Minu Bali Reisi Päevikud (Veebruar-Märts 2023)

MINU BALI REISI PÄEVIKUD
(Veebruar-Märts 2023)
Kristi Rohtsalu
Märts 2023

1
Sisukord
1 Alustuseks .............................................................................................................................................2
2 Teekond Balile.......................................................................................................................................3
3 Esmatutvus Ubudi ja Baliga...................................................................................................................7
4 Päikesetõusu matk Baturi Mäe otsa ...................................................................................................14
5 Jätkuvalt Ubudis ja Ubudi ümber........................................................................................................19
6 Sanur ...................................................................................................................................................28
7 Matkates Nusa Penidal .......................................................................................................................39
8 Gili Trawangani põikega Amedis.........................................................................................................56
9 ’Jälle’ Ubudis .......................................................................................................................................70
10 Lovina..............................................................................................................................................79
11 Snorgeldamise tripp Menjangani saarele .......................................................................................90
12 Kuta põikega järgmisse sihtpunkti..................................................................................................94
13 Tanah Lot.......................................................................................................................................100
14 Canggu peatusega Tanah Lotist ’lennujaamahotelli’ Kutas ..........................................................113
15 Kodutee.........................................................................................................................................120
16 Lõpetuseks ....................................................................................................................................122

2
1 Alustuseks
Jaanuarikuu viimasel nädalal sain Eesti tüüpilises ’halva suusailmaga’ talves miski eriti ebameeldiva
’nohiku’ külge: nina oli kinni mis kinni ning hääl kadus mingil hetkel sootuks. See oli viimane piisk karikasse:
oli aeg kiiresti kusagile sooja kohta pageda! Õnneks oli mul veebruariks-märtsiks kuus nädalat kontorist
eemal juba aegsasti ette planeeritud. Eesti talv kordub ju alati; kõik eestimaalased teavad seda. Vedas ka,
et äralennu päevaks jõudsid kõik selged haigusnähud taanduda.
Reisi sihtkohaks sai valitud Bali saar. Tollel hetkel tundus, et kõik eestlased käivad neil kuudel Balil
puhkamas: ikka ja jälle jäi silma või kõrva, kuidas see või teine Balile puhkama sõitis või kavatses seal miskit
laagrit teha vms. Mõtlesin siis ka, et vaatan üle selle väidetava paradiisisaare – seda enam, et müügil olid
minu arvates väga mõistliku hinnaga lennupiletid. (Edasi-tagasi lennu eest maksin 813 eurot ja 62 senti.)
Esiotsa ei seadnud ma muid reisi eesmärke kui need kaks: sooja ja puhata. Siis sisemine ’motoorne
rahutus’ sai võitu. Nii palju ma iseennast juba tundsin: ’kõik hinna sees’ hotellis ma mingil hetkel lihtsalt
hakkaksin vaikselt igavusse surema! Ette antud reisikavaga agendad mulle samuti ei meeldi: need kipuvad
liialt tihedalt igasugu elamusi ja kogemusi ’täis topitud’ olema. Niisiis guugeldasin välja oma punktid
kaardil. ’Pärast fakti’ vaade neist on alloleval pildil; plaan ja tegelikkus erinesid, ent mitte põhjapanevalt.
Minu kohad Bali kaardil; sinine punkt on viimane peatuspaik Kutas kaardi välja ’joonistamise’ hetkel

3
Minu Bali avastamise reis ise sai selline nagu kirjas käesolevates päevikutes: ikka päev korraga. Kindlasti
sai see erinev ükskõik kelle teise omast; kogeme me ju ümbritsevat läbi omaenda subjektiivse perspektiivi.
2 Teekond Balile
Esmaspäeval, 6. veebruaril alustasin tasapisi oma pika lennureisiga Tallinnast Balile. Esimene ’ots’ oli
Tallinnast Pariisi Charles de Gaulle lennujaama, kus citizenM Paris Charles de Gaulle Airport nimelises
hotellis ka öö mööda saatsin.
Vedajaks oli airBaltic. Sattusin lennukis istuma kümnendasse ritta pundi Eesti meeste lähedusse.
„Enamik eestlasi sõidavad edasi Balile,“ kuulsin ühte neist teisele kommenteerimas.
Noogutasin endamisi: nii küll, vähemasti mina küll!
Lennuk tõusis õhku ning mina, olles lugenud läbi sommeljeede meistrivõistlustest kõneleva artikli
airBaltic’u värskest ajakirjast, valmistusin tukastama. Stjuardessid ja üks stjuuard asusid vilkalt kärude ringi
käima: kes soovib süüa-juua-snäkke osta? Nagu ikka airBaltic’u lendudel.
Ootamatult peatus üks stjuardessidest oma käruga minu kõrval:
„Miss Kristi?“ küsis ta lahkelt naeratades.
Noogutasin: olen küll Kristi. Naisterahvas ulatas mulle toidupakikese, mille sees juustuga croissant. Võtsin
pakikese kerges segaduses tänuga vastu. Kõht oli tühjavõitu, ent samas kahtlustasin, et siin võis olla mingi
eksitus: ma polnud ju midagi tellinud! Ent vist ei olnud eksitus; keegi pärast raha küsima ei tulnud. Oli
lihtsalt meeldiv üllatus!
Eesti meesterahvad minu ümber ostsid igaüks endile õlle või kaks. Täpsemini üks ostis ja teised lubasid
talle hiljem ära maksta. Jutuvada paisus õige suureks; silmnähtavalt oli seltskond ülemeelikus tujus.
Umbes tund aega hiljem võtsin ette teekonna lennuki tagumises otsas asuvasse WC-sse. Olin vast kümme
sammu astunud, kui üle lennuki kõlasid kummalised signaalid. Esimese hooga mõtlesin, et ju oleme
sattumas kusagile turbulentsi ning pean kiiremas korras oma kohale naasma ja ennast turvavööga
kinnitama. Aga ei: turvavööde kinnitamist nõudvad tulukesed olid kustus. Küll aga jätkusid mulle seni
tundmatud häiresignaalid ning lennuki laes istete kohal sähvisid kõrvuti punased ja rohelised valgused.
Reisijad sattusid kergesse ärevusse:
„Mis nüüd?“ kuulsin enda ümber küsimusi.
„Lennuk läks katki,“ pakkus keegi.
Olin selleks ajaks jõudnud juba üsna lennuki tagumisse ossa, kus nägin ühte stjuardessi ning stjuuardit
midagi seletamas. Keegi naisterahvas üritas nende vahelt läbi pugeda ning tagasi oma kohale pääseda.

4
„Te suitsetasite WC-s?“ kuulsin stjuuardit parajasti WC-st väljuvalt või välja tiritavalt meesterahvalt
pärimas.
Tundsin ära ühe ’tegelase’ minu ümber istuvast lõbusast pundist.
„Ei,“ väitis too.
„Elektroonilisi sigarette ka ei tohi suitsetada,“ ütles stjuuard hoiataval toonil.
See seletas: signaalid olid tööle hakanud, sest keegi suitsetas WC-s!
Kõnealune ruum oli hetkel kasutamiseks suletud. Õnneks leidus lennuki eesotsas teine WC. Käinud seal
ära, naasin oma kohale.
Parajasti ’jahutati’ minu lõbusate naabrite lõbusust. Ühele neist oli pihku pistetud punane suurte mustade
tähtedega hoiatustekst. Ilmselt ähvardati kopsaka trahviga. Stjuuardess seisis mehe kõrval, keda olin
näinud WC-st väljumas.
„Meil on andurid. Me teame, kui WC-s suitsetatakse!“ tegi ta mehele selgeks, et pole mõtet mitte üritadagi
oma tegu maha salata.
„Pooleteise tunni pärast…“
Ma ei kuulnud, mida stjuuardess ütles või kuidas see lugu lahenes. Siiski jäi mulje, et meestel õnnestus
sedakorda ’armu’ saada; igatahes muutusid nad peagi taas jutukateks.
Sealt edasi kuni maandumiseni lugesin Jesper Parve raamatut „Minu Bali: Oma väe otsingul“, nii
sissejuhatuseks oma reisile.
…
Õhtul leidsin hotellitoa lauakeselt postkaardi meelde jätmist vääriva mõttega:
„Wise travellers carry a small bag, a big heart and lots of compliments.“1
…
Kuna olin õhtul varakult magama läinud, ärkasin teisipäeva hommikul juba veerand kuus. Otsustasin kohe
lennujaama minna, et seal hommikust süüa ning lennujaama-mõnusid nautida. Viimane tähendas ’omas
mullis’ arvutis nokitsemist. Ümberringi käis sumin, end kuna see mind ei puudutanud, siis ka ei seganud.
Air France lend Pariisist Amsterdami väljus plaanipäraselt, kell 11:45. Rahvast oli palju, praktiliselt ühtegi
vaba istekohta ei jäänud. Istmevahed olid sedavõrd kitsad, et imestasin: kuidas minust suuremad inimesed
sinna üldse mugavasti istuma pidid mahtuma? Kõigile reisijatele pakuti võileiba ning vett, karastusjooke,
õlut jms joogipoolist. Muhe halli habemega stjuuard tundus oma tööd täiega nautivat.
Amsterdami Schipoli lennujaama jõudsin kella ühe paiku varasel pärastlõunal. Järgmised enam kui tund
aega seisin passikontrollis järjekorras. Miskipärast automaatne kontroll ei töötanud ning vaid ühes
1
Targad reisijad kannavad kaasas väikest kotti, suurt südant ning rohkesti komplimente.

5
paljudest tolliputkadest istusid kaks meesterahvast sees. Vaatasin juba, et hakkan kusagile jõudma, kui
terve pikk rivi järgmisele lennule kiirustavaid reisijaid teistest mööda ja järjekorra ette juhiti. Poleks mul
Euroopa passi olnud, pidanuksin seal veelgi kauem seisma; nägin, kuidas punt õnnetuid Ukraina passiga
kodanikke otse minu eest vahetult enne passikontrolli jõudmist teise ülipikka järjekorda ümber suunati…
Eesti pass kui Euroopa pass… Noor meesterahvas putkas vaatas seda eest ja tagant, veeris kokku ’Eesti’,
polnud päris kindel… Vanem härra tema selja taga siis noogutas: ja-jah, on küll Euroopa pass. Hiljem sain
aru, millest hämming: paljud hollandlased ei tea, mis riik on ’Estonia’2
, sest hollandi keeles nagu saksa
keeleski on Eesti ’Estland’; nemad teavad, et Euroopas on riik nimega ’Estland’.
Ametnik päris järgmiseks, kuhu mu lend läheb?
“Denpasar – Bali, Denpasar,“ vastasin.
Noormees oli jälle segaduses, uuris lendude nimekirjast, kas sellist lendu ikka on. Ei leidnud.
„Transfer via Singapore,“3
püüdsin aidata tal kiiremini selgusele jõuda.
„Aa, Singapore,“ taipas ta nüüd, andis mulle passi tagasi ning soovis head reisi.
Siis jäi mul kella järgi veel kuus ja pool tundi Amsterdami lennujaama mõnude nautimiseks. Seal oli olemas
isegi muuseum! Täpsemini oli tegemist Rijksmuseum Amsterdam’i väikese maalinäitusega.
…
Õhtul paarkümmend minutit kaheksa läbi hakati inimesi suurde KLM-i lennukisse laskma. Mina oma
viienda tsooni piletiga sain veel mõnda aega istuda ja oodata.
Esimene ’ots’ Singapuri tähendas ligemale kaksteist tundi lendamist. See kulges üllatavalt kiiresti ja
mugavalt. Varsti pärast õhkutõusmist asuti serveerima õhtusööki, misjärel saabusid kohv/tee ja
magustoit. Vaatasin filmi Robin Hoodist, lugesin edasi Jesper Parve „Minu Bali“ raamatut, magasin…
Naljakas oli mõelda, et ehkki meil lennukis alles algas öö, väljas juba valgenes. Lendasime päevale vastu.
Singapuri Changi lennujaamas ’aeti’ kõik reisijad lennukist välja – ka need, kes pidid Denpasarisse edasi
lendama. Kogu käsipagas tuli kaasa võtta. Öeldi, et paarikümne minuti pärast tulgu me samast väravast
samale lennukile tagasi.
Mõtlesin, et saan pisut ringi kõndida ja suurest istumisest kangeks jäänud jalgu sirutada – aga ei. Vaevalt
olin lennujaama hoonesse sisse saanud, kui mind sujuvalt koos ülejäänud edasi lendavate kaasreisijatega
läbi järjekordse turvakontrolli suunati. Kõik valgustati läbi ning isegi lennukist antud veepudel võeti ära.
Mis selle asja point oli, jäi mulle arusaamatuks. Minu vahetusse lähedusse sattunud punt eestlasi arutles
parajasti sama küsimuse üle. Ühele neist meenus mingi paarikümne aasta eest sarnasel jätkulennul aset
leidnud terrorirünnak.
2
’Estonia’ ehk Eesti inglise keeles
3
”Vahemaandumisega Singapuris”

6
„Et siitsamast apteegist ostetud nodist teen pommi?“ küsis teine sarkastiliselt.
Konsensuslik arvamus jäi, et ju see oli üldine protseduur: iga värava juures on kohustuslik turvakontroll.
Enne rahva pardale lubamist nõuti kõigilt maske. Olevat kohaliku regulaatori nõudmine. Inimesed siis
alguses panidki maskid ette, ent lennukis kadusid need enamikul kas istmetaskusse või vajusid lõua alla.
Lennuk ise oli vahepeal puhtaks ja korda tehtud. Paaritunnine lend Balile läks meeldivalt kiiresti. Taaskord
pakuti korralikult süüa.
Kümneminutilise hilinemisega maandusime Denpasaris Ngurah Rai International Airport nimelises
lennujaamas. Et mul olid elektrooniline viisa eelnevalt läbi interneti hangitud ning ka tollivorm täidetud,
polnud muud kui immigratsioonist läbi minna. Esimeses kontrollipunktis pandi passi kleebis: lubatud
saarel viibida selle-ja-selle kuupäevani. Teises punktis vaadati tollivormi QR-koodi. Kolmandas valgustati
reisikott läbi – juba ei-tea-mitmendat korda selle reisi jooksul.
…
Kell veerand kümme kohaliku aja järgi – kuus tundi Eesti ajast ees – istusin hotelli Sahadewa Resort & Spa
kaudu endale järele tellitud taksosse. Olin selleks ajaks juba ka lennujaama pangaautomaati ’raputades’
ruupiaid hankinud ning pudeli vett ostnud. Nüüd läks sõiduks Ubudisse.
Taksojuht oli nii umbes viiekümne ja kuuekümne vahel meesterahvas Ubudi lähedalt külast. Temaga oli
üllatavalt meeldiv ja informatiivne vestelda.
Alguses küsis ta muidugi ära need tüüpilised müügile orienteeritud küsimused: kust sa tuled? Kauaks sa
Balile jääd? Mida sa saarel teha tahad? Pakkus oma teenuseid. A la, peaks mul olema soovi või vajadust
viisat pikendada, siis tal olevat immigratsioonis tuttavaid; soovin ma transporti, siis võtku otse temaga
ühendust – pole vaja hotelli vahendama. Andis oma WhatsApp numbri.
Saanud aru, et ma kohe midagi ostma ei hakka, tundis ta huvi Eesti vastu. Mina omakorda pärisin Bali
kohta. Jutuks tulid muuhulgas Eesti vs Bali kliima, COVID pandeemia ning selle mõjud, majandus, Bali
suhteline iseseisvus…
„Balil on põhiline usk hinduism,“ läks jutt mingil hetkel religioonile.
Imestasin endamisi, millise kire, peaaegu et fanaatilisusega ta sellest teemast rääkis. Kuidas usul olla
siinmaal kolm sammast, mis seda elavana hoiavad: religioon, traditsioon ja kultuur. Ketut – nii oli taksojuhi
nimi – tõi mõningaid konkreetseid näiteid kultuurist ja traditsioonidest.
„Jesper Parve raamatu lugemine oli hea sissejuhatus tõesti,“ nentisin mõttes.
Oskasin nüüd küsida. Kõrv tabas ära mainitud jumalate nimesid: Vishnu, Šiva, Brahma…
Nii me hotelli jõudsime. Maksin eelnevalt kokkulepitud taksoarve (350 tuhat ruupiat ehk umbes 22 eurot)
ning pääsesin peatselt tuppa. Ruum oli avar ning suure uhke baldahhiinvoodiga. Olid olemas nii külmkapp
kui ka veekeedu kann. Tervituseks oli toodud väike kandik puuviljadega. Mõnevõrra harjumatuna mõjus

7
mind vastu võttev soe niiskus, mis püsis vaatamata huugavale õhukonditsioneerile. Samuti pani kulme
kergitama ukse lukumehhanism: seestpoolt käis uks ’lukku’ puust riiviga, väljastpoolt võidi sind ennast
riivi ja ka tabaluku taha panna….
3 Esmatutvus Ubudi ja Baliga
„Mis kell juba on!“ imestasin ärgates ja öökapilt käekella haarates.
See näitas 9:26. Olin kavatsenud ärgata 8:15, äratuskellagi pannud. Ega sest pikemalt magamisest muidugi
suuremat olnud; olin ju Balile kohale jõudnud!
Toimetanud ära oma hommikused toimetused ja lukustanud tabalukuga hotellitoa ukse, astusin välja
tänavale. Vastu võtsid mind soe ja niiske pahmakas õhku, viirukite lõhnad ning elav sigin-sagin. Kõikjal olid
autod ja rollerid, eelkõige need viimased (vt pilti all).
Esimene pilt Ubudi tänavalt

8
Mul oli marsruut valmis vaadatud: samas lähedal asuv Saraswati tempel, Bukit Campuhan’i jalutusrada
ning siis ringiga tagasi Ubudi keskusse ja Coco supermarketisse. Pärast kahte ööpäeva lennujaamades ja
lennukites istumist tahtsin lihtsalt natuke kõndida ja uude keskkonda vaikselt sisse elama hakata. Nii
ütlesin ära kellegi mind tänaval kõnetanud noormehe pakkumise olla mulle taksojuhiks ja giidiks. Ta siis
küsis, kas ma vähemasti võtaksin ta numbri? Vastasin, et pole tarvis.
Taksoteenuse pakkujaid tundus jätkuvat igale sammule. Neid oli isegi nii palju, et kollektiivse aktsioonina
olid siin ja seal välja pandud kollased plakatid Uber’i ja Bolt’i laadsete teenusepakkujate nagu Grab vastu:
online taksod siin ei sõida!
Edasiliikumine oli aeganõudev. Teed ja tänavad olid kitsad ning tiheda liiklusega. Kõikjal oli palju inimesi.
Mitu naisterahvast üritasid mulle suuri kirevaid mustrilisi rätikuid müüa.
„Sarong, sarong!“ hõikasid nad üksteise võidu.
„See sobib sulle nii hästi!“ väitis üks mu nina all türkiissinist rätikut lehvitades.
Minu arvates kohe üldse mitte ei sobinud; türkiissinine polnud minu värv. Raputasin pead. Nad olid
tüütud, ent kui ütlesin, et ei soovi, siis rohkem ’pähe ei määritud’ ja võeti ette järgmine ’ohver’.
Saraswati tempel… Ma ei teadnud, kust sinna sisse pääses. Arvasin, et kusagilt turu tänavalt läheb käik.
Nii mingist lahtisest väravast sisse põikasingi; paistis kaardi järgi enam-vähem õige koht olema. Altarid ja
nikerdused seal tõesti oli, ent samas olid ka pesunöörid ning pargitud rollerid.
„Kas see on siis tempel?“ sattusin segadusse.
Majad meenutasid pigem elumaju.
Osutuski, et olin eksikombel sisse põiganud mingi perekonna kodude kompleksi. Lihtsalt siinmaal oli
igaühel või pea igaühel neist oma väike tempel ka. Imestasin, et keegi mind niimoodi võõrasse aeda
jalutamisel takistanud polnud, ehkki kindlasti oli näinud. Oma eksitusest aru saanud, pöörasin ümber ning
kõndisin rahulikult välja tagasi.
Pääs templisse oli hoopis peatänavalt, kus suur silt mingile kohvikule või söögikohale osutas. Viimasest
tuli lihtsalt mööda astuda. Kui aus olla, siis erilist muljet see tempel mulle ei jätnud (vt pilti all). Mõtlesin,
et Google fotodel paistis parem…

9
Saraswati tempel
Kui juba pühadest asjadest rääkida… Kõikjale väravate ette kõnniteedele, templite altaritele ning ka
mitmetesse muudesse kohtadesse olid Bali naised asetanud väikesed karbikesed või seaded lilleõite,
toidupoolise ning viirukiga (vt nt järgmise pildil). Canang sari, nii seda kutsuti. Suitsevad viirukid andsid
Ubudi tänavatele spetsiifilise hõngu. Jumal Achintya, tuntud ka kui Sang Hyang Widhi Wasa, meeleheaks
mõeldud ’menüü’ sisaldas tüüpiliselt riisi, ent mulle jäi silma ka küpsiseid, mandariine, kommi ja muud.
Põhiliselt maiustasid toidupoolisega jumalaloomakesed sipelgad, ent ka mõned koerad. Ju oli viimastele
see asi siiski keelatud, sest kui ühe ’teolt tabasin’, ehmatas too nii, et libastus hunnikul käppade alla jäänud
karbikestel.

10
Tüüpiline näidis viiruki ja toidupoolisega ’lilleseadest’ (canang sari) kõnniteel
Bukit Campuhan’i jalutusrada oli tänavatest etem: seal ei sõitnud rollereid ja autosid, sai rahulikult astuda.
Sain esmase idee riisi kasvatamisest, ehkki need ei olnud veel NEED riisiterrassid, mida Ubudis käies
kindlasti vaatama peaks.
Peagi jõudsin taas majade vahele ning sõiduteedele välja. Astusin neid mööda ülejäänud osa oma
kavandatud ringist, põigates vahepeal pudeli vee ostmiseks sisse Alfamarti nimelisse kioskisse. Palavus oli
janu peale ajanud vaatamata vahepealsele kergele tibutamisele.
Pisut peale kolme pärastlõunal naasin hotelli, olles vahepeal ka süüa hankinud. Ehkki olin väljas tänavatel
olnud vaid neli tundi, oli silme ees uutest muljetest kirju. See siin oli võrreldes koduse Tallinnaga nii
teistmoodi, mõjus nii palju intensiivsemalt! Privaatne ning suhteliselt vaikne hotelli territoorium tundus
nagu turvasadam.
…

11
Magamise rütm oli ajavahest endiselt sassis. Öösel poole kolme paiku oli uni läinud ning kui see siis paari
tunni pärast naasis, magasin poole lõunani. Okei, natuke liialdan, ent mitte palju. Lihtsalt tüüpiliselt ärkan
suhteliselt varakult ka ilma igasuguste äratuskelladeta.
Mõni aeg hiljem hotellist väljudes seadsin sammud NENDE ’peab vaatama’ Tegallalangi Riisiterrasside
suunas. Minu hotellist oli sinna umbes kümme kilomeetrit minna.
Vastu jalutas keegi vana naine, suur pamp pea peal. Jäin teda vaatama. Ta peatus ja kõnetas mind.
„Siin algab pooleteist tunni pärast tuhastamise tseremoonia,“ ütles ta teisel pool tänavat asuvale uhkele
seadeldisele osutades.
Asjandus meenutas mulle Hiina Uusaastat (vt pilti all), ent teadsin juba paremini:
„Ahaa, keegi on surnud?“
Naine noogutas:
„Sa võid ka osaleda. Näe, siin on sulle sarong – saad tseremoonial seda kanda!“
Ta pakkus mulle ühte oma pea pealt pakist võetud suurtest erksavärvilistest rätikutest. Tänasin kutse eest,
ent ütlesin, et mul on päevaga teised plaanid. Tundus kuidagi veider minna võhivõõra inimese matusele;
tont teab, kas see naisterahvaski kadunukest ning tema omakseid üldse tundis või tahtis lihtsalt kavalasti
oma sarongi müüa.
Siin on peatselt algamas Bali tuhastamise tseremoonia

12
Astusin edasi mööda peatänavat.
„On siin alles kõnniteed,“ mõtlesin mööda kitsast auklikku teeäärt hüpeldes.
See nagu oli kõnnitee ja nagu ei olnud ka. Puuduvate teeplaatide vahelt paistis siit ja sealt solgivett,
teistesse kohtadesse oli jällegi rämpsu loobitud. Silmad ja kõrvad pidid kogu aeg lahti olema. Kaheksa
kilomeetri kõndimiseks tundus kuluvat terve igavik.
Natuke maad pärast Alas Harum Bali nimelist kohviistandust hakkasid teeviidad osutama: Tegallalangi
Riisiterrassid paremale alla. Pöörasingi näidatud suunas. Vasakut ja paremat kätt jäi nüüd paras väike
džungel ning…
…umbes kümme meetrit minust eespool läks rahulikult üle tee ligi meetri pikkune ja korraliku käsivarre
jämedune krokodilli-laadne elukas.
„Okou,“ ehmatasin päris ära.
Samal ajal vurasid mööda kohalikud oma rolleritega. Tundus, et neid see elukas – kes iganes ta ka oli – ei
kõigutanud. Nii julgesin minagi edasi astuda.
Varsti jõudsin Riisiterrasside parklasse. Seal tervitas mind lahke moega vanem kohalik meesterahvas.
Kuulsin, et sissepääsu pilet koos kindlustuskaitsega – mida iganes see kaitse ka tähendas – maksis 25 tuhat
ruupiat.
„Alla kahe euro,“ kalkuleerisin mõttes.
Esiotsa oli seegi harjumatu, et pea kõige eest küsiti Balil kümneid ja sadu tuhandeid ruupiaid.
Vesised terrassid hakkasid üsna ülevalt nõlvalt pihta ning kulgesid ebakorrapäraste viirgudena alla oru
põhja välja. Kuna riis oli neilt valdavalt koristatud, meenutasid need rohkem porivee vanne, vahel
palmipuud kasvamas. Otsisin teed alla ning samas asuv viit osutaski miskile märgitud rajale.
Õige pea olime koos paari teise külastajaga tupikus: keelavad märgid osutasid raja parandustöödele.
„Võib vist eesti keeles rääkida?“ pöördus samuti seisma jäänud naisterahvas nüüd minu poole.
„Võib vist küll,“ vastasin muiates.
„Särk reedab?“ küsisin samas retooriliselt oma sini-must-valgele Tallinna Maratoni kirjadega T-särgile
osutades.
„Kui loed, et Tallinna Maraton, siis ega siin palju variante ole jah,“ kostis tema.
Vaatasime siis, kuidas paar tasandit allpool üks teine punt inimesi jalutas. Nende teekonda jälgides
leidsime ka meie teise raja alla orgu ronimiseks.
„Tiit,“ hõikas naine pisut eemale midagi vaatama läinud mehele. „Siit saab!“
Jätsin kaasmaalased seljataha ning astusin omas tempos edasi. Kohati olid rajakesed küll päris kitsad ja
porised, ent sain siiski kuiva jalaga läbi. All on üks foto oru põhjast. Niisugused need riisiterrassid siis olid.
Siin ja seal võis näha kohalikke poolde säärde ulatuvas vees seismas ning viimast saaki koristamas. Viimast
saaki siin terrassidel… Tegelikult leidus Balil samaaegselt riisipõlde väga erinevates faasides: äsja
koristatud veevannid, noored taimed, juba pead loovad taimed, saagikoristust ootavad põllud.

13
Tegallalangi Riisiterrassid alt oru põhjast
Alt orust välja ronisin vast kilomeetri jagu autoparklast eemal. Keegi kohalik tee peal tolgendav kerjus
tahtis ruupiaid saada.
„Tänan, ei,“ vastasin viimase väljasirutatud käe peale.
Olin juba piletiraha maksnud. Jalutanud läbi võrdlemisi vaikse külatänava, jõudsin välja tuttava autoparkla
juurde. Mulle ennist pileti müünud mees lehvitas mulle, kui temast möödusin. Lehvitasin vastu.
Tagasi Ubudisse astusin tuldud teed pidi, läbi Petulu küla. Kuna augud kõnniteedes olid oma uudsuse
kaotanud, oli mul mahti Petulu kunsti imetleda. Pikk tänav oli tihedalt palistatud igasuguste punutud
asjade, pitside, keraamika, puunikerdiste, puutüügaste otsa puhutud kummalise kujuga klaasanumate,
pitsiliseks nikerdatud pulli või mis-iganes-looma pealuude ja millega iganes… All pildil on üks mulle silma
jäänud meeleolukas seltskond metallkonnasid.

14
Meeleolukas seltskond konnasid Petulu peatänava ääres
Taas hotelli jõudes pidin nentima, et päike oli mind isegi valdavalt pilve taga olles korralikult ära
’küpsetanud’: parem käsi ja õlg olid kohe üsna põlenud. Edaspidi otsustasin T-särgi pika varrukaga linase
ürbi vastu vahetada. Õnneks mul oli üks selline kaasas.
4 Päikesetõusu matk Baturi Mäe otsa
Ööl vastu 11. veebruari pikka magamist polnud: juba mõned minutid pärast kahte helises äratuskell. Olin
nimelt vähem kui 48 tunni eest broneerinud tuuri nimega ’Mount Batur Sunrise Trekking’ ehk Päikesetõus
Matk Baturi Mäe (1,717 meetrit) otsa, seda Tripadvisor’i vahendusel.4
See lihtsalt kõlas nagu midagi minu
jaoks!
4
Tripadvisor’i viide: 2023 Mount Batur Sunrise Trekking (tripadvisor.com)

15
Kell pool kolm öösel oligi mul suur auto või väike minibuss – kuidas iganes selle sõiduki õige nimetus oligi
– hotelli väravas järel. Kuna autos või minibussis teisi reisijaid ees ei olnud, arvasin, et olen esimene
’üleskorjamine’. Osutus aga nii, et olin V.I.P.5
, st tol ööl ainuke mineja Ubudist.
Sõit matka alguspunkti Songani külas kestis pisut üle tunni. Oma tagaistmelt aknast välja vaadates
imestasin, kui palju oli teedel autosid ja rollerisõitjaid isegi sel öisel ajal!
„Ma magan autos, kuni sa tagasi tuled,“ ütles mu autojuht mind mäe otsa viivale giidile ’üle andes’.
„Okei,“ võtsin teadmiseks.
Autosse magama ta kaduski. Samal ajal tervitasin mina juba värskelt kohatud noort tõmmut giidi ning
meiega matkaks liituvat suurt valget välimuse järgi otsustades hilistes viiekümnendates meesterahvast.
Kui kõigil kolmel mäkke ronijal pealambid peas ning selge, kuidas neid kasutada, hakkasime tutvust tehes
vaikselt astuma.
Giidi nimi oli Ketut.
„Kas Ketut on tüüpiline Bali nimi?“ pärisin uudishimulikult. „Taksojuht, kes mind lennujaamast hotelli
sõidutas, oli ka Ketut…“
Ketut noogutas ning küsis vastu:
„Kas sa tead, mida ’Ketut’ bali keeles tähendab?“
Raputasin pead, ei teadnud.
„Neli, number neli.“
Kuulsin, et Balil on tavaks panna lastele nimesid nende sünnijärjekorra järgi.
„Sa oled siis peres neljas laps?“
„Kaheksas. Meil peres on igat nime kaks. Aga igaühel on ka lisanimi.“
„Ja perekonnanimesid teil üldse ei ole?“
Giid raputas pead: olevat ainult nimi sünnijärjekorra alusel ning lisanimi.
Dominique – äsja liitunud teine matkaja – oli pärit Belgiast, tulnud paariks nädalaks külla oma Balil elavale
sõbrale.
Ketut küsis, kas Dominique räägib hollandi keelt? Doninique noogutas, ent selgitas samas: hollandi keelt
oli ta õppinud koolis, emakeelena rääkis prantsuse keelt. Belgia kolmandat riigikeelt – saksa keelt – ei
oskavat ta üldse.
Mäe otsa ronisime öises pimeduses, teenäitajaiks vaid meie endi pealambid. Rada oli kitsuke ning
valdavalt laavakivi puruga kaetud. Minna oli vast kolme kilomeetri jagu, sh umbes kuussada tõusumeetrit.
Mitmes kohas tegime peatusi, kus saime tuttavaks mõnede teiste ronijatega. Oli näiteks keegi noor
naisterahvas Indiast, kes oma põlvede tõttu mototaksoga ’ronis’. Olid ka üks noor mees Singapurist ning
temaga koos tütarlaps Austraaliast.
5
V.I.P. – A Very Important Person ehk Väga Tähtis Isik

16
„Meil on aega,“ võttis meie giid Ketut asja rahulikult.
Rääkisime juttu ja tegime fotosid. All on üks pilt minust ja Ketutist.
Ketut ja mina ühe puhkepausi ajal
Jutu jätkuks pärisime Dominique’ga edasi ronides oma giidilt Bali elu ning tema enda eluolu kohta.
Ketut rääkis, et pandeemia ajal oli põhiliselt turismist elatuval saarel väga raske olnud: paljud inimesed
olevat nälga surnud.
„Sellepärast me tänamegi igat turisti,“ seletas ta mulle seni arusaamatuks jäänud justkui palveks kokku
pandud käte ning kerge kummarduse saatel tänamist.

17
Ta ise polevat kunagi reisimas käinud, isegi mujal Indoneesias mitte.
„Sina siia saad tulla, mina sinu kodumaale minna mitte,“ ütles ta minu suunas.
„Kas on mingid valitsuse piirangud?“ küsisin naiivselt, kerge imestusega.
„Ei. Majanduslikud piirangud on.“
Seepeale pärisin, palju inimesed Balil kuus keskmiselt teenivad? Ta vastas, et varieerub. Ta ise teenivat
giidi ametis vaid umbes kaks miljonit ruupiat (alla 125 euro).
„Pere toitmiseks sellest ei piisa,“ jätkas Ketut. „Lisaks töötan ka farmis. Aga sellega ei teeni palju… Siin on
pea igaühel oma farm!“
Ehkki ta paistis päris noor, olid tal naine ja kaks last toita. Naine küll panustas pere sissetulekutesse ka
omalt poolt farmis töötamisega.
„Ja millal sa magad, kui öösel oled giid, hommikul tegeled lastega ja päeval töötad farmis?“ sekkus
Dominique.
„Pärastlõunal jääb tund-paar…“
„See on küll raske elu,“ nentisime meie, kaks eurooplast.
Mõtlesin, et selle raske elu jutu peale küsib ta tuuri lõpus tippi. Aga ta ei küsinud midagi; lihtsalt soovis, et
innustaksime oma sõpru-tuttavaid Mt Baturi retke ette võtma. Ta olevat Instagramis endale ise promo
teha üritanud, et sealt polevat ühtegi klienti tulnud.
„Mis valgused seal paistavad? Tunduks nagu väga väikeste majadega küla?“ märkasime teisel pool Baturi
järve suurt kobarat väikeseid lambikesi.
Ketut seletas, et see on koht surnutele – tempel.
Päris tipu jalamil asus miski hosteli nime kandev ehitis.
„Lähen teen teile hommikusöögi,“ ütles Ketut meid Dominique’ga terrassile istuma ning päikesetõusu
ootama jättes.
„Mis kell päike tõuseb?“ tahtsime teada.
„Umbes 6:15.“
Ootasime ja vaatasime, kuidas ilm väga kiiresti väga uduseks läks. Kõik valgused kadusid uttu. Sama
kiiresti, nagu udu tekkis, see ka hajus.
Peatselt saabus meie hommikusöök. Kummalegi oli ette nähtud järgmine menüü: kaks röstsaia-viilu, vahel
läägevõitu mehu kollastest maasikatest vms; väidetavalt vulkaani tuhas küpsetatud muna (see pidi siis küll
varem valmis küpsetatud olema!), mis maitses nagu tavaline veidi liiga kaua keedetud muna; banaan ja
mingi huvitav mulle tundmatu praktiliselt ainult mahla sisaldav puuvili; väike šokolaadivahvli batoon.
Einestamise vahepeale pildistasin hommikusi mägesid (vt all). Eespool ilmus heledamaks muutuva taeva
taustal nähtavale Mount Abang (2,152 m), mille tagant hakkas paistma Bali kõrgeim tipp Mount Agung
(3,142 m).

18
Vaade mägedele: eespool Mount Abang ning taga peidus Mount Agung
Pärast sööki ronisime Baturi mäe tippu välja. Üleval oli juba päris palju rahvast! Vulkaaniline mägi auras
siin ja seal väävliselt. Ketut demonstreeris, kuidas viirukit puhudes suuri aurupahvakaid tekitada. Sain ka
ise katsetada: viirukiga tekkis aurupahvakas, niisama puhudes ei juhtunud midagi. Nägime kedagi vulkaani
tuhas muna küpsetamas. Tõusev päike ise jäi kahjuks pilvede taha.
Jalutasime pisut ringi ning tegime fotosid. All on üks minu kaamerast pärit panoraamvaadetest.

19
Mt Baturi otsas
„Kas tahate alla minna mototaksoga või jalgsi?“ küsis Ketut, kui olime küllalt ringi vaadanud.
Arvasime Dominique’ga, et läheme ikka jalgsi. Nii hakkasimegi astuma. Et teekond oleks huvitavam,
valisime varasemast erineva raja – pisut pikema, ent tehniliselt lihtsama.
„Sa tunned siin kõiki inimesi,“ kommenteerisin, kui Ketut pea kõigi vastutulijatega omas keeles lõbusa
lause või kaks vahetas.
„Loomulikult: see on ju minu küla!“
Ta oli kogu oma elu samas Songani külas elanud.
Parklasse naastes äratas Ketut minu autojuhi. Jätsime hüvasti. Istusin autosse ning sõit läks tagasi
Ubudisse. Lisatasu eest pakkus autojuht välja variandi külastada kuumaveeallikaid, ent loobusin. Üks
atraktsioon korraga, las midagi jääb edaspidiseks ka!
***
Hiljem nägin hotelli suures fuajees katuse all istudes ja lõunat süües ära korraliku Bali äikese.
5 Jätkuvalt Ubudis ja Ubudi ümber
Möödunud öö kompenseerimiseks magasin üksteist tundi jutti. Oh, küll oli mõnus – ning unenäod olid
sama värvilised nagu Ubudi tänavad! Poole üheteistkümne paiku olin taas valmis uuteks elamusteks.
Sedakorda olid ’agendas’ kaks templit ning üks juga.

20
Ubudi äärelinnale sarnanevas Bedulu külas, umbes kolme kilomeetri kaugusel minu hotellist, asus Goa
Gajah ehk Elevandi Koopana tuntud tempel. Olin eelmise päeva vihmasel pärastlõunal lugenud, et
tegemist on ühe tuntuima hindu templiga Ubudi ümbruses. Olin lugenud ja olin samas otsustanud
külastada.
Vaevalt olin jõudnud väravatest sisse templi suurele hoovile astuda, kui keegi agar kohalik naisterahvas
mulle suurte siniste mustritega valget sarongi ümber siduma hakkas.
„Sulle ei meeldi see värv?“ küsis ta minu kõhklust märgates. „Mul on teisi värve ka.“
Teadsin eelinfo põhjal, et sinna templisse mind lühikeste pükstega ei lasta. Teadsin ka, et templi piletihind
sisaldab juba sarongi laenutust. See naine aga tahtis mult ka raha saada. Läks tükk aega, enne kui suutsin
talle selgeks teha: ma ei soovi sarongi osta, vaid ainult laenata. Viimaks proovis ta mulle vähemasti pudeli
karastusjooki maha müüa, ent ka see ei õnnestunud. Mul lihtsalt polnud temalt midagi tarvis.
Pilet templisse sisenemiseks maksis 50 tuhat ruupiat ehk pisut üle kolme euro. Piletikassast sain ümber ka
musta vanaroosade ning kuldsete mustritega sarongi. Liikumist see kuigivõrd takistas, ent sain hakkama.
Templi kesksel platsil tervitas mind lahkesti keegi kohalik meesterahvas.
„Kust sa pärit oled?“ alustas ta küsimusega.
Kuulnud vastuse ära, asus mees kohe templi kohta rääkima.
Parajasti meie ette jääv koobas, mille sissepääsu kohal templile nime andnud elevandi pea kujutis
(järgmisel pildil), olevat mediteerimiseks. Edasi kuulsin, et selles templis kohtuvat hinduism ja budism;
hindu tempel olla samal poolel Elevandi Koopaga, budistlik jäävat teisele poole.

21
Elevandi Koobas
Jalutasime keskväljakul asuvate püha vee ’vannide’ juurde (vt all pildil). Mees soovitas mul seal nägu ja
jalgu pesta; nii saavat ma sisemiselt puhtaks.
„Miks ka mitte,“ polnud mul midagi selle vastu.
Kui ’vannide’ ette jõudsime, kuulsin edasi, et minu poolt vaadates vasakut kätt jäi hindude ’vann’ ning
paremat kätt budistide oma.
„Ja kumma veega mina ennast kastma peaksin?“ pärisin. „Kas seal on vahet?“
Tema jaoks oli. Üheselt osutas ta hindude omale ning hakkas rääkima selle tagumises seinas olevatest
jumaluste skulptuuridest:
„Keskel on mees, äärtes kaks naist…“
Mulle jäi meelde vaid kõige parempoolsema nimi: Saraswati, õppimise jumalanna. Saraswati kõhust tuleva
veega ma siis oma nägu kastsingi.

22
Püha vee ’vannid’ Goa Gajah templis: vasakul hindude ning paremal budistide oma
Selleks ajaks oli mulle muidugi ka selge, et mehe näol oli tegemist oma teenuseid müüa sooviva giidiga.
Olles silmad ära pesnud, tänasin teda mulle pühendatud aja eest ning ütlesin edasistest teenustest ära.
Selgituseks lisasin, et olen templis esimest korda ja soovin alustuseks omal käel ringi vaadata. Mees sai
aru ega hakanud mulle rohkem peale käima.
Alustasin oma ringkäiguga Elevandi Koopast. Sealt jalutasin juba sujuvalt edasi. Paik oli ilus, asus kahe jõe
ristumise paigas ning oli ümbritsetud lopsakast loodusest. Tõsi: looduse lopsakus ja külluslik rohelus olid
ilmselt vähemasti osalt seotud jätkuvalt kestva vihmaperioodiga.
Olin parajasti ühte maalilist joakest vaatamas, kui saabus keegi naerev jaapani päritolu paar. Esiti palusid
nad mul endist pilti teha, siis tahtsid ka mind oma fotodele. Kui juba ühispiltide tegemiseks läks, siis
ulatasin paari meespoolele ka oma kaamera: jäädvusta sama hetk ka minu mälestuste raamatusse! Nii
saigi (vt pilti all).

23
Mina (vasakul) ja tundmatu jaapani naine Goa Gajah templi territooriumile jääva kauni väikese joa
taustal
Goa Gajah’i külastuse järel jätkasin oma teekonnaga, sihiks Bandungi juga. Google fotodelt paistis see
väga maalilisena ning asus ka lähedal, vaid kolm kilomeetrit edasi.
Alla joa juurde pääsemiseks tuli maksta.
„20 tuhat ruupiat,“ teatas trepi ees istuv meesterahvas. „See pole palju!“
„1.23 eurot,“ kalkuleerisin.
Maksin nõutud summa. Selle eest pakuti mingit sorti kindlustust: oli olemas kohalik meesterahvas
turvamas, juhuks kui mõni turist libastuma ja vette kukkuma peaks.
Nüüd sain aru, kust ’isuäratavamad’ Google fotod tehtud olid: seal oli viidaga täpselt ära näidatud
pildistamise koht! Tegin osutatud platookeselt samuti paar klõpsu, ent ronisin siis kive mööda ülespoole,
kust mühisevad veed minu arvates kõige paremini paistsid (vt pilti all). Osalt tekitas ja kindlasti võimendas
neid 17. sajandist pärinev tamm, meenutus Madalmaadest.

24
Bandungi juga
Kui Ubudi poole tagasi astuma valmistusin, päris mulle pileti müünud meesterahvas, kas vajaksin
transporti? Ei vajanud. Poole tee peal tagasi tahtsin hoopiski kaeda Samuan Tiga templit.
Selle, kirjade järgi ühe Bali vanima templi, külastamine oli tasuta. Sissepääsu ees kedagi raha küsimas
polnud. Peale minu ei paistnud ka ühtegi teist inimest. Astusin sisse. Kõndisin templis ringi, tegin pilte (vt
paari all). Ka siin templis kohtusid hinduism ning budism: olid olemas mõlemad, Šiva ja Buda sümboolika.

25
Samuan Tiga Tempel
Olin oma ringkäiguga juba enam-vähem lõpetanud, kui nägin kedagi üleni valges riietuses püha moega
meesterahvast vastu tulemas. Mees tegi kätega mingi risti ette löömist meenutava liigutuse, mis küll päris
risti ette löömine ei olnud. Nüüd mulle meenus: olin oma lühikeste pükstega templi jaoks täiesti kohatult
riides! Võib-olla ta palus oma pühakutelt minu eest andestust… Loll turist, ei mõelnud midagi halba – ei
mõelnud üldse midagi. Mida ta päriselt arvas, ma teada ei saanud. Mehe valvsa pilgu saatel jalutasin
templist välja.
Kõndisin rahulikult tagasi Ubudisse, külastades kohalikku toidupoodi. Imestasin, et tavaline vesi oli
peaaegu tasuta, ent 380 milliliitrit mulliga vett maksis umbes euro!
„Kas mullid tõesti nii kallid on?“ tekkis mul küsimus.
Lähemalt pudelit uurides selgus, et tegemist oli loodusliku mineraalveega.
…
Järgmisel hommikul magasin lausa kümneni. Ju oli päevades nii palju värsket värvi, et aju vajas piltide
korrastamiseks rohkem aega.
Tund aega hiljem seadsin sammud Ubudi äärelinnas asuva Setia Darma Maskide ja Nukkude Maja (Setia
Darma House of Masks and Puppets) suunas. Turistiinfo põhjal teadsin seal näha olevat üle 5,000 maski
ja nuku Indoneesiast, Hiinast, Ladina-Ameerikast, Euroopast ja Aafrikast. Kõlas huvitavalt.
Väraval rippus punane silt ’Closed’6
, ent värav ise oli pooleldi avatud. Ühtegi hingelist ei paistnud ja ma
astusin värava vahelt läbi. Piletikassat meenutav putka oli inimtühi. Mulle meenus turistiinfost loetu:
külastamine on tasuta, ent annetused on teretulnud. Vaatasin ringi. Olin sattunud imeilusasse aeda (üks
pilt on all), kummaliselt vaiksesse võrreldes tänavail toimuva sigina-saginaga. Ühes varjualuses sirutas
keegi kohalik meesterahvas parajasti varbaid. Mind tervitanud, tukkus ta edasi.
6
‘Suletud’

26
Pilt Setia Darma Maskide ja Nukkude Maja imeilusast aiast
Põikasin esimesse teele jäänud avatud uksega puumajakesse. Ruumis süttisid valgused ning ma seisin
vastamisi kireva seltskonnaga: inimesi, sigu, tiigreid ja keda kõike meenutavad müstilised olendid.
Esimene ’kohtumine’ on jäädvustatud alloleval pildid.

27
Traditsioonilised nukud Bali saarelt
Setia Darma Maskide ja Nukkude Maja koosneski tegelikult terves reast puidust majakestest, igaühes oma
kollektsioon nukke, makse, suuri trumme, marionette jne. Jalutasin kõigist hoonetest järjest läbi, aeg-ajalt
selgitavate tekstide lugemiseks peatudes. Muuhulgas ’kohtusin’ Maja Presidendi kätt suruva Barack
Obamaga.
Külastusega ülimalt rahule jäänud, mõtlesin kõndida lähima kaardil märgitud joa juurde.
„See on juba päris mõnus jalutuskäik,“ mõtlesin mööda Jl. Banjar Juga nimelist tänavat (all pildil) edasi
minnes.
Liiklust oli seal suhteliselt vähe – ei seganud. Pea iga maja meenutas templit.
„Hello,“ hõikasid kohalikud lapsed tervituseks.
Juga ise osutus armetuks nireks.

28
Tänaval Jl. Banjar Juga
Tagasiteel hotelli sain pisut ’kasta’. Nimelt sadas maha üks ’pangetäis’ sooja troopilist vihma. Pilved
taandusid aga kiiresti ning pärastlõuna sobis juba basseini ääres mõnulemiseks.
6 Sanur
14. veebruari hommikul üsna täpselt kell kümme andsin retseptsiooni ära mulle kuueks ööks ’koduks’
olnud Ubudi hotellitoa võtme. Oli aeg edasi liikuda; ees ootas järgmine sihtkoht: Sanur.
„Taxi? Taxi?“ hõikasid taksoteenuste pakkujad mind seljakotiga hotelli väravast väljumas nähes.
Raputasin pead. Olin seda varianti eelmisel õhtul tõepoolest kaalunud: järgmise hotellini Sanuris oli minu
stardikohast pisut üle kahekümne kilomeetri minna ning kohalikke jalakäija jaoks pigem ebasõbralikke
teid ja tänavaid ma juba kuigi palju teadsin. Siiski olin otsustanud seikluslikuma variandi kasuks: hakata
otsast jalgsi astuma ning istuda bussi või taksosse kusagil poole maa pealt.

29
Vast viissada meetrit enne Bali Linnuparki (Bali Bird Park), umbes-täpselt poolel teel Ubudist Sanuri,
’kleepus’ mulle sappa keegi tüütu meeskodanik rolleril. Päris, kuhu ma lähen. Et mulle oma käikudest aru
anda ei meeldi, vastasin lihtsalt: järgmine sihtpunkt on Linnupark. Seda poleks ma pidanud tegema! Mees
osutas logole oma sinisel T-särgil: Bali Linnupark! Ta juhuslikult töötas seal ’sisseviskaja’ ametis – leidis
just omale järgmise ohvri, st potentsiaalse kliendi!
„Lähen Linnupargini ja sealt edasi,“ püüdsin ennast samas kiiresti parandada.
Mees tegi, nagu ei kuulekski ta minu viimast lauset. Osutas oma rolleri tagaistmele: sõit on täiesti tasuta!
Raputasin pead ning astusin ikka omal jalal. Kuni Linnupargi sissepääsuni sõitis ta mul tihedalt kannul või
kõrval, käis ’pinda’ küsimustega stiilis ’kust sa pärit oled?’ ja ’kus su hotell on?’ Alles värava juures sain
tüütust ’sabarakust’ lahti, korrates vastuvaidlemist mittekannataval toonil:
„Ütlesin, et lähen Linnupargist edasi – mitte Linnuparki sisse.“
Peatselt küsis üks järgmine mulle mototakso teenust pakkuda sooviv meesterahvas, kuhu mul minek?
„Sanuri,“ vastasin seekord.
„Sanuri? Uh, oh, see on nii kaugel!“ ütles mees ümber pöörates ja minekut tehes.
Kaksteist kilomeetrit ta mind küll sõidutada poleks viitsinud!
Hakkasin nüüd vaatama, kas kusagilt õnnestuks bussi peale ’hüpata’. Nimelt nägin ridamisi suuri busse
mööda sõitmas. Peatuste märgid olid ka, ent ei mingit infot selle kohta, millised bussid kuhu sõidavad.
Seisin parajasti ühes peatuses, kui kaks järjekordset suurt bussi mööda vurasid. Mingit kavatsust neil
reisijaid peale võtta polnud. Võimalik, et tegemist polnudki liinibussidega.
Astusin edasi, mööda Kertalangu Kultuurikülast (Cultural Village Kertalangu) ning Duta Orhideeaiast. Siis
vaatasin kaarti ja avastasin, et olin kavandatud marsruudilt pisut kõrvale kaldunud. Nüüd tuli ületada lai
ja tiheda liiklusega tee, kus polnud ühtegi ülekäigurada. Mitte, et Balil ülekäiguradadest suurt peetakse:
jalakäija saab eesõiguse heal juhul ainult siis, kui on ka valgusfoor ning fooris põleb parajasti autodele
punane tuli. Kuidagi õnnestus mul autode ja rollerite vahelt läbi teisele poole teed joosta.
Ees paistis mingi suur kuju, mille kohta Google Maps ütles: Patung Titi Banda (vt all pildil). Sealt tuli
pöörata vasakule, Sanuri peale.

30
Ees Patung Titi Banda ning pööramine Sanuri poole
Pisut pärast pööret vaatasin oma käekella: olin astunud umbes 16 kilomeetrit ning minna oli veel kaheksa.
Minu kõrval peatus üks järjekordne rolleriga kohalik meesterahvas, kes küüti pakkus.
„Sanuri on veel pikk maa,“ ütles ta, olles kuulnud, kuhu suundun.
Noogutasin. Ega mul väga isu seda suure tee äärt mööda rohkem astuda olnud. Siit edasi oli juba päris
suur kiirtee. Istusin mehe selja taha rollerile ja läks sõiduks.
Eks see natuke ohtlik tundus. Alles nüüd meenus mulle, et mul polnud isegi kiivrit mitte. Hoidsin lihtsalt
kõvasti kinni ja lootsin, et midagi ei juhtu. Ise kalkuleerisin mõttes, palju mult selle ’takso’ eest küsida
võidakse:
„Umbes kaheksa kilomeetrit… 50 tuhat ruupiat ehk kolm eurot oleks vast mõistlik hind…“
„Millises hotellis sa peatud?“ küsis mu vedaja, kui ühes järjekordses ummikus hoo maha pidime võtma.
Et ma ei suutnud arusaadavalt välja hääldada nime ’Sindhu Mertha Sanur’, näitasin talle seda koos
aadressiga oma telefonist.
„Aa, ma tean küll,“ vastas ta edasi sõites.
„Kas sa oled Šveitsist?“ küsis mees, kui uuesti toppama jäime.

31
„Ei. Eestist,“ vastasin. „Miks sa arvasid, et ma Šveitsist olen?“
„Siin on palju šveitslasi,“ vastas ta õlgu kehitades. „Šveitslasi ja saksa keelt.“
Veidi aja pärast hõikas ta midagi tee ääres seisvale korravalvurile ning me pöörasime väikesele tänavale
nimega Jl. Danau Poso. Booking.com’is antud aadressil ei asunud mingit hotelli, ent GPS koordinaadid
osutasid õiges suunas. Varsti pandi mind maha hotelli Sindhu Mertha Suite ees. Pandi maha, näidati,
millisest uksest sisse minna… Ja sõidutamise eest mingit tasu ei küsitudki! Kui tänamiseks ümber pöörasis,
oli mees rolleriga juba kadunud – oli lihtsalt mulle teene teinud.
Retseptsioonis selgus, et Sindhu Mertha Suite oli Sindhu Mertha Sanur’ist erinev hotell. Noor mees teisel
pool lauda vaatas mu broneeringu kinnitust ning ütles, et juhatab mind samas lähedal asuvasse õigesse
hotelli. Tee juhatamine tähendas veel pisut mototakso sõitu. Mul vedas: omal käel ma seda üsna peidus
asuvat ning Google Maps’ile pisut valesti märgitud öömaja niisama lihtsasti üles poleks leidnud!
Umbes kolme paiku pärastlõunal olin järgmises mugavas õhukonditsioneeritud hotellitoas. Eriti meeldis
mulle rõdu, kus sain nii pesu kuivatada kui ka lihtsalt istuda. Enne hotellimõnude nautimise juurde asumist
käisin siiski samas lähedalasuvas Circle K-s kohvi ning hambaalust hankimas.
…
„Mis päev täna ongi?“ mõtlesin hommikul ärgates.
Ajaarvamine hakkas juba sassi minema Telefoni pealt nägin, et oli 15. veebruar ning kolmapäev. Kell
oli alles kaheksat hommikul. Kobisin voodist välja ning alustasin päeva mõne tiiruga hotelli basseinis.
Hiljem läksin kaema Sanuri randa ning rannapromenaadi. Alustasin käiguga kohast, mis Google Maps’is
oli tähistatud kui Merthasari Beach Sanur. See tähendab, tahtsin alustada sealt.
„Kas sul pilet on?“ hõikas keegi naisterahvas juba kaugelt, kui randa siseneda tahtsin.
„Mida asja? Randa minekuks peab ka pileti ostma või?“ mõtlesin kerges hämmingus.
Raputasin pead ja ütlesin eemal piletimüügi laua taga istuvale naisterahvale, et tahan lihtsalt jalutada – ja
kui siin piletita ei saa, siis jalutan mujal.
Õnneks oli kuue kilomeetri pikkusel rannapromenaadil jalutamine siiski põhimõtteliselt tasuta. Samas oli
turistil võimalik sinna korralik rahasumma jätta: kohati üsna agressiivselt müüdi igasugust nänni, massaaži
ja kõikvõimalikke muid hoolitsusi, ’päikesevoodi’ renti, varustust surfamiseks ja muu veespordi
harrastamiseks, kaatrituure naabersaartele; rohkearvulistest söögi- ja joogikohtadest võiks rääkima
jäädagi. Isegi tualeti külastus maksis: 3,000-5,000 ruupiat kord.
Näiteks üritas keegi naisterahvas mind ülima järjekindlusega oma rannaäärsel turul asuvasse putkasse
vedada. Vastasin, et jalutan niisama – ei soovi midagi osta.
„Jalutad ja vaatad – vaatad,“ teadis tema paremini.

32
Vaatasin küll, ent uudishimust, ilma kavatsuseta midagi osta. Lõpuks õnnestus mul see naisterahvale ka
selgeks teha – või pigem leidis ta järgmise vähem kangekaelse potentsiaalse ostja. Mõned vanemad
prouad olid minust hoopis lahkemad
Teine naisterahvas tahtis kohe samas massaaži tegema hakata:
„Ekstra odav hind sinu jaoks!“
Pärisin, mis see odav hind minu jaoks oleks.
„Tund aega sada tuhat ruupiat,“ sain vastuseks.
Kalkuleerisin öeldud summa peas eurodesse ümber: natuke üle kuue euro. Hea hind tõesti, kui mõelda,
mis massaaž Eestis maksab! Siiski jäi üritus ära; parajasti sel hetkel otsustas hr Ilmataat vihmaga alustada.
Kaatrituure müüvatele meesterahvastele vastasin, et mul on ülejärgmiseks hommikuks pilet Nusa Penida
saarele juba olemas. Kohe tunti huvi, kust ja kelle käest ma selle ostud olin:
„Mis kompanii?“
„Internetist ostsin – kompanii nime ei mäleta,“ kostsin.
Selle peale jäeti rahule.
Ühes tasulistest tualettidest õnnestus mul tasuta käia. Nimelt oli ’õiges kohas’ muidu uksel raha võttev
tädi või onu kusagile kadunud ning otsima ma teda ei läinud. See kvaliteet polnud nagunii kiita ja paberist
võis ainult unistada – või siis oma kotist välja otsida.
Kui tüütuvõitu müügimehed ja -naised välja arvata, oli jalutuskäik meeldiv. Lõpuks ometi sain kõndida
kusagil, kus autod ja rollerid polnud lubatud! Inimesi oli, ent mitte häirivalt palju. Nautisin ümbritsevat
lopsakat rohelust. Üks käigu peal tehtud foto on illustratsiooniks all.

33
Sanuri rannapromenaadilt
Siin ja seal suunasid infotahvlid ja -viidad (mitte)soovitavale käitumisele ning põgenemisteedele tsunami
korral. A la: mitte jääda hiidlainet vahtima ja pildistama, vaid pageda kiiremas korras kõrgemasse kohta.
Tol hetkel küll paistis India Ookean vaikne ja rahulik. Lained murdusid kusagil kaugemal ning randa välja
ei jõudnud neist praktiliselt midagi. Katsusin vett; see oli soe ja soolane. Peatusin üheks rahulikuks
hetkeks, jäädvustasin idüllilise olemise kaamerasse (järgmisel pildil).

34
Rahulik hetk Sanuri rannas
Pärastlõunal teel tagasi hotelli tekkis isu mingi puuvilja järele. Nagu tellimuse peale ilmuski nähtavale üks
tüüpilistest tänavapealsetest müügikärudest. Ütlesin, et soovin ananassi, ent on üks probleem: mul pole
nuga ja selleta ei oska ma viljale läheneda. Puuvilju müüvatel naisterahvastel oli kiire lahendus olemas;
väike ananass puhastati ja tükeldati mulle sealsamas, anti kenasti karbikesega kaasa.
…
Uuel päeval otsustasin külastada väikest Serangani saart, mis asub Denpasarist lõuna pool ning Sanurist
vaid kuue-seitsme kilomeetri kaugusel. Et rajavalik polnud kõige õnnestunum, sellest sain kiiresti aru:
valdavalt tuli astuda suure sõidutee ääres. Ja siiski ma otsustasin teistkordse rannapäeva asemel just selle
teekonna ette võtta. Ei teagi miks; lihtsalt niisama. Minu päeva käigud on näha alloleval kaardil.

35
Minu 16. veebruari jalutuskäik: Sanur-Serangan-Sanur
Nime poolest on Serangan küll saar, ent Bali põhiosaga ühendab seda suur sild. Niisiis sain sinna lihtsalt
kõndida. Ilma spetsiifilise soovita kusagile jõuda või midagi näha jalutasin mööda rannaäärset teed –
suunas, kus viitade järgi pidi asuma sadam. Terve Serangani ning põhimaa vaheline lahesopp oli paadikesi
ja laevukesi täis (vt pilti all). Tee äärde jäi rohkesti kõiksugu söögikohakesi ning müügipunkte.

36
Paadid Serangani saare ja Bali põhisaare vahelises lahesopis
Kaardil näidatud sadamasse ma välja ka jõudsin, seda kohalike naisterahvaste imestamise saatel: ta läheb
jala! Nüüd mõtlesin, et siit oleks paras üle vee tagasi Sanuri sõita. Hakkasin pärima, kas läheb miskeid
paate sinnapoole? Mind juhatati ühe juurest teise juurde. Algul raputati pead, siis kosteti:
„200 tuhat ruupiat.“
Raha eest ikka saab. Raputasin omakorda pead: 200 tuhat on liiga palju.
„Okei, 150 tuhat – ekstra hea hind sulle!“
Otsustanud, et selle raha eest võin väga hästi ka jalgsi tagasi astuda, tegin vaikselt minekut. Lõpuks mul
selle paadisõiduga mingit häda ei olnud – oli lihtsalt uitmõte. Pealegi, sealsamas kõrval asus ka teine
paadisild. Vahest on mul seal rohkem õnne?
Vaevalt olin teisele paadisillale jõudmas, kui ligi tormas keegi naisterahvas – pakkus joogipoolist müügiks.
Pärisin hoopis WC kohta. Ta osutas soovitud ruumile; ütles, et võin seda kasutada, kui pärast pudeli vett
ostan. Olin päri: vett ikka kolmekümne kraadises kuumuses jalutades kulub!
Kriitikat see WC väga ei kannatanud, aga see selleks. Kui välja tulin, läks ’arvete õiendamiseks’.
„Mida sa soovid? Õlut? Banaani? Krõpse…“ hakati mulle kohe kõike muud kui vett ’pähe määrima’-

37
„Pudel vett, lihtsalt pudel vett,“ vastasin. „Okei, andke kaks õuna ka. Muud ei soovi.“
Hakkasin maksma, ent peenraha ei olnud. Naine nägi sajatuhande ruupialist kupüüri ning silmad läksid
kilama: ta võib mulle sellest tagasi anda
Kuni mulle vahetusraha tagasi loeti, ilmus eikusagilt kohe järgmine naisterahvas. Temal olid pakkuda
väikesed heegeldatud loomakesed.
„Üks asi korraga,“ tõrjusin teda tagasi, jälgides esimese naise rahalugemist.
Too ulatas mulle sajatuhandesest tagasi nelikümmend.
„Mida? Vesi ja kaks õuna maksavad kuuskümmend tuhat?“ küsisin pahaselt. „Ma sain aru, et maksavad
kuusteist tuhat!“
„Jah, kuuskümmend tuhat: vesi kakskümmend ja kumbki õun kakskümmend,“ seletas mulle vett ja õunu
müüv naisterahvas. „Väga hea hind!
„Ei ole hea hind. Poes maksab täpselt samasugune pudel vett ainult viis tuhat – isegi vähem,“ väitsin vastu.
„Okei-okei, võta need krõpsud ka,“ pakkus ta väikesele 20-grammisele krõpsupakile osutades.
„Ma ei söö krõpse!“ väitsin, soovimata niisugust diili teha.
„Okei, teeme siis nii…“
Naine võttis mult antud nelikümmend tuhat ruupiat tagasi ning andis nende asemele viiekümne tuhadese
kupüüri. Mulle ikka ei sobinud.
„Ma annan siis kaks banaani ka… Sa röövid mu paljaks…“
Sellega leppisin: viiekümne tuhande ruupia eest WC külastus, pudel vett, kaks õuna ja kaks väikest
banaani.
Teine naine muidugi nägi nüüd minu käes viiekümne tuhandest ning muutus oma loomakeste ’pähe
määrimisega’ lausa agressiivseks. Et mulle oli sellest esimesest diilist juba halb maik suhu jäänud, tõrjusin
ta üsna toorelt tagasi. Otsustasin järgmisel korral targem olla ning sajatuhandesi tänavakaubitsejatele
mitte näidata.
Pärisin hoopis, kas Sanuri suunas on paate minemas? Ei olnud, vähemasti nad ei teadnud, et oleks.
„Okei. Ma lähen siis jalgsi,“ vastasin.
„Sanur on kaugel – sulle on vaja autot!“ kostsid naised nagu ühest suust.
„Tänan, ei,“ polnud mul soovi taksoga sõita. „Ma tulin siia jalgsi ja saan tagasi ka jalgsi!“
Selle peale ei osanud nad muud teha, kui pead vangutada. Küllap imestasid, et leidub alles veidrikke nende
valgete inimeste seas
Jala ma tagasi astuma hakkasingi.
Olin just üle Serganile toova silla saanud, kui mulle haakis sappa keegi kohalik meesterahvas rolleril. Küsis,
kust ma pärit olen ja kuhu lähen, pakkus küüti.
„Jalgsi käimine on tervislik,“ oli mul vastuväide olemas.
„Ma võin sulle massaaži teha,“ tuli kohe järgmine pakkumine.

38
„Tänan, ei soovi,“ vastasin.
Seda tüüpi ma endale massaaži tegema küll poleks lubanud.
Mees sõitis korraks minema, siis jäi kaugemal mind järele ootama.
„Kui vana sa oled?“ oli tema järgmine küsimus.
„Pole tähtis,“ vastasin tõrksalt ning astusin edasi.
Mis see tema asi oli?
„Massaaž ja seks,“ tuli ta lagedale uuendatud pakkumisega. „Tasuta!“
„See on juba seadusevastane,“ väitsin vastu, soovidest tüütust kodanikust kiiresti lahti saada.7
„Mitte Balil,“ väitis mees.
„Jah, just Balil,“ jäin endale kindlaks ning käskisin mehel minema minna.
„Kao minema,“ andsin nüüd juba päris ebaviisakalt selge korralduse.
Olime selleks ajaks jõudnud tihedasse liiklusse ning tal ei jäänudki muud üle kui uttu tõmmata. Kauem ei
saanud ta mind jälitades valel pool teed enam sõita.
„Ka selliseid seiku tuleb Balil ette,“ nentisin mõttelise pearaputusega.
Meeldiv oli mõni aeg hiljem oma mõnusasse ja turvalisse hotellituppa naasta. Igaks juhuks lisasin Bali
hädaolukorra numbri omale telefoni: 112, raskemini meeldejääva kohaliku piirkonna koodiga seal ees.8
…
Uus päev tõi uued seiklused. Olin pannud äratuskella veerand seitsmeks, et oma asjad rahulikult kokku
pakkida ning Marut Group’i Sanuri sadamasse jalutada. Hotelli personal oli juba poole seitsme paiku jalul
ning toimetamas, nii et võtme äraandmiseks ma kedagi ekstra äratama ei pidanud.
„Kas sul juba pilet Nusa Penidale on?“ küsiti mult, kui ütlesin, kuhu tee viib.
Kinnitasin, et on olemas.
Sadamasse oli vast viis kilomeetrit. Teel sain pisut sooja vihma. Siis juba paistis uhkete lohe- või mis-
iganes-elukate peadega sadamahoone (vt all). Olin aegsasti kohal, jõudsin rahulikult hommikust süüa ning
telefonist raamatutki lugeda.
7
Uue seadusandluse järgi on abieluväline seks Indoneesias, sh Balil, illegaalne. Vt nt:
https://www.bbc.com/news/world-asia-63869078
8
Rohkem infot hädaolukorra kõnede kohta Balil siit: https://bali.com/bali/travel-guide/health-safety/emergency-
numbers/

39
Marut Group’i sadamahoone Sanur’is
Check-in oli pool tundi enne meresõidu algust. Elektrooniliselt piletilt vaadati ära mu nimi ning siis kirjutati
käsitsi – justnimelt KÄSITSI – kviitung välja. Kaela anti pardakaart.
„Priority pass,“ öeldi mulle.
Ma ei saanud, aru millise eelise see eelisjärjekord mulle andis. Võib-olla selle, et lubati diivanitel istuda ja
tuldi isiklikult kutsuma, kui saabus aeg pardale minemiseks.
7 Matkates Nusa Penidal
Kell 9:48 maabus suure kiirpaadi täis rahvast juba Nusa Penidal Toya Pakeh’i sadamas. Sõit oli kestnud alla
kolmveerand tunni. Vastas ootasid agarad taksojuhid, kes nimesiltidega, kes niisama ’taxi-taxi’ hõigates.
Läksin neist kiiresti mööda, soovides kavandatud esimese päeva teekonnaga saarel alustada.
Mitte siiski nii kiiresti…
„Hei, stopp!“ pidas keegi meesterahvas mind kinni.

40
Ta seletas midagi kohalikus keeles, ise samal ajal suurele punasele inglise-keelsele plakatile osutades.
Lugesin plakatilt, et kõik Nusa Penidale saabuvad turistid peavad 25 tuhat ruupiat turistimaksu maksma!
Mis seal siis ikka, maksin ära. Oli mul ju kavas saarele päris mitmeks päevaks jääda.
Rahvarohkelt ja müügiputkasid täis peatänavalt läbi trüginud, võtsin suuna Kelingkingi rannale (Klingking
Beach / Kelingking Beach). Tükk aega ei tahetud mul rahulikult astuda lasta, ikka pakuti taksot ja küüti.
Mina aga olin otsustanud justnimelt kõndida ja ühe turistimagneti juurest teise juurde sõitmise asemel
saarega omas tempos tutvuda.
Astusin mööda ühte saare peateed. Asfalteeritud ja tiheda liiklusega võis see olla, ent kitsas! (Vt pilti all.)
Kui kaks autot vastassuundadest tulid, pidi üks kusagil teeservas ootama, kuni teine mööda sai. Ses suhtes
oli päris ebamugav jalakäija olla – ja troopiliselt palav ka! Kuumust küll leevendasid väikesed vihmahood.
Üks peateedest Nusa Penidal
Juba üsna sihtkoha lähedal põikasin läbi Buckit Mart’i nime kandvast kauplusest.
„Need kauplused on siin küll päris tagasihoidlikud,“ nentisin mõttes.
Põhilised asjad, mida müüdi, olid igasugused karastusjoogid ning krõpsud ja krõbinad. Kiirnuudleid sai ka,
ent muud väga nagu polnudki…

41
Kelingkingi ranna läheduses olid teed tihedalt autosid ja rollereid täis. Ilmselgelt oli tegemist populaarse
sihtkohaga! Mul õnnestus seal väheke eksida ning üks ülearune tiir sisse teha. Vaatamata sellele jõudsin
hotelli – Kelingking Sunset Point Hotel & Spa – ukse taha pisut enne kell kaks algama pidanud check-in
aega.
Minu tuba ei olnud veel valmis. Kaks mind vastu võtma tulnud meesterahvast pakkusid mulle
tervitusjoogiks odavat apelsinimahla ning tegid juttu. Kuulnud, et olin sadamast jalgsi tulnud, pärisid nad:
„Miks sa ei helistanud ja taksot järgi ei tellinud?“
Naersin: neid takso pakkujaid oli teel rohkem kui küll olnud!
Maldamata pikalt istuda ja tühja juttu ajada, suundusin peagi vaatama samas asuvat Nusa Penida ja kogu
Bali ühte põhilist atraktsiooni: dinosauruse selga meenutavat kiviformatsiooni. See pilt (all) oli mulle hästi
tuttav Google otsingust, tarvitses vaid ’Nusa Penida’ sisse toksida! Ent oma silm on ikkagi kuningas; nüüd
nägin koha päriselt ära ning sain oma isikliku kaameraga samasuguse klõpsu teha Nagu autode ja
rollerite rohkuse järgi oodata oligi, paik lausa kubises turistidest – turistidest ja kõiksugu teenuse
pakkujatest. Muu hulgas sai raha eest ronida pisut kõrgemale vaateplatvormile, lasta ennast pildistada
jne.
Klingking Beach (ka: Kelingking Beach ja T-Rex Bay) ühel veebruari pärastlõunal

42
Kui hotelli naasin, oli kell juba ammu kaks läbi. Kuni minu toa koristamist endiselt lõpetati, pikutasin
niisama basseini ääres.
…
Hiljem õhtupoolikul hakkas läheduses asuvast Pura Paluang’i nimelisest templist (järgmisel pildil) kostma
valjuhäälset madalat rütmilist laulu, mida vist chant’imiseks kutsutakse. Mõtlesin, et lähen ja uurin järele,
mis täpsemalt toimub.
Templi värav oli laialt avatud ning ma jalutasin sisse. Tumepunastes religioossetes riietes meesterahvad
istusid ’laval’ ja ’esinesid’. Vähemasti ma arvasin, et see oli lava ja et nad esinesid. Kuidas ma eksisin! Kaua
mul seda etteastet vaadata ei õnnestunud. Kibekähku ’eskorditi’ mind templist välja.
„See ei ole avatud. Tseremoonia, tseremoonia!“ seletasid kaks püha meest oma tseremoonial mind, nende
perspektiivist suvalist tegelast, nähes kohkunult.
Vabandasin ja tegin minekut. Polnud arvanud, et niisugusest turistikohas päriselt ka kinnised
tseremooniad toimuvad!
Pura Paluang

43
Kui ma juba väljas olin, pildistasin veel ühe ja teise nurga alt seda ’dinosauruse selga’. Märkasin, et oli
võimalik kohe päris alla liivaranda välja ronida. Poole mäeni läks trepp, edasi tuli ennast käsipuude najal
vinnata. All pildil on üks lähem vaade liivarannale. Tõesti ilus!
T-Rex’i lahe liivarand lähemalt
…
Tänu päevasele füüsilisele pingutusele oli öösel ülihea uni. Umbes kaheksa paiku uuel hommikul hakkasin
siiski taas astuma; lootsin, et enne uute kiirpaaditäite rahva saabumist on teedel liiklus väiksem.
Meesterahvad hotellist tegid mind teele saates imestunud nägusid: jälle jalgsi? Jah, läksin jälle jalgsi.
Polnud küll kavas kaugele minna, lihtsalt kaardi peal samas lähedal asuvasse Manta Point’i kõndida.
Otseteede puudumisel tuli aga siiski 14 kilomeetrit tiirutada.
Praktiliselt terve aja sadas kerget vihma; see oli hea, ei läinud kordagi liiga kuumaks. Samuti ei seganud
mind suur liiklus. Osalt aitas hommikune aeg. Teisalt hõlmas seekordne marsruut ühte korralikku juppi
mööda päris väikest pinnasteed, mis kohati vaid kitsaks jalgrajaks taandus.

44
Nägin muu seas, kuidas kohalikud täitsa metsas elasid ja toimetasid. Vastutulevad lapsed ning ka
täiskasvanud hõikasid tervituseks:
„Hello!“
„Hey,“ hõikasin vastu.
Taas küsisid möödasõitvad rolleri-mehed, kas saavad mind kusagile kohale viia. Lubati kohe täiesti tasuta.
Aga mina tahtsin ikkagi astuda.
Olles vahepeal mingist väikesest söögiputkast – warung nagu selliseid Balil kutsutakse – läbi astunud,
jõudsin poole kaheteistkümne paiku oma järgmise majutuskoha juurde. Waterfall Inn… All pildil on näha
mind ees oodanud külalistemajakesed. Kõigi majakeste uksed olid lukus ning mingit retseptsiooni polnud.
Mul oli küll majutuskoha telefoninumber, ent puudus kohalik SIM kaart. Nii sain helistades vastuse: vajalik
on ka interneti-ühendus!
Majakesed kanajalgadel ehk Waterfall Inn
Läksin samas kõrval asuvasse warung’i uurima, kas keegi teab midagi Waterfall Inn’i check-in’i kohta. Üks
kohalik noormees püüdis mind aidata: jagas oma WiFi ühendust ning tegi esimese kõne majutuskoha
peremehele. Viimane saatis siis mulle WhatsApp sõnumi, et jõuab kahe minuti pärast.
„Ilmselt ta kümne minuti pärast tuleb,“ arvas mind aidanud noormees.

45
Kuni ootasin, jäime vähekeseks juttu ajama. Küsisin, kas nad siin Balil üldse jala ei kõnni või miks kõik
seitset-kaheksat kilomeetrit jalgsi käimise jaoks mega pikaks distantsiks peavadad? Ta vastas, et käib vahel
jooksmas küll, aga pärast ühte kilomeetrit on juba väsinud. Järeldasin, et ju nad siis tõesti erilised matkajad
ei ole.
Vahepeal oli hakanud korralikult kallama. Minu võõrustaja saatis mulle Waterfall Inn’i WiFi koodi ning
kirjutas sõnumi, et jääb vihma tõttu pool tundi hiljaks. Vastasin, et ootan. Jalutasin tagasi majakeste
juurde, istusin ühe onni katusealusel terrassil olevale pingile, otsisin välja krõpsupaki ning hakkasin
telefonist raamatut lugema.
Varsti saabuski keegi vihmaürbiga meesterahvas, et mind tuppa lasta. Juhtus nii, et olin kogemata kombel
sattunud istuma just endale määratud onni räästa alla. Kuni sisse kolisin, rääkis mees, et samas asuvas
templis olla tseremoonia algamas.
„Aa, sellepärast nägin nii palju valges rõivastuses ning valgete peapaeltega inimesi siiapoole sõitmas!“
viisin otsad kokku.
„Just-just.“
Siis päris ta, kas mulle ahvipärdikud meeldivad.
„Oleneb,“ vastasin. „Kaugelt meeldivad. Liiga lähedale ei tahaks: neile meeldivad teiste asjad liiga palju..
Kas siin on neid?“
„Mõnikord. Ära neile toitu anna. Siis nad tulevad uksele koppima.“
Noogutasin arusaamise märgiks: selge, ei anna toitu.
Olles seljakoti ära pannud, võtsin ette lühikese jalutuskäigu kaardil näidatud MantaCliff’i ja Manta Point’i
suunas. Olin arvanud, et tegemist on järjekordse turiste täis kohaga, aga ei: väga vaikne oli hoopis. Peale
minu ei astunud mööda metsavahelist teekest mitte keegi. Guyangan View Mantacliff’ina märgitud
vaateplatvorm osutus vaid rohuseks platsikeseks, kust vaade küll pettumust ei valmistanud (vt all). Teeke
ise lõppes justkui maha jäetud templi-rajatistega.

46
MantaCliff
Alla Guyangan’i joa juurde ma ronima ei hakanud. Eemale peletas silt:
”15,000. Because there is a temple and you need a sarong!”
Jalgadesse takerduva sarong’iga trepist ronimise mõte mind ei ahvatlenud.
Hiljem õhtul jälgisin oma majakese verandalt maalilist päikeseloojangut (all pildil). Mida ikka teha, kui tuba
on palav ja niiske ning kõik asjalikud mõtted on justkui kusagile kadunud? Lihtsalt istuda ja nautida Kui
pimedus oli maad võtnud, hakkasid üle vee paistma Nusa Dua ning Denpasari tuled.

47
Päikeseloojang minu Waterfalls Inn’i majakese verandalt
…
Öösel puhus kõva tuul ning sadas tugevat vihma. Tänu sellele oli magamine õhukonditsioneerita toas
täiesti talutav, isegi mõnus. Hommikul poole kaheksa paiku seadsin ennast taas minekule. Võtme jätsin
mati alla, nii nagu me mu võõrustajaga kokku olime leppinud. Nüüd oli ilm taas pea tuuletu ning taevast
ei tulnud tilkagi vett.
Neli kilomeetrit astusin tagasi juba tuldud teed pidi, siis võtsin suuna uutele radadele. Päeva sihiks oli uhke
nimega Diamond Beach – Teemantrand. Huvitavamate objektidena jäid ’ette’ Koya panoraamvaate koht
ning miski punkt, mis Google Maps’is on tähistatud BGS sunset point’ina. Viimase jäädvustasin oma
kaameraga (all), ehkki ei osanud selle kohta midagi tarka arvata.

48
BGS sunset point
Loomulikult ei möödunud seegi matkapäev rohkearvuliste küüdipakkumiste ning väikeste segadusteta.
„Hello, beautiful!“ hõigati ikka ja jälle. „Where are you going? Motor?“9
„Hiking,“10
hõikasin viimase küsimuse peale omakorda.
Mõned küsijad sattusid mu vastuse peale segadusse: neile ei meenud ühtegi kohta nimega ’Hiking’ ning
ju tõesti puudus matkamine kui tegevus nende inglise keele sõnavarast.
Esimene segadus tekkis mul ühe külakese lähedal, millest pidin läbi minema vahetult enne Diamond
Beach’i suunas pööramist. Nimelt suunas Google Maps mind otse läbi küla, ent mida ei olnud, oli kaardil
näidatud tee. Soovimata teha suurt ringi, ukerdasin kitsast serva pidi kusagilt kohalike majade vahelt läbi.
„Hei! Kuhu sa lähed?“ hõikas keegi naisterahvas mulle oma rõdult.
Andsin teada, et püüan külla pääseda. Ta jäi vastusega rahule.
Teine arusaamatus leidis aset juba peaaegu minu majutuskoha lähedal kaupluses. Nimelt toksis nooruke
müüjanna mulle kaardimakse terminali sisse summa 1,442,000 ehk 1,4 miljonit ruupiat (88.69 eurot)! No
9
„Tere, kenake! Kuhu sa lähed? Kas on mootorit [mototaksot] tarvis?“
10
„Matkan.“

49
nii palju see toit ja paar esmatarbekaupa nüüd Balil küll ei maksnud! Tegelik arve oli täpselt kümme korda
väiksem. Õnneks märkasin eksitust enne makse PIN-koodiga kinnitamist. Eksitus see oli, sest järgmisel
katsel kirjutas ta terminali vaid 1,442 ruupiat (89 eurosenti). Oleksin võinud sellega minema saada, ent
see poleks teistpidi aus olnud. Osutasin ka nüüd veale ning aitasin naisterahval õige numbri terminali sisse
panna.
Silmnähtavalt olin taas väljas turisti-kohas. Esiteks oli sellest märku andnud kaardimakse terminali
olemasolu kaupluses, teiseks möödasõitvate turiste vedavate autode ning rollerite rivi. Minu seekordne
peatuspaikki – Lempeh Jungle Cottage (all pildil) – oli taas tasemel: kena majake korraliku
õhukonditsioneeri, teleka ja muude mugavustega.
Lempeh Jungle Cottage majakesed
Panin kotid ära, tõmbasin pisut hinge ning seadsin sammud Teemantranda vaatama. Sinna kõik need
autod ja rollerid vurasidki. Parkla oli neid täis nagu ka rand rahvast, seda viimast vaatamata 25 tuhande
ruupia suurusele piletihinnale. Ma ei hakanud seal pikalt trügima; pöörasin otsa piletimüügi putka juures
ümber ning võtsin suuna hoopis samas kõrval asuvale Tuhande Saare Vaatepunktile (Thousand Islands
Viewpoint).

50
Parimate vaadeteni jõudmine algas trepist alla ronimisega, seda aeg-ajalt juba alt üles turnivatele
ähkivatele ja puhkivatele turistidele teed andes. Astmetega rada lõppes tree house’ga, mille külastamine
maksis 75 tuhat ruupiat. Et oma ilusa pildi (all) sain tasuta kätte vahetult enne raha küsimise kohta, ei
näinud ma edasi minemisel enam suurt mõtet.
Vaade Tuhande Saare Vaatepunktist (Thousand Islands Viewpoint)
Sellega olid päevaks kavandatud käigud käidud. Suundusin oma ilusasse suvemajakesse suvitama.
…
Järgmisel hommikul kell veerand kaheksa olin Lempeh Jungle Cottage restoranis platsis: süüa tahaks!
Menüüs olid kolm Bali põhilist rooga: omlett, riis ja nuudlid. Valisin vegan omleti. Mõne aja pärast toodi
toit koos kahe röstsaia viilukesega lauda. Oli maitsev küll!
Kolmveerand kaheksa asusin taas teele. Mul oli jäänud veel viimane jupp matkamist Nusa Penidal:
Diamond Beach’ist Sampalani. Taaskord pidin kõigepealt minema tagasi, et siis minna edasi. Kui möödusin
kauplusest, kus eelmisel päeval sisseoste olin teinud, tervitas mind sama naisterahvas, kellega arveid olin
’õiendanud’. Nüüd päris ta uudishimulikult, kuhu mu tee viib.

51
Kohalikud olid Nusa Penidal tõesti uudishimulikud, isegi Bali põhisaare inimestega võrreldes! Ikka ja jälle
hõigati sama küsimust kusagilt kohviku ukselt või terrassilt või rollerilt või suisa suvalisest põõsast:
„Kuhu sa lähed?“
Saanud vastuse, küsiti edasi: kust sa pärit oled? Mis su nimi on? Kus sa peatud? Jne. Jne. Kohati muutus
see juba tüütuks.
Poolteist tundi hiljem olin väljas suuremal teel, künka otsas. Pilvedest paistsid Bali põhisaare mäed. Samuti
avanes vaade rannajoonele, mille äärsel teel astudes teine pool minu matkapäevast kulges (vt pilti all).
Vaateid: sinna alla ookeani äärde suundusin
Rannaäärne tee saare idaservas oli võrreldes muudega mõnevõrra laiem. Siin said kaks autot üksteisest
enam-vähem normaalselt mööduda – kui just veomasinatega tegemist ei olnud. Viimased kippusid enda
taha suuremaid järjekordi tekitama. Majad olid värvikirevad (all pildil) ning tundus, et osalt kuulusid need
suhteliselt jõukamatele inimestele. Oli ka rohkem kui üks päris uhke hotell. Mõnes kohas olid maas suured
kiletükid, mille peal miskit vetikaid meenutavat rohelist ollust kuivatati.

52
Tänavapilt Nusa Penida idaservast
Jällegi ‘kleepis’ ennast minu kõrvale üks suhteliselt tüütu rolleriga meeskodanik. Seletas, et tahab mind
aidata: viib Sampalani ära. Vastasin, et Sampalani on jäänud alla viie kilomeetri ja ma TAHAN ise kõndida.
Seletasin, et saan niimoodi jalgsi saarele kena tiiru peale tehtud – omamoodi saavutus või nii. Ta päris
edasi, uuris, millal ma Balile lähen.
„Ei lähegi Balile, lähen hoopis Gilile,“ kostsin.
Seepeale üritas ta mulle kiirpaadi piletit Gilile müüa. Mind oli hoiatatud igasuguste vahendajate eest: alati
väldi neid! Niisiis keeldusin ka sellest teenusest.
„Parim, kuidas sa mind aidata saad, on oma teed minna ja mul rahulikult edasi astuda lasta,“ vastasin
viimaks küsimusele, kuidas ta mind aidata saab.
Tal ei jäänudki muud üle kui ’uttu tõmmata’.
Plaanipäraselt jõudsin peatselt Sampalani kohale. The Cemok's Cottage nimeline majutuskoht oli valmis
mind kohe vastu võtma, ehkki check-in polnud veel alanud. Pärastlõunal nautisin suhtelist rahu ja vaikust
ning väikest basseini (järgmisel pildil).

53
The Cemok's Cottage ja bassein, milles pärastlõunal suplesin
…
21. veebruari hommikul võtsin ette lühikese teekonna Sampalani ja Kutampi randade kaudu Buyuk’i
sadamasse. Teekonda oli kõigest kaks ja pool kilomeetrit pikk, ent see lühike jupp osutus värvikaks. Esiteks
muidugi ikka ja jälle võimatuna tunduv kohalik liiklus, ent ma ei pea seda silmas.
Mis mind võlus, oli Sampalani rannast avanev panoraamvaade (all pildil): ees üle vee paistis üsna selgesti
kätte täiesti perfektne vulkaan! Tegemist oli Bali põhisaare Mount Agungiga.

54
Panoraamvaade Mount Agungile Sampalani rannast
Mis oli ka huvitav, ehkki kaugeltki mitte nii võluv, oli läbiastumine hommikuselt rannaäärselt tänavaturult.
Mida seal kõike söödavat ei müüdud alates kõiksugu krõbinatest kuni rohke sortimendi puuviljade ning
elusate lindude-loomadeni välja! Käis tihe sigin-sagin; autod ja rollerid sõitsid; keegi naine seisis, elus kana
käes, ja seletas midagi teisele… ’Aroomid’ olid sellised, et mul küll mingit isu sealt midagi osta ei tekkinud…
Tegin, et kiiresti turu teisest otsast välja sain. Olen vist ikka paras esteet küll

55
Hommikune tänavaturg Sampalanis
…
Nii said minu käimised Nusa Penidal selleks korraks käidud. Allolev kaart illustreerib, kuidas väikese
saarekese üsna korralikult ’läbi trampisin’. Viimased paar tundi istusin ja ootasin sadamas Wijaya Buyuk’i
nimelise kiirpaadi väljumist, tehes samal ajal tutvust mind uudistama tulnud kolme sadamakoeraga. Jah,
minu kogemuse põhjal on terve Nusa Penida vabalt ringi logelevaid koeri täis ning nood on vähemasti
sama uudishimulikud nagu saare elanikudki!

56
Minu käimised Nusa Penidal
8 Gili Trawangani põikega Amedis
Wijaya Buyuk’i nimelise kiirpaat sõidutas mind kahe tunniga Nusa Penida saarelt Gili Trawanganile.
Õigupoolest sattusin Gilile poolkogemata: nimelt ei olnud ma leidnud sobivamat viisi Amedisse liikumiseks
kui Gili ’põrkega’. Samas, kui juba Gilile sattusin, otsustasin siin ka väikese vahepeatuse teha.
Maabusin kell 12:35. Ka siin küsiti turistidelt turistimaksu: saarele tulemine maksis kümme tuhat ruupiat
(ja saarelt lahkumine hiljem teist sama palju).
„Vau! See on alles turistikas!“ oli mu esimene mulje pärast ’tollipunkti’ läbimist.
Vastu võtsid ere päike, valged liivarannad, perfektsed laisklemise kohad, hobukaarikud…
„Tere tulemast Gilile!“ hüüti siit ja sealt.
Eks need hüüdjad ikka lootsid, et neilt kohe midagi ostetakse

57
Ehkki otsetee sadamast minu hotelli oli umbes-täpselt üheksasada meetrit, otsustasin saarele kõige pealt
ringi peale astuda. Oli see ju vaid seitsme kilomeetri ümber! Astumise asemel oli valikuks ka jalgratta
rentimine, millest seljakoti tõttu loobusin. Üks hea asi oli siin: kuna saar oli nii väike, polnud siin autosid
ning ka rollereid oli näha vaid üksikuid.
Möödusin piltilusatest ranna-aladest (vt pilte all). Edasi minnes nägin muidugi ka mitte-nii-ilusaid ja kohati
üsna viletsaid lõike. Tarvitses mul vaid korraks paarsada meetrit rannaäärselt teelt kõrvale ’eksida’, kui
leidsin ennast suisa agulist. A la, haisev tänavaturg ning mingi kauplus, kus müüa kellegi noore naisterahva
peast täisid otsis.
Perfektsed rannad Gili Trawangan’il
Loomulikult üritati mulle aktiivselt kõiksugu kaupu ja teenuseid maha müüa: suveniire, snorgeldamist,
’supilaua’ sõitu, massaaži, transporditeenuseid, päikesevoodi kohta… Ridamisi jäi ette kinnisvara
kuulutusi: müüa rannaäärsed krundid, hind 1,200 miljonit ruupiat (u 75 tuhat eurot) tükist! Kõige
originaalsem oli vast kuulutus, mis lubas lausa piletit kuule:
„Ticket to the moon!“
Tegemist oli rannabaariga
Umbes poole ringi peal jäin silmitsema posti viitadega erinevatesse maailma punktidesse.
„Soomele osutav viit on, aga kus on Eesti?“ küsisin mõttes.
Samas söögikohas askeldav meesterahvas märkas mind ning pakkus lahkesti, et teeb minust posti kõrval
pilti. Nii saingi alloleva foto.

58
Mina Gilil
Ringi lõpus ekslesin pisut seoses hotelli otsimisega. Warna Beach Hotel... Google Maps näitas sissepääsu
kusagilt kõrvaltänavalt, mida seal küll ei olnud. Mõningase tiirutamise peale nägin hotelli silti ikkagi
rannaäärsel teel. Astusin esimesest uksest sisse ja… Mees, keda pidasin retseptsionistiks, oli koheselt
valmis abi osutama – mingit teistsugust abi. Olin nimelt sattunud Warna Medical Center’isse, hotelli
asemel meditsiinikeskusse. Minu ’mure’ ära kuulanud, näitas ta mulle õige avause hotelli pääsemiseks
kätte: lihtsalt järgmine uks
Sellega olid päeva käimised käidud ja vaatamised vaadatud. Tehtud ringi Gili Trawangani saarele võtab
kokku allolev kaart.

59
Gili Trawangan’i ring koos väikese ekslemisega
…
Kiirpaadi sõiduga Amedisse läks väheke algselt kavandatust erinevalt.
Eellugu on järgmine. Olin pileti 12Go kaudu aegsasti broneerinud ning selle eest ka tasunud. Minu piletil
seisis, et vedajaks on Arjuna Fast Boat. Paar päeva enne ettenähtud kuupäeva sain aga WhatsApp sõnumi
(originaalis inglise keeles):

60
„Hei, see on GiliTransfers’ist. Meil on kahju teid informeerida, et me ei saa kinnitada teie broneeringut 22.
veebruariks, kuna Arjuna Fast Boat enam ei opereeri. Kas teile sobiks, kui vahetame teie broneeringu
Freebird Express’i vastu? Kuna Freebird on kallim, siis siin on ekstra tasu. Ootame teie vastust. Tänan.“
Kirjutasin vastu, et olen vahetusega nõus – eeldusel, et lisasumma on mõistlik. Leppisime kokku
täiendavas 50 tuhandes ruupias. Mulle anti instruktsioon ilmuda 22. veebruari ehk siis sõidu päeva
hommikul Freebird Express’i kassasse ning lisasumma check-in’i tehes tasuda.
Määratud päeva hommikul olingi nagu viis kopikat kohal FreebirdExpress’i kassas. Okei, see ei läinud päris
nii lihtsasti; pisut tuli seda kassat otsida, ta asus põhilisest sadamahoonest eraldi. Siis tuli veel mõnda aega
oodata, kuni letti õige Freebird’i sinise T-särgiga noormees ilmus.
Näitasin noormehele oma piletit ja eeltoodud WhatsApp sõnumit; rääkisin oma loo ära.
„Miks sa piletit kohe meilt ei ostnud?“ oli tema esimene reaktsioon.
Seletasin, et kusagilt Eestist ma ju ei teadnud midagi Freebird’i kohta. Ta ei pärinud rohkem. Tegi oma
telefoniga pildi nii minu piletist kui ka WhatsApp sõnumist. Ütles, et püüab mind aidata. Hakkas oma
ülemuse ja teab kellega veel telefoni teel rääkides ning sõnumeid vahetades suhtlema.
Jälgisin tema näoilmeid, kuna ei saanud kohalikust keelest midagi aru. Mingil hetkel ta raputas pead ning
ütles, et helistaksin WhatsApp sõnumi saatnud naisterahvale. Helistasin, ent keegi ei võtnud vastu.
Noormees siis helistas ise veel kellegagi kolmandale ning seletas jupi aega. Lõpuks võttis kõnelused minu
jaoks kokku:
„Arjuna lõpetas kaks-kolm kuud tagasi opereerimise. Nad ei taha meile maksta.“
„Ja kuidas ma siis Amedisse saan?“ pärisin. „Teil laev läheb täna?“
„Jah, laev läheb 10:30.“
Kehitasin õlgu: mis siis ikka teha, ostan uue pileti. Ega see 400 tuhat ruupiat lisaks – 25 euro kanti – nüüd
mind ei tapa.
Nii saigi. Ostsin uue pileti, ladudes letti oma viimased sajatuhande ruupiased kupüürid. Õnneks mul veel
oli täpselt see summa sularaha järel! Kaarte nad ei aktsepteerinud.
„Kui Arjuna’lt raha kätte saame, siis maksan sulle selle pileti eest tagasi,“ lubas noormees.
Noogutasin, ehkki sügavalt kahtlesin, kas oma rahakesi enam näen. Sain instruktsiooni kell 10:00 samas
kassa juures olla, valmis kiirpaadile minekuks.
Nüüd oli mul tund aega üles otsida ATM oma sularaha varude täiendamiseks ning hommikust süüa.
Mõlemat sai ka tehtud.
Mis puudutab sularahaautomaate, siis nendega soovitatakse Balil ettevaatlik olla: siiani olevat
kõrvalisemates kohtades mitte just haruldased pettuse juhtumid. Mul õnnestus leida terve Bank Mandir’i
kontor, turvatud ja puha. Maksimaalne summa, mida automaat välja andis, oli 1,250,000 ruupiat (80 euro
kanti) – ja kõik 50 tuhande ruupia suurustes kupüürides. Sain paraja pataka.

61
Kell veerand üksteist istusin FreebirdExpress’i kohvikut meenutavas fuajees ja ootasin pardale minekut.
Mulle tuttav noormees tuli mind kassasse kutsuma. Ütles, et asjad on korras: saan siiski minna oma
esialgse piletiga! Ta andis mulle mu sajatuhande ruupiased tagasi, välja arvatud ühe; viimasest läks maha
50 tuhat, nagu WhatsApp sõnumivahetuses kokku sai lepitud. Lisaks tuli samas ära tasuda 10 tuhande
ruupia suurune Gililt lahkumise makse.
„See läks küll üle ootuste hästi,“ mõtlesin tänulikult.
Väljasõit hilines 37 minutit; lihtsalt kiirpaadi saabumine hilines. Siis saime väikese ringreisi: esimene
peatus oli Gili Airi saarel, teine Lombokil ning alles seejärel võtsime suuna tagasi Bali põhisaarele
Amedisse. Kuni läbi vee vuhisesime, tuli keegi FreebirdExpress’i töötaja pakkuma hotelli transporti.
Raputasin pead, polnud tarvis; sadamast minu järgmise hotellini oli vaid mõnisada meetrit.
Varsti vajus silm looja. Mingil hetkel tundsin, kuidas paat järsult hoogu maha võttis. Juba olimegi Amedis!
Vastu võtsid agarad transpordi pakkuja. Inimesed polnud veel laevast mahagi ronida jõudnud, kui juba
hõigati:
„Taxi-taxi.“
Lipsasin neist mööda, jalutasin toidupoodi ning seejärel hotelli.
„Amed Cafe & Hotel Kebun Wayan on nüüd küll selline hotell, mis on lausa loodud hotellimõnude
nautimiseks,“ nentisin pärale jõudes.
Mul oli kena tuba, millel baldahhiinvoodi isegi terrassil. Hotelli sisehoovis asusid kaks basseini, üks väike
ning teine päris korralik. Üle tee olid samale hotellile kuuluv ookeani-äärne restoran ning lõõgastumisala,
kus pakuti massaaži jms teenuseid. All on paar esimest fotot.
Amed Cafe & Hotel Kebun Wayan
Pärast sissekolimist ja asjade lahti pakkimist suundusin otsejoones basseine järele proovima. Õigesti tegin:
vaevalt olin oma tiirud tehtud saanud, kui hakkas sadama. Nüüd oli paras aeg tubasteks tegevusteks.
Märkasin muuhulgas, et lauasahtlisse oli üks juturaamat jäetud.

62
…
Õhtul juba pimedas läksin hotelli territooriumile kondama. Siin neid väikeseid rajakesi ja trepikesi jätkus!
Ronisin kusagile üles ja astusin lukustamata klaasuksest sisse. Tundus, nagu olnuksin sattunud mingi
parajasti asustamata luksusliku ruumi või sviidi rõdule; pimedas ei saanud täpselt aru. Sealt sain hea vaate
alla hotelli suure basseini alale (vt järgmist pilti). Samuti leidus seal võrkkiik, milles tükk aega varbaid
sirutasin. Õhtu oli soe, ent mitte palav. Lihtsalt mõnus oli niimoodi olla ja mitte midagi teha.
Õhtused kondamised Hotel Kebun Wayan territooriumil: Vaade alla suurele basseinile
…
Järgmisel hommikul ärkasin üsna täpselt kell kuus, lihtsalt uni sai otsa. Võtsin seina äärest eelmisel õhtul
valmis pandud väikese moonakoti ning seadsin sammud rannaäärset teed pidi sadama suunas ja sealt
edasi. Lootsin, et vahest õnnestub ilusat päikesetõusu näha. Samas, ega mul sest päikesest nüüd niiväga
midagi ka olnud; lihtalt varahommikul oli mõnus jalutada ja ümbruskonnaga tutvuda: ilm oli jahedam ning
liiklust vähem.

63
Esimese mulle teadmata ning kaardil märkimata nimega jõe äärest pöörasin kitsale sõiduteele sisemaa
suunas. Üle vasaku õla tagasi vaadates nägin ära mäe tagant juba üsna kõrgele tõusta jõudnud päikese,
mis seni minu eest varju oli jäänud (all pildil).
Päike tõusis mäe tagant
Vaatamata varasele hommikutunnile oli külateel üllataval palju nii ühes kui teises suunas vuravaid
rollerisõitjaid. Palju oli näha ühtemoodi riideid kandvaid lapsi, seljakotid seljas. Oletasin, et nad lähevad
kooli. Veidi hiljem ka ühest koolimaja meenutavast hoonest möödusin.
Paar-kolm kilomeetrit edasi asendus asfalteeritud tee munakivitee ning kohati pinnaseteega. Liiklust jäi
harvemaks ning algas ülespoole ronimine. Siin väärisid märkimist terrassidena rajatud põllud ning mind
ümbritsev lopsakas loodus (vt all).

64
Kohalik külaelu
Kohati tuli ette väiksemaid joakesi, mis otse üle tee voolasid.
„Siit pole mõtet üritadagi kuiva jalaga läbi saada!“ mõtlesin ning astusin lärts-plärts otse veest läbi.
Jõudsin välja ka alloleval pildil näha oleva võrdlemisi suure ja päris ilusa joa juurde. Teisel pool juga enam-
vähemgi tee moodi tee lõppes ning asendus kitsa jalgrajaga. Nüüd olin juba üsna sügaval sisemaal.
Telefonist Google Maps’i vaadates märkasin, et olin kavandatud teest kõrvale kaldumas, ent kaardil
näidatud teed lihtsalt ei eksisteerinudki! Mis siis ikka: astusin edasi, kuhu rajake viis. Oligi ainult kaks
varianti: kas minna edasi või minna tagasi.

65
Juga läks otse üle tee
Ees oli väike küla, kuhu tundus, et peale kitsukeste jalgradade muid teesid ei viinudki. Minu Suunto äpi
kaardil see kandiski nimetust Small Village ehk Väike Küla. Ei Google Maps ega Suunto äpi kaart ega ühegi
teise minu telefonis olnud äpi kaart näidanud selles kohas ühtegi teed või rada. Olid märgitud küll mõned
majad, ent need tundusid pigem olevat suvaliselt joonistatud hallid kastid kui mingi vähegi täpne
kaardistus.
Kolasin otsivalt ringi. Iga rajake tundus lõppevat mingi maja või onniga. Mõtlesin juba otsa ümber pöörata
ning tagasi kõndida, kui kohtasin ühel rajakesel kükitamas noort meest, laps põlve peal. Viletsas inglise
keeles päris ta, kuhu ma minna tahan.

66
„Lahangan Sweet,“ nimetasin vaatekoha, mille teadsin mõne kilomeetri kaugusel asuvat. „Aga siit vist ei
pääse…“
„Lahangan Sweet,“ kordas mees. „Saab küll!“
Ta juhatas mind majade vahelt läbi ühele järjekordsetest rohustest rajakestest.
Tänasin ning hakkasin seda mööda turnima. Ma ei tea, kas ta juhatas mind võpsikusse kavatsuslikult (a la:
eksinud turiste saab pärast raha eest aidata) või eksisin ise ära. Igatahes jõudsin mingi aja pärast järgmisse
radade hargnemise kohta. Ühes suunas minnes lõppes rada jõe ja kohalike veevõtu kohaga. Teises suunas
jõudsin kõigepealt mingi järgmise joa ning sealt edasi onnideni. Üritasin ka ühest kolmandast kohast edasi
ronida – see nagu oli rada ja nagu ei olnud ka – ent see lõppes tühja loomade varjualusega.
Nõutuna pärisin mulle vastu jalutanud ja parajasti telefoniga rääkinud noormehelt juhatust.
„Ei, siit küll ei saa,“ naeris ta, kui Lahangan Sweet’i mainisin. „See on mäe otsas, tuleb sealt suure ringiga
minna!“
Ta tegi käega ilmatu suure ringi.
Mis siis ikka: kui ei saa, siis ei saa. Olin selleks ajaks juba piisavalt palju turninud ja ekselnud; otsustasin, et
nüüd küll on aeg ots ümber pöörata ning tuldud teed mööda tagasi minna. Nii lihtne see küll ei olnud!
Need rajakesed ajasid kohutavalt segadusse. Turnisin teab kust imelikest kohtadest läbi ning jõudsin taas
Väikesesse Külla.
Seal ühel terrassil tundusid paar noort meest niisama logelevat ja aega surnuks löövat. Üks näitas klaasi
mingi tumepunase vedelikuga ning pakkus seda mulle:
„Kohalik vein,“ seletas ta.
Kohalik vein see tõesti olla võis – vähemasti nägi punase veini moodi välja. Raputasin pakkumisele pead:
ei tundunud hea mõttena suhteliselt eksinuna suvaliste tüüpidega veini jooma hakata.
Küsisin hoopis juhatust: millist rada mööda ma suuremale teele ja siis alla vee äärde pääsen? Mees hõikas
midagi kaugemal toimetavale kaheksa-üheksa aastasele poisile. Poisike asus sõnagi lausumata mulle
teejuhiks, juhatas labürindist välja. Varsti jõudsime mulle juba tuttava joa juurde – sellesama, mis eelmisel
fotol näha. Andsin poisile märku, et oskan nüüd ise edasi minna.
Poiss jäi seisma ja vaatas mulle oma suurte pruunide silmadega otsa. Mulle koitis, et ta ootab oma töö
eest tasu. Koitis ka, et ta soovib justnimelt raha. Kahjuks mul ei olnud ühtegi väiksemat kupüüri. Pakkusin
talle münte, ent need ei sobinud. Ta raputas ainult pead ning vaatas mind oma suurte silmadega edasi.
Hakkasin mõtlema, et mine tead, kuidas siin Bali külas need asjad käivad: äkki isa (ilmselt sama mees, kes
mulle ennist veini oli pakkunud) annab pärast kodus peksa, kui tühjade kätega tagasi läheb?
„Ah, okei,“ ütlesin mõned meetrid eemale astudes ning kotist viiekümne tuhande ruupiast otsides. „Võta
see.“
Poiss vastas midagi rahulolevalt mulle arusaamatus keeles. Ilmselt tänas. Lehvitas – ja läinud ta oligi.

67
Mina kõndisin Amedi poole tagasi. Ühes kohas, kus juga üle tee voolas, toimetas üks ema oma kahe
porgandpalja lapsega. Väike vees istuv poisike hakkas mulle lehvitama ning ’hei’ hõikama. Lehvitasin
vastu. Lõpuks sain veel ühe hea vaate Amedi sadamale ning rannale (all).
Vaade Amedi sadamale ja rannale
Hiljem nautisin taas hotelli suurt basseini ning selle äärseid lamamistoole – kuni hakkas vihma sadama.
Veel üks mõnus pärastlõuna ja veel üks mõnus pikk ja laisk õhtu. Kolme nädalaga Balil olin lõpuks päriselt
puhkamise lainele jõudnud, ka oma peas Suutsin lihtsalt olla, ei tundnud vajadust kusagile tormata.
…
Alustasin oma viimast hommikut Amedis veel kord hotelli basseini nautimisest. Tegin sellele kohe viisteist
tiiru peale. Kui parajasti viimase ringiga lõpetasin, möödus minust keegi samas hotellis peatunud
keskealine paar.
„Tee kaks tiiru minu jaoks ka!“ hõikas mees naljatades.
„Ei tee. Mul see juba viieteistkümnes!“ hõikasin mina.
„Ma tahtsingi küsida, mitu ringi sul juba on,“ kõlas vastus.

68
Naersime. Nemad naisega läksid oma teed ning mina ronisin basseinist välja, et pesta ning
hommikusöögile sättida. Teel hotelli rannarestorani jäädvustasin ka oma kaameraga hotelli ilusa rohelise
aia, millest läbi jalutasin (all pildil).
Teelt hotelli rannaäärsesse restorani hommikust sööma
Kõigepealt kontrolliti, kas mul oli ikka õigust süüa saada – kas olin arve eelnevalt retseptsioonis
’õiendanud’. Veendunud, et kõik oli korras, juhatati mind lahkesti puhveti stiilis laua juurde taldrikut
täitma. Valikus olid riis ja nuudlid (kuidas Balil muidu?), värsked puuviljad, praetud või küpsetatud
banaanid, kahte sorti röstsaia ja üht-teist veel. Joogiks pakuti teed, kohvi, kuuma šokolaadi, erinevaid
mahlasid. Loomulikult küsiti ka, millises stiilis muna ma soovin.
„Scrambled,“ vastasin.
Vahustatud muna… Omelette või scrambled egg, eesti keeles ütlen mõlema kohta ’omlett’, ent siin
tähendasid need erinevad asjad. Seekord valisin õhulisema variandi.
Pärast einet astusin restoranist otse Amedi musta liiva randa (järgmisel pildil). Jalutasin seal pisut,
vaatasin, kuidas mõned optimistid suurtes lainetes ulpida ja snorgeldada üritasid. Minu ujumisoskused
olid sealkohas vette minemiseks liialt kesised…

69
„Kas parem on snorgeldada siin- või sealpool?“ päris mult keegi naisterahvas käega kõigepealt ühes ja siis
teises suunas osutades.
Kehitasin õlgu. Mulle ei paistnud see rand siin üldse snorgeldamiseks kõige parema kohana. Avaldasin
arvamust, et Gili saared oleksid etemad:
„Vähemasti visuaalselt vaadates paistis sedamoodi!“
„Aga sa küsi parem neilt,“ osutasin samas pisut eemal äsja randa jõudnud snorgeldajatele.
„Juba küsisin. Nad nägid mingit ’stuffi’, aga…“
… Aga see polnud nagu päris see, mida naisterahvas näha lootis. Kahjuks ma ei osanud aidata.
Hiljem Amedi musta liiva rannas jalutades
Kell 10:45 registreerisin ennast sellest mõnusast ja lõõgastavast hotellist välja. Hotelli poolse kingitusena
torgati mulle pihku miski banaanilehte mässitud pakike. Juurde seletati, et see olevat Bali kohalik värk.
Tänasin, ise kummalisest kingitusest kerges hämmingus.
Kuni hotelli eest Ubudi poole suunduvat mikrobussi ootasin, harutasin pakikese lahti. Ootuspäraselt
osutus see söödavaks. Kahe hambatikuga kinnitatud banaanilehes asus kergelt wrappi meenutav roog,
millel väga õrn ja õhuline ümbris ning pruun kookosemaitseline sisu.

70
„Hmm, omapärane…“ kommenteerisin mõttes ’asjandust’ degusteerides. „Ümbris on läägevõitu, ent sisu
päris mõnus.“
Samal ajal kogunes minu ümber teisi inimesi, kes sama Perama Tour’i mikrobussiga Amedist Ubudisse ning
sealt edasi sõita soovisid.
Üks mees palus mul oma kotte valvata, kuni ta rolleri laenutusse tagasi viib. Lubasin seda teha – nagunii
polnud mul muud paremat plaani. Kuni ta ära oli, sõitis ette punavalge mikrobuss. Õnneks ma siiski ei
pidanud lahendama küsimust: mida ära sõites teha võõraste kottidega? Nimelt pidas bussijuht kiire
lõunapausi samas kõrval warung’is; kuni ta sõi, jõudis rollerit viima läinud mees tagasi.
Kaks noort naisterahvast vahetasid mõtteid seljakoti suuruse teemal. Üks imestas, kuidas teine vaid ühe
seljakotiga reisis. Teine jagas oma filosoofiat:
„Midagi ei tohi topelt olla.“
Vaatasin tema seljakotti, mis oli minu omast tublisti suurem, ning muigasin mõttes. Midagi tal ilmselt
ikkagi oli ülearu ja/või topelt. Isegi mul olid oma väiksemas pagasis ühed lühikesed püksid ja sokid üle.
Siis rääkisime teemal, kuhu keegi sõidab ning kaua üldse reisinud on. Tuli välja, et too suuremate kottidega
naisterahvas oli juba viis aastat mööda maailma ringi rännanud.
„Vau, seda on tõesti pikalt!“ olime meie, teised, üllatunud. „Ja kui tohib küsida, siis kuidas sa seda
finantseerid?“
„Vahepeal töötan,“ vastas tema.
Inimesel on selline elustiil: reisib, vahepeal peatub kusagil pikemalt ja töötab, siis jälle reisib…
Meie jutu katkestas bussijuht, kes andis märku liikuma hakkamiseks. Kobisime kõik mikrobussi, mis oli
pigem tagasihoidliku kvaliteediga. Vedrustus oli nigelavõitu, konditsioneeriks oli alla lastud aknaklaaside
abil tekitatud tõmbetuul ning mingist turvavööst tagaistmel ei tasunud unistadagi.
9 ’Jälle’ Ubudis
Kaks tundi loksumist ja rappumist hiljem olin tagasi juba tuttavatel Ubudi tänavatel. Osutus nii, et Perama
bussi Ubudi kontor ja peatuskoht asus sama hotelli kõrval, kus esimesed kuus ööd Balil veetnud olin. Et
sedakorda olin peatuspaigaks valinud teise hotelli – Alam Terrace Cottages – sain ligi kolm kilomeetrit
astuda, põigates sujuvalt läbi varemgi külastatud Coco supermarketist.
„Väga ilus tuba!“ kommenteerisin mind tuppa juhatanud noormehele.
Milline baldahhiinvoodi (all pildil vasakul), milline rõdu! Vaatamata asjaolule, et hotell asus keset Ubudi
linna, oli see samal ajal ka parajas džunglis! Mind üllatas, et Ubudis nii varjulisi ja vaikseid nurgataguseid
leidus: nagu oleks kusagile maale sattunud kohe! Ühe puuduse siiski pisut hiljem tuvastasin: kui vannitoas

71
kraani lahti keerasin, tuli sealt roostevett; ka kui olin veel mõnda aega joosta lasknud, jäi kraanivee
kvaliteet niisuguseks, et otsustasin hambaid pudeliveega loputada.
Minu tuba hotellis Alam Terrace Cottages Ubudis – ning vaade alla basseinile selle rõdult
Olin kohale jõudnud just parajal ajal. Terve ülejäänud pärastlõuna ning õhtu olid äikeselised. Vahelduva
eduga sadas paduvihma, müristas ning lõi välku. Samas oli ilm jätkuvalt soe ning rõdul katuse all istuda
mõnus, antud ilmaga lausa erakordselt mõnus!
…
Tundus, nagu oleksin maganud ilmatuma aja, ent kui uuel hommikul silmad lahti lõin, näitas kell vaevalt
pool kaheksa. Egas midagi: kobisin voodist välja, tegin paarkümmend minutit hommikuvõimlemist, sõin
ning seadsin ennast väljaminekuks valmis.
„Kas võib su toa ära koristada?“ küsis naisterahvas all retseptsioonis, kui temast möödusin.
Noogutasin. Muidugi võis. Plaanisin nagunii mõned head tunnid ära olla; mis sai mul selle vastu olla, kui
keegi mu toa vahepeal ära koristas?
Juba eelmisel õhtul väljavaadatud sihtpunktiks olid Chi Püramiidid (Pyramids of Chi). Ma polnud väga
süvenenud, mis asjad need on või mis seal tehakse, ent kõlas nagu mõõdukal kaugusel – hotellist umbes
4.5 km – asuv pildistamise objekt.
Alustuseks oli muidugi juba tuttav sagimine linnatänavatel: taxi-taxi, sarong-sarong… Õige pea aga sain
pöörata kitsale sillutatud jalgrajale, kus oli mõnus ja vaikne astuda (vt pilti all). Nojah, aeg-ajalt tuli mõnele
rollerimehele või -naisele teed anda, ent see on Balil vist paratamatu. Nagu seegi, et loodus tuppa tuleb.
Hiljem õhtupoolikul neidsamu ridu kirjutades nägin enda ees kirjutuslaual olevast suurest peeglist, kuidas
parajalt suur geko mu selja taga seinal ringi ronis…

72
Hommikune mõnus jalutuskäik Ubudis
Suur kuldne kiri ’PYRAMIDS of CHI’ tumedal kiviseinal teatas sihtpunkti jõudmisest.
„Kuidas saan teid aidata?“ pöördus suure kohviku nurgas asuvas infoletis seisev meesterahvas minu
poole, kui oli vahetult enne mind kohale jõudnud naisterahva ära teenindanud.
Olin näinud naisterahvast kaardimakse terminali oma krediitkaardi PIN koodi toksimas; arvasin, et sisse
pääsemiseks tuleb pilet osta vms.
„Tulin ainult vaatama, mis koht see on,“ vastasin õlgu kehitades.
„See on tervendamiskeskus: tervendamine heliga, valgusteraapiad, kakao tseremooniad, hingamise ja
hääle töötoad, vaimne ärkamine, jooga ja muud,“ sain vastuseks seletuse.
Kõik need asjad tundusid huvitavad, miks mitte teinekord proovida. Samas niimoodi suvaliselt ma kusagile
sisse ’hüpata’ ei tahtnud – eriti arvestades, et järgmisena algava helitseremoonia eest küsiti 300 tuhat
ruupiat…
„Aga kas ma võin lihtsalt niisama ringi jalutada?“ pärisin.
„Jah, aga ära ainult uksi lahti tee,“ lubati lahkesti.
Nimelt olid püramiidides parajasti protseduurid pooleli.

Minu Bali Reisi Päevikud (Veebruar-Märts 2023)

Minu Bali Reisi Päevikud (Veebruar-Märts 2023)

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Kristi Rohtsalu

More from Kristi Rohtsalu (20)

Minu Bali Reisi Päevikud (Veebruar-Märts 2023)