, kui keegi seda küsib! Vastasin, et jah, piimaga. Mulle siis anti kaks kruusi: üks kohvi
ja teine piimaga.
Planeeritud matk oli lühike: 15 kilomeetrit. Lootsin kahe kilomeetri kaugusel asuvas külas, Geneuilles,
tagasi märgistatud rajale saada, ent ei kohanud ühtegi teeviita. Nii tuli taaskord endal teed otsida. (Hiljem
jälle ’levis’ olles selgus, et rada läks väikese kaarega külast mööda.)
Ühe aia otsas küütsitav must kass näis parasjagu mõtlevat, kas minna üle tee või mitte. Sedakorda otsustas
ta mitte minna. Leidsin õige tee Besançon'i kenasti üles. See oleks päris lihtne olnud, kui oleks saanud otse
minna. Ent otsetee oli kiirtee ehk nii otse ei saanud. Pidin leidma väiksemad teed ning ühes kohas ka üle
karjamaa ronima.
Besançon on suur linn, ligi 120,000 elanikuga. Vanalinna osa on pea tervenisti laia jõega ümbritsetud;
jõega piiramata osas asub aga suur kindlus. Möödunud aegadel võis see looduslikult päris hästi kaitstud
linn olla.
Käisin kenasti ära kohalikus kirikus, Cathédrale Saint-Jean de Besançon’is. Praegune kirik on suures osas
ehitatud 11-13. sajandil ehk kui kunstiajaloo tundi meenutada, siis (vist) romaani stiilis. Igatahes näeb see
välja teistsugune / madalam ja robustsem kui näiteks Reimsi katedraal.
Päeva suurimaks otsimiseks kujunes supermarketi leidmine. Kuna ma ei saanud selle asukohta eelmisel
õhtul internetist järele vaadata, pidin küsima kohalikelt. Nood teadsin, ent ei osanud kuidagi inglise keeles
seletada. Nelja küsimise peale – ja iga kord paar tänavat lähemale liikudes – jõudsin lõpuks sihtkohta.
Hiljem selgus, et olin antud linnaosas kena täisringi jalutanud.
Teine otsimine oli hotell, mis asub kesklinnast umbes 4 km eemal. Telefonis olemasolev kaart oli selle koha
pealt ähmane: punktina oli küll olemas hotelli asukoht, ent ei olnud näha teid selle ümber. GPS näitas
samal ajal ära minu liikumise. Püüdsin suuna peale minna, ent kiirtee, mingid aedikud ja majad sundisid
keerutama nagu kassi ümber palava pudru.

27
Hotell ise on väga basic ja vastavalt odav ka, osa F1 hotellide ketist. 28 eurot maksvasse tuppa võiks
magama panna kolm inimest. Võtit ei ole, on uksekood. Rätiku saamiseks tuleb kaks eurot juurde maksta.
Täpselt samasuguses toas ühes teises linnas olen ma juba olnud; see oli samuti F1 hotell.
36. päev: Besançon – Ornans
6. september. Kolmapäev
Oli-oli sile maa ja ühekorraga olen sattunud väikelinna mägede vahel.
Hommikul veidi pool seitse läbi andis temperatuuri googeldamine termomeetri näiduks minu asukohas
19 kraadi. Lahtisest aknast välja kiigates tundus õhk just täpselt nii soe.
"Tuleb palav päev," mõtlesin pikki pükse kotti toppides.
Õnneks päeva peale soojemaks ei läinudki; pärastlõunal hakkas hoopis tibutama. Kuumaga oleks see
tänane ots ikka pagana raske olnud.
Kohe soojenduseks oli korralik ronimine Besançon'i tsitadelli taha mäe otsa. Sealt sain siis eile trajektoorist
kõrvale jäänud kindluse ära nähtud-pildistatud. Ronimine jätkus. Autasuks oli suurepärane
panoraamvaade linnale.
Järgisin hommikul taasleitud Via Francigena märke ning ühe korraga leidisin, et hakkan oma tänase päeva
sihtpunktist (hotellist) kuidagi väga kõrvale kalduma. Märgid muutusid ka tuhmiks ning mingil hetkel
kadusid sootuks. Korrigeerisin siis kaardi järgi kurssi, mis tähendas ühe plaanivälise linna (Saône)
külastamist ning umbes kümmet kilomeetrit asfalti-kõndi. Viimase ajal ’lõbustasin’ ennast mingi hommikul
allalaetud story kuulamisega telefonist – väidetvalt kellegi inimese surmajärgne kogemus. Vastutulevad
kaubikud olid tüütu-võitu, sest nõudsid tähelepanu ning aeg-ajalt teelt kõrvale märga rohtu astumist.
Siis ilmusid selged rajamärgid taas teele. (Võimalik, et vahepeal olin sattunud mingile alternatiivsele /
vanale teele.) Edasi läks üsna lõbusalt: mõned kilomeetrid mööda jalgrattateed, mõned vaated mägedele
ja olingi Ornans'is.
Kokku kujunes teekonna pikkuseks 33.2 km ehk 49,718 sammu. Lihtsalt ülimõnus oli kella poole viie paiku
mõõdukalt luksusliku hotellitoa laias pehmes voodis maanduda – pärast seda, kui olin poes käinud,
turistiinfost ränduripassi templi hankinud ning muud esmavajalikud toimetused ära teinud.
37. päev: Ornans – Mouthier Haute Pierre – Vuillecin
7. september. Neljapäev
Kui peaksin tänasele päevale reitingu panema samal skaalal, nagu ma pärast igat ööbimist majutusi hindan
(5 tärni = selgelt üle ootuste; 4 tärni = natuke üle ootuste; 3 tärni = vastas ootustele; 2 tärni = alla ootuste;

28
1 tärn = selgelt alla ootuste), siis tänane päev saab viis tärni. Selgelt üle ootuste. Sedajagu on ka
pildimaterjali tavapärasest rohkem.
Ilm oli kõndimiseks ideaalne: poolpilves ja mõõdukalt jahe, ent mitte külm ega liiga vesine.
Olles Ornans’i seljataha jätnud, suundusin perfektsele jõeorus kulgevale jalgteele. Vasakul voolas jõgi,
ümberringi olid mäed, siin ja seal jäi teele piknikupaiku, kämpingukohti ning väikeseid külakesi. Paaris
külas põikasin sisse kirikutesse (need olid lahti), kus selleks mõeldud kaustikutesse nii jälje jätmise mõttes
paar eesti-keelset rida sisse kirjutasin. Vaatasin, et eelmine sissekanne oli eilsest päevast (üks inglise paar)
ning kanne enne seda 29. augustist. Ehk siis väga tihe liiklus just ei ole.
Kohe pärast Mouthier Haute Pierre'd (üks raja ’ametlikest’ peatuspaikadest) asus hüdroelektrijaam või
osa sellest. Jaama tagant algas jõeäärne kitsas puujuuri täis ning kivine mägirada. Olles tund aega seda
mööda turninud, hakkasid turistide hordid (ok, kirjanduslik liialdus) teiselt poolt vastu tulema. Varsti
möödusin kärestikust, mida inimesed nähtavasti vaatamas käisid; paar tükki pidasid seal raja ääres
parajasti lõunapausi. Pool tundi hiljem jõudsin vaateplatformile; seal oli näha, kuidas mägijõgi kalju sees
olevast koopast alguse sai. 500 meetrit edasi asus restoran ning suveniiride pood.
Minu tee läks restorani tagant kitsale metsarajale, ent sedakorda oli kivisid ja kände päris lühike teejupp.
Peatselt jõudsin suurele lagendikule, kus künka otsas paistis uhke kabel. Avanes vaade eemal all asuvale
külakesele nimega Ouhans. Külla tee ei viinud – ise ka seda teed mööda minnes külla ei jõudnud. Tuli
hoopis ronida mäkke, mööda karjast justkui kahtlustavalt vaatavatest lehmadest.
Nüüd pidin hotelli jõudmiseks märgistatud rajalt ära pöörama. Mõtlesin, et igav ots, panen klapid kõrva.
Nii tegingi – ja leidsin ennast varsti kusagilt võsast. ’Raiusin’ mõnisada meetrit läbi võsa kuni kaardil
näidatud lagendikuni, efektiivselt ’lõikasin’ teed hotellini. Oh häda: okastraat ees. Aedikut uurides
märkasin, et ma pole mitte esimene inimene, kes sealt minna on üritanud. Ühes kohas oli traati paras auk
läbiminemiseks väänatud. Saingi aedikusse ja üle karjamaa. Aedikust väljaronimine osutus samuti lihtsaks:
traat oli maast nii kõrgel, et sain lihtsalt alt läbi roomata.
Suundusin üle laia lageda hotelli poole, mis juba kaugele ära näha oli. Teadsin eilsest googeldamisest, et
hotell asub kiirtee ja ühe väiksema tee ristumiskoha lähedal, eemal muudest majadest. Mida ma aga ei
teadnud ja mis osutus meeldivaks üllatuseks, oli igasuguseid farmi kaupasid (eelkõige juustu, aga ka kõike
juustukultuuri juurde kuuluvat) ning esmatarbekaupu müüv suur pood vaid mõnisada meetrit hotellist
eemal. Niisiis ei pea ka täna õhtul müslibatooni-dieedil olema, ehkki liigse moonaga ronida ei tahtnud ning
mituteist eurot restorani õhtusöögi eest välja käia ka mitte. Sealsamas asub ka ööklubi (võib-olla
sellepärast hotell 'õitseb'), ent ma ei ole peoloom.
Päeva lõpuks peab ütlema, et laias voodis lebotada ja vaikselt homseks plaane tegema hakata on ka
mõnus. Ei oskaks hinnatagi, kui poleks ligi 30 km astunud ja roninud.

29
38. päev: Vuillecin – Pontarlier – Métabief
8. september. Reede
Mõnusast hotellist väljudes ootas ees kilomeeter kiirtee äärt. Oli valida, kas ukerdada kaubikute vahel või
võsas. Valisin viimase. Edasi jõudsin väikesele teekesele, mida mööda marssides sain kolme-nelja
kilomeetri pärast rajamärgid uuesti kätte.
Teekond viis läbi viimase linna, mida Prantsusmaa pinnal sedakorda külastan: läbi Pontarlier'i. Seal oli
’kohustuslik’ kirikuskäik ning vanalinna vaatamine. Linna tagant algas mäkketõus, mis lõppes maaliliste
vaadetega tagasi linnale ning edasi järgmisele külale.
Läksin märke järgides edasi. Kusagil tuli vastu hajus rühm jalutajaid, kes valjusti „Uhuu-uhuu, ohoo-ohoo!“
hüüdsid ning muidu veidrad tundusid. Võib-olla olid jalutama viidud vaimse puudega inimesed. Kuna meie
teed ühtisid, astusin ka mõnda aega justkui rühma liikmena. Tee otsas ootas teisi kolm suuremat sorti
autot, kuhu nad siis sisse ’topiti’.
Mina astusin edasi läbi karjamaa, kus lehmad parasjagu mäletsemisega tegelesid ning kambas mind
seirasid. Vaatasin telefonist kaarti: kuidagi ära hakkasin kalduma õigest suunast. Pool tundi hiljem vaatasin
jälle kaarti. Veel rohkem olin ära kaldunud. Tekkis kahtlus, et tegelik Via Francigena rada kulges teisiti, kui
olin ööbimiskohti broneerides eeldanud. Niisiis otsustasin kaardi järgi oma tee leida. Hiljem nägin ühes
kohas tee peal matkaradade kaarti, mis minu kahtlust kinnitas. Nii oligi: Via Francigena rada läks siinkohal
teistmoodi, kui minu mingi netist leitud kaart näitas.
Oma tee leidmine ei olnud mitte lihtne: sihtkohta viis üks suur kiirtee ning läheduses sobivaid väiksemaid
teekesi väga nagu ei olnud. Vaata, mispidi vaatad, ikka tuleb suur ring sisse. Lõpuks leidsin mingi enam-
vähem variandi.
Okou, telefoni akust oli suure kaardi vaatamise ja GPS-i jälgimise peale järele jäänud alla poole. Kõigi
eelduste kohaselt läks mul kaarti ja GPS-i edasisel teekonnal veel tublisti vaja. Ilma poleks mul ideed ka
olnud, kuidas nendel väikestel teekestel manööverdada! Niisiis minimeerisin edasise pildistamise – las
midagi jääb lihtsalt ränduri mällu ka. Kalkuleerisin (õigesti), et sedasi saan hakkama.
Matk viis muuhulgas läbi kenast väikesest külast Chaon'ist Lac de Saint-Point nimelise järve ääres. Oli
selgesti näha, et seal elas või suvitas jõukam rahvas – ning tänu mägisele maastikule avanesid nii mõnegi
maja juurest fantastilised vaated. Mööda jalutades nautisin täiega positiivseid välismõjusid.
Sihtkoha, Métabief'i, leidmine osutus lihtsamaks, kui olin esiotsa arvanud. ’Turistikas’ koht. Juba kaugele
oli näha, kuidas mingi osa mäeveerust oli puudest lagedaks tõmmatud kas siis köisraudtee või mingi
talispordiala jaoks.

30
Minu kõndimised selleks päevaks said kõnnitud kella viie paiku – ehk siis täis tööpäev :) Astutud sai 51,015
sammu ehk 33.62 km. Kõiki tõuse ja langusi arvestades oli see päris korralik trenn. Nii ettevalmistus
järgmisteks päevadeks.
39. päev: Métabief – La Sarraz
Kell kaheksa hommikul astusin hotellist välja tänavale. Ilm oli jahe ja pilvine ning tibutas.
Nagu tavaliselt, olin eelmisel õhtul matkaplaani valmis vaadanud: väiksemat teed mööda läbi metsa nii
umbes tunnike astumist, siis mingi asula ning sealt on Prantuse-Šveitsi piir juba kiviga visata. Lihtne. Šveitsi
osa matkast tundus esmavaatlusel keerulisem, mis puudutab kiirtee vältimist ja muude suurte teede ääres
jalutamise minimeerimist. Kuna asusin palverännaku rajast mõnevõrra eemal, ei saanud märkidega
arvestada.
Métabief'i tagant künkalt jäädvustasin kaameraga vaate külale ehk oma seekordse külastuse viimase
vaate Pranstusmaale. Asusin rõõmsalt mööda kitsast asfaltteekest edasi astuma. Arvasin, et see viibki
mind kenasti piiriäärsesse asulasse. Mingi hetk vaatasin siiski igaks juhuks kaarti. Uups: millegipärast ei
olnud õiget ärapööramise kohta märganud. Tagasikäik. Õiges kohas ärapööramine tähendas suundumist
kitsale kivisele teerajale, mis järsult mäest alla viis. Kusagil tõmbasid oksad vihmakeebile paar auku.
Päris piirini jõudmiseks tuli poolteist kilomeetrit astuda mööda kiirtee äärt. Igaks juhuks ei hakanud mingit
väikest rada pidi kusagilt metsavahelt minema. Pärast arvatakse veel, et eksinud turist, kui mitte otse
piiririkkuja :) Õnneks sõitsid autod seal päris aeglaselt –- kiirusepiirangud läheduses.
Piiril jäi segaseks, kas taheti mingit dokumenti näha või mitte – ei mäletanud peast, kas EL-i kodanikel on
Šveitsiga vaba liikumine või mitte. Tavaliselt lähevad sealtkohast üle ainult autod ja kaubikud. Autojuhid
küll ootasid lühikeses järjekorras ja nägin inimesi piirivalve putka moodi majast läbi astumas. Läksin ka
putkasse sisse ja alustuseks küsisin vormis meesterahvalt klaasi taga, et kas siin on üle piiri minek. Mees
vastas, et jah. Andsin talle oma ID-kaardi. Ta heitis korra pilgu peale ja nentis fakti, et ahaa, eestlane. Siis
uuris aknast välja kiigates, kus mu auto on.
"Pole autot," vastasin. "Kõnnin jala."
Justkui oleks suvaliselt korraks Prantsusmaale sisse põiganud, et pudel CocaCola't osta. Viimase olin
paarkümmend minutit tagasi külapoest ostnud ning see oli mul käe otsas väikeses poolläbipaistvas
kilekotikeses.
"Ok," öeldi mulle siis ning mõni minut kümme läbi olingi Šveitsis.
Hiljem vaatasin järele: Šveits on Schengeni riik. Võib-olla oli autodele mingi tollikontroll.
Õige tee leidmine õnnestus üsna lihtsasti. Mitmes kohas olid suure tee kõrvale jalgrattateed ehitatud –
või siis olid viidad teistele käimisradadele, kus siin ja seal kohanimede järgi neist sobivaid valida sain. Kuna
jätkuvalt sadas, pakkus keegi kodanik mulle küüti. Ütlesin ära; olin eesmärgiks võtnud käia jala.

31
Brrr, päris jahedaks läks mingil hetkel. 13 kraadi ja märjaks ligunenud. Sihtkohta, so ööbimiskohta, jõudsin
pisut enne nelja. Päeva jooksul sai sammulugeja järgi maha kõnnitud 26.2 km, võib-olla rohkem. Nimelt
andis vett saanud telefon teekonna lõpus teada, et sammulugemise äpp „has stopped". Jälle hakkas
telefon jukerdama, nii et esiotsa ei õnnestunud laadidagi.
Seekordseks ’hotelliks’ on kohalik farm, mida eesti keeles võiks vist turismitaluks nimetada. Saabudes
polnud ma esiotsa isegi mitte kindel, kas olin jõudnud õigesse kohta: see lihtsalt nägi välja nagu väga
tavaline talu, ei silte väljas ega miskit. Vastu võeti väga lahkesti. Keerati radikast sooja juurde, pakuti kohvi
ja küsiti, mis kell ma järgmisel päeval hommikusööki tahan.
Keegi hollandlasest jalgrattur peatub siin samuti.
40. päev: La Sarraz – Lausanne
10. september. Pühapäev
Vastavalt minu tellimusele toodi kell 7:15 hommikusöök. Kohe näha, et olen Šveitsis: menüüst ei
puudunud Šveitsi juust, mis olla lähikonnas valmistatud. Maitses väga hästi. Prantsuse juustupoe juust
võrdluseks oli minu jaoks natuke liiga tugeva maitsega. Siiski olen tuntavalt Šveitsi Prantsuse nurgas:
prantsuse keelega saab hästi hakkama. (Loe: saaks hästi hakkama, kui räägiks :))
Hommikusöögi ajal ajasime hollandlasest jalgratturi ja farmeri-prouaga juttu – inglise keeles. Muuhulgas
informeeriti mind, et pagaripoodides ja väiksemates kohvikutes üldiselt kaardiga maksta ei saa. Nii võtsin
plaani leida Lausanne’is pangaautomaat ja seda vähe raputada (mis ka õnnestus). Hollandlane ise oli
vanem härrasmees, kes kümme päeva rattaga mööda Šveitsi tiirutanud. Ameti poolest psühhiaater, töötas
20 tundi nädalas. Farmeri-proua vanemad olevat samuti hollandlased olnud, ent sõja eest Šveitsi
põgenenud. Väikestel farmidel polevat ka Šveitsis lihtne ära majandada. Selleks siis kõrvaläri ’hotelli’
pidamise näol. Külalisi olla neil iga päev, vahel rohkem kui üks korraga. Minu meeldivaks üllatuseks sain
seal kaardiga maksta; muidu oleks pidanud hollandlasega eurosid frankideks vahetama või midagi.
Ilm võttis positiivse pöörde; eilne vihm ja tuul asendusid jalutamiseks meeldiva poolpilvise taeva ja
mõõduka temperatuuriga. Jalutuskäik Lausanne’i viis läbi mitmete väikeste külakeste. Külakirikute asemel
oli siin ja seal näha kirikutorniga maju. Ei saanudki aru, kas Šveitsi kellade demonstreerimiseks või milleks.
Taas leidus viinamarjaistandusi. Viinamarjad on prantsuse omadest suuremad, ilmselt mingi teine sort.
Kobaraid sai ka märksa kergemini kätte –- seda küll võib-olla tulenevalt asjaolust, et marjad olid lihtsalt
küpsemad.
Teekond oli võrdlemisi lühike (umbes 20 km) ning maa pigem tasane. Puhkuseks viimasest kolmest
suuremat pingutust nõudnud päevast. Nii jalutasin linna peal ringi ning külastasin Cathedrale de
Lausanne'i. Linn on suur, ligi 140 tuhat elanikku. Suure linna mulje jätab ka, muuhulgas leidub prahti täis

32
ja mitte-nii-väga-meeldivalt lõhnavaid kõrvaltänavaid. Katedraalis oli eraldi nurk palveränduritele,
iseteenindusega. Tempel tuli omal passi lüüa. Keegi harjutas seal parasjagu koos õpetajaga orelimängu.
Nii kui linna jõudsin, on telefoniga jälle korras: saab ilusasti laadida ja sain ka viimase kahe päeva pildid
arvutisse tõstetud. Tegelikult vist lihtsalt kuivas ära; märjalt läheb 'segaseks' ja hakkab hands-free režiimi
sisse-välja lülitama. Aga kotti ära ei saa panna; vihmase ilmaga on täpselt samamoodi vaja nagu ilusa
ilmaga. Vaatamata pühapäevasele päevale õnnestus hankida ka Šveitsi plugin akude laadimiseks.
’Hotelliks’ on seekord ühe umbes minuvanuse naisterahva korter. Teda ennast pole õhtul kodus; jättis
mulle võtme postkasti ja muud instruktsioonid (kuidas WiFi hotspot tekitada jne) märkmepaberil ukse
külge ning lisas, et tunneksin ennast nagu kodus. Ma siis tunnen. Algul vaatasin, et veider aadress: maja
nr 96 on suur viiekorruseline kortermaja, ent korterinumbrit aadress ei sisaldanud. Selgus, et
korterinumbrite asemel olid postkastidel ning ustel korteriomanike nimed. Ei ole veel aru saanud, kas
siinmaal nii käibki.
41. päev: Lausanne – Vevey (ööbimiskoht: St-Légier)
11. september. Esmaspäev
Nagu viimasel ajal tavaks, kobisin voodist välja kell pool seitse hommikul. Kui toas tule põlema panin ja
liigutama hakkasin, kuulsin perenaise kassi ukse taga kraapimas ja haledasti näugumas. Küll nende korteris
elavate koduloomade elu on ikka kurb, isegi kui toit ja soe pesa olemas: oota ja oota, et keegi tuleks ja
lõbustaks! Korteri perenaist ennast ma ei näinudki. Ta saabus töölt millalgi öösel ning kui mina ukse enda
järel kinni panin, alles magas teises toas. Jätsin võtme kokkulepitud kohta.
Rada läks järve Lake Léman, ka tuntud kui Lake Geneva, kallast pidi. Esiotsa oli ilus rannaäärne jalutuskäik,
siis mõni kilomeeter kõndimist mööda tänavaid ning edasi pikki mäenõlva kulgevat teeriba
viinamarjaistanduste vahel. Läbitud maapikkuseks kujunes mõõdukas 27 km. Ilm oli parajalt pilves, ei
otseselt külm ega soe.
Siin kasvatatakse viinamarju küll keerulistes tingimustes! Ei kujuta ettegi, kuidas taimede hooldamine või
marjade korjamine välja näha võiksid. Sellise viinamarja-traktoriga nagu Prantsusmaal Champagne
regioonis nägin, pole neil mäkke mineva trepina ehitatud põlluribadel küll midagi teha. Oli nii tumedaid
kui heledaid viinamarju, kõik kenasti küpsed. Siin ja seal sai möödakäija endale kobara haarata, ehkki
teistes kohtades olid võrgud peal või suure tee läheduse tõttu lihtsalt liiga tolmune.
Õnnestus ’tabada’ üks teine seljakotiga jalgsi-rändur. Kas ta oli niisama matkaja või palverändaja, seda ei
tea. Vuhises mööda väga kiirel sammul.
Lõuna paiku jõudsin pärast mitmete tihedasti asuvate ja mäenõlvale ehitatud külakeste läbimist
Vevey'sse. Vevey on umbes 20 tuhande elanikuga linn. Seal mul suuremat muud plaani polnud, kui et

33
turistiinfost tempel võtta ning piirkonna kaart hankida. Tegin ära ka igapäevase (või, olenevalt asjaoludest,
ülepäevase) šopingu-tuuri.
Hotellini lähikonnas asuvas külas oli veel ligi poolteist tundi kõmpimist, valdavalt ülesmäge. Korralik
omaette tuba, sh WC+vannituba, läks maksma 64 eurot. Keskmiselt kallim kui Prantsusmaal, ent mitte üle
mõistuse hind. Boonuseks on aknast avanev suurepärane vaade mägedele teisel pool järve.
Oeh, ja kas arvutil või telefonil on jälle mingi setting'u või driver'i error: nad ei taha omavahel connectida,
so pilte ei saa hetkel ühest seadmest teise tõsta.
42. päev: St-Légier – Villeneuve
12. september. Teisipäev
Matkapäev oli lühike (u 12 km), ent see-eest vihmane. Siiski, isegi vihmase ilmaga on meeldiv jalutada, kui
avanevad sellised vaated!
Teele jäi piirkonna üks peamisi turisti-atraktsioone: Chillon'i Kindlus (Château de Chillon). Kodulehe tekst
tutvustab seda väga kunsiltiselt, ei oska kohe ilusasti tõlkidagi: "an arhitectural jewel located in the most
beautiful setting imaginable". Sisse ma minema ei hakanud, piirdusin väljast piltide tegemisega. Pileti hind
tegelikult polnud kõrge, 10 Šveitsi franki, ent kahe suure bussitäie jagu rahvast oli seal parasjagu järjekorda
võtnud. Mul ei olnud viitsimist oodata. Mõni teine kord. Täna kulub vahelduseks ära pärastlõunane,
täpsemini enneõhtune uinak.
Villeneuve on linnake alla 6,000 elanikuga. Põhimõtteliselt on siin üks peatänav ja kaks suuremat
kõrvaltänavat; muu asustus paikneb pigem hajusalt ümberringi ja mäeveergudel. Kirik on ka, ehkki väike.
Uks oli lahti ja astusin sisse. Üks onu parasjagu toimetas sees ning tervitas lahkesti.
Templi palveränduri passi sain tavapäraselt turistiinfost. "Wow," mõjus minu juba üsnagi muljetavaldav
templite-rida asutuse töötajale. Muuhulgas tundis ta ära mõned samasse ketti kuuluvate teiste turisti-
infode templid.
Hotell on sedakorda kallis, öö läheb maksma ligi 100 eurot. Samas pole majutus midagi erilist, kaks tärni
ning üsna lihtne tuba. Pidin võtma suhteliselt viimasel hetkel, sest varasem tunduvalt odavam broneering
teises kohas canceldati mingil põhjusel ära.
43. päev: Villeneuve – Saint-Maurice
13. september. Kolmapäev

34
Hommikul informeeris retseptsioonis olev ja ühtlasi kelneri rolli täitev meesterahvas mind, et samas
hotellis olevat peatunud üks kanadalaste grupp, kellel minuga sama teekond.
Nagu päeva jooksul selgus, olen Roomale piisavalt lähedale jõudnud: siin on mitmeid teisigi
palverändureid. St. Maurice kloostri registreerimislehelt nägin näiteks, et tänase päeva jooksul oli sealt
enne mind läbi käinud kolm (või oli neid neli) sellist tegelast, enamikul sihiks Rooma, ühel Compostela.
Ühte merekarbiga teelist kohtasin ka tänaval. Samas polnud keegi neist startinud Inglismaalt
Canterbury'st; kõik olid alustanud ’magustoidust’ ehk siis kaunimate vaadetega Pransuse-Šveitsi piiri
äärsetelt aladelt. (Kaalusin alguses ka seda varianti, kuid otsustasin siiski ka Prantsusmaaga tutvuda.)
Tänane matk kulges põhiliselt kahe suure mäeaheliku vahelt, osalt mööda siledat orupõhja, osalt kõrgemal
mäenõlvadel. Mägede tippudes paistis lund. Ilmateate poolt lubatud vihma ei saabunud, ehkki vahepeal
ähvardas küll sadama hakata. Hea oli, et ähvardus jäi ainult ähvarduseks; betoonteekesed oleksid muidu
ilmselt libedaks läinud.
Esimeseks vaatamisväärsuseks (või siis 'vaatamisväärsuseks' jutumärkides) oli hiigelsuur ladu
kokkulitsutud plastpudelitest, mis nähtavasti taaskasutusse lähevad. Kõik pudelid olid kenasti pakkideks
köidetud.
Järgnesid viinamarjaistandused. Sõidutee lähedal kasvavad viinamarjad on kohati paksu hallika kirmega
kaetud. Huvitav, kuidas need müügile saatmiseks ja/või veini valmistamiseks puhtaks saadakse? Võib-olla
pestakse alles kasvavaid viinamarju. Tundub, et siin ja seal kasvavad kõrvuti väga tolmused ning mitte-nii-
väga-tolmused marjad.
Kindlusi või kindluse-tüüpi ehitisi on siinkandis palju. Poole tee peal möödusin Château d'Aigne'st. Saint-
Maurice's on samuti oma kindlus. Teisi sarnaseid 'maju' nimepidi ei teagi.
Pärast Aigne't tuli mäkkeronimine, tasuks vaated all laiuvatele küladele. Tagasi all, kõndisin mööda
igavesti suurest õunaaiast – ütleks, et õunaistandusest.
Sihtkohta, Saint-Maurice'sse jõudsin mõni minut pärast kahte. Astusin läbi siinsest kirikust + kloostrist.
Need on päris vanad, klooster rajati aastal 515.
Läbitud maapikkuseks kujunes mõõdukas 27.2 kilomeetrit.
44. päev: Saint-Maurice – Martigny
14. september. Neljapäev
Matkapäev oli päris lühike, 15 km. Polnud ka mingit märkimisväärset ronimist. See ei tähenda, et ma oma
elamust kätte poleks saanud.

35
Umbes üheksa paiku jõudis lubatud vihm kohale. Ega midagi, panin kotile jälle vihmakatte peale ja otsisin
keebi välja. Väga kõvasti ka ei sadanud.
Kui olin just järjekordsest külakesest läbi jalutanud ning väiksemale kruusateele pööramas, kuulsin selja
tagant kellegi naisterahva häält midagi hüüdmas. Läks mõnda aega, enne kui sain aru, et hüütakse mind.
Hüüdja kandis eredate oranžide triipudega riietust, nägi välja nagu mingi politsei, pääesteameti vms
asutuse töötaja.
"Bonjour," vahetasime tervituse.
Ta hakkas midagi kiiresti prantsuse keeles seletama.
"Sorry, I don't speak French," katkestasin teda.
Ta siis püüdis inglise keeles mind millegi eest hoiatada, ent jäi segaseks, mille eest täpselt. Midagi olevat
palju, aga mida, ta inglise keeles öelda ei osanud. Ilma vaadates järeldasin, et ta hoiatab mind mägedesse
mineku ja vesiste libedate rajakeste eest. Mul polnud plaaniski mäkke minna.
"You be careful. Understand?" küsis naisterahvas lõpuks.
Noogutasin kinnituseks: "Yes."
Edasi minnes hoidsin silmad-kõrvad lahti, ent jõudsin välja järgmisse asulasse ilma teel midagi ohtlikku
nägemata. Asulast väljudes sain imetleda minusugusele sileda maa elanikule huvitavat loodusnähtust:
eemal ’ronisid’ pilved sõna kõige otsesemas mõttes mäenõlva pidi üles. Silmnähtavalt ronisid üles.
Järgnes jupike asfalti-kõndi. Sealtkohast läks suure tee äärest kaljusein otse üles. Polnud mingit varianti,
et saaks kusagilt teest eemalt jalutada. Õnneks oli kõnnitee tehtud – nii palveränduritele kui muudele
kõndijatele. Natukese aja pärast tuli jällegi kena väike asula ning selle järel juga otse kaljuseinast alla.
Vahepeal jäi vihm peaaegu järgele ning päikegi piilus pilvede varjust välja. Pöörasin väikesele
metsateekesele. Ent varsti tuli tugev tuul. See tähendab, TUGEV tuul. Kuulsin, kuidas puud ümberringi
raksusid ning kõlas väga sedamoodi, et mõni neist murdub.
"Metsas jalutamine ei ole vist hea idee," mõtlesin. "Selle eest siis püüti mind hoiatada!"
Esimesel võimalusel pöörasin matkarajalt ära suure tee suunas. Hea uudisena oli suure tee äärde ehitatud
jalgrattarada ning tee ise paiknes puudest ohutus kauguses. Teine hea uudis oli, et sihtkohani, Martigny
linnani, oli jäänud vaid kolm-neli kilomeetrit.
Vahepeal tahtis tuul vihmakeepi katki rebida ning paduvihma hakkas ka sadama. Päris ära tuul mind siiski
ei viinud. Olles möödunud mõnest pirni- ja õunaistandusest, jõudsin peatselt õnnelikult linna ja
turistiinfosse. Kui hea ja soe seal turistiinfos oli!
Üks vanem paar kusagilt Idamaadest uuris seal parasjagu, mida niisuguse ilmaga linna peal teha-vaadata.
Nad vabandasid, et nende taga ootama pidin – mitte et mul kõige vähematki sooja vastu oleks olnud.
Seletasid, et olid ilma pärast oma reisiplaane muutma pidanud: puu olla kusagil raudtee peale ette
kukkunud ja rong ei saanud sõita. Raudtee kulges sealkandis päris mäeserva mööda – ei saanud ette

36
kukkunud puid kiiresti ära koristada. Nad olla kusagil kaks ja pool tundi oodanud ning siis bussiga nö
valesse kohta toimetatud.
Nemad saadeti muuseumidesse. Mina sain templi palveränduri passi ning rõõmustava uudisena teada, et
hotellini on jäänud vaid 230 meetrit ning toidupood asub samas hotelli taga.
Las nüüd sajab – sajab kohe korralikult, homse eest ka ette.
45. päev: Martigny – Orsières
15. september. Reede
Hommikul oli ilm võrdlemisi külm ja karge: temperatuur viie kraadi ümber ning vihmapilved kadunud.
Viimane oli muidugi hea uudis, sest tänast rada eilse ilmaga hästi ette võtta poleks saanud.
Pärastlõunaks olin jõunud umbes 400 meetrit kõrgemale kui hommikul alustades (Orsières on 887 m
merepinnast, Martigny 471). Kokku oli tõuse 950 meetri jagu, ent vahepeal tuli ka allapoole minna. Läbitud
maapikkuseks kujunes 21.8 km. Samas maa läbimine võttis aega oma viis ja pool tundi.
Ühesõnaga, külmetada pikalt ei lastud: kohe Martigny tagant algas tõus ning üsna peatselt jõudsin kitsale
mägiteekesele. Kohati oli selline kivironimine, et ei saanud isegi aru, kas sealt läheb nüüd tee või mitte.
"Siit küll keegi tükk aega käinud pole," leidsin ennast mõnikord mõttes arutlemas.
Siis teadsin: nüüd olen kusagilt valesti tulnud.
Teele jäi mitu väikest külakest. Külade ümbruses oli lihtsam: seal sai siledat teed mööda käia, teinekord
üsna pikalt.
Ühes kohas metsa vahel kasvas päris palju seeni, nii söögiseeni kui sitaseeni. Oli pilvikuid, nii mahedaid
kui kibedaid, mingeid kukeseene-laadseid seeni, mis vist siiski kukeseened polnud, tatikaid meenutavaid
seeni. Ent vaevalt keegi sinna seenele läheb – see oleks ikka paras ronimine korviga.
Teisi seljakotiga matkajaid ma tee peal ei kohanud. Ühe küla lähedal asusid mind küll ’jälitama’ kaks
keppidega kõndivat pensionäri. Nemad õnnesuts mul mõne aja pärast ’maha raputada’. Kui sihtkohale
lähenesin, tulid vastu paar jooksjat.
Orsières' läksin esimese asjana kirikusse – see lihtsalt oli kaugele nähtav punkt, mille järgi oma asukoht
kaardil paika panna. (GPS ei töötanud.) Kirikus vist oli parasjagu algamas mingi üritus: terve kari vanema-
poolseid inimesi vooris uksest sisse ning võttis istet. Ees keegi ’püha mehikese’ moega inimene toimetas
midagi. Ma nii tõsimeelne palverändur siiski pole, et oleks kuulama jäänud.
Hotell läks maksma üle 70 euro ja tahtsin neid mõnusid (suur vann, hea vaatega rõdu, suur flat screen
telekas, hea internetiühendus) võimalikult maksimaalselt nautida. Check-in algas 15:00-st ja kui olin
turismiinfost ning poest läbi käinud, oligi aeg sealmaal. Kell 15:00 retseptsioonis kedagi polnud, ent mul

37
õnnestus töötaja maja pealt tabada. Ta siis oli ülilahke ja näitas mulle kahte erinevat tuba, mille vahel
valida.
Edasisi plaane pean vähe ümber tegema: avastasin, et olin kodus broneeringuid tehes kogemata ühe
peatuskoha vahele jätnud. Olen booking.com-is vist tänu oma sagedastele broneerimistele ning hotelli-
review'de kirjutamisele mingi staatuse saanud; igatahes õnnestus üks mitte-canceldatav broneering
tasuta ära canceldada.
46. päev: Orsières – Bourg-Saint-Pierre
"Which one do you like?" küsis hommikul onu retseptsioonis mulle kahte võtmehoidjat nina alla torgates.
Üks oli väike pehme mõmmik ning teine koerake, mõlemal Šveitsi lipuvärvides ürbid seljas. Koerake tuli
minuga koti küljes edasisele teekonnale kaasa – kingitus hotelli poolt.
Eilne ilmateade hoiatas vihma eest. Õnneks püsis ilm terve teekonna vältel ilus ja taevas oli näha vaid
üksikuid pilvi. Temperatuur kõikus kuue ja kolmeteistkümne kraadi vahel, ent tänu mäest üles rühkimisele
külm ei hakanud. Korra päikese käes oli isegi sedavõrd soe, et sain pusa seljast võtta. Pärast hotellis
lülitasin küll radika sisse; kui lõuna söödud, läks energia seedimisele ning hakkas jahe.
Kilomeetrite mõttes oli matk lühike: käidud sai umbes 15 km, mõnisada meetrit peale. Kokku oli tõuse
1,100 meetri jagu. Mõned laskumised olid ka. Net-net paiknen ligi 750 m kõrgemal kui hommikul
alustades. Bourg-Saint-Pierre asub kirjade järgi 1,632 meetri kõrgusel. Arvasin, et ronimine tuleb raske,
aga tegelikult läks päris libedalt. Kui mõned järsud tõusud välja arvata, kulges rada ülesmäge rahulikult
väikese kallakuga, nii et ei saanud peaaegu arugi.
Ühes kohas sõid rohtu kaks suurt musta pulli, teises tarandikus närisid muru jälle eeslid. Kolmandas
aedikus olid hirved või hirve moodi loomad, kes meeleldi kaamerasse poseerisid. Kusagil mäenõlval
paiknes terve rodu mesilastarusid. Ühes aias nägin kasvamas vaarikaid; need alles hakkasid küpseks
saama.
Bourg-Saint-Pierre on väike küla, alla 200 elanikuga. Põhiliselt on siin hotellid ja turisti-atraktsioonid. Küla
kirikut vaatasin-pildistasin, ent muud sobivat mul väljas teha pole. Niisiis vahetasin tagasihoidliku toa
omaette vannitoa ja WC ning WiFi-ga variandi vastu, läks maksma +39 Šveitsi raha. Saan YouTube'st
mõnda huvitavat ja üldhariduslikult kasulikku videot vaadata. Pakutud saunast ja basseinist loobusin; see
oleks tähendanud +100 raha veel ja pärast matka ei viitsi väga.
Palverändurite registreerimislehelt nägin, et viimased olid minuga samas hotellis peatunud kaks päeva
tagasi, 14. septembril.

Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)

Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Kristi Rohtsalu

More from Kristi Rohtsalu (20)

Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)