SlideShare a Scribd company logo
PATAGOONIAT
AVASTAMAS
Tervitan linnast maailma lõpus – või on see
hoopis algus? See on minu reisiblogi
veebruarist-märtsist 2024.
Kristi Rohtsalu
1
Sisukord
Eessõna .........................................................................................................................................................2
Türgi ja Brasiilia kaudu Argentinasse.............................................................................................................4
Buenos días Argentina – Buenos días Buenos Aires......................................................................................7
Ushuaia – Ciudad del Fin del Mundo ehk Linn Maailma Lõpus...................................................................12
Tšiilimaale ehk bussireis Ushuaiast Punta Arenase ’põrkega’ Puerto Natalesesse .....................................18
Matkapäev Torres del Paine rahvuspargis...................................................................................................23
Niisama Puerto Nataleses...........................................................................................................................26
El Calafate & Perito Moreno tuur................................................................................................................30
El Chalténis, Argentina matkamise pealinnas .............................................................................................36
El Calafate peatusega Barilochesse.............................................................................................................44
Villa La Angostura kandiga tutvumas..........................................................................................................50
Päevaks El Bolsóni.......................................................................................................................................56
El Bolsónist Esqueli peatusega Puerto Madrynisse.....................................................................................59
Punta Tombo ekskursioon: Magellaani pingviinid ja elevanthülged...........................................................62
Teel: Puerto Madryn -> Trelew -> Buenos Aires........................................................................................66
Ringiga tagasi Buenos Aireses.....................................................................................................................68
Arvatust sündmusterohkemaks kujunenud teekond koju ..........................................................................77
Järelsõna .....................................................................................................................................................85
2
Eessõna
Mis tunne on reisi eelõhtul, kui seljakott on peaaegu pakitud ning viimased kodused toimetused sama
hästi kui tehtud? Põnevalt ärev. Kahe sõnaga kokku võttes on tunne põnevalt ärev. Ikkagi minek teisele
poole maakera, 15 tuhande kilomeetri kaugusele. Mis mind ees ootab? Kuidas sealmaal üldse asjad
käivad?
Patagoonia, Lõuna-Ameerika mandri lõunapoolne ots. Mõned ütlevad, et ’pagana agoonia’ – külm ja
tuuline, hõredalt asustatud. Ma ei tea, mis mind sinna maailma lõppu tõmbas, aga miski justkui tõmbas.
Just sinna. Seekord just sinna. Inspireeris kindlasti üks teatud Reispassi saade, kus Patagooniast räägiti.
Teisalt oli ka rändamist armastavatele inimestele tuttavat hasarti: saada maailmakaardile veel üks märk
maha. Oli see kant mul ju puhta käimata.
Okei, otseselt külma ja tuule kätte ma ei läinud. Valisin piirkonna esmakordseks külastamiseks üsna
tüüpilised turismisihtkohad. Niisiis mingi kindlus ikkagi oli. Marsruut sai küll kokku pandud oma käe järgi.
Mõtlesin lihtsalt kulgeda, siin ja seal matkata. Olid mõned nn vaatamisväärsused, mille kindlasti ära näha
tahtsin: linn maailma lõpus, Perito Moreno liustik, Torres del Paine rahvuspargi uhked kivimürakad,
pingviinid. El Chalténis tahtsin kindlasti käia; kujutasin seda oma vaimusilmas ette Argentina versioonina
mõnest Šveitsi alpikülast. Samas, ega ma nüüd väga palju eelnevat taustalugemist teinud; pigem mõtlesin,
et lähen kohale ja vaatan, mis seal on.
…
Otsustasin, et kirjutan seekord ühe piltideta emakeelse blogi. Esiteks on ennast emakeeles mõne muu
keelega võrreldes hulga lihtsam väljendada. Teiseks, kiirem on üksnes kirjutada kui fotode vähendamise ja
lisamisega mässata. Kolmandaks, ema vana tindiprinter lihtsalt sureks värviliste fotodega illustreeritud
teksti vanaemale lugemiseks välja printides. Nii et terve rida häid põhjuseid.
Justnimelt blogi – päevaraamatu – stiilis see kirjatükk ongi; tegin enam-vähem iga päev jooksvaid
märkmeid, mida hiljem vaid pisut tuunisin ning tagantjärele tarkustega täiendasin.
Pilte saab kõrvale vaadata. Mõnda hetke koos reisi kokkuvõtvate märkmetega jagan SlideShare’s siin:
https://www.slideshare.net/slideshow/patagoonia-avastamise-retk-veebruarismrtsis-2024/266955843
Pidasin ka videoblogi, mille avaldasin YouTube’s:
https://www.youtube.com/playlist?list=PLk3KJWs0RSofhLnm-_ieEWq20fOQmPfrh
Geograafia-huvilistele lugejatele lisan allpool illustratsiooniks Lõuna-Ameerika kaardi paikadega, kus ringi
kõndisin.
3
Minu Patagoonia reis Lõuna-Ameerika kaardil
Rohelisega on märgitud paigad, kus omal jalal ringi kondasin. Sinine täpp tähistab reisi algust ja lõppu Buenos
Aireses, mis küll Patagoonia ei ole.
4
Türgi ja Brasiilia kaudu Argentinasse
Selleks, et üldse Argentinasse jõuda, kulus mul kolm päeva. Need on need odavad lennupiletid. Võtsin seda
teekonda kui seiklust omaette.
Reede, 16. veebruar
Kell oli vast kümne paiku hommikul. Olin äsja Tallinna lennujaama jõudnud, julgestuskontrolli läbinud ning
ennast mõnusasti sisse seadnud, kui sain sõnumi: Turkish Airlines’i lend Tallinnast Istanbuli oli kaks tundi
ja kümme minutit edasi lükatud. Esialgse kava järgi olin pidanud oma esimesse vahepeatusse kohale
jõudma umbes viie paiku õhtupoolikul, ent nüüd nihkus maandumise aeg kusagile veerand kaheksa peale.
See ei sobinud minu plaaniga. Olin mõelnud jalgsi Meshk Airport Hotel’i nimelisse hotelli astuda, ent enam
ei mänginud välja. Kui teed ei tea, siis ära pimedas võõra linna peale kondama mine. See on minu reegel.
Hotelli teenindus olid mulle abivalmilt juba eelmisel päeval WhatsApp’i kaudu oma transporditeenust
pakkunud: ainult 20 eurot. Nüüd kirjutasin neile vastu: jah, sobib. Saabun lennuga number see-ja-see
Tallinnast; palun viige mind hotelli. Vastus tuli minutiga. Anti teada, et kõik on korraldatud.
Järgmiseks saabus pikk instruktsioon selle kohta, kuidas oma taksojuhti Istanbuli lennujaamas üles leida.
Logi sisse lennujaama internetti; seda läheb sul vaja. Välju pagasi kättesaamise ala väravast nr 9. Sõida
liftiga alla korrusele -2. Otsi üles värav ’A’ ja mine sealt läbi. Vaata paremale; näed posti number 7. Mine
sinna posti juurde ja tee endast foto. Saada foto üle WhatsApp’i meile, numbrile see-ja-see.
„Milleks selline keerukus?“ olin pisut hämmingus. „Tavaliselt ikka ootab taksojuht nimesildiga selle ukse
ees, kust kõik saabujad välja lastakse.“
Aga okei. Vastasin, et selge.
Lend Tallinnast Instanbuli kestis kolm tundi ja kümme minutit. Lennuki eripära tõttu – vähemasti nii
reisijatele seletati – lasti pardale kõigepealt äriklassi reisijad ning reisijad, kes olid määratud istuma
ridadesse 21-32. Mulle sobis: istusin reas nr 25 ning olin seega eelisjärjekorras. Efektiivselt äriklassis, nagu
minu ümber istuvas lõbusas tujus keskealiste eestlaste seltskonnas nalja heideti. Aja sisustamiseks pakuti
head filmivalikut ning süüa ja juua sai ka hästi, nagu äriklassis.
Päeva jooksul olin päris vähe samme teinud, suurema osa ajast paigal istunud. Nüüd kompenseeris seda
Istanbuli lennujaama passikontrolli ette ehitatud pikk ussimängu meenutav lintidega märgitud koridor.
Järjekorda piirikontrolli putkade taga praktiliselt polnudki, ent kogu ’kadalipp’ tuli täpselt ettenähtud
trajektoori pidi läbi teha. Passi löödi tempel ja riiki sisse ma sain.
Nentisin, et hotelli transporditeenusega kaasa tulnud juhised olid olnud väga täpsed. Esiotsa väljakutset
pakkuvana tundunud teekond oli tegelikult väga hästi toetatud. Olin just alla -2 korrusele viivate liftide
juurde jõudnud, kui hoolitsev taksojuht juba sõnumi saatis: kas lennuk on maandunud? Jah. Oled
passikontrollist läbi? Just jõudsin õigele korrusele. Tee endast foto ja saada. Tehtud. Ja juba ta astuski mulle
vastu.
5
Pisut pärast kaheksat õhtul kohaliku aja järgi jõudsin hotelli. Maja polnud kõige uuem, ent tuba oli igati
vinks-vonks. Sooviti head ööd ning lasti rahulikult olla.
Laupäev, 17. veebruar
„Aaee-aee-aee-aee,“ äratas mind kell 6:30 ümberkaudsetest mošeedest kostev vali ühtlane joru.
Olin maganud hästi – peaaegu nagu omas kodus. Nüüd oligi aeg liigutama hakata.
Pool tundi hiljem küsis noormees retseptsioonis, kas mul takso on.
„Ei,“ vastasin pead raputades „Lähen ühistranspordiga.“
Noormees noogutas: buss lennujaama käis samast hotelli lähedalt iga veerand tunni tagant. Olin selle
eelmisel õhtul välja uurinud.
Tegelikkuses mul polnud kohalikku raha ning ma ei teadnud, kuidas ühistranspordi eest tasumine
Türgimaal käib. Küsimus oli: kas saab pangakaardiga maksta või mitte? Hakkasin lihtsalt vaikselt jalgsi
astuma. Mõtlesin, et vahest jääb tee peale mõni pangaautomaat, mida ’raputada’. Hommik oli pime, niiske
ja külm, vast +5° C. Vaat sulle Türgit! Ok, eks ma ootasin seda; olin enne ilma kohta guugeldanud.
Kusagil nelja ja poole kilomeetri järel saabus valik: kas pöörata metsavahelisele kruusateele või sõita
bussiga edasi? Nimelt sai kõnnitee otsa ning kiirtee peal teatavasti pole tervisele kasulik jalutada. Võib
surma saada. Et metsavaheline tee paistis hämaras valguses väga mudane, jäi efektiivselt ainult üks
variant: buss.
Kõndisin lähimasse peatusse nii umbes mõnisada meetrit edasi. Peatus asus Doğa Kir Lokantası nimelise
söögikoha vahetus naabruses. Mõtlesin, et kui bussis kohalikku raha küsitakse, saan sealt söögikohast ehk
abi; vahest on nad nõus minu eurosid vahetama.
Buss saabus paari minuti pärast; peal oli number ja lennuki pilt. Selge: sõidab lennujaama. Ronisin
eestuksest peale. Kohe aknal nägin ekraani kaardi ’lehvitamiseks’. Maksmiseks sai kasutada mõlemat,
IETT’i sõidukaarti ning pangakaarti. Mina näitasin masinale viimast. Sõit maksis 49 kohalikku raha ehk siis
umbes poolteist eurot.
Lennujaam rakendas tavapärasest rangemaid turvameetmeid, seda seoses Iisraeli ja Palestiina vahel
puhkenud sõjalise konfliktiga, kuhu Türgi miskit pidi sekkunud oli. Esimene asi pärast sisenemist oli
läbivalgustamine. Enne sind registreerimislaudade juurde või tualetti või üldse kusagile ei lastudki, kui olid
koos oma pagasiga selle esmase kontrolli edukalt läbinud. Minu seljakott võeti esimese hooga rajalt maha.
Töötajas tekitas küsimusi väike reisiadapter. Teine töötaja kõrvalt noogutas: see on okei.
Et reisisin vaid käsipagasiga, printisin endale järgnevate lendude pardakaardid iseteeninduslikus korras
automaadist. Passikontrolli läbimine läks taaskord sujuvalt, ei järjekorda ega midagi. Türgi passiga
kodanikele olid olemas ka automaatsed väravad, ent teised pidid ikkagi inimesega suhtlema. Küsiti
pardakaarti, tehti näost foto, muud miskit polnudki.
6
Järgmiseks tuli veel üks julgestuskontroll kottide ja inimeste läbivalgustamisega, sedakorda esimesest
põhjalikum. Siin mul nii hästi ei läinud: jäin ilma väikestest tömbiotsalistest Fiskarsi muumikääridest!
Nende tera pikkus oli vaid viis sentimeetrit; idees peaks selliseid lennukisse võtta lubatama ja Tallinnas oli
lubatud ka, aga mitte Istanbuli lennujaamas.
Palusin turvatöötajal üle küsida teiselt turvatöötajalt. Mõlemad raputasid pead: ei, ei ole lubatud. Mis siis
ikka. Jätsin oma kääridega hüvasti. Nii igaks juhuks käisin veel infoletistki üle küsimas: kas Türgis on mingi
eri seadus, et isegi väikeseid ümaraotsalisi kääre ei tohi olla? Infoletis istuv noormees tundus mu küsimuse
peale kergelt imestunud olevat, ent noogutas: ei tohi jah Türgis mingisuguseid kääre käsipagasis olla.
Vaevalt ta mulle konkreetset seaduseparagrahvi näidata osanuks, ent okei. Kui nii, siis nii. Olin teinud oma
kääride päästmiseks, mis mõistlikult teha andis.
Nüüd oli mul lennujaamamõnude nautimiseks pea neli tundi aega. Esiteks suur cappuccino, pudel vett ning
hommikueine… Türgi liir võib ju olla odav, ent hinnad lennujaamas polnud seda kohe kindlasti mitte. Juba
üksi cappuccino eest maksin pisut üle seitsme euro.
„Mis siis ikka, naudime!“ mõtlesin.
Öeldakse, et välja antud raha ei tohi taga nutta – tuleb hoopis mõelda, et see tuleb sulle kümnekordselt
tagasi. Võib-olla siis tuleb ka…
Istanbuli lennujaam osutus tõeliseks viie tärni lennujaamaks – just täpselt nii, nagu infokirjad lubasid. Siin
leidus uudistamist igasugust. Lisaks tavapärastele asjadele nagu söögi- ja joogikohad, V.I.P. lounge’d ning
arvutud Duty Free kauplused olid siin muuhulgas olemas spaa, juuksur, hambaarst, muuseum, hotell ning
isegi ruum kokandusklassi pidamiseks. Sain oma päevased sammud vaid lennujaamas ringi kõndides
kenasti täis ja rohkemgi. Jalutamine kulus ka ära: ootas ees ju kolmteist tundi lendu Sao Paulosse Brasiilias.
Lennukile pääsemiseks mobiilne pardakaart ei sobinud. Oli vaja ette näidata paber, kuhu miski tempel
peale löödi. Vedas, et olin märganud selle ennist välja printida. Lend väljus õigel ajal ning reis kulges
plaanipäraselt. Kolmteist tundi hiljem, kell kümme õhtul kohaliku aja järgi, maandusin Sao Paulo
Guarulhose lennujaamas.
Ehkki jätkulend sihtkohta Buenos Airesesse pidi olema alles järgmisel õhtul kella seitsme paiku, suunati
mind kohe läbi järjekordse julgestuskontrolli terminali nr 3.
Pühapäev, 18. veebruar
Sao Paulo Guarulhose lennujaam töötas öö läbi. Lennud tulid ja läksid. Osad kauplused ning söögikohad
olid kogu aja avatud. Sõin oma teise õhtusöögi – esimene oli olnud lennukis – ning toimetasin arvutis. Siis
üritasin pinkide peal magada. Kusagil kaks ja pool tunnikest õnnestus, ent lennujaama öö on lennujaama
öö; üldine sagimine läks juba poole nelja paiku üsna suureks.
7
Alustasin päeva lennujaama-jalutuskäiguga: terminalile nr 3 tiir peale teha, mööda pikka koridori
terminalist nr 3 terminali nr 2 jalutada, siis terminalis nr 2 tiir teha ja tagasi. Üks niisugune kahte terminali
hõlmav ring oli minu targa käekella järgi neli ja pool tuhat sammu pikk.
Väike hommikune ’trenn’ tehtud, suundusin Starbucks’i. Kohvitotsikule kirjutati minu nimeks kuulmise
järgi Cristine.
„See on siis Brasiilia versioon nimest Kristi,“ muigasin endamisi.
Suur jook maksis kusagil kolme ja nelja euro vahel ning kogu arve tuli kümne euro kanti. Istanbuli
lennujaamaga võrreldes olid siin hinnad märgatavalt soodsamad. Boonusena sain kaasa 90 minutit tasuta
WiFi-t, mille kasutasin järgmiste reisiasjade planeerimiseks ja broneerimiseks. (Kaks tundi tasuta
lennujaama WiFi-t olin öö jooksul juba ära kulutada jõudnud.)
Päeva peale tegin lennujaama transiiditsoonis veel paar esimesega üsna samasugust ringi. Sao Paulo
Guarulhose lennujaam polnud nii uhke kui Istanbuli oma, ent siingi leidus mitmeid äriklassi salonge. Üks
spetsiaalne oli näiteks diginomaadidele ehk inimestele, kes võtavad läpaka ja teevad oma ettevõtte heaks
tööd kusagilt mujalt riigist.
Turkish Airlines’i lennuk tuli õigel ajal ette, ent pardale lasti reisijad enam kui tunniajase hilinemisega.
Nimelt oli Sao Paulo saabunud lennukile vaid vahemaandumise kohaks ning eelmisel pikemal otsal olid
raudlinnul mingid tehnilised tõrked tekkinud. Ka oli kellegi reisijal tervis jukerdama hakanud, mis
meeskonnaliikmetele täiendavat sekeldamist tähendas.
Parem hilja kui mitte kunagi. Parandustööd said teostatud ning reisijad toimetati elusalt ja tervelt Buenos
Airese Ministro Pistarini rahvusvahelisse lennujaama. Mina olin selleks ajaks küll juba nii pikalt magamata
ja väsinud, et kui söögipaus välja arvata, magasin terve lennu lihtsalt maha.
Üsna täpselt südaöö paiku lasti mind Argentina riiki sisse. Selleks tuli seista passikontrolli järjekorras ning
ka kotid läbi valgustada lasta.
Vastu oli mul taaskord hotelli vahendusel takso tellitud. Vaatamata enam kui tunniajasele hilinemisele
ootas taksojuhiks olev naisterahvas mind kenasti ära ning sõidutas öömajja. Vastutasuks andsin talle 30
tutikat dollarit – nii, nagu hotelli omadega rääkinud olime.
Gran Hotel Argentino oli kolme tärni hotell 24/7 avatud retseptsiooniga. Esmamulje põhjal tundus
bürokraatia suur; check-in’i paberite täitmine näis võtvat terve igaviku. Ilmselt oli asi ka selles, et tahtsin
juba tõesti päris voodisse tuttu…
Buenos días Argentina – Buenos días Buenos Aires1
Kui Lõuna-Ameerikasse jõudmise teekond välja arvata, veetsin esimesed paar päeva oma reisist Argentina
pealinnas Buenos Aireses, seda nii pikast lennureisist väljapuhkamise kui ka nö sisseelamise eesmärkidel.
1
Tere hommikust, Argentina – Tere hommikust, Buenos Aires
8
Esmaspäev, 19. veebruar
Kella üheteistkümne paiku hommikul seadsin ennast välja Buenos Airese tänavatele minema. Vale oleks
väita, et olin teekonnast 100% välja maganud ning teise ajatsooniga kohanenud, ent olid mõned praktilised
asjatoimetused. Koostasin enda jaoks järgmise nimekirja:
• Osta lähimast apteegist päikesekreemi;
• Vahetada osa eurosid Argentina peesodeks, sest Patagoonias täiesti sularahata ei saa;
• Hankida kohalik SIM-kaart interneti jaoks;
• Osta süüa.
Kui juba väljas, siis kavatsesin ka pisut niisama konnata: millised siis on see maa ja see linn, millest
ansambel Apelsin ja Mati Nuude nii ilusasti laulsid?2
…
„Cambio, cambio,“ hõiguti kõikjal.
Olin jõudnud Buenos Airese linna ühele kõige turistikamale tänavale, Florida tänavale. Mitte juhuslikult,
vaid täiesti planeeritult. Eelinfo põhjal teadsin, et see on kõige parem koht raha vahetamiseks. Need
hõikujad just nimetatud teenust pakkusidki; ’cambio’ tähendab vahetust, antud juhul valuutavahetust.
Miks ma ei läinud pangakontorisse või mõnda ametlikku valuutavahetuspunkti? Sellele küsimusele
vastamiseks peab pisut Argentina rahasüsteemist rääkima.
Ehkki 2023. aasta detsembris oli Argentina peesot järjekordselt devalveeritud, st dollari ja euro suhtes
enam kui kaks korda odavamaks tehtud, kehtisid riigis endiselt vähemasti kolm erinevat valuutakurssi:
a) ametlik kurss,
b) turistikurss, ja
c) tänavakurss.3
Ametliku kursi järgi oli peeso ka pärast devalveerimist kõige kallim: ühe euro eest sai sel päeval 908.08
peesot. Selle kursiga vahetasid raha pangad. Turistikurss oli kurss, mida välismaalasena maksid, kui poes
pangakaardiga tasusid; kalkuleerisin hiljem oma ostutšekkide pealt, et üks euro konverteeriti
MasterCard’iga tasudes 1,087.89 peesoks. Samal hommikul guugeldades olin leidnud, et tänavakursi järgi
oli ühe euro hinnaks 1,163.48 peesot.
2
Viide on laulule “Buenos dias, Argentina”. Sõnad on leitavad siit: http://www.apelsin.ee/meedia/laulusonad; laul
ansambli Apelsin esituses YouTube’s asub siin: https://www.youtube.com/watch?v=EgbQQ-F-ztA (Viimati vaadatud:
28.03.2024)
3
Erinevad Argentina peeso kursid dollari suhtes on leitavad näiteks veebilehelt Ambition, https://www.ambito.com/
(Viimati vaadatud: 28.03.2024)
9
Tänaval maksti dollarite ja eurode eest rohkem, kuna kohalikud olid ’näljased’ nö kõva valuuta järele. Eriti
meeldisid neile uued sajadollarilised, ent siledad euro rahatähed sobisid ka. Põhjus oli igati arusaadav:
nende oma raha kehtis küll riigis ametliku maksevahendina, ent kaotas ülikõrge inflatsiooni tingimustes
kiiresti väärtust. Seaduse järgi tohtisid argentiinlased omada vaid piiratud koguses välisvaluutat, mistõttu
olid nad loomingulised leidma mitteametlikke viise valuuta hankimiseks ning selle varjamiseks. Miks nad
armastasid just uusi rahatähti? Et sularaha säästa, kupüürid pikaks ajaks kusagile madratsi alla või muusse
sarnasesse kohta peita; nad tahtsid olla kindlad, et konkreetsed rahatähed ka kaugemas tulevikus jätkuvalt
käibel on.
Turistidele oli millalgi 2022. aasta oktoobris-novembris kehtestatud välismaise pangakaardiga tasumisel
ametlikust kursist soodsam kurss, nn turistikurss; eesmärgiks oli vähendada illegaalset raha vahetamist
tänaval. Jah, rahavahetus tänaval oli illegaalne, ent legitiimne. Kõik tegid seda ja kõik teadsid sellest.
Samas, kui tänaval valuutat vahetades petta said, siis vaevalt politsei sulle appi oleks tulnud.
Seda kõike teadsin erinevatest allikatest loetud ja kuuldud taustainfo põhjal. Nüüd oli vaja vaid aus
rahavahetaja leida. Olin kuulnud soovitust: ära vaheta suvalise tegelasega, vaid ikkagi kusagil lilleputkas
vms kohas, mis ka järgmisel päeval samas paigas alles oleks. Suvaline tegelane võib su rahaga lihtsalt
minema jalutada, lilleputkasse saad aga hiljem vajadusel tagasi arveid klaarima minna.
Keegi tõmmu prillidega noormees seisis samas tänavanurgal, kalkulaator näpus. Nähes mind otsivalt ringi
vaatamas, päris ta, kas ma sooviksin raha vahetada – dollareid või eurosid peesodeks? Ma soovisin. Et
noormees jättis usaldusväärse mulje, pärisin talt, millise kursiga ta mulle 50 eurot vahetaks?
„Tuhat,“ vastas ta esimese hooga.
Minu pearaputuse peale parandas ta pakkumist:
„1,080.“
Ma otsisin telefonist välja hommikul tehtud ekraanipildi nö ametlike tänavakurssidega. Selle abiga
jõudsime kokkuleppele kursis 1,130 peesot euro kohta. Ehkki ’ametlik’ tänavakurss oli 1,163.48, otsustasin
mitte hakata juuksekarva lõhki ajama.
„Järgne mulle,“ instrueeris noormees mind siis.
Kõndisime mõnisada meetrit eemal ümber nurga asuva lilleputka juurde. Tee peal sain teada, et tüüp oli
pärit Kolumbiast, tulnud paariks aastaks Buenos Airesesse – õnne otsima või nii.
Lilleputkal polnud väliselt mingit viidet asjaolule, et tegemist oli mitteametliku valuutavahetuspunktiga.
Ainuke asi, mis mulle silma torkas, oli see: müügiks välja pandud lilledel polnud hinnasilte juures. Aga
hinnasilte võidi ka mitte välja panna, kuna hinnad olid kaubeldavad. Meie sinna jõudmise ajaks oli lilleleti
ette väike järjekord tekkinud. Ükshaaval suunati inimesi kitsukesse ruumi lilleleti taga, kus nad siis mõnda
aega viibisid.
Järg jõudis minuni. Minuga diili teinud noormees läks sisse enne mind ning informeeris putkas töötavat
naisterahvast kokkulepitud kursist. Siis tulin mina oma 50-eurosega. Vahetuseks saadud viiesajaste pakki
nähes sain aru, miks mõni inimene järjekorrast minu ees seal putkas nii kaua viibinud oli: kui ma oleksin
10
rahatähti ükshaaval üle lugema hakanud, oleks ka mul päris pikalt läinud. Libistasin paki sõrmede vahelt
läbi. Valerahasid ei paistnud. Endise tellerina nägin, et ka paki paksus oli õige. Kui seal nüüd üks-kaks
viiesajast vähem oleks olnud… Polnuks suur asi. Toppisin raha seljakotti, tänasin teenuse osutajaid ning
kadusin.
Kadusin järgmise nurga taha, et saadud rahatähed turvalisemalt pakkida. Vast mõne minuti olin jõudnud
seal kükitada, kui ilmus keegi naispolitseinik. Olin juhtumisi mingi tähtsama hoone naabrusse sattunud;
alles nüüd panin tähele, et politseimundris inimesi liikus seal ümber rohkem kui mujal.
„Kas kõik on korras?“ päris naisterahvas mult lahkesti.
Noogutasin. Igaks juhuks ei hakanud seletama, et lihtsalt pakkisin oma raha turvalisemalt ümber.
…
Mis puudutab SIM-kaarti ja internetti, siis olin selle jaoks sobiva teenusepakkuja eelnevalt internetist välja
vaadanud: Claro, täpsemini Claro Argentina. Neil oli Buenos Aireses mitu esindust. See üks minu poolt
valituks osutunu, kesklinnas ja üsna minu hotelli lähedal, oli päris suur ning turistide seas ka silmnähtavalt
populaarne.
Välisukse juures asus pult järjekorranumbri võtmiseks. Pidin puldi kõrval seisvale naisterahvale passi
näitama ning seletama, mida soovisin. Siis tema andis numbri. Number näpus, ootasin tugevad pool tundi
järjekorras. Lõpuks lõi ekraanile minu numbri ette ning ma pääsesin letti. Teenindaja teadis täpselt, mida
ja kuidas; minu soov oli standardne.
SIM kaardi väljastamise ja aktiveerimisega kaasnes omajagu bürokraatiat. Sisse toksiti passi andmed,
passist tehti foto, päriti ühte ja teist. Viimaks ulatasin internetipaketi eest tasumiseks oma Revoluti kaardi,
mis oli VISA kaart. Olin nimelt lugenud, et VISA kaart pidavat siin maanurgas MasterCard’ist paremini
toimima.
„Tagasi lükatud,“ teatas teenindaja mõningase ootamise järel.
„Okei. Proovime siis seda,“ otsisin välja oma Swedbanki krediitkaardi, mis oli MasterCard.
Ka see tehing ei läinud läbi. Swedbanki deebetkaart õnneks toimis.
Samas müügipunktis lükkasin ostetud SIM-kaardi omale telefoni ning asusin netis surfama. Igaks juhuks
kontrollisin oma Revoluti kontot. Sellel OLI ka raha broneeritud! Eurodes arvestades oli broneeritud isegi
suurem summa, kui Swedbanki kaardilt tegelikult maha oli läinud. Et ma ei soovinud maksta topelt,
vaidlustasin Revoluti tehingu. Õnneks oli Revolut tehingute vaidlustamise lihtsaks teinud. Mõne tunni
pärast sain kinnituse: ekslikult broneeritud nõue oli tühistatud.
Ühe asja sain tänu oma pangakaartide-jandile teada: vastupidiselt sellele, mida olin internetist lugenud,
oli MasterCard’i kurss VISA kaardi omast parem. Vähemasti kui VISA kaart oli Revoluti ja MasterCard
Swedbanki oma. Edaspidi maksin pangakaardiga tasudes alati MasterCard’iga, va üksikutes kohtades, mis
vaid VISA kaarti aktsepteerisid.
11
Ah jah, selle asja otsustasin samas ka ära: kuna turistikursi ja tänavakursi erinevus polnud massiivne, siis
kotitäie sularahaga ma ringi joosta ei kavatsenud; otsustasin tasuda pangakaardiga, kus vähegi võimalik.
Mugavus maksab ka midagi.
…
Asjalikud asjad tehtud, kondasin niisama linna peal. Limpsisin jäätist ning avastasin kohalikke
vaatamisväärsusi. Näiteks pilvelõhkujate rajoon Puerto Madero. Või siis Reserva Ecológica Costanera Sur’i
serva pidi kulgev promenaad. Ökoloogilise reservi ala ise oli suletud; kui poleks olnud, oleksin seal meeleldi
kõndinud.
Mingil hetkel vajasin tualettruumi. McDonald’s tundus hea koht olema. Oligi. Ehkki soovitud ruumi uks oli
koodlukuga suletud ja asutus ise vaid klientidele mõeldud, ilmus just õigel hetkel keegi tundmatu
McDonalds’i töötaja, kes ukse mulle avas.
Teisipäev, 20. veebruar
Hotellituba võis ju lämbe olla, ent une üle mul tol ööl põhjust kurta polnud. Magasin tugevad üheksa tundi,
’vaadates’ ära päris mitu värvilist unenägu.
Kümne paiku, kui olin juba välja minemas, kuulsin hotellitoa uksel koputust. Avasin. Usin toateenindus
tahtis juba koristama tulla. Andsin käega märku, et viie minuti pärast.
Mul oli eelmisel õhtul Google Maps’is välja joonistatud tiir Buenos Airese vaatamisväärsustega, mis 20.
veebruaril läbi käia ja ära vaadata. Koostatud marsruudi alusel nüüd liikuma hakkasingi.
Esimeseks sihtpunktiks oli surnuaed. Jah, just: Recoleta surnuaed, mõnede reisikirjade järgi üks
paeluvamaid surnuaedasid maailmas. Siiani on see ainus surnuaed, mille külastamise eest piletiraha olen
maksnud. Tasuda tuli 5,090 kohalikku raha. Krediitkaardiga. Sularaha ei aktsepteeritud.
Tegemist oli paraja labürindiga surnutele ehitatud ekstravagantsetest hauakambritest ja templitest. Egode
võitlus jätkus ka pärast surma. Maetud olid siia mitmed Argentina tähtsaimad tegelased nagu endised
presidendid, tuntuimad kirjanikud, riigi kuulsaim esimene leedi Eva Perón. Surnuaia lugudest ja
kummitustest rääkides… Hauakambritesse sai võre vahelt või läbi klaasi sisse piiluda. Siin ja seal võis vanu
kirste näha. Ühe sarkofaagi peal oli kadunukese kivisse raiutud surnukeha. Öösel üksinda jalutama ei
kutsunud.
Järgmine vaatamisväärsus minu teel oli Floralis Genérica, hiiglaslik läikivast terasest lilleõis, mida Buenos
Airest guugeldades sageli fotodel näha võib. Millegipärast oli skulptuur kõrge aiaga ümbritsetud. Vist et
minusugused turistid seda näppima ei läheks.
12
Siis tuli ridamisi suuri parke ja aedasid. Tegelikult tahtsingi esiteks ja ennekõike just neil rohealadel
patseerida.
Tres de Febrero Park kujutas endast võrratut roosiaeda, mis nii kohalike kui ka turistide seas silmnähtavalt
populaarne oli. Inimesed lausa armastasid lillemere keskel edvistada ja pildistada.
Buenos Airese Ökopark – Buenos Aires Ecoparque – üllatas mind oma loomaaiaga.4
Siin leidusid kaelkirjak,
jõehobu, miskid piisoni-laadsed elukad, isegi kängurud. Lindudest ja väiksematest loomakestest ma ei
räägigi. Seda ma küll ei olnud oodanud! Imestasin, et mingit piletiraha mult ei küsitudki. Lihtsalt jalutasin
alguses väravast suvaliselt sisse ning pärast jälle välja.
Ökopargiga sai minu kaardile joonistatud Buenos Airese tiir selleks päevaks tehtud. Kõndisin Carrefour’i
supermarketi põikega tagasi hotelli, et valmistuda juba uueks päevaks ja uueks teekonnaks.
Ushuaia – Ciudad del Fin del Mundo ehk Linn Maailma Lõpus
Kui tüüpilise reisikava järgi algab Patagoonia reis Patagoonia väravaks peetavast San Carlos de Barilochest
Argentina Patagoonia loodeosas ning kulgeb sealt kaardil vaadates alla, siis mina otsustasin teha ringi
teistpidi. Põrutasin otsejoones Ushuaiasse ehk maailma lõunapoolseimasse linna välja ning hakkasin sealt
vaikselt ülespoole kulgema. Üks kaalutlus oli asjaolu, et vähemasti idees on ilm Ushuaias veebruarikuus
võrreldes märtsiga parem. Nende suvi ju: lõunapoolkera veebruar on võrreldav põhjapoolkera augustiga,
vähemasti idees jaanuari kõrval teine aasta kõige soojem kuu.
Kolmapäev, 21. veebruar
Hommikul oli mul äratus pandud viieks. 5:30-ks oli juba tellitud takso lennujaama. Ees ootas lend
Ushuaiasse.
Teekond kulges plaanipäraselt. Takso saabus õigel ajal, lend ei viibinud. Buenos Airese Ministro Pistarini
lennujaama ooteala Aerolíneas Argentinase siselendude tarvis oli võrreldes hoone suurusega lausa
ebaproportsionaalselt väike ja pime. Siiski nautisin paar tundi lennujaamamõnusid: sõin rahulikust
hommikust, kasutasin lennujaama tasuta WiFi-t. Kolm ja pool tundi väldanud õhusõidu ajal pakuti
küpsiseid ning joogipooliseks kas siis kohvi või valikut karastusjooke.
Ushuaia lennujaamas maandusin kella ühe paiku varasel pärastlõunal. Ühistransporti nelja kilomeetri
kaugusel asuvasse linna ei käinud ning taksot ma nii lühikese maa tarvis ka võtma ei hakanud. Jäi üks valik:
astuda. Hea uudis oli see, et kiirtee ääres kulges lai kruusariba jalakäijatele. Ka jäi vahepeale tilluke
4
Hiljem sain teada, et tegemist ongi endise aastatel 1888-2016 tegutsenud loomaiaga. Tänaseks on loomaaed
moodsaks ökopargiks konverteeritud.
13
veeäärne loodusrajakene. Ilm oli Ushuaias maailma kaugeima linna kohta ilus: +13 °C ja võrdlemisi
tuulevaikne.
Alustasin linnaga tutvumist kohaliku Carrefour’i hüpermarketi külastamisest. Pood oli suur, ent
kaubavalik… Ütleme nii, et mitte päris minu maitse järgi. Puu- ja köögiviljad näiteks paistsid üsna tohlud.
Aga okei, nälga igatahes ei jäänud.
Päeva sihtpunkt oli Ses Hunnica nimeline öömaja. Ilmselgelt oli tegemist eramajaga. Värav oli kindlalt
suletud, ent maja uks avatud. Nägin sees inimesi liikumas ning tegin häält. Mind märgati. Kohe ilmus
lahkelt tervitav naisterahvas mind sisse juhatama.
Naine ei rääkinud sõnagi inglise keelt, nii et suhtlemine oli komplitseeritud. Google Translate abiga saime
siiski hakkama.
Mind juhatati sisse elumaja kõrval asuvast väiksemast väravast ning trepist üles omaette korterisse. Selles
ühetoalises korteris asusid suur voodi, täisvarustuses kööginurk ning vannituba koos vanamoodsa
pesumasinaga. Ühesõnaga, kõik mugavused ühele seljakotituristile olid olemas.
Ehkki minu broneeringu kinnituses oli öeldud, et öömaja eest saab tasuda ka krediitkaardiga, aktsepteeriti
reaalsuses ainult sularaha. Ja üksnes dollareid – või siis hädaga-hädaga ka kohalikku valuutat. Eurod ei
sobinud. Kolme öö hind oli 126 dollarit ja sente peale. Mul oli vaid üks sajadollariline; olin arvestanud, et
saan eurodega hakkama. Ulatasin oma võõrustajale rahatähe ning tasusin ülejäänud osa kohalikus
valuutas. See küll väga hea diil ei olnud: naine arvutas mulle isegi ametlikust kursist kehvema kursi, alla
900 peeso dollari kohta. Kui pea poole oma viiesajaste pakist talle välja olin lugenud, andi ta käega märku,
et aitab küll! Sain paartuhat peesot ’armu’, mis küll ebasoodsast kursist tekkinud kahjumit täielikult ei
kompenseerinud. Aga okei, ju temal oli siis seda raha rohkem vaja.
„Nelli,“ meenus naisele ennast tutvustada.
Lisanud, et võin küsimuste korral alati tema poole pöörduda, kadus ta oma toimetusi toimetama. Mina
aga asusin õhtupoolikut nautima ning uurima, mida Ushuaias teha võiks.
Neljapäev, 22. veebruar
Jahe tuba ning pehme voodi sooja tekiga tähendasid, et uni oli väga hea. Siiski ärkasin korra öösel poole
nelja paiku ja kuulsin, kuidas väljas paduvihma sadas. Või oli see lörts? Temperatuur väljas võis vast paari-
kolme kraadi ümber olla. Õnneks tuli järgmine hommik ilus – ideaalne värskelt broneeritud Beagle Kanali
jahituuri tarvis.
Kell 9:30 kogunesid mõnikümmend inimest – kõik tuuril osalejad, sh mina – sadamas asuva Patagonia
Adventure Explorer’i putka juurde. Ütlen ’putka’, ent tegelikkuses oli see päris armas suurte värviliste
looma- ja linnufotodega kaunistatud onnike. Sarnaseid oli seal rohkem, igal reisikorraldajal oma.
14
Nimekirjast kontrolliti üle, kas olin omale koha ikka reserveerinud. Nimi leitud, anti pardakaart ning paluti
mõned andmed paberile kirjutada: päritoluriik, passi number ja kehtivusaeg, sünniaeg jne.
Kuni rahvas veel kogunes ja pabereid täitis ning meie, teised, väljasõitu ootasime, sai üksteisega pisut
tutvust tehtud. Inimesi oli mitmelt poolt maailmast ning erinevas vanuses. Seltskond vanemaid reisijaid oli
tulnud USAst, Chicago kandist. Nemad olid saabunud vaid päevaks suure kruiisilaevaga, olid tegemas ringi
ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu. Samuti tundus Patagoonia kanadalastele populaarseks reisi sihtkohaks
olevat: lendasid oma talvest Lõuna-Ameerikasse suve veetma. Oli neid, kes said aru inglise keelest, ent ei
mõistnud hispaania keelt – ja oli ka neid, kelle puhul asjalood keeleoskusega risti vastupidi.
Kogu see seltskond jagati peagi kahe erineva jahi vahel; ühte ei oleks mahtunud. Varsti olime juba mere
peal. Meie jahil oli giidiks noor naisterahvas, kes meile alustuseks päevakava tutvustas: kuhu me sõidame,
mida näeme ja teeme. Kogu jutu rääkis ta esmalt hispaania ja seejärel inglise keeles.
Et vee peal oli tuuline, panin dressipükste peale tumekollased kergelt oranžika varjundiga kilepüksid ning
tõmbasin kindlalt pähe oma lilla tuuleürbi kapuutsi. Ka tuulekindlad kindad tundusid hädavajalikud. Varsti
seisin koos teistega välitekil, lehvitades seljataha jäävale Ushuaia linnale ning kahele sadamas ankrus
seisvale suure kruiisilaevale.
Pool tundi hiljem saabusime juba esimese vaatamiseväärsusena ära märgitud saare – Isla Alicia – juurde.
Õigupoolest oli tegemist pigem veest välja ulatuva tihedalt linde täis kaljurahnu kui saarega.
„Valepingviinid,“ alustas giid meile lindude tutvustamist.
Tõepoolest: eemalt meenutasid need linnud pingviine, ent polnud seda. Mis lindudega tegelikult tegemist
oli… Giidi sõnad läksid mul kõrvust mööda ja ma pole ka piisavalt ornitoloog, et kindlalt teada; tõenäoliselt
olid need linnud mingit liiki kormoranid.
Järgnes pikem sõit põhilise vaatamisväärsuse – Les Eclaireurs’i majaka – juurde. Seda majakat on sageli
kujutatud Ushuaia postkaartidel, tegemist on Ushuaia sümboliga. Tee peal jutustas giid meile, kuidas
Ushuaia oli kord olnud paik vangide – ja mitte just väikeste kurikaelte – pagendamiseks. Vangid olid
ehitanud linna ja olid ehitanud ka kõnealuse majaka. Täna majaka juures kedagi püsivalt kohal ei viibi; kõik
on automatiseeritud. Majaka helkimine olevat ära näha 14 kilomeetri kaugusele.
Silmnähtavalt oli veest välja ulatuv kivirahn majakaga – majakaga sama nime kandev saareke – populaarne
turistimagnet. Üks jaht tuli ja teine läks. Pidime isegi järjekorras ootama. Tegime laiu ümber aeglase tiiru,
nii et turistid said vaatamisväärsust ühe ning teise nurga alt imetleda. Imetleda, postkaardifotosid teha
ning ka, majakas taustaks, selfiks5
poseerida.
Nooruke giid oli abivalmis minust minu kaameraga pilti tegema.
„Mulle meeldivad su riietuse värvitoonid,“ pillas ta fotot tehes sujuvalt komplimendi.
5
Selfi – endast tehtud foto
15
Minu riietuse värvitoonid sobisid tõepoolest hästi, ehkki valik oli olnud juhuslik; olin reisiks valmistudes
lihtsalt võtnud poest selle, mis parasjagu müügis oli olnud.
Kui majaka ees küllalt edvistatud ja poseeritud, pandi laevukese mootor taas tuksuma. Peagi möödusime
paarist järgmisest saarekesest – Isla Pajaros ja Isla de Lobos. Tegelikult sõitsime neile päris lähedale.
Esimesel peaaegu et ulatusime seal pesitsevaid linde puudutama, teisel oli sama lugu merilõvidega. Ja mis
hääli need merilõvid ja -lõvikesed kõik tegid: krooksusid ja prääksusid ja kaagutasid ja ammusid, seda kõike
segiläbi!
Siis pidasime laevukese hubases siseruumis kohvi, tee ja kakao pausi – kes millist jooki eelistas. Oh, kui
mõnus oli vahelduseks soojas istuda, kuuma jooki rüübata ning giidil ennast harida lasta! Meie teadmisi
täiendati infokildudega põlisasukate, Yámana aborigeenide, elust-olust. Nood elasid kord siin külmas
kliimas ilma igasuguste riieteta. Pidid keha soojana hoidmiseks kogu aja lõket põlevana hoidma ning ennast
loomarasvaga määrima.
Isle Bridges’i nimelisel saarekesel tegime kogu kambaga minimatka. Minimatk – nii oli tuuri tutvustavas
brošüüris kirjas olnud, ehkki matkaks oli seda pooletunnist jalutuskäiku palju nimetada. Igatahes saime
jala maale panna ning lähisantarktilist õhku sisse hingata. Minu tark Suunto käekell näitas õhukvaliteediks
’1’, st parim hinnang viiepallisel skaalal. Degusteerimiseks olid nö kohalikud mustikad ja pohlad, mis küll
suus põhjamaistest versioonidest üsnagi erinevatena maitsesid. Legend rääkivat, et igaüks, kes calafate
marja – seda Patagoonia mustikat – sööb, pöördub kindlasti Patagoonisse tagasi. Aeg näitab.
Sellega oli tuur sisuliselt lõppenud. Järgmine sihtpunkt oli juba Ushuaia.
„Oh no,“ reageeris üks vanematest prouadest, kruiisiturist USAst.
Väljasõit oli olnud nii tore, et ei tahtnud lõpetada.
Lõpp siiski tuli. Peagi seisime Ushuaia sadamasillal, olles sadamasse sisse sõites muuhulgas näinud vee
peal seilamas kellegi vene oligarhi ilmatumalt uhket mitmekorruselist jahti. Giid ütles, et seda jahti saavat
miljoni dollari eest paariks nädalaks rentida.
Enne lõunast poetretti ning oma öömajja naasmist astusin läbi suveniiripoest, et osta paar postkaarti ja
need siis Ushuaia postkontorist Eestimaa poole teele panna. Postkontoris oli pikk järjekord, kõik lugesid
letis sularaha. Ainult sularahas saigi maksta ning odava valuuta lugemine võttis omajagu aega. Lähetasin
kaardid teele 22. veebruaril, ent nagu hiljem teada sain, jõudsid need adressaatideni alles pea kuu aega
hiljem, 16. märtsil. Maailma viimane linn asub Eestimaast tõepoolest kaugel – eriti kui ainult ’tiguposti’
peale lootma jääda!
Hiljem õhtul mõtlesin tuuri üle järele. Reisikorraldaja küsis tagasisidet. Oli olnud üks tõesti mõnus olemine.
Ja samas… Hing ihkas mingi suuremat väljakutset pakkuva kogemuse järele – mingi seikluse, mis poleks nii
hästi organiseeritud. Ette rutates võin öelda, et järgmisel päeval saingi kätte selle, mida küsinud olin.
16
Reede, 23. veebruar
Öösel sadas kõvasti ning ilmateate järgi tõotas ka päev vihmane tulla. Hommikuks vihm siiski lakkas. Oli
pilves ja külm, temperatuur vast +4 °C ümber. Aeg-ajalt üritas järjekordne jäine tuuleiil mu tee pealt suisa
minema pühkida.
„Ja see on siis Ushuaia suvi,“ mõtlesin. „Eestis pole midagi väga viriseda; meil on suvi igatahes rohkem suvi
kui siin.“
Tegelikult Ushuaias muidugi kogu aeg nii külm ka ei ole; lihtsalt antud hetkel oli kohal külmalaine.
Ilmateade ennustas, et järgnevatel päevadel pidi saabuma soojalaine ning tooma päevaseid temperatuure
+16 °C ümber ka.
Ilmale vaatamata otsustasin järgida enda välja mõeldud päevakava; mul ei olnud väga valikut, see oli mu
teine ja viimane päev Ushuaia linnas, vähemasti selleks korraks. Plaan nägi ette minimatka otse linna taga
asuvas rahvuspargis, Martial Glacier’i nimelise liustiku suunas.
„Pääsen nii kaugele kui pääsen,“ mõtlesin esmalt alla libedaks kulunud tallaga matkasandaalidele ning
seejärel üles lumistele mägedele vaadates. „Siis pööran otsa ümber ja tulen tagasi.“
Esimesed viis kilomeetrit minu majutuskohast kujutas endast suhteliselt linnalist astumist Parque del fin
del mundo väravate juurde. Parque del fin del mundo oli rahvuspargi nimi, mis otsetõlkes maailma lõpu
parki tähendab. Jõudsin sinna umbes-täpselt kaheksa minutit enne kümmet hommikul. Külastuskeskus
polnud veel avatud ning sissepääsu eest parki keegi piletiraha kasseerimas ei olnud. Inimesi oli näha
omajagu. Silmnähtavalt oli tegemist populaarse paigaga.
Astusin väravatest läbi ning otse viitadega selgesti märgistatud rajale. Alustuseks oli mõnusalt lai kruusatee
jalge all. Kohe algasid küll ka tõusud mäkke. Kusagil seal palus keegi vanem proua mul endast pilti teha
ning tegi siis lahkesti ka minust minu kaameraga foto.
„Mine sina,“ andis ta siis mulle märku, et tema minuga sammu pidada ei jõua.
Ma läksin ning õige pea viskasin ’soojendusdressi’ seljast maha. Ilm võis ju külm olla, ent ronides kippus
selg ikkagi märjaks minema.
Vaid natuke maad edasi jõudsin metsast välja laiale kiviklibusele alale. Ees paistsid lumised mäed, osalt
küll udusse mattunud, ent siiski aukartust äratavad. Siin vihma enam ei sadanud. Siin sadas midagi lume
ja rahe vahepealset – mitte küll palju, ent ikkagi.
Möödusin paarist pildistavast inimesest ning jõudsin järele neljasele matkaliste seltskonnale. Astusin ka
neist mööda. Peagi olin kitsal lörtsisel jalgrajakesel. Tuli ületada oja. Sealt edasi läks ronimine juba üsna
järsult mäkke. Tuuleiilid muutusid kõvemaks ja kõvemaks. Ülevalt poolt tulid vastu veel mõned inimesed.
Arutlesin endamisi, kas nad olid liustikuni välja jõudnud või lihtsalt mingilt maalt otsa ümber pööranud?
Peagi oli tuul nii tugev ja minek sedavõrd libe, et tuli sõna kõige otsesemas mõttes neljakäpukil ronida. Ent
kangekaelne nagu ma olen, rühkisin edasi, olgu või roomates. Õnneks oli rada hästi märgistatud.
„Ainult natuke veel, siis pööran otsa ümber,“ otsustasin ühel hetkel.
17
Otsustasin – ja läksin natuke veel. Ja siis veel natuke. Ainult sinna järgmise kivini…
Mingil hetkel ütles mõistus, et nüüd on tõesti aeg ots ümber pöörata – kui just ei taha sellest paigast oma
viimset puhkepaika teha. Hiljem kaardilt GPS-i jälge vaadates nägin, et olingi tegelikult üsna raja lõppu
välja jõudnud. Leidsin ka, et majutuskohast alates olin teinud tuhat tõusumeetrit ja pisut peale. Igati
korralik matk! Teisi inimesi ma nii kaugel ronimas ei näinud.
Aga tol hetkel polnud õige aeg enesele õlale patsutamiseks. Tuul tahtis mind vägisi rajalt pühkida ning
paelaga kaelas rippuva telefoni teab kuhu viia. Imestasin, kuidas ma üldse keset seda möllu sattunud olin…
Jäädvustasin ühe lühikese video-jupi oma ümberpööramise kohast, valgetest mägedest, hirmsast tuulest,
kivisest maapinnast, suurest udust. Siis peitsin telefoni kindlalt taskusse ning hakkasin aeglaselt tuuleiilide
vahelisi pause ära kasutades allapoole turnima.
Selle kogemuse siis olingi omale eelmisel õhtupoolikul Universumilt ’tellinud’! Midagi nii ekstreemset ma
nüüd ka päris mõelnud ei olnud…
Õnneks polnud karmi-võitu kursust pikalt. Peagi oli jalge all juba kindlam pind ning vastu tulid teised
inimesed.
„Take care – olge ettevaatlikud. Seal üleval on väga kõva tuul!“ oleksin tahtnud neile öelda, ent ei osanud
nii palju hispaania keelt.
Küllap nendegi mõistus neile öelda oskas, millal aeg ots ümber pöörata.
Selle tuulega võitlemise järel oli vägagi mõnus allpool metsaservas ning siis metsas lihtsalt jalutada.
Jalutada, värsket õhku hingata ning mäevaateid nautida. Ilm oli märgatavalt paranenud: siin ja seal oli näha
sinitaevast ning pilvede tagant välja piiluv päike lausa soojendas. Ent ärgem laskem ennast petta: üleval
valge mäe kohal oli endiselt tihe pilvemassiiv ning puhusid jäised tuuled.
Otse loomulikult õnnestus mul metsas väheke segadusse sattuda. Eksimises olen ma meister. Alla laetud
AllTrails äpi kaardil näidatud rajad olid kas tegelikkusega võrreldes nihkes või olin mina äsjasest teravast
elamusest endiselt kerges segaduses. Ühel hetkel olin omadega võsas. Ma ei muretsenud; ala polnud eriti
suur ning varem või hiljem pidin suuna peale minnes nii-ehk-naa linna välja jõudma!
Mõni aeg hiljem sisenesin Ushuaia linna üsna imelikku teed pidi, kellegi aiast läbi ronides. Siia normaalsed
turistid ilmselt ei sattunud – kui üldse eksisteerib säärane kategooria nagu ’normaalne turist’.
Majade ja kruusateede järgi otsustades oli tegemist vaesema linnaosaga, mis Google Maps’i kaardil kandis
nimetust El Mirador – tõlkes vaatleja või vaateplatvorm. Vaateid siin tõepoolest leidus: Ushuaiale ja eemal
poolsaarel asuvale lennujaamale ning lumistele tippudele üle vee, juba Tšiili territooriumil.
18
Oli olnud tore päev – ning tore põige maailma kõige lõunapoolsemasse linna, mis elanike arvu järgi
vaadates päriselt ka linn on.6
Poepõikega naasin oma väikesesse Ushuaia korterisse.
„Ses Hunnica – See Sunnik Ka,“ tõlkisin majutuskoha nime muigega eesti keelde.
’Tõlkisin’ on jutumärkides – kuidas öömaja nimi eestipäraselt kõlaks. Terake huumorit on ikka terviseks
.
Tšiilimaale ehk bussireis Ushuaiast Punta Arenase ’põrkega’ Puerto
Natalesesse
Üks mu vähestest kindlasti-tahan-külastada reisi sihtpunktidest, Torres del Paine rahvuspark koos oma
kuulsate kivimürakatega asus Tšiili Patagoonias. Lähim turiste teenindav asula sellele oli Puerto Natales.
Variante Ushuaiast Puerto Natalesesse jõudmiseks oli autota inimesele põhimõtteliselt kaks:
a) lennata lennukiga El Calafatesse ning sõita sealt bussiga edasi Puerto Natalesesse, või
b) sõita bussiga Punta Arenasesse ning istuda seal ümber Puerto Natalesesse viivasse bussi.
Variant (b) tundus mulle lihtsam ning oli ka tublisti odavam – mis sest, et võttis kauem aega. Niisiis olin
selle kasuks juba mõnda aega tagasi otsustanud. Bussipiletid ühepäevase peatusega Punta Arenases olid
mul aegsasti internetist bussifirma veebilehelt soetatud; vaevalt ma neid muidu saanud oleksin, niivõrd
populaarne oli see bussireis.
Laupäev, 24. veebruar
Sai üks pikk bussireisi päev, mis mitte päris seiklusteta ei kulgenud. Maismaad mööda on teekond
Ushuaiast Punta Arenasesse 628 kilomeetrit pikk. Lisaks tuleb ületada Argentina-Tšiili piir ning sõita
praamiga üle Tulemaa saart Lõuna-Ameerika mandrist eraldava Magalhãesi väina.
Nagu Bus-Sur’i nimelise vedaja bussipiletil instrueeritud, kogunes suur hulk seljakottidega inimesi Ushuaia
bussipeatusse kolmveerand tundi enne kella kaheksaks määratud väljumise aega. Kaks punast bussi juba
ootasid ees, ent polnud näha ühtegi bussijuhti.
„Populaarne reis,“ hakkasid inimesed üksteisega rääkima ning tutvust tegema.
Inglisekeelsed ja hispaaniakeelsed reisijad jagunesid umbes pooleks. Lisaks olid mõned saksakeelsed
inimesed. Oli neid, kes reisisid paari kaupa ja neid, kes liikusid omal käel. Oli ka paar nelja-viie liikmelist
punti nii umbes viie- ja kuuekümne vahel inimesi. Osa inimesi, sh mina, plaanisid päeva lõpetada Punta
Arenases. Enamik kavatses kohe järgmise bussiga Puerto Natalesesse edasi kihutada.
6
2022. aasta rahvaloenduse järgi elab Ushuaias 85-86 tuhat inimest.
Allikas: Wikipedia, https://en.wikipedia.org/wiki/Ushuaia (Viimati vaadatud: 28.03.2024)
19
Kell pool kaheksa saabusid kaks meest: bussijuht ning reisisaatja, kes kogu muu askeldamise ja seletamise
tegi. Kõik instruktsioonid anti hispaania keeles ning kätega vehkides. Kumbki bussifirma esindajatest inglise
keelt ei kõnelenud. Nii ei saanud ma jutust sõnagi aru, ent järgisin masse.
Reis algas väga mõnusalt ja sujuvalt. Tegemist oli viie tärni bussiga: suured mugavad istmed, võimalus
telefoni laadida, õhukonditsioneer, telekas, WC. Samas panin kohe tähele, et puudus avatud WiFi võrk. Et
mul oli Argentina SIM-kaart oma WiFi-ga olemas, polnud viimasest lugu. Vähemasti mitte seni, kuni
viibisime Argentina territooriumil. Tšiilis Argentina SIM enam ei toiminud.
Esmalt kontrolliti üle, kas inimestel olid olemas passid ning täidetud Tšiili tollivormid. Kellel viimane puudu,
sai samas blanketi täitmiseks kätte. Ametlikud asjad aetud, tuli reisisaatja varsti kõigile reisijatele
hommikusöögipakke jagama: pudel vett ja võileivad. Pärast einet sai lihtsalt mõned tunnid tukastatud.
Kusagil poole kaheteistkümne paiku ’raputati’ kõik magajad üles: oleme jõudnud Argentina piirile, kõik
bussist välja! Rivistusime tolliputka taha järjekorda. Oodata ei tulnud pikalt; kohe võeti meie bussitäis
rahvast ette. Keegi naisterahvas käis samal ajal miskeid küpsetisi müügiks pakkumas.
Argentina piirilt üle, sõitsime vast paar-kolm kilomeetrit edasi. Taas tuli kõigil bussist välja kobida,
sedakorda Tšiili piiri ületamiseks. Siin tehti põhjalikum kontroll. Kõigepealt vaatas üks karmi näoga Tšiili
Politseiameti (PDI)7
onu üle kõigi passid, lõi sinna templi ning andis miski tšeki-laadse paberi, mida
hoolikalt riigist väljumiseni alles tuli hoida. Eesti passi juurde viisat ei nõutud, ent mõne teise riigi kodanikul
oli tarvis ka see ette näidata. Teiseks kontrolliti üle täidetud tollivormide olemasolu. Viimaks valgustati
pagas läbi.
„Kelle oma see on?“ võeti ühe naise kanister mingi vedelikuga vahele.
Midagi nad siis seal seletasid; kas kanister lubati alles jätta või võeti ära, jäi kolmandatele isikutele
teadmata.
Paari tunni pärast sõitsime üle Magalhãesi väina viivale praamile peale. See käis nii sujuvalt, et ma ei
saanud enne arugi, kui juba suunati bussist välja jalgu sirutama. Nautisime lühikest praamisõitu õues tekil;
siin oli ilm Ushuaia hommikuga võrreldes märksa soojem ja mõnusam. Oli ka suur siseruum kohvikuga.
Kella poole nelja paiku pärastlõunal lähenesime jõudsalt reisi sihtpunktile Punta Arenasele. Jäänud oli vast
saja kahekümne kilomeetri ringis. Kalkuleerisin, et jõuame linna paar tundi enne ettenähtud aega, mis
eelinfo põhjal pidi olema kusagil kella seitsme paiku õhutul.
„Midagi ilmselt juhtub, see ei saa nii libedalt minna,“ käis mul mõte peast läbi.
Selge see: varsti sõitiski buss keset eimidagi tee kõrvale. Bussijuht ja reisisaatja läksid välja, kolkisid bussi,
proovisid mootorit käivitada. Midagi oli korrast ära.
7
Policia de Investigaciones de Chile
20
Reisisaatja ronis bussi tagasi ning andis rahvale midagi hispaania keeles teada. Sain aru, et buss oli katki,
ent mis täpselt viga oli ja mis nüüd edasi saama pidi, jäi arusaamatuks. Keeleoskajad tõlkisid, et pidavat
minema 30 minutit. Ronisime bussist välja tee kõrvale värsket õhku hingama.
Keegi väga ei muretsenud: olime ju graafikust tublisti ees! Puerto Natalesesse edasi sõitvatel inimestel oli
järgmise bussini veel aega küllaga.
„Küllap on midagi sellist sisse arvestatud,“ ütles üks lokkispeaga noormees konsensusliku oletuse valjusti
välja.
Ent aeg läks ja läks ja buss oli ikka katki. Ei mingeid nähtavaid arenguid. Bussijuht ja reisisaatja seletasid
midagi üle telefoni, ent sellega progress piirdus. Umbes tund aega hiljem tõsteti kõigi kotid bussi
pagasiruumist välja tee peale.
„Palju siit on? Sada kilomeetrit? Saab hea matka,“ viskasin nalja.
„Võtaks liiga kaua aega: me ei jõua järgmisele bussile,“ vastas keegi huumorisoonega vanem proua.
Ilmus miski väike veoauto ning peatus, tõi kaks suurt kollast kanistrit miski vedelikuga. Ilmselt oli ta
bussijuhi ning reisisaatja kõnede peale kohale tulnud. Vedelik valati bussile paakidesse.
„Bensiin sai lihtsalt otsa või lekkis välja?“ tegin oletuse.
Kuidas asjalood tegelikult olid, jäigi mulle teadmata.
Mõni aeg hiljem sõitis Punta Arenasest kohale teine Bus-Sur’i buss ning korjas rahva peale. Sellega seiklus
lõppes; poolteist tundi hiljem pandi kogu see seltskond kenasti Punta Arenases maha. Puerto Natalesesse
edasi sõitma pidanud inimesed jõudsid kenasti oma järgmisele bussile.
Mina läksin broneeritud majutuskohta otsima. Tel Hauka Hostal. Olin selle asukohast omale telefoni
ekraanipildi teinud. Hosteli leidmisega probleeme ei tekkinud. Küll aga seisin peatselt üsnagi nõutuna selle
suletud värava taga. Õnneks viibis aias seltskond noori seljakotirändureid, kes mulle sissepääsu tee ette
näitasid ning abivalmilt hosteli WiFi koodi jagasid.
Logisin internetti sisse. Majutuskoha perenaine oligi mulle vahepeal infot saatnud: tuba nr 8, sissepääs
sealt-ja-sealt. Leidsin kenasti. Hiljem tuli ta ka ise kohale – vaikse olemisega noor naisterahvas. Arveldasime
arved, misjärel ta mulle ühist kööki ning suurt hubast söögituba tutvustas.
Pühapäev, 25. veebruar
Vahepeatuse päeval Punta Arenases mõtlesin teha väikese matka looduskaitsealal Reserva Nacional
Magallanes. See asub otse linna taga, vast seitse kilomeetrit minu öömajast. Hommikul üheksa paiku
asutasingi ennast teele. Kergelt tibutas, ent oli võrdlemisi soe. Päeva peale läks ilm päris ilusaks kohe.
Ühe asjaolu olin kahe silma vahele jätnud: siinmaal kalduvad rahvuspargid ja looduskaitsealad aiaga
piiratud ning tasulised olema. See meenus, kui poolteist tundi hiljem suletud väravate taga üsna tühjas
21
autoparklas seisin. Tšiili peesosid mul taskus ei olnud. Sellest polnud ka lugu: väravad olid nii-ehk-naa
kindlalt lukus. Hispaaniakeelne tekst ’recinto privado no entrar’8
mõjus hoiatavalt ning ma ei tihanud
väravate kõrval võsas olevast august parki sisse hiilida.
Suure autoparkla teisest servast leidsin veel ühed suured väravad. Ka need olid lukus, ent nende kõrvalt
oli jalakäijatele väike rajakene tehtud. Sealtkaudu astusin pargi territooriumile sisse. Kruusatee viis eemal
asuvate majade juurde. Tegemist oli talvise suusakeskusega; seda oli näha suusaliftidest.
„Club Andino,“ lugesin siltidelt.
Juhuslikult või siis mitte nii juhuslikult oli ka minu väljavalitud nelja-viie kilomeetrise matkaraja nimeks Club
Andino – Orange Route.
Ühel majadest olid piletikassa luugid, ent hoone ise oli suletud mis suletud. Ei hingelistki. Pöörasin otsa
ümber ja jalutasin parklasse tagasi. Samas, mulle ei andnud rahu, et parklas ikkagi olid mõned autod. Vähe
küll, aga olid. Kusagil seal sees pidi inimesi olema. Olles mõnda aega parklas edasi-tagasi jalutanud, üritasin
uuesti siseneda.
Nüüd jalutasid mulle vastu kaks silmnähtavalt heas tujus kohalikku noort meesterahvast. Pärisin neilt, kas
pargis on okei jalutada? Inglise keeles muidugi. Nemad inglise keelest suuremat aru ei saanud. Tegin
sõrmedega astumise liigutusi, osutasin endale, viipasin ümberkaudsetele aladele ning kehitasin õlgu. Nüüd
nad taipasid, vähemasti midagi taipasid. Vist arvasid, et küsin teed.
„Left, right,“ püüdsid nad mind inglise keeles juhatada, teadmata, kumb tähendab vasakut ja kumb
paremat.
Nende hääletooni järgi otsustasin, et pargis väheke ringi patseerida on okei.
Võtsin valitud matkaraja ette. See oli hästi märgistatud ning mõnusalt kõnnitavaks tehtud. Suuremate
porimülgaste ületamiseks olid isegi sillakesed ehitatud. Siin ja seal leidus julgestuseks käsipuid. Vaikselt
läks ronimine kõrgemale, kuni avanesid vaated alla Punta Arenasele.
Umbes raja keskel, põhilise vaatekoha – Mirador de la Patagonia – juures nautisid pühapäevast päeva kolm
kohalikku naisterahvast.
„¡Hola!“ vahetasime hispaaniakeelse tervituse.
Kui neist möödunud olin, kuulsin selja tagant imestunud kihistamist. Ju olin oma ootamatu ilmumisega
naisterahvaid üllatanud.
Imetledes vaateid eemal allpool asuvale Laguna Lynch’i nimelisele järvekesele, alustasin vaikselt
laskumisega. Jõudsin ringiga välja sinnasamasse suusakeskuse majakeste juurde, kus ennist juba olnud
olin. Kolm väikeste seljakottidega meeskodanikku uudistasid parasjagu neidsamu suletud piletikassade
luuke, kust minagi sisse piiluda olin üritanud. Uudistasid – ja pöörasid siis otsa ümber, tagasi autoparkla
suunas.
8
‘eravaldus, sisenemine keelatud’
22
Sain oma mõnusa väikese matkaringi tehtud. Täiesti tasuta ja teadmata, kas see oli rangelt võttes lubatud
või mitte. Hiljem õhtul hostelis guugeldasin välja, et üldiselt peaks välismaalasest täiskasvanu pargi
külastamise eest 4,000 kohalikku raha või viis dollarit maksma. Aga kellele sa maksad, kui kedagi raha vastu
võtmas ei ole?
Seitse kilomeetrit tagasi linna olid lihtsad, allamäge. Kesksel tänaval oli vahepeal suur riideturg püsti
pandud. Kohalikus Unimarc’i supermarketis sain kolmandate isikute abita hakkama hispaaniakeelse
iseteeninduskassaga – saavutus, mille üle väikestviisi uhkust tundsin. Näis, et kohalikud
iseteeninduskassasid väga ei armastanud: seisid pigem pikas järjekorras üheainsa töötava inimkassa taga.
Hiljem pärastlõunal keetsin hosteli suures söögitoas kohvi. Võtsin restilt kruusi ning valasin aurava joogi
sinna sisse. Maitses väga keemiliselt. Ühisköögi võlud: vist polnud pesuvahendit korralikult maha
loputatud. See laar kohvi läks siis otsemat teed kraanikausist alla. Samas olid ühise söögitoa telekast
parajasti jalgpalli vaatavad noormehed viisakad: küsisid, ega lärm mind seganud? Ei seganud; vastasin, et
vaadaku nad rahus. Sealkandis on jalgpall ju ülitähtis, vaat et kõige tähtsam asi üldse.
Esmaspäev, 26. veebruar
Et buss reisi jätkamiseks Puerto Natalesesse väljus alles kell üksteist hilisel hommikul, oli mul laialt aega
Punta Arenase rannapromenaadil lonkimiseks. See tundus ühteaegu loogiline ja samas natuke sürreaalne
ka: esmaspäeva hommikul lihtsalt logeleda kusagil teisel pool maakera linnas, millest ma mitte nii väga
ammu kuulnudki ei olnud!
Leidus nii mõnigi kaardil vaatamisväärsusena välja toodud objekt: vanamoodne roheline kell, miskid
suured roostes esemed ilmselt sõja ajast, ühe sõjaka onu skulptuur, kivist sõjalaev, mälestusmärk
maadeavastajatele koos Fernão de Magalhães’i skulptuuriga, lagunenud paadisild ja tähed linna nimega.
Üldmulje oli selline… sõjakas.
Bus Sur’i ootesaal Punta Arenases oli mõnus. Jalgade puhkamiseks olid seal mugavad pehmed bussiistmed.
Pakuti kohvi (seda muidugi raha eest) ja tasuta WiFi-t. Samuti kulges kenasti ligi 250 kilomeetrit bussisõitu
Puerto Natalesesse. Turistidega oldi kohe eriti lahked: ei küsitud bussipiletitki näha, piisas ainult nime
ütlemisest.
Kolmveerand kolme paiku pärastlõunal jõudsin Puerto Natalesesse kohale. See paistis sihuke väike mõnus
linnake, parajalt turistikas.
Leidsin Unimarc’i supermarketi, kus tegin ostud nii selleks kui ka järgmiseks päevaks. Oli ju vaja varuda
energiabatoone jms oodatud pikemaks ning mitte just kõige kergemate killast matkaks Torres del Paine
rahvuspargis. Ostud tehtud, võtsin otsejoones suuna Bernardita hostelile.
Olin juba eelnevalt uurinud, kas siin öömaja eest kaardiga maksta ka saan? Sain.
23
„Aga siis tuleb makse ka maksta,“ oli hosteli pidaja hoiatatud.
„Okei. Kui tuleb, siis tuleb,“ mõtlesin, soovimata kohalike pangaautomaatidega jännata ning seljakotitäit
Tšiili peesosid kaasa vedada.
Hiljem kogesin, et see oli Patagoonia turismipiirkondades tavaline: öömajade eest oli üldiselt võimalik
pangakaardiga tasuda, ent ikka ja jälle hoiatati maksude eest. Mõnes teises tärnidega hotellis aga sain Eesti
passi ettenäitamisel hoopistükkis maksuvabastuse. Reeglid maksude maksmiseks või mittemaksmiseks
olid segased. Jäi mulje, et väiksemate hostelite pidajad rakendasid neid oma suva järgi: rakendame või ei
rakenda maksumäära, teeme sulle seekord kehtivast maksumäärast madalama määraga jne.
Vastu võttis mind vanem inglise keelt mittekõnelev naisterahvas. Siiski saime teineteisest pooleldi käte-
jalgade ning pooleldi kalkulaatori abil piisavalt aru. Mugava toakese seina peal olid vajalikud
instruktsioonid ka inglise keeles olemas. Nojah, WiFi kood oli, ent praktikas minu tuppa internet samahästi
kui ei levinud. Kui seda soovisin, pidin suurde söögituppa istuma minema.
Matkapäev Torres del Paine rahvuspargis
Torres del Paine rahvuspargi tuntuim mitmepäevane matkarada on niinimetatud W-trek. Selle läbimine
eeldab minimaalselt kahte, ent pigem kolme või nelja ööd pargi territooriumil. Pargi äärealadel on mõned
hotellid, ent need pole päris sobivalt asetatud ning matkajatel tuleb teel olles üldiselt siiski kämpingutes
peatuda. Olin seda varianti enne Patagooniasse sõitmist kaalunud, olin proovinud kämpingukohti ette
broneerida, ent hiljaks jäänud; oleks pidanud… Ma ei tea, kaks-kolm kuud või isegi rohkem ette mõtlema.
Ausalt öeldes: ega see külmas kämpingutelgis magamine ning magamiskoti kaasavedamine mulle eriti
atraktiivsetena tundunud ka. Nii olin varakult otsustanud päevase põhimatka kasuks. Kavandatud marsruut
oli järgmine: Laguna Amarga bussipeatus –> pargi külastuskeskus –> Chileno kämping –> Mirador Torres
Del Paine (ja sama teed pidi tagasi ka), algus ja lõpp korraliku bussiühendusega Puerto Nataleses. Ehkki
selle marsruudi läbimiseks pakuti rohkesti päevaseid tuure otse Puerto Natalesest, valisin mineku omal
käel ja omas ajagraafikus.
Teisipäev, 27. veebruar
Jah, see oli siis see põhiline asi, mille pärast Puerto Natalese ja üldse Tšiilimaa esiotsa oma reisikaardile
märkinud olin: Torres del Paine rahvuspargi külastamise üritus. Välismaalasele umbes 30 dollarit maksev
pargi sissepääsupilet oli mul juba aegsasti soetatud.
Äratus oli varajane, kell pool kuus hommikul. Bus Sur’i buss rahvuspargi suunas väljus kell 6:45 ning reisijaid
oodati Puerto Natalese bussijaama kolmkümmend minutit varem. See oli siinkandis tüüpiline: riigisiseste
bussireiside korral pidi kohale minema pool ning rahvusvaheliste puhul kolmveerand tundi enne plaanilist
24
väljumist. Buss sõitis ette varakult, ent reisijate passide ja nimede ükshaaval käsitsi üle kontrollimine võttis
omajagu aega.
Sõit Torres del Paine ’väravas’ asuvasse Laguna Amarga bussipeatusse kestis pea kaks tundi. Minibussiga
oli võimalik Laguna Amarga peatusest ka otse rahvuspargi külastuskeskuse ette edasi sõita, ent see maksis
viis dollarit sulas – ja minu dollarivarud olid teadagi juba Ushuaias ammendunud. Niisiis alustasin
jalgsimatkaga siit, Laguna Amarga peatuse juurest.
Külastuskeskuseni oli kuue kilomeetri ümber. Läbisin distantsi kiirel sammul ning olin nii umbes tunnike
hiljem seal.
Külastuskeskus oli suur ja korralik ehitis: pargi infolett ning infotahvlid, avar kohvikunurk koos laudade ja
toolidega, suveniirid ja muu turistinänn, tualettruumid, õue peal murul puidust pinkidega lauad pikniku
pidamiseks. Samas kõrval asusid ka suur autoparkla ning kämping.
Pärisin infoletis istuvalt meesterahvalt igaks juhuks üle, kas pean oma külastuse seal registreerima. Ta küsis
vastu, mitmeks päevaks ma lähen?
„Üheks. Hiljem õhtul tagasi,“ andsin kiire vastuse.
Seepeale ütles ta, et registreerimine pole vajalik, ent rõhutas samas: viimane minibuss külastuskeskusest
Laguna Amarga bussipeatusse väljub kell 19:00, olgu ma selleks ajaks kindlasti tagasi! Kavatsesin ka tagasi
bussipeatusse jalgsi minna, ent ei hakanud seda talle mainima. Nii igaks juhuks; ta võinuks mind kergelt
napakaks pidada. Lihtsalt tänasin ning asusin osutatud matkaradade alguspunktist teele.
Matkamine populaarsel rajal tähendab, et sinuga koos umbes samal ajal alustavad teekonnaga nii mõnedki
teised. Samuti on eespool minemas inimesi nii üksikult, kaksikult kui ka lausa suuremate gruppide kaupa.
Esiotsa lõbustasingi ennast aeglasematest möödumisega. Kuna olin ka esimese otsa külastuskeskuseni
jalgsi astunud ja rahvusparki vastavalt suhteliselt hilja jõudnud, jätkus seda rõõmu kauemaks. Osa inimesi
ja gruppe tulid vastu. Ju olid nemad ühes või teises kämpingus ööbinud ning nüüd teel tagasi – või siis oma
matkaga teises suunas jätkamas.
Esimene nö vaatamisväärsus teel asus külastuskeskusest vähem kui kilomeetri kaugusel: hotell Las Torres.
See oli päris suur ja korralik hotell, milles üks öö majutust kena kolmekohalise numbri dollareid maksis.
Olin seda enne Booking.com-ist uurinud.
Hotellist edasi tuli turnida üle kitsukese üks-inimene-korraga stiilis sillakese, misjärel algas mäkke
ronimine. Suurem osa kümne kilomeetri pikkusest teekonnast sihtpunkti – Mirador Torres Del Paine ehk
Torres del Paine vaatekoht – juurde kulges piki jõeorgu, ikka üles ja alla, ent suunaga üles.
Kusagil viis kilomeetrit külastuskeskusest matkarada pidi edasi asus Chileno kämping. Möönsin endamisi,
et see oli märksa suurem ja korralikum, kui oma vaimusilmas ette olin kujutanud. Põhimaja kohvik oli tuubil
rahvast täis. Mina sinna pikemalt peatuma ei jäänud; põikasin vaid korraks tualettruumi ning astusin siis
edasi.
25
Omil jalul minemise asemel võinuks ilmselt valida ka tuuri hobusega; igal juhul oli samas maja kõrval näha
hobuseid rakkes ning inimeste sõidutamiseks valmis.
Heitsin pilgu peale statsionaarsetele telkidele, mis sinna pooleldi puude otsa ehitatud platvormidele püsti
olid pandud. Paistsid lahedad, ent voodi oli kahtlemata mugavam.
Kämpingu taga olevalt teeviidalt lugesin: kolm kilomeetrit kohta nimega Base Las Torres ning neli Mirador
Torres Del Paine’ni. Tundus vähe, samahästi kui kiviga visata. Ent mägedes ei näita üksnes kilomeetrid
palju; võtmerolli mängib raja tehniline keerukus.
Kolm kilomeetrit esimesse viidal osutatud punkti kujutas endast suhteliselt lihtsat ja mõnusat metsarada.
Olin arvanud, et ju on Base Las Torres’e näol tegemist järgmise kämpinguga, ent eksisin. Base Las Torres
kujutas endast lihtsalt infopunkti kaartidega. Okei, tualettruumid olid ka kusagil võsa vahel peidus. Lugesin
välja, et päeva sihtpunktini on jäänud 1,500 meetrit.
Oijah, viimased tuhat meetrit olid kõike muud kui lihtsad! See oli tõeline kivironimine, kõige sõna
otsesemas mõttes! Üksteise järel üles rühkivad inimesed kippusid ummikusse jääma. Võimalusi kellestki
mööda turnida oli vähe; kui ees oli aeglasem inimene, tuli pahatihti kannatlikult oodates lihtsalt tuule käes
seista. Vähemasti andis see võimaluse hinge tagasi tõmmata.
Lõpuks juba lootsid, et oled sama hästi kui kohal – vaid üks viimane käänak veel, kuulsate kivimürakate
tipud paistavad! Aga ei, tuli teha veel üks viimane auring. Okei, kolmveerand ringi, kui nüüd täpne olla.
Ning siis… Tadaa! Kõrvus helises miski vägev muusika, kui need Torres del Paine graniidist tipud oma täies
hiilguses päriselt silme ette kerkisid! Teravate tippudega graniidimassiiv ning selle ees sinakas-rohelise
veega järveke. Vähemasti nii olin seda hetke üles rühkides ette kujutanud. Tegelikkus oli mõnevõrra
proosalisem: mingit muusikat ei olnud. ’Tegingi ära!’ emotsioon oli – ja uhke vaade ka, ehkki osalt
pilvedega varjatud. Seisin merepinnast umbes 890 meetri kõrgusel, vaadates tõtt peaaegu kaks tuhat
meetrit ülespoole kõrguvate püstloodis kaljuseintega.
See oli paras lõunapausi koht. Kõik see minuga enam-vähem ühel ajal üles turninud mees ja naine ning üks
laps tundusid sama arvavat. Otsisime kivide varjus tuulevaiksemad kohad ning pakkisime leivakotid – või
täpsemini saiakotid, sest siinmaal on leib pigem nagu sai – lahti. Vahepeale sai järvekese juurde joostud,
vett katsutud (külm, ent mitte otseselt jäine) ning fotosid tehtud.
Saabus aeg ots ümber pöörata ning tuldud teed pidi tagasi minna. Rada lõppes siin; kaugemale edasi enam
ei saanud. Tagasitee meeldis mulle tegelikult rohkemgi: oli vähem rahvast, kohati sain kohe päris üksi
kõndida. Nimelt olid paljud vaatekohta alles pärast mind jõudnud ning teised lihtsalt kauemaks jäänud.
Rahvuspargi väravas asuvasse külastuskeskusse jõudsin kusagil poole nelja ja nelja vahel pärastlõunal.
Vaadanud seal ringi, otsustasin sinna mitte pikemaks jääda ning oma teekonnaga Laguna Amarga
26
bussipeatusse üsna kohe jätkata. Seda vaatamata asjaolule, et buss Puerto Natalesesse pidi väljuma alles
veerand üheksa õhtul. Nimelt maksis tund aega WiFi-t külastuskeskuses umbes seitse ja pool eurot, ent
bussipeatuses teadsin selle tasuta olevat.
Tagasiteel – sellel, kus ’normaalsed’ inimesed minibussidega sõidavad – kohtasin puht juhuslikult armsaid
loomakesi. Guanakod. Vaat, kus üllatus! Alguses märkasin ühte, ilmselt karja juhti. Too seiras mind
kahtlustavalt, ent leides mu ohutu olevat, jätkas põõsaste näsimisega. Varsti jooksis üle tee teine guanako
ning siis nägin juba tervet karja. Esiotsa arvasin, et vahest on nad koduloomad – üldse inimest ei kartnud.
Hiljem kuulsin ühelt giidilt, et ei ole koduloomad; koduloomadeks olevat siinkandis – kui kassid ja koerad
välja arvata – vaid hobune, lehm ja lammas.
Bussipeatuseni jalutada mul ei õnnestunudki. Umbes-täpselt poole tee peal ’korjas’ üks tühjana
rahvuspargi väravast tagasi sõitev minibuss mu peale. Juhil oli vist igav. Uuris oma napis inglise keeles,
kuidas mul matk läinud oli, mis ma selle kandi loodusest arvan, kust ma pärit olen ja kus mu perekond on,
kus ma peatun jne. Oma päevasest matkast rääkisin kõike, mis pähe tuli, ent isiklikku laadi küsimustele
vastasin ähmaselt, à la pärit olen Euroopast, perekond on kodus ja peatun Puerto Nataleses hostelis. Nii
igaks juhuks. Mees ütles enda kohta muuhulgas, et ta töötab rahvuspargi heaks, ent on Santiagost.
Märkisin, et Santiago on päris kauge koht, kust rahvusparki tööle käia. Ta noogutas.
Paar tundi ’istusin’ arvutis, ekspluateerides bussipeatuse tasuta WiFi-t. Siis saabus Bus Sur’i buss – oma
kolmveerand tundi oodatust varem. Ja väljus Puerto Natalese suunas umbes sama palju varem. Vaevalt
mind maha oleks jäetud, saabunuksin ma pileti peale kirjutatud bussi väljumise ajaks; küllap siis järgmine
buss mu peale ’korjanud’ oleks. Graafik tundus neil siin vaba olema; tuli ja läks just niipalju busse, et kõik
reisijad rahvuspargist tagasi linna saaksid toimetatud.
Kokkuvõttes oli tore päev. Pikk, tore ja väsitav ka. Mõnus oli oma hostelisse naasta, kuuma dušši all käia,
tagasihoidlik õhtusöök süüa ning pehmesse voodisse kerra tõmmata.
„Ikka mõnusam, kui kõva puidust telgipõrand,“ muigasin enne uinumist mõttes ja nentisin samas, et
hakkan vist mugavaks muutuma.
Niisama Puerto Nataleses
Ei pea reisil olles iga päev mööda vaatamisväärsusi käima ja/või midagi ägedat tegema. See oleks väsitav.
Võtsin kolm päeva lihtsalt olemiseks Puerto Nataleses ja sealkandis. Nojah, tegelikult jäi siia perioodi
veebruarikuu lõpp, mis tähendas, et tegelesin osa ajast oma isikliku arvepidamisega. Lisaks oli LHV Grupp
27. veebruaril avalikustanud oma 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande jm dokumendid
Aktsionäride Üldkoosolekule, mille samuti läbi töötada kavatsesin.
Kolmapäev, 28. veebruar
27
Hommikul kella üheksa paiku kui vaikselt liigutama hakkasin, olid lauad ühises söögitoas hommikusöögiks
kaetud, ent ruumis ei viibinud peale minu kedagi. Istuda tuli oma toanumbriga märgistatud koha peale.
Eine oli tavaline nn kontinentaalne hommikusöök, üsna samasugune nagu Euroopas: röstsai või ja/või
moosiga, muna, krõbinad, väike vahvel. Ei midagi erilist, kui välja arvata asjaolu, et muna oli minu arvates
tugevalt üle keedetud.
Tund aega hiljem läksin esimest korda Puerto Natalese peale kondama. See on väike vast Rakvere suurune
linnake, ent silmnähtavalt üsna tugevalt turismile orienteeritud. Neid hotelle, hotellikesi ja hosteleid siin
ikka jagub!
Võtsin suuna rannapromenaadile, hakkasin lõunapoolsemast servast pihta ja käisin lõpuni. Esimene ots
polnud turistidele kolamiseks ette nähtud; seal asus miski väikelaevade romula moodi koht, mille ümbert
ringiga tuli minna. Jätkus korralik promenaad, millel leidus ridamisi kaardil vaatamisväärsustena märgitud
objekte: skulptuurid ja monumendid, ajalooline tänaseks merelindude valdusse antud muul, sillakesed
kaugemale vee peale jalutamiseks ning üle vee asuvate mägede imetlemiseks.
Ilm oli suve kohta pigem külm ja tuuline. Inimesi liikus vähe. Mõned optimistid-jalutajad siiski leidusid.
Kusagil hotelli fuajees, kuhu tualettruumi otsimiseks sisse põikasin, paistis rahval päris lõbus olema: tehti
miskit sorti teatrit.
Kõndisin mööda rannaäärset teed edasi, kuni Puerto Natalesest umbes viis kilomeetrit eemal asetseva
Boriese nimelise sadama ja asulakeseni. Käigutee oli täitsa olemas ning inimestele meeldis siin sörkimas
käia. Tee äärt aga palistasid äsja valminud ja alles ehitusjärgus olevad suurte klaasakendega madalad
hotellid ning minivillad.
Borieses tegin väikese pikniku-peatuse, mille järel otsa ümber pöörasin ning tuldud teed pidi Puerto
Natalesesse tagasi jalutasin. Väikese poetreti järel naasin hostelisse, et seal oma läpaka ekraani süveneda.
Hosteli-mõnudest rääkides… Toad kaldusid Patagoonias külmavõitu olema. Tol pärastlõunal näitas minu
käekella sensor temperatuuriks +16 °C. Ehitised olid sageli kerged, justkui oleks tegemist mõne Lõuna-
Euroopa riigiga. Hiljem öösel lülitati kõnealuses hostelis küte siiski sisse ning temperatuur toas tõusis pea
paarikümne kraadini; rohkem armetu radiaator vist välja poleks andnud.
Neljapäev, 29. veebruar
Oah! Sai pikalt magatud, mingi kümme tundi jutti! Kella üheksa paiku jõudsin siiski hommikusöögilauda.
Seekord muna ei antud, ent oli juustu ning vahvli asemel müslibatoon ja tilluke kotike erisorti pähklite-
rosinatega.
Uurisin kaarti:
„Täna siis Cerro Torotea matkarada ja vaated.“
28
Matkarada oli iseenesest lühike, nelja kilomeetri ümber. Samas sinna jõudmiseks tuli esmalt kaheksa
kilomeetrit astuda. Polnud paremat varianti: oluline osa teest tuli käia suure maantee serva pidi.
Kella kümne paiku lukustasin oma toa ukse väljastpoolt ning hakkasin minema. Päev oli eelmisest soojem,
nii et peagi viskasin tuuleürbi seljakotti. Kilomeetri pikkune teejupike linnast välja kujutas endast parajat
tolmuteed, kus vurasid suured kamassid. Hea uudis oli see, et maantee äär oli täiesti kõnnitav. Teeservast
eemal rohu sees oli isegi jalgrajake, mis mingil hetkel täiesti korraliku kruusateega asendus.
Vast poolteist tundi hiljem seisin suure sildi ees.
„Bienvenido / Welcome to Mirador Dorotea,“9
lugesin sellelt.
Tere tulemast! Olingi matkaraja alguses kohal.
Veider matkaraja algus tundus see olevat: mäeni minek läbi kellegi kohaliku taluniku hoovi ning üle
karjamaa. Aga kui nii, siis nii. Läksin. Olin just elumajana näivast hoonest möödumas, kui selle uksest keegi
viiekümnendates meesterahvas välja astus.
„Trail?“10
ütlesin talle veidi küsival-kõhkleval toonil.
„Just a moment,“11
kostis tema, andis mulle märku oodata ning kadus majja.
Ma ootasin.
Paari minuti pärast tuli mees tagasi, miski roheline matkaraja brošüüri moodi paber käes. Ta seletas mulle
raja kaarti, informeeris, et raja läbimiseks kuluvat kaks-kolm tundi. Siis näitas ta mulle sama paberi
järgmiselt lehelt, et külastus maksab 5,000 kohalikku raha. Kehitasin viimase peale õlgu: mul polnud
kohalikku raha.
„Dollareid?“ küsis tema lootusrikkalt.
Raputasin pead: dollareid ka polnud.
„Eurosid?“ oli veel üks variant.
Neid mul oli. Koukisin kotist välja tutika 5-eurose rahatähe.
See tundus mehe õnnelikuks tegevat. Lahkesti juhatas ta mulle teeotsa kätte, näitas, millisest kollasest
majast mööduda ning kuhu mäe otsa välja peaksin jõudma.
„Seal üleval on tuuline,“ hoiatas ta veel.
Vastasin, et see on okei: mul on tuuleürp kotis.
Minek mäeni kulges niisiis üle karjamaa. Vaata, et loomasõnniku sisse ei astu. Siis tuli mäkke ronimise osa,
miski kuussada meetrit tõusu. Loomulikult, kuna tegemist oli reklaamitud rajaga, polnud ma ainus mineja.
Peagi möödusin kahest naisterahvast ning seejärel ühest keskealisest hinge tõmbamiseks peatunud
paarist.
9
“Tere tulemast [hispaania keeles] / Tere tulemast Dorotea vaatekohta“
10
“Matkarada?”
11
“Üks hetk.”
29
Lageda pealt jõudsin kiiresti varjulisse metsatukka. Mets oli siinkandis haruldane; seda leidus vaid mägede
varjus.
Tõusud tehtud, ronisin üle väikese aia – ettenähtud trepikest mööda muidugi – ja olingi vaatekohas kohal.
Nagu talunik öelnud oli, oli siin tuuline; tuul siiski otse ära viia ei ähvardanud. Paar inimest olid juba
kaameratega ees. Läksin vaatama, mida nad pildistasid. Eks ikka vaateid kaugel allpool paistvale Puerto
Natalese linnale. Linnale, selle taga asuvale veele ning mägedele. Pildistasin minagi.
Peagi oli aeg ots ümber pöörata. Olin vast paarsada meetrit minna jõudnud, kui vastu tuli toosama
keskealine paar, keda juba kohanud olin.
„Palju veel?“ pärisid nad ähkides ja puhkides.
„Mitte enam palju – ainult natuke veel,“ sain neid rõõmustada.
Laskumine liivast rada mööda oli minu juba võrdlemisi siledaks kulunud põhjadega matkasandaalidega
libeda-võitu. Paaris kohas panin sõna otseses mõttes käed seljataha maha ning libistasin ennast edasi.
All talumaja moodi maja juures, matkaraja alguses, võttis mind vastu tuttav meesterahvas. Ta avas hoovist
läbi viiva aia värava ning märkis:
„Sa olid kiire.“
Vaatasin oma käekella: olin tee ära käinud pisut vähem kui kahe tunniga. Noogutasin ning näitasin käega
’meeldib’ märki, pidades silmas matkarada ja vaateid.
„Bueno,“12
kostis tema.
Ega ma tegelikult tea, kas piletiraha küsimine vaatekoha külastamise eest oli ette nähtud, või oli nutikas
talumees omale lihtsalt lisatulu teenimise võimaluse leidnud. Samas tundus see aus: käisid turistid ju läbi
tema aia ja üle tema karjamaa. See selleks. Astusin linna tagasi.
Naastes olin paras tolmuahv. Ei jäänud muud üle, kui oma riided hosteli pesumasinasse anda. Lubati
järgmisel hommikul puhtana tagastada. Eeldasin, et väikese raha eest, nagu toa seina peal oleval infolehel
kirjas oli.
Reede, 1. märts
Kui hommikusöögile läksin, toodi mulle sujuvalt lauda kätte ka puhtaks pestud pesu. Tänasin ning asetasin
pesukoti laua kõrvale ootele. Hiljem seda oma toas avades leidsin, et puudus minu lemmik sinine Bondora
kirjadega pusa. Suundusin seda välja nõudma, ent küsida polnudki vaja: juba nägin pusa pesuruumi avatud
ukse vahelt. See rippus kenasti riidepuul ning oli mõnusalt soe ja kuiv. Korjasin selle ära ning panin selga.
12
”Hästi”
30
Midagi erilist päevase jalutuskäigu ajaks kavas polnud. Mõtlesin, et teen väikesele linnakesele tiiru peale.
Alustuseks juhtusin mööda kõndima kohalikust väikesest surnuaiast. Põikasin sinna sisse ning nägin, et
sarnaselt Argentinale oli Tšiilimaalgi tavaks surnutele maju – hauakambreid – ehitada. Leidus muidugi ka
tagasihoidlikumaid haudasid; osa surnuid oli maetud seina sisse tehtud avadesse.
Järgmiseks jõudsin kesklinna kesksele väljakule. Selle ümber asusid tähtsad asutused nagu Politseiameti
(PDI) hoone, notaribüroo, pangakontor… Samas olid ka kirik, turismiinfo ning arvukad söögikohad.
Edasi astusin mööda linna poolitavat laia põhitänavat. Tee kahe suuna vahelisel rohealal leidusid päris mitu
välijõusaali, laste mänguväljak, grafitiga kaunistatud rulapark…
Suund oli Parque Eusebio Lillo nimelisele pargile. Mitte, et ma sealt pargist midagi konkreetset eest leida
oleksin lootnud. Park ei paistnudki esiotsa midagi erilist olevat, ent sealt avanesid suurepärased pisut
kõrgemad vaated veepoolsele osale linnast. Üllatuslikult avastasin vaadete vaatamise käigus pargi teisest
otsast korraliku lauluväljaku.
Lauluväljak üle kaedud, jätkasin linna ringkäiguga. Siia rajati rohkesti uusarendusi, valdavalt madalaid
paarismaju. Üldse olid majad linnas madalad ning näis, et ehitatud seeriate kaupa: rida ühesuguseid või
enam-vähem ühesuguseid järjest.
Bussijaama jõudmisega sai minu tiir linnale sisuliselt tehtud. Bus Sur’i nimelise bussifirma infoletist uurisin
juba oma Patagoonia avastamise reisi järgmise peatüki kohta.
El Calafate & Perito Moreno tuur
25 tuhande elanikuga El Calafate on Patagooniat väisavate turistide jaoks oluline keskus. Linnake on nii-
öelda väravaks kuulsale Perito Moreno liustikule ligi pääsemisel. Samuti käib põhiline turistide voog
Argentina matkamise pealinnaks tituleeritud El Chalténi läbi El Calafate, saabugu külaline siis lennukiga
Barilochest või bussiga Tšiilimaalt Puerto Natalesest. Nii jõudsin minagi El Calafatesse kahel korral.
Käesolev peatükk on esimesest korrast, mil sihiks silme ees oli esiteks ja ennekõike Perito Moreno.
Laupäev, 2. märts
Agendas oli bussireis Puerto Natalesest (Tšiili) El Calafatesse (Argentina). Taaskord tähendas see varast
äratust; pidin kolmveerand seitse bussijaamas kohal olema. Hosteli söögituba oli õnneks avatud juba
kuuest, nii et oma hommikusöögi ma ikkagi kätte sain. Perenaine tänas mind viisakalt külastamast ning
pesu pesemise eest raha ei tahtnudki.
31
Kuna reis oli teise riiki, tuli esmalt Bus Sur’i kassas sõidule registreeruda; ei piisanud vaid aegsasti valmis
ostetud pileti ettenäitamisest, kontrolliti ka esitatud passiandmete õigsust ning PDI ’tšeki’ olemasolu. Olles
veendunud dokumentide korrasolus, anti väike käsitsi kirjutatud lipik istekoha numbri ning tekstiga
’kontrollitud’. Viimase alusel lubati bussi.
Buss oli suur, kahekorruseline. Ülemisel korrusel olid tavalised bussiistmed ning alumisel suured ja
mugavad, peaaegu alla välja käivad istmed magamiseks. Sisenemisel anti igale reisijale pihku veepudel
ning väike snäkk, mingid kohalikud tšillipiprased maisipulgad.
Minu istekoht asus teisel korrusel. Osutus nii, et minu kõrvale akna alla platseerus keegi aktiivne umbes
minuvanune tüüp nimega Douglas. Hakkas kohe nihelema ja sehkendama: kuidas siin WiFi-t saab? Kusagil
peaks olema QR kood, mis telefoni skännida… Ronis üle minu ning läks reisisaatjalt aru pärima. QR koodi
ta sai, ent see ei töötanud.
„Ma ju ütlesin, et siin WiFi-t ei ole,“ targutasin, kui ta oma otsingutelt naasis.
Tuli leppida internetita.
Douglas oli aldis vestlust jätkama isegi kui mina vaikides istuda eelistanuks. Nö soojendusvestluse käigus
sain teada, et ta oli pärit Ühendkuningriigist, ent elas juba 16 aastat koos naisega Nicaraguas.
„Kuidas sa Nicaraguasse sattusid?“ pärisin uudishimulikult.
Ei tundunud just väga tavaline koht, kus üks inglise päritolu inimene resideeruda võiks.
„Läksin vabatahtlikuna,“ vastas tema ning asus kohe innukalt oma vabatahtliku töö sisu selgitama.
Nagu selgus, oli tegemist Jehoova tunnistajaga. Tema vabatahtliku töö sisuks oli oma usu levitamine; ta
nimetas seda oma põhitööks. Kuna usk ei lubavat tal ’põhitöö’ eest raha küsida, töötavat ta koos naisega
nö kõrvaltööna ka ehitusel. Ütlesin, et mina subjektiivselt olen religiooni suhtes ükskõikne, ent nii
hariduslikus mõttes aeg-ajalt kuulan ja loen mõtteavaldusi erinevatel elufilosoofilistel teemadel.
Järgmised tund aega saime arutleda küsimuste üle nagu: kes või mis on jumal? milleks me siia ilma
sünnime? miks me sureme? miks on maailmas kannatused? jne, jne. Tal oli kõigele lihtne vastus, mis
taandus jumalale Jehoovale ning piiblile: Jehoova lõi selle nii ja/või see on piiblis kirjas. Oma telefonis
olevast Jehoova tunnistajate äpist leidis ta kiiresti kätte kollasega esile tõstetud asjakohased lõigud piibli
tekstist. Oleks ta internetti pääsenud, näidanuks ta mulle samast äpist ka Jehoova tunnistajate värbamise
videoid.
Mind ta ikkagi ei veennud. Möönis, et polnud erinevaid perspektiivne uurinud (sest jumal Jehoova ütlevat,
et ainult kitsas tee on õige tee!) ja selles või teise küsimuse osas saab esitada vaid subjektiivse arvamuse.
Ma ei püüdnud ka teda ümber veenda.
„Kui sina arvad, et see on sinu jaoks õige tee – ju siis sinu jaoks ongi,“ võtsin kokku. „Kui mina arvan, et
minu jaoks ei ole – ju siis minu jaoks on mingi teine tee.“
Jõudsime Tšiili-Argentina piiripunkti nimega Río Don Guillermo.
Esiteks Tšiilist väljumine. Midagi erilist siin polnud: vaadati passi, võeti ära PDI ’tšekk’ ning instrueeriti bussi
tagasi minema.
32
Teiseks Argentina riiki sisenemine. Ka midagi erilist polnud. Kõigepealt käisid kõik reisijad passikontrolli
eest läbi, misjärel ilmus bussi inimeste seljakottidesse sisse piiluv mundris naisterahvas. Ega keegi miskit
keelatut üle piiri vea? Selline kottide kontroll oli üsna pealiskaudne; kui oleks tahtnud, siis seljakoti põhja
oleks saanud korraliku koguse dollareid sulas peita küll.13
Järgmised paar tundi sai lihtsalt magatud. Sõit kulges läbi üsna mitte midagi ütleva pampa: kivine maapind,
kuivanud rohutuustid ning üksikud madalad põõsakesed.
Kell pool kaksteist päeval peatusime kohas nimega Esperanza, Hotel La Esperanza nimelise hotelli ees. See
oli lõunapausi koht.
„Kui pikalt?“ pärisin reisisaatjalt.
„Kakskümmend minutit,“ sain vastuse.
Tegelikult kestis varane lõunapaus pisut üle poole tunni.
Sihtpunkti – El Calafatesse – jõudmiseks kulus veel paar tundi. Pisut pärast kahte pärastlõunal olime kenasti
kohal. Vastu võttis tugev tuul. Mitte otseselt külm, ent märkimisväärselt tugev. Tõeline Patagoonia tuul.
Ilmselgelt turismile orienteeritud kesklinnas külastasin supermarketit, misjärel kõndisin otse hotelli Folk
Suites. Hotell oli üsna euroopalike hindadega. Retseptsioonis istuvad naisterahvad seletasid tükk aega
midagi omavahel (tundus, et jutt oli tööalane), enne kui mind jutule võtsid. Aga kui ükskord jutule võtsid,
olid väga lahked ja abivalmis, aitasid mul isegi ühe järgmise päeva tuuri puudutava hispaaniakeelse sõnumi
inglise keelde tõlkida.
Pühapäev, 3. märts
Pühapäevaseks päevaks oli mul broneeritud Perito Moreno liustiku tuur. Kui maailmas on üks liustik, mida
kindlasti peab nägema, siis on see Perito Moreno. Niisugust juttu olin kuulnud.
Hommikul sain kaua magada ning rahulikult oma muud toimetused ära teha. Reisikorraldaja – Patagonia
Dreams – buss saabus mulle hotelli juurde järele alles kell 10:30. Olin üks esimesi ’pealekorjamisi’;
tiirutasime veel pool tundi linnas, et kõik liustikuhuvilised kokku saaksid kogutud.
El Calafatest Perito Moreno peamisse vaatekohta Los Glaciares’e nimelises rahvuspargis oli umbes 80
kilomeetrit sõitu. Kogu tee tegeles reisisaatjaks ja giidiks olev meesterahvas inimeste harimisega, seda
vaheldumisi hispaania ja inglise keeles.
Ütles, et Lago Argentino, millest parajasti mööda sõitsime, on Argentina suurim järv ja 500 meetrit sügav.
Rääkis, et pampades – Patagoonia kõrbetes – puhuvad tuuled kohati kiirusega 140 km/h; sellepärast siin
peale madalate põõsaste väga muud taimestikku ei kasvagi. Teine roheluse puudumise põhjus on muidugi
13
Sularaha sissevedu 10,000 dollarit ületavas summas kuulus deklareerimisele.
33
väike sademete hulk; sademed sajavad valdavalt Andides maha ning sisemaale ei jõua. Leiduvat siiski kahte
liiki puid, mis keerulistes oludes vastu peavad.
„Kõik puud, mis te siin näete, on inimese istutatud,“ osutas giid üksikutele kitsavõralistele lehtpuudele tee
servas.
Jutustas kohalikest loomadest ja lindudest ja ainult jää peal elavast putukast.
Näitas Patagoonia kaarti ning fotosid kohalikust floorast ja faunast.
Loomulikult kuulsime rahvuspargi liustikest ning mägedest. Perito Moreno olevat suuruselt kolmas liustik;
suurim selles rahvuspargis kannab nime Glacier Upsala.
Rahvusparki sisenemise kohas – üsna mitu kilomeetrit enne liustiku külastuskeskust – tuli korraks bussist
välja kobida ning endale rahvusparki sisenemiseks pilet osta. Pileti hind oli välismaalasele 12,000 kohalikku
raha. Tasuda sai kas sularahas või VISA kaardiga; seejuures sobisid sularahana ainult Argentiina peesod.
MasterCard’iga maksta soovijad pidid pääsme internetist soetama, ka see variant oli olemas.
„Võite pileti nüüd ära panna; keegi teilt seda enam ei küsi,“ ütles giid, kui piletid näpus bussi naasime.
Esimene peatus Perito Moreno liustiku imetlemiseks oli nö isutekitaja, vaateplatvorm nimega Mirador De
Los Suspiros. Liustik paistis üsna kaugelt eemalt. Sealt kaugelt vaadates mõtlesin, et on ka midagi. Varsti
nägin päris lähedalt, et oligi midagi.
Kümme minutit hiljem saabusime Perito Moreno tsentraalsesse külastuskeskusse, jalutusradade
keskpaigas asuva suure hoone ette.
„Kohtume siin uuesti kell 16:30,“ sain bussist väljudes instruktsiooni.
Samuti tulid kaasa juhised, mida rahvuspargis MITTE teha: mitte loomi toita, mitte suitsetada, mitte
ettenähtud rajalt kõrvale astuda, mitte prügi maha visata, mitte droone lennutada, mitte ujuma minna…
Heitsin pilgu kellale. Mul oli kolm ja pool tundi aega omapead ringi jalutamiseks ja liustiku uurimiseks nii
ühe kui teise külje pealt.
Esmalt kiikasin sisse külastuskeskusse, kus asusid restoran, suveniirikauplus, tualettruumid… Leidsin ka
tähistatud radade kaardi. Kokku oli teisel pool kitsast veeriba asuva liustiku vastu ehitatud pea viie
kilomeetri jagu metallkonstruktsiooniga jalutusradasid. Kollane rada – kerge. Lilla rada – ratastooli-
inimestele. Roheline ja sinine rada – keskmise raksusastmega. Punane rada – raske. Parasjagu oli roheline
rada puuokste murdumise ohu tõttu suletud, ent seal ei asunud ka ühtegi põhilist vaatekohta.
Nagu giid oli soovitanud, alustasin punasest rajast. Sellel liustiku vasakut serva järgival ja mitmel tasandil
paikneval teel oli kõige enam välja ehitatud vaatekohti ja infotahvleid. Edasi läksin läbi keskselt kollaselt
rajalt, kust suundusin sujuvalt sinisele. Läksin läbi… See minemine kulges päris aeglaselt. Pea iga sammu
järel ootas ees järjekordne peatumise ning ’oo ja aa’ tegemise koht. Okei, ma natuke liialdan, aga mitte
palju.
Jäine järsak kõrgus veepinnast 40-70 meetrit ülespoole – ja see oli vaid jäämäe veepealne osa. 90% jääst
oli giidi sõnu uskudes vee all. Olin kuulnud, et Perito Moreno on üks väheseid liustikke kui mitte ainus
liustik maailmas, mis jätkuvalt kasvab. See osutus siiski aegunud informatsiooniks; infotahvlitelt lugesin
34
välja, et alates aastast 2020 on ka see liustik kliima soojenemise jm tegurite tõttu tasapisi taanduma
hakanud. Vast sattusin seda nägema just õigel ajal – kuni ta veel oma täies hiilguses olemas on.
Sinakana näiv jäämass hakkas tulema 20-25 kilomeetrit eemal asuvatest ning samuti vaatekohta ära
paistvatest mägedest. Kirjade järgi liikus see kiirusega kaks meetrit päevas. Aeg-ajalt oli kosta hirmsat
raginat, millele järgnes korralik plartsatus. Kes hoolikalt peale passis, võis näha järjekordset jäälahmakat
vette kukkumas. Eks inimesed siis passisid ja ootasidki. Passisin minagi. Silmaga nägin ka. Kaameraga mul
ühegi jääkamaka kukkumise hetke jäädvustada ei õnnestunud; see oli liialt harva esinev ning ootamatu
sündmus, mis juhtus kiiremini, kui ’pildista’ või ’filmi’ nupu vajutamiseks reageerida jõudsin.
Üsna sinise raja lõpus – raja selles osas, mis giidi jutu järgi pidavat igav olema – ulpis üks ilmatu suur sinine
jääkamakas. Imestasin, kuidas sel küll ennast massiivist lahti haakida ja nii kaugele ulpida oli õnnestunud?
Sinine värv oli muidugi illusioon, valguse tagasipeegeldus. Millist värvi jää tagasi peegeldab, näitavat jää
tugevust. Sinine olla tugevaim.
Edasi astudes jõudsin välja sadamasillani ning selle tagant päris vee äärde. Näppu sisse torgates tundus
vesi külm, ent mitte nii jääkülm, kui ma võib-olla oodanuksin. Siiski kiusatust reegleid rikkuda ja ujuma
minna ei tekkinud.
Kolm ja pool tundi oli piisavalt pikk aeg, et kõik oma vaatamised vaadatud ning pildistamised pildistatud
saada. Jõudsin sellesse ajavahemikku vabalt mahutada lõunapausi, kaks tiiru punast rada ning
suveniirikauplusega tutvumise.
Kaks minutit enne määratud taaskohtumise aega ilmus välja giid, kes turistid sujuvalt bussi suunas. Üks
osa rahvast oli ostnud juurde ka jahituuri liustiku alla. Ootasime-vaatasime ära nende naasmise ning
sõitsime siis El Calafatesse tagasi. Mõlemad mehed, nii bussijuht kui giid-reisisaatja, olid ülimalt abivalmis.
Igaüks sai väljuda just täpselt seal, kus talle sobis. Kes soovis, lõpetas reisi kesklinnas. Kes tahtis, see
transporditi hotelli ukse ette. Minu kõrval istunud naisterahvale korraldati ära isegi edasine transport
lennujaama.
Esmaspäev, 4. märts
Selleks päevaks olin omale AllTrails äpist valmis vaadanud jalutusraja päris El Calafate linna külje all:
Hostería la Estepa a Lago Argentino. Vaevalt see nimetus nüüd palju ütleb; rada lihtsalt algas samanimelise
hotelli juurest ning tegi ringi Lago Argentino järve ulatuval poolsaarekesel.
Väljusin oma hotellist umbes kümne paiku hommikul. Siinkandis on mõistlik õue minekuga venitada:
hommikud on külmad, ent päeva peale võib päris soojaks minna. Juhtuski olema ilus tuulevaikne päev;
temperatuurist +4 °C seitsme-kaheksa vahel sai peagi +16 °C või isegi rohkem.
Valitud rajale jõudmiseks sain esmalt kolm-neli kilomeetrit mööda Lago Argentino äärset promenaadi
astuda ning valgeid mustade kaeltega luikesid vaadata. Ühelt infotahvlilt lugesin välja, et kant olla
35
suurepärane linnuvaatlejatele: kohata võivat sadat erinevat linnuliiki, neist 70% rändlinnud. Promenaad
meeldis ka tervislikke eluviise armastavatele inimestele. Nägin nii jalutajaid, jooksjaid kui ka jalgrattureid.
Kui Hosteria La Estepa juurest matkateele pöörama valmistusin, peatus minu kõrval Patagonia Dreams’i
buss.
„Loodetavasti nad ei arva, et tahan nendega sõita,“ mõtlesin.
Vist ei arvanud. Tagasi vaadates nägin neid seal veel tükk aega seismas. Võimalik, et ’korjasid’ hotellist
turiste peale.
Minu teekond kulges läbi Argentina kõrbe, taamal valgete mägede panoraam ning eespool vaade sini-
sinisele ja võib-olla kergelt roheka varjundiga järvele. Mõnus oli üksi neis avarustes astuda. Tegi pea
igasugustest kiirustavatest mõtetest tühjaks küll, vähemasti korraks.
Neli-viis kilomeetrit hiljem ületasin tumeda liiva düüni ning jõudsin taas järve äärde. Katsusin vett. Külm.
Loomulikult: liustikust tulev jääsulamise vesi ju! Üle +9 °C ei pidavat vesi selles järves kunagi minema.
Järgmised paar-kolm kilomeetrit kulgesid liiva- ja kiviklibusel rannal. Lõbustasin ennast ilusate kivikeste
otsimisega.
Mingil hetkel tuli rannalt ära pöörata. Siin sai üle päris korraliku liivadüüni ronitud ning juba hakkasidki
majad paistma. Peagi jõudsin välja betoonist valatud teele. Peamiseks vaatamisväärsuseks oli üks koduks
ümber ehitatud vana buss.
Jalgrattatee El Calafatest tuli päris kaugele välja: oma kaheksa kilomeetrit linnast.
„Üsna roheline linn täitsa kõrbes,“ mõtlesin eemal asuvat El Calafatet vaadates.
Ehkki vihma sadas harva, oli neil järvest ohtralt kastmisvett võtta. Liustikest tuli seda aina peale.
Sain omale mõneks ajaks ühe kohaliku koera seltsiks. Minu tagasihoidlik persoon teda ei huvitanud; tal oli
lihtsalt sama tee ning omad tegemised. Peamiselt lõbustas ta ennast kaldal puhkavate luikede vette
hirmutamisega. Mingil hetkel sattus silm silma vastu kurjalt küüru selga tõmmanud kassiga; vaatasid
loomad tükk aega tõtte, ent siis pööras koer ümber ning sörkis rahulikult minema.
Ühe suvalise maja juurde kuuluva varjulise heki varjus pidasin väikese pikniku. Head piknikukohta polnud
siin lihtne leida: igal pool lõõskas ere ja üsna kuri lõunapoolkera päike. Tõepoolest, ilm võib ju suhteliselt
jahe olla, ent päikesekreem ja päikeseprillid on teinekord hädavajalikud.
Hilisel pärastlõunal jõudsin oma tiirult El Calafatesse tagasi. Ühest suveniiriputkast õnnestus lõpuks leida
üks portselanist sõrmkübar emale. Olin neid asjakesi otsinud, ent seni polnud kusagil silma jäänud. Nüüd
siis leidsin!
36
El Chalténis, Argentina matkamise pealinnas
El Chaltén on El Calafatest loode pool Los Glaciarese rahvuspargis14
paiknev mägiküla. Sõiduteid pidi
liikudes jääb nende kahe asula vahele 214 kilomeetrit. Eelkõige teatakse El Chalténi väravana ühele
Patagoonia tuntuimale sümbolile, Fitz Roy mäestikule. Vastavalt oli minu põhiliseks eesmärgiks El Chalténis
veedetud nelja ja poole päeva jooksul kõndida Fitz Roy jalamile. 3,405 meetri kõrgusel merepinnast asuv
Fitz Roy mäetipp ise pole spetsiaalse varustuse ja asjakohase mägironija kogemuseta vallutatav; tegemist
on vertikaalse kiviseinaga.
Teisipäev, 5. märts
Pisut enne seitset hommikul andsin oma toa uksekaardi hotelli retseptsiooni ära ning seadsin sammud
bussijaama poole. Viimane asus kesklinnast umbes poole tunni jalutuskäigu kaugusel, veidi nagu kõrvalises
kohas.
Ehkki buss El Chalténi pidi väljuma alles kell kaheksa, asuti rahvast ’peale laadima’ juba 7:38. Kuni ma siis
oma teise korruse istmel ärasõitu ootasin, lõbustasin end kõrval oleva bussi pagasiluugi juures toimetava
meesterahva töö jälgimisega. Too oli bussi ratta kohale kleepinud inglise-keelse sildi, millele ta aeg-ajalt
osutas:
„The luggage and backpack workers don’t have a salary. Could you help us with a tip please? Thank you.“15
„Kas nad tõesti palka ei saa?“ imestasin endamisi.
Ma ei näinud, et keegi mehele tippi oleks andnud.
Sõit El Chalténi vältas pisut üle kolme tunni. Umbes poole tee peal, Hotel ’La Leona’ nime kandva hotelli
ja kohviku ees tegime veerandtunnise kohvipausi. Parkla oli autosid, minibusse ja muid sõidukeid täis;
silmnähtavalt oli tegemist keskse peatuskohaga.
Veerand kaheteistkümne paiku jõudis buss koos minuga El Chalténi. Kohe esimesest hetkest oli tunne, et
see küla meeldib mulle: kenasti mägede vahel, Rio Fitz Roy ja Las Vueltas river’i nimeliste jõgede kohtumise
paigas. Maaliline asukoht – ja tuttav euroopalik hõng. Muidugi hinnatase oli ka vastav, Argentina üldisest
hinnatasemest tuntavalt kõrgem. Ja ikkagi rippusid öömajade ustel sildid kirjaga ’FULL’. Täis – välja
müüdud. Aga see selleks, mul oli tuba reserveeritud.
Esimese asjana jalutasin Los Glaciarese rahvuspargi kohalikku külastuskeskusse. Uurisin infoletist
matkaradade kohta: milliseid variante on, millistele radadele minekuks ennast registreerida tuleb ning kas
kusagile on vaja sissepääsupileteid vms osta? Hea uudis oli see, et rajad olid tasuta. Eks see raha saadi siin
turistidelt muul viisil kätte . Paar suhteliselt pikka ning tehniliselt keerukat rada eeldasid eelnevat
registreerimist; muidu võis niisama jalutada. Tore see! Matkaradade kaart näpus, vaatasin pisut
külastuskeskuses ringi. Siin oli päris korralik näitus välja pandud.
14
Los Glaciares National Park
15
“Pagasi ja seljakottidega töötavatel inimestel ei ole palka. Kas te aitaksite meid jootrahaga, palun? Aitäh.”
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024
Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024

More Related Content

More from Kristi Rohtsalu

Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
Kristi Rohtsalu
 
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in LondonNotes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
Kristi Rohtsalu
 
Winter Office in Gran Canaria
Winter Office in Gran CanariaWinter Office in Gran Canaria
Winter Office in Gran Canaria
Kristi Rohtsalu
 
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021 Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
Kristi Rohtsalu
 
The AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
The AltFi Festival of Finance 2020 - NotesThe AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
The AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
Kristi Rohtsalu
 
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementationIRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
Kristi Rohtsalu
 
My First Trip to Norway - Summer 2020
My First Trip to Norway - Summer 2020My First Trip to Norway - Summer 2020
My First Trip to Norway - Summer 2020
Kristi Rohtsalu
 
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to RigaBaltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
Kristi Rohtsalu
 
AltFi Berlin Summit 2019 - Notes
AltFi Berlin Summit 2019 - NotesAltFi Berlin Summit 2019 - Notes
AltFi Berlin Summit 2019 - Notes
Kristi Rohtsalu
 
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
Kristi Rohtsalu
 
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
Kristi Rohtsalu
 
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
Kristi Rohtsalu
 
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
Kristi Rohtsalu
 
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
Kristi Rohtsalu
 
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
Kristi Rohtsalu
 
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
Kristi Rohtsalu
 
First Ultra Run – Done!
First Ultra Run – Done!First Ultra Run – Done!
First Ultra Run – Done!
Kristi Rohtsalu
 
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
Kristi Rohtsalu
 
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaatorMeie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
Kristi Rohtsalu
 
My summer trip 2016
My summer trip 2016My summer trip 2016
My summer trip 2016
Kristi Rohtsalu
 

More from Kristi Rohtsalu (20)

Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
Rännates Alpides ja vahemerelises Euroopas suvel 2022
 
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in LondonNotes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
Notes from AltFi Festival of Finance 2022 in London
 
Winter Office in Gran Canaria
Winter Office in Gran CanariaWinter Office in Gran Canaria
Winter Office in Gran Canaria
 
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021 Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
Tallataksoga Lõuna-Saksamaa, otsaga Austrias – reisipäevikuid suvest 2021
 
The AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
The AltFi Festival of Finance 2020 - NotesThe AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
The AltFi Festival of Finance 2020 - Notes
 
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementationIRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
IRB and IFRS 9 credit risk models - consistent (re)implementation
 
My First Trip to Norway - Summer 2020
My First Trip to Norway - Summer 2020My First Trip to Norway - Summer 2020
My First Trip to Norway - Summer 2020
 
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to RigaBaltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
Baltic coastal hiking 2020 from Tallinn to Riga
 
AltFi Berlin Summit 2019 - Notes
AltFi Berlin Summit 2019 - NotesAltFi Berlin Summit 2019 - Notes
AltFi Berlin Summit 2019 - Notes
 
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
Minu Suur Suvine Seiklusreis 2019
 
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
Notes from AltFi FinTech Investor Forum 2019
 
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
Minu teine Laulasmaa Ultra, 9.-10. juuni 2018
 
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)
 
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
My walk on Via Francigena - Part 2 (Spring 2018)
 
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
Minu Via Francigena tee, I osa (suvi 2017)
 
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
My Walk on Via Francigena - Part 1 (Summer 2017)
 
First Ultra Run – Done!
First Ultra Run – Done!First Ultra Run – Done!
First Ultra Run – Done!
 
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
Tourist in Silicon Valley - My Winter Trip 2017
 
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaatorMeie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
Meie isa -- suurte kevadmatkade organisaator
 
My summer trip 2016
My summer trip 2016My summer trip 2016
My summer trip 2016
 

Patagooniat avastamas, veebruar-märts 2024

  • 1. PATAGOONIAT AVASTAMAS Tervitan linnast maailma lõpus – või on see hoopis algus? See on minu reisiblogi veebruarist-märtsist 2024. Kristi Rohtsalu
  • 2. 1 Sisukord Eessõna .........................................................................................................................................................2 Türgi ja Brasiilia kaudu Argentinasse.............................................................................................................4 Buenos días Argentina – Buenos días Buenos Aires......................................................................................7 Ushuaia – Ciudad del Fin del Mundo ehk Linn Maailma Lõpus...................................................................12 Tšiilimaale ehk bussireis Ushuaiast Punta Arenase ’põrkega’ Puerto Natalesesse .....................................18 Matkapäev Torres del Paine rahvuspargis...................................................................................................23 Niisama Puerto Nataleses...........................................................................................................................26 El Calafate & Perito Moreno tuur................................................................................................................30 El Chalténis, Argentina matkamise pealinnas .............................................................................................36 El Calafate peatusega Barilochesse.............................................................................................................44 Villa La Angostura kandiga tutvumas..........................................................................................................50 Päevaks El Bolsóni.......................................................................................................................................56 El Bolsónist Esqueli peatusega Puerto Madrynisse.....................................................................................59 Punta Tombo ekskursioon: Magellaani pingviinid ja elevanthülged...........................................................62 Teel: Puerto Madryn -> Trelew -> Buenos Aires........................................................................................66 Ringiga tagasi Buenos Aireses.....................................................................................................................68 Arvatust sündmusterohkemaks kujunenud teekond koju ..........................................................................77 Järelsõna .....................................................................................................................................................85
  • 3. 2 Eessõna Mis tunne on reisi eelõhtul, kui seljakott on peaaegu pakitud ning viimased kodused toimetused sama hästi kui tehtud? Põnevalt ärev. Kahe sõnaga kokku võttes on tunne põnevalt ärev. Ikkagi minek teisele poole maakera, 15 tuhande kilomeetri kaugusele. Mis mind ees ootab? Kuidas sealmaal üldse asjad käivad? Patagoonia, Lõuna-Ameerika mandri lõunapoolne ots. Mõned ütlevad, et ’pagana agoonia’ – külm ja tuuline, hõredalt asustatud. Ma ei tea, mis mind sinna maailma lõppu tõmbas, aga miski justkui tõmbas. Just sinna. Seekord just sinna. Inspireeris kindlasti üks teatud Reispassi saade, kus Patagooniast räägiti. Teisalt oli ka rändamist armastavatele inimestele tuttavat hasarti: saada maailmakaardile veel üks märk maha. Oli see kant mul ju puhta käimata. Okei, otseselt külma ja tuule kätte ma ei läinud. Valisin piirkonna esmakordseks külastamiseks üsna tüüpilised turismisihtkohad. Niisiis mingi kindlus ikkagi oli. Marsruut sai küll kokku pandud oma käe järgi. Mõtlesin lihtsalt kulgeda, siin ja seal matkata. Olid mõned nn vaatamisväärsused, mille kindlasti ära näha tahtsin: linn maailma lõpus, Perito Moreno liustik, Torres del Paine rahvuspargi uhked kivimürakad, pingviinid. El Chalténis tahtsin kindlasti käia; kujutasin seda oma vaimusilmas ette Argentina versioonina mõnest Šveitsi alpikülast. Samas, ega ma nüüd väga palju eelnevat taustalugemist teinud; pigem mõtlesin, et lähen kohale ja vaatan, mis seal on. … Otsustasin, et kirjutan seekord ühe piltideta emakeelse blogi. Esiteks on ennast emakeeles mõne muu keelega võrreldes hulga lihtsam väljendada. Teiseks, kiirem on üksnes kirjutada kui fotode vähendamise ja lisamisega mässata. Kolmandaks, ema vana tindiprinter lihtsalt sureks värviliste fotodega illustreeritud teksti vanaemale lugemiseks välja printides. Nii et terve rida häid põhjuseid. Justnimelt blogi – päevaraamatu – stiilis see kirjatükk ongi; tegin enam-vähem iga päev jooksvaid märkmeid, mida hiljem vaid pisut tuunisin ning tagantjärele tarkustega täiendasin. Pilte saab kõrvale vaadata. Mõnda hetke koos reisi kokkuvõtvate märkmetega jagan SlideShare’s siin: https://www.slideshare.net/slideshow/patagoonia-avastamise-retk-veebruarismrtsis-2024/266955843 Pidasin ka videoblogi, mille avaldasin YouTube’s: https://www.youtube.com/playlist?list=PLk3KJWs0RSofhLnm-_ieEWq20fOQmPfrh Geograafia-huvilistele lugejatele lisan allpool illustratsiooniks Lõuna-Ameerika kaardi paikadega, kus ringi kõndisin.
  • 4. 3 Minu Patagoonia reis Lõuna-Ameerika kaardil Rohelisega on märgitud paigad, kus omal jalal ringi kondasin. Sinine täpp tähistab reisi algust ja lõppu Buenos Aireses, mis küll Patagoonia ei ole.
  • 5. 4 Türgi ja Brasiilia kaudu Argentinasse Selleks, et üldse Argentinasse jõuda, kulus mul kolm päeva. Need on need odavad lennupiletid. Võtsin seda teekonda kui seiklust omaette. Reede, 16. veebruar Kell oli vast kümne paiku hommikul. Olin äsja Tallinna lennujaama jõudnud, julgestuskontrolli läbinud ning ennast mõnusasti sisse seadnud, kui sain sõnumi: Turkish Airlines’i lend Tallinnast Istanbuli oli kaks tundi ja kümme minutit edasi lükatud. Esialgse kava järgi olin pidanud oma esimesse vahepeatusse kohale jõudma umbes viie paiku õhtupoolikul, ent nüüd nihkus maandumise aeg kusagile veerand kaheksa peale. See ei sobinud minu plaaniga. Olin mõelnud jalgsi Meshk Airport Hotel’i nimelisse hotelli astuda, ent enam ei mänginud välja. Kui teed ei tea, siis ära pimedas võõra linna peale kondama mine. See on minu reegel. Hotelli teenindus olid mulle abivalmilt juba eelmisel päeval WhatsApp’i kaudu oma transporditeenust pakkunud: ainult 20 eurot. Nüüd kirjutasin neile vastu: jah, sobib. Saabun lennuga number see-ja-see Tallinnast; palun viige mind hotelli. Vastus tuli minutiga. Anti teada, et kõik on korraldatud. Järgmiseks saabus pikk instruktsioon selle kohta, kuidas oma taksojuhti Istanbuli lennujaamas üles leida. Logi sisse lennujaama internetti; seda läheb sul vaja. Välju pagasi kättesaamise ala väravast nr 9. Sõida liftiga alla korrusele -2. Otsi üles värav ’A’ ja mine sealt läbi. Vaata paremale; näed posti number 7. Mine sinna posti juurde ja tee endast foto. Saada foto üle WhatsApp’i meile, numbrile see-ja-see. „Milleks selline keerukus?“ olin pisut hämmingus. „Tavaliselt ikka ootab taksojuht nimesildiga selle ukse ees, kust kõik saabujad välja lastakse.“ Aga okei. Vastasin, et selge. Lend Tallinnast Instanbuli kestis kolm tundi ja kümme minutit. Lennuki eripära tõttu – vähemasti nii reisijatele seletati – lasti pardale kõigepealt äriklassi reisijad ning reisijad, kes olid määratud istuma ridadesse 21-32. Mulle sobis: istusin reas nr 25 ning olin seega eelisjärjekorras. Efektiivselt äriklassis, nagu minu ümber istuvas lõbusas tujus keskealiste eestlaste seltskonnas nalja heideti. Aja sisustamiseks pakuti head filmivalikut ning süüa ja juua sai ka hästi, nagu äriklassis. Päeva jooksul olin päris vähe samme teinud, suurema osa ajast paigal istunud. Nüüd kompenseeris seda Istanbuli lennujaama passikontrolli ette ehitatud pikk ussimängu meenutav lintidega märgitud koridor. Järjekorda piirikontrolli putkade taga praktiliselt polnudki, ent kogu ’kadalipp’ tuli täpselt ettenähtud trajektoori pidi läbi teha. Passi löödi tempel ja riiki sisse ma sain. Nentisin, et hotelli transporditeenusega kaasa tulnud juhised olid olnud väga täpsed. Esiotsa väljakutset pakkuvana tundunud teekond oli tegelikult väga hästi toetatud. Olin just alla -2 korrusele viivate liftide juurde jõudnud, kui hoolitsev taksojuht juba sõnumi saatis: kas lennuk on maandunud? Jah. Oled passikontrollist läbi? Just jõudsin õigele korrusele. Tee endast foto ja saada. Tehtud. Ja juba ta astuski mulle vastu.
  • 6. 5 Pisut pärast kaheksat õhtul kohaliku aja järgi jõudsin hotelli. Maja polnud kõige uuem, ent tuba oli igati vinks-vonks. Sooviti head ööd ning lasti rahulikult olla. Laupäev, 17. veebruar „Aaee-aee-aee-aee,“ äratas mind kell 6:30 ümberkaudsetest mošeedest kostev vali ühtlane joru. Olin maganud hästi – peaaegu nagu omas kodus. Nüüd oligi aeg liigutama hakata. Pool tundi hiljem küsis noormees retseptsioonis, kas mul takso on. „Ei,“ vastasin pead raputades „Lähen ühistranspordiga.“ Noormees noogutas: buss lennujaama käis samast hotelli lähedalt iga veerand tunni tagant. Olin selle eelmisel õhtul välja uurinud. Tegelikkuses mul polnud kohalikku raha ning ma ei teadnud, kuidas ühistranspordi eest tasumine Türgimaal käib. Küsimus oli: kas saab pangakaardiga maksta või mitte? Hakkasin lihtsalt vaikselt jalgsi astuma. Mõtlesin, et vahest jääb tee peale mõni pangaautomaat, mida ’raputada’. Hommik oli pime, niiske ja külm, vast +5° C. Vaat sulle Türgit! Ok, eks ma ootasin seda; olin enne ilma kohta guugeldanud. Kusagil nelja ja poole kilomeetri järel saabus valik: kas pöörata metsavahelisele kruusateele või sõita bussiga edasi? Nimelt sai kõnnitee otsa ning kiirtee peal teatavasti pole tervisele kasulik jalutada. Võib surma saada. Et metsavaheline tee paistis hämaras valguses väga mudane, jäi efektiivselt ainult üks variant: buss. Kõndisin lähimasse peatusse nii umbes mõnisada meetrit edasi. Peatus asus Doğa Kir Lokantası nimelise söögikoha vahetus naabruses. Mõtlesin, et kui bussis kohalikku raha küsitakse, saan sealt söögikohast ehk abi; vahest on nad nõus minu eurosid vahetama. Buss saabus paari minuti pärast; peal oli number ja lennuki pilt. Selge: sõidab lennujaama. Ronisin eestuksest peale. Kohe aknal nägin ekraani kaardi ’lehvitamiseks’. Maksmiseks sai kasutada mõlemat, IETT’i sõidukaarti ning pangakaarti. Mina näitasin masinale viimast. Sõit maksis 49 kohalikku raha ehk siis umbes poolteist eurot. Lennujaam rakendas tavapärasest rangemaid turvameetmeid, seda seoses Iisraeli ja Palestiina vahel puhkenud sõjalise konfliktiga, kuhu Türgi miskit pidi sekkunud oli. Esimene asi pärast sisenemist oli läbivalgustamine. Enne sind registreerimislaudade juurde või tualetti või üldse kusagile ei lastudki, kui olid koos oma pagasiga selle esmase kontrolli edukalt läbinud. Minu seljakott võeti esimese hooga rajalt maha. Töötajas tekitas küsimusi väike reisiadapter. Teine töötaja kõrvalt noogutas: see on okei. Et reisisin vaid käsipagasiga, printisin endale järgnevate lendude pardakaardid iseteeninduslikus korras automaadist. Passikontrolli läbimine läks taaskord sujuvalt, ei järjekorda ega midagi. Türgi passiga kodanikele olid olemas ka automaatsed väravad, ent teised pidid ikkagi inimesega suhtlema. Küsiti pardakaarti, tehti näost foto, muud miskit polnudki.
  • 7. 6 Järgmiseks tuli veel üks julgestuskontroll kottide ja inimeste läbivalgustamisega, sedakorda esimesest põhjalikum. Siin mul nii hästi ei läinud: jäin ilma väikestest tömbiotsalistest Fiskarsi muumikääridest! Nende tera pikkus oli vaid viis sentimeetrit; idees peaks selliseid lennukisse võtta lubatama ja Tallinnas oli lubatud ka, aga mitte Istanbuli lennujaamas. Palusin turvatöötajal üle küsida teiselt turvatöötajalt. Mõlemad raputasid pead: ei, ei ole lubatud. Mis siis ikka. Jätsin oma kääridega hüvasti. Nii igaks juhuks käisin veel infoletistki üle küsimas: kas Türgis on mingi eri seadus, et isegi väikeseid ümaraotsalisi kääre ei tohi olla? Infoletis istuv noormees tundus mu küsimuse peale kergelt imestunud olevat, ent noogutas: ei tohi jah Türgis mingisuguseid kääre käsipagasis olla. Vaevalt ta mulle konkreetset seaduseparagrahvi näidata osanuks, ent okei. Kui nii, siis nii. Olin teinud oma kääride päästmiseks, mis mõistlikult teha andis. Nüüd oli mul lennujaamamõnude nautimiseks pea neli tundi aega. Esiteks suur cappuccino, pudel vett ning hommikueine… Türgi liir võib ju olla odav, ent hinnad lennujaamas polnud seda kohe kindlasti mitte. Juba üksi cappuccino eest maksin pisut üle seitsme euro. „Mis siis ikka, naudime!“ mõtlesin. Öeldakse, et välja antud raha ei tohi taga nutta – tuleb hoopis mõelda, et see tuleb sulle kümnekordselt tagasi. Võib-olla siis tuleb ka… Istanbuli lennujaam osutus tõeliseks viie tärni lennujaamaks – just täpselt nii, nagu infokirjad lubasid. Siin leidus uudistamist igasugust. Lisaks tavapärastele asjadele nagu söögi- ja joogikohad, V.I.P. lounge’d ning arvutud Duty Free kauplused olid siin muuhulgas olemas spaa, juuksur, hambaarst, muuseum, hotell ning isegi ruum kokandusklassi pidamiseks. Sain oma päevased sammud vaid lennujaamas ringi kõndides kenasti täis ja rohkemgi. Jalutamine kulus ka ära: ootas ees ju kolmteist tundi lendu Sao Paulosse Brasiilias. Lennukile pääsemiseks mobiilne pardakaart ei sobinud. Oli vaja ette näidata paber, kuhu miski tempel peale löödi. Vedas, et olin märganud selle ennist välja printida. Lend väljus õigel ajal ning reis kulges plaanipäraselt. Kolmteist tundi hiljem, kell kümme õhtul kohaliku aja järgi, maandusin Sao Paulo Guarulhose lennujaamas. Ehkki jätkulend sihtkohta Buenos Airesesse pidi olema alles järgmisel õhtul kella seitsme paiku, suunati mind kohe läbi järjekordse julgestuskontrolli terminali nr 3. Pühapäev, 18. veebruar Sao Paulo Guarulhose lennujaam töötas öö läbi. Lennud tulid ja läksid. Osad kauplused ning söögikohad olid kogu aja avatud. Sõin oma teise õhtusöögi – esimene oli olnud lennukis – ning toimetasin arvutis. Siis üritasin pinkide peal magada. Kusagil kaks ja pool tunnikest õnnestus, ent lennujaama öö on lennujaama öö; üldine sagimine läks juba poole nelja paiku üsna suureks.
  • 8. 7 Alustasin päeva lennujaama-jalutuskäiguga: terminalile nr 3 tiir peale teha, mööda pikka koridori terminalist nr 3 terminali nr 2 jalutada, siis terminalis nr 2 tiir teha ja tagasi. Üks niisugune kahte terminali hõlmav ring oli minu targa käekella järgi neli ja pool tuhat sammu pikk. Väike hommikune ’trenn’ tehtud, suundusin Starbucks’i. Kohvitotsikule kirjutati minu nimeks kuulmise järgi Cristine. „See on siis Brasiilia versioon nimest Kristi,“ muigasin endamisi. Suur jook maksis kusagil kolme ja nelja euro vahel ning kogu arve tuli kümne euro kanti. Istanbuli lennujaamaga võrreldes olid siin hinnad märgatavalt soodsamad. Boonusena sain kaasa 90 minutit tasuta WiFi-t, mille kasutasin järgmiste reisiasjade planeerimiseks ja broneerimiseks. (Kaks tundi tasuta lennujaama WiFi-t olin öö jooksul juba ära kulutada jõudnud.) Päeva peale tegin lennujaama transiiditsoonis veel paar esimesega üsna samasugust ringi. Sao Paulo Guarulhose lennujaam polnud nii uhke kui Istanbuli oma, ent siingi leidus mitmeid äriklassi salonge. Üks spetsiaalne oli näiteks diginomaadidele ehk inimestele, kes võtavad läpaka ja teevad oma ettevõtte heaks tööd kusagilt mujalt riigist. Turkish Airlines’i lennuk tuli õigel ajal ette, ent pardale lasti reisijad enam kui tunniajase hilinemisega. Nimelt oli Sao Paulo saabunud lennukile vaid vahemaandumise kohaks ning eelmisel pikemal otsal olid raudlinnul mingid tehnilised tõrked tekkinud. Ka oli kellegi reisijal tervis jukerdama hakanud, mis meeskonnaliikmetele täiendavat sekeldamist tähendas. Parem hilja kui mitte kunagi. Parandustööd said teostatud ning reisijad toimetati elusalt ja tervelt Buenos Airese Ministro Pistarini rahvusvahelisse lennujaama. Mina olin selleks ajaks küll juba nii pikalt magamata ja väsinud, et kui söögipaus välja arvata, magasin terve lennu lihtsalt maha. Üsna täpselt südaöö paiku lasti mind Argentina riiki sisse. Selleks tuli seista passikontrolli järjekorras ning ka kotid läbi valgustada lasta. Vastu oli mul taaskord hotelli vahendusel takso tellitud. Vaatamata enam kui tunniajasele hilinemisele ootas taksojuhiks olev naisterahvas mind kenasti ära ning sõidutas öömajja. Vastutasuks andsin talle 30 tutikat dollarit – nii, nagu hotelli omadega rääkinud olime. Gran Hotel Argentino oli kolme tärni hotell 24/7 avatud retseptsiooniga. Esmamulje põhjal tundus bürokraatia suur; check-in’i paberite täitmine näis võtvat terve igaviku. Ilmselt oli asi ka selles, et tahtsin juba tõesti päris voodisse tuttu… Buenos días Argentina – Buenos días Buenos Aires1 Kui Lõuna-Ameerikasse jõudmise teekond välja arvata, veetsin esimesed paar päeva oma reisist Argentina pealinnas Buenos Aireses, seda nii pikast lennureisist väljapuhkamise kui ka nö sisseelamise eesmärkidel. 1 Tere hommikust, Argentina – Tere hommikust, Buenos Aires
  • 9. 8 Esmaspäev, 19. veebruar Kella üheteistkümne paiku hommikul seadsin ennast välja Buenos Airese tänavatele minema. Vale oleks väita, et olin teekonnast 100% välja maganud ning teise ajatsooniga kohanenud, ent olid mõned praktilised asjatoimetused. Koostasin enda jaoks järgmise nimekirja: • Osta lähimast apteegist päikesekreemi; • Vahetada osa eurosid Argentina peesodeks, sest Patagoonias täiesti sularahata ei saa; • Hankida kohalik SIM-kaart interneti jaoks; • Osta süüa. Kui juba väljas, siis kavatsesin ka pisut niisama konnata: millised siis on see maa ja see linn, millest ansambel Apelsin ja Mati Nuude nii ilusasti laulsid?2 … „Cambio, cambio,“ hõiguti kõikjal. Olin jõudnud Buenos Airese linna ühele kõige turistikamale tänavale, Florida tänavale. Mitte juhuslikult, vaid täiesti planeeritult. Eelinfo põhjal teadsin, et see on kõige parem koht raha vahetamiseks. Need hõikujad just nimetatud teenust pakkusidki; ’cambio’ tähendab vahetust, antud juhul valuutavahetust. Miks ma ei läinud pangakontorisse või mõnda ametlikku valuutavahetuspunkti? Sellele küsimusele vastamiseks peab pisut Argentina rahasüsteemist rääkima. Ehkki 2023. aasta detsembris oli Argentina peesot järjekordselt devalveeritud, st dollari ja euro suhtes enam kui kaks korda odavamaks tehtud, kehtisid riigis endiselt vähemasti kolm erinevat valuutakurssi: a) ametlik kurss, b) turistikurss, ja c) tänavakurss.3 Ametliku kursi järgi oli peeso ka pärast devalveerimist kõige kallim: ühe euro eest sai sel päeval 908.08 peesot. Selle kursiga vahetasid raha pangad. Turistikurss oli kurss, mida välismaalasena maksid, kui poes pangakaardiga tasusid; kalkuleerisin hiljem oma ostutšekkide pealt, et üks euro konverteeriti MasterCard’iga tasudes 1,087.89 peesoks. Samal hommikul guugeldades olin leidnud, et tänavakursi järgi oli ühe euro hinnaks 1,163.48 peesot. 2 Viide on laulule “Buenos dias, Argentina”. Sõnad on leitavad siit: http://www.apelsin.ee/meedia/laulusonad; laul ansambli Apelsin esituses YouTube’s asub siin: https://www.youtube.com/watch?v=EgbQQ-F-ztA (Viimati vaadatud: 28.03.2024) 3 Erinevad Argentina peeso kursid dollari suhtes on leitavad näiteks veebilehelt Ambition, https://www.ambito.com/ (Viimati vaadatud: 28.03.2024)
  • 10. 9 Tänaval maksti dollarite ja eurode eest rohkem, kuna kohalikud olid ’näljased’ nö kõva valuuta järele. Eriti meeldisid neile uued sajadollarilised, ent siledad euro rahatähed sobisid ka. Põhjus oli igati arusaadav: nende oma raha kehtis küll riigis ametliku maksevahendina, ent kaotas ülikõrge inflatsiooni tingimustes kiiresti väärtust. Seaduse järgi tohtisid argentiinlased omada vaid piiratud koguses välisvaluutat, mistõttu olid nad loomingulised leidma mitteametlikke viise valuuta hankimiseks ning selle varjamiseks. Miks nad armastasid just uusi rahatähti? Et sularaha säästa, kupüürid pikaks ajaks kusagile madratsi alla või muusse sarnasesse kohta peita; nad tahtsid olla kindlad, et konkreetsed rahatähed ka kaugemas tulevikus jätkuvalt käibel on. Turistidele oli millalgi 2022. aasta oktoobris-novembris kehtestatud välismaise pangakaardiga tasumisel ametlikust kursist soodsam kurss, nn turistikurss; eesmärgiks oli vähendada illegaalset raha vahetamist tänaval. Jah, rahavahetus tänaval oli illegaalne, ent legitiimne. Kõik tegid seda ja kõik teadsid sellest. Samas, kui tänaval valuutat vahetades petta said, siis vaevalt politsei sulle appi oleks tulnud. Seda kõike teadsin erinevatest allikatest loetud ja kuuldud taustainfo põhjal. Nüüd oli vaja vaid aus rahavahetaja leida. Olin kuulnud soovitust: ära vaheta suvalise tegelasega, vaid ikkagi kusagil lilleputkas vms kohas, mis ka järgmisel päeval samas paigas alles oleks. Suvaline tegelane võib su rahaga lihtsalt minema jalutada, lilleputkasse saad aga hiljem vajadusel tagasi arveid klaarima minna. Keegi tõmmu prillidega noormees seisis samas tänavanurgal, kalkulaator näpus. Nähes mind otsivalt ringi vaatamas, päris ta, kas ma sooviksin raha vahetada – dollareid või eurosid peesodeks? Ma soovisin. Et noormees jättis usaldusväärse mulje, pärisin talt, millise kursiga ta mulle 50 eurot vahetaks? „Tuhat,“ vastas ta esimese hooga. Minu pearaputuse peale parandas ta pakkumist: „1,080.“ Ma otsisin telefonist välja hommikul tehtud ekraanipildi nö ametlike tänavakurssidega. Selle abiga jõudsime kokkuleppele kursis 1,130 peesot euro kohta. Ehkki ’ametlik’ tänavakurss oli 1,163.48, otsustasin mitte hakata juuksekarva lõhki ajama. „Järgne mulle,“ instrueeris noormees mind siis. Kõndisime mõnisada meetrit eemal ümber nurga asuva lilleputka juurde. Tee peal sain teada, et tüüp oli pärit Kolumbiast, tulnud paariks aastaks Buenos Airesesse – õnne otsima või nii. Lilleputkal polnud väliselt mingit viidet asjaolule, et tegemist oli mitteametliku valuutavahetuspunktiga. Ainuke asi, mis mulle silma torkas, oli see: müügiks välja pandud lilledel polnud hinnasilte juures. Aga hinnasilte võidi ka mitte välja panna, kuna hinnad olid kaubeldavad. Meie sinna jõudmise ajaks oli lilleleti ette väike järjekord tekkinud. Ükshaaval suunati inimesi kitsukesse ruumi lilleleti taga, kus nad siis mõnda aega viibisid. Järg jõudis minuni. Minuga diili teinud noormees läks sisse enne mind ning informeeris putkas töötavat naisterahvast kokkulepitud kursist. Siis tulin mina oma 50-eurosega. Vahetuseks saadud viiesajaste pakki nähes sain aru, miks mõni inimene järjekorrast minu ees seal putkas nii kaua viibinud oli: kui ma oleksin
  • 11. 10 rahatähti ükshaaval üle lugema hakanud, oleks ka mul päris pikalt läinud. Libistasin paki sõrmede vahelt läbi. Valerahasid ei paistnud. Endise tellerina nägin, et ka paki paksus oli õige. Kui seal nüüd üks-kaks viiesajast vähem oleks olnud… Polnuks suur asi. Toppisin raha seljakotti, tänasin teenuse osutajaid ning kadusin. Kadusin järgmise nurga taha, et saadud rahatähed turvalisemalt pakkida. Vast mõne minuti olin jõudnud seal kükitada, kui ilmus keegi naispolitseinik. Olin juhtumisi mingi tähtsama hoone naabrusse sattunud; alles nüüd panin tähele, et politseimundris inimesi liikus seal ümber rohkem kui mujal. „Kas kõik on korras?“ päris naisterahvas mult lahkesti. Noogutasin. Igaks juhuks ei hakanud seletama, et lihtsalt pakkisin oma raha turvalisemalt ümber. … Mis puudutab SIM-kaarti ja internetti, siis olin selle jaoks sobiva teenusepakkuja eelnevalt internetist välja vaadanud: Claro, täpsemini Claro Argentina. Neil oli Buenos Aireses mitu esindust. See üks minu poolt valituks osutunu, kesklinnas ja üsna minu hotelli lähedal, oli päris suur ning turistide seas ka silmnähtavalt populaarne. Välisukse juures asus pult järjekorranumbri võtmiseks. Pidin puldi kõrval seisvale naisterahvale passi näitama ning seletama, mida soovisin. Siis tema andis numbri. Number näpus, ootasin tugevad pool tundi järjekorras. Lõpuks lõi ekraanile minu numbri ette ning ma pääsesin letti. Teenindaja teadis täpselt, mida ja kuidas; minu soov oli standardne. SIM kaardi väljastamise ja aktiveerimisega kaasnes omajagu bürokraatiat. Sisse toksiti passi andmed, passist tehti foto, päriti ühte ja teist. Viimaks ulatasin internetipaketi eest tasumiseks oma Revoluti kaardi, mis oli VISA kaart. Olin nimelt lugenud, et VISA kaart pidavat siin maanurgas MasterCard’ist paremini toimima. „Tagasi lükatud,“ teatas teenindaja mõningase ootamise järel. „Okei. Proovime siis seda,“ otsisin välja oma Swedbanki krediitkaardi, mis oli MasterCard. Ka see tehing ei läinud läbi. Swedbanki deebetkaart õnneks toimis. Samas müügipunktis lükkasin ostetud SIM-kaardi omale telefoni ning asusin netis surfama. Igaks juhuks kontrollisin oma Revoluti kontot. Sellel OLI ka raha broneeritud! Eurodes arvestades oli broneeritud isegi suurem summa, kui Swedbanki kaardilt tegelikult maha oli läinud. Et ma ei soovinud maksta topelt, vaidlustasin Revoluti tehingu. Õnneks oli Revolut tehingute vaidlustamise lihtsaks teinud. Mõne tunni pärast sain kinnituse: ekslikult broneeritud nõue oli tühistatud. Ühe asja sain tänu oma pangakaartide-jandile teada: vastupidiselt sellele, mida olin internetist lugenud, oli MasterCard’i kurss VISA kaardi omast parem. Vähemasti kui VISA kaart oli Revoluti ja MasterCard Swedbanki oma. Edaspidi maksin pangakaardiga tasudes alati MasterCard’iga, va üksikutes kohtades, mis vaid VISA kaarti aktsepteerisid.
  • 12. 11 Ah jah, selle asja otsustasin samas ka ära: kuna turistikursi ja tänavakursi erinevus polnud massiivne, siis kotitäie sularahaga ma ringi joosta ei kavatsenud; otsustasin tasuda pangakaardiga, kus vähegi võimalik. Mugavus maksab ka midagi. … Asjalikud asjad tehtud, kondasin niisama linna peal. Limpsisin jäätist ning avastasin kohalikke vaatamisväärsusi. Näiteks pilvelõhkujate rajoon Puerto Madero. Või siis Reserva Ecológica Costanera Sur’i serva pidi kulgev promenaad. Ökoloogilise reservi ala ise oli suletud; kui poleks olnud, oleksin seal meeleldi kõndinud. Mingil hetkel vajasin tualettruumi. McDonald’s tundus hea koht olema. Oligi. Ehkki soovitud ruumi uks oli koodlukuga suletud ja asutus ise vaid klientidele mõeldud, ilmus just õigel hetkel keegi tundmatu McDonalds’i töötaja, kes ukse mulle avas. Teisipäev, 20. veebruar Hotellituba võis ju lämbe olla, ent une üle mul tol ööl põhjust kurta polnud. Magasin tugevad üheksa tundi, ’vaadates’ ära päris mitu värvilist unenägu. Kümne paiku, kui olin juba välja minemas, kuulsin hotellitoa uksel koputust. Avasin. Usin toateenindus tahtis juba koristama tulla. Andsin käega märku, et viie minuti pärast. Mul oli eelmisel õhtul Google Maps’is välja joonistatud tiir Buenos Airese vaatamisväärsustega, mis 20. veebruaril läbi käia ja ära vaadata. Koostatud marsruudi alusel nüüd liikuma hakkasingi. Esimeseks sihtpunktiks oli surnuaed. Jah, just: Recoleta surnuaed, mõnede reisikirjade järgi üks paeluvamaid surnuaedasid maailmas. Siiani on see ainus surnuaed, mille külastamise eest piletiraha olen maksnud. Tasuda tuli 5,090 kohalikku raha. Krediitkaardiga. Sularaha ei aktsepteeritud. Tegemist oli paraja labürindiga surnutele ehitatud ekstravagantsetest hauakambritest ja templitest. Egode võitlus jätkus ka pärast surma. Maetud olid siia mitmed Argentina tähtsaimad tegelased nagu endised presidendid, tuntuimad kirjanikud, riigi kuulsaim esimene leedi Eva Perón. Surnuaia lugudest ja kummitustest rääkides… Hauakambritesse sai võre vahelt või läbi klaasi sisse piiluda. Siin ja seal võis vanu kirste näha. Ühe sarkofaagi peal oli kadunukese kivisse raiutud surnukeha. Öösel üksinda jalutama ei kutsunud. Järgmine vaatamisväärsus minu teel oli Floralis Genérica, hiiglaslik läikivast terasest lilleõis, mida Buenos Airest guugeldades sageli fotodel näha võib. Millegipärast oli skulptuur kõrge aiaga ümbritsetud. Vist et minusugused turistid seda näppima ei läheks.
  • 13. 12 Siis tuli ridamisi suuri parke ja aedasid. Tegelikult tahtsingi esiteks ja ennekõike just neil rohealadel patseerida. Tres de Febrero Park kujutas endast võrratut roosiaeda, mis nii kohalike kui ka turistide seas silmnähtavalt populaarne oli. Inimesed lausa armastasid lillemere keskel edvistada ja pildistada. Buenos Airese Ökopark – Buenos Aires Ecoparque – üllatas mind oma loomaaiaga.4 Siin leidusid kaelkirjak, jõehobu, miskid piisoni-laadsed elukad, isegi kängurud. Lindudest ja väiksematest loomakestest ma ei räägigi. Seda ma küll ei olnud oodanud! Imestasin, et mingit piletiraha mult ei küsitudki. Lihtsalt jalutasin alguses väravast suvaliselt sisse ning pärast jälle välja. Ökopargiga sai minu kaardile joonistatud Buenos Airese tiir selleks päevaks tehtud. Kõndisin Carrefour’i supermarketi põikega tagasi hotelli, et valmistuda juba uueks päevaks ja uueks teekonnaks. Ushuaia – Ciudad del Fin del Mundo ehk Linn Maailma Lõpus Kui tüüpilise reisikava järgi algab Patagoonia reis Patagoonia väravaks peetavast San Carlos de Barilochest Argentina Patagoonia loodeosas ning kulgeb sealt kaardil vaadates alla, siis mina otsustasin teha ringi teistpidi. Põrutasin otsejoones Ushuaiasse ehk maailma lõunapoolseimasse linna välja ning hakkasin sealt vaikselt ülespoole kulgema. Üks kaalutlus oli asjaolu, et vähemasti idees on ilm Ushuaias veebruarikuus võrreldes märtsiga parem. Nende suvi ju: lõunapoolkera veebruar on võrreldav põhjapoolkera augustiga, vähemasti idees jaanuari kõrval teine aasta kõige soojem kuu. Kolmapäev, 21. veebruar Hommikul oli mul äratus pandud viieks. 5:30-ks oli juba tellitud takso lennujaama. Ees ootas lend Ushuaiasse. Teekond kulges plaanipäraselt. Takso saabus õigel ajal, lend ei viibinud. Buenos Airese Ministro Pistarini lennujaama ooteala Aerolíneas Argentinase siselendude tarvis oli võrreldes hoone suurusega lausa ebaproportsionaalselt väike ja pime. Siiski nautisin paar tundi lennujaamamõnusid: sõin rahulikust hommikust, kasutasin lennujaama tasuta WiFi-t. Kolm ja pool tundi väldanud õhusõidu ajal pakuti küpsiseid ning joogipooliseks kas siis kohvi või valikut karastusjooke. Ushuaia lennujaamas maandusin kella ühe paiku varasel pärastlõunal. Ühistransporti nelja kilomeetri kaugusel asuvasse linna ei käinud ning taksot ma nii lühikese maa tarvis ka võtma ei hakanud. Jäi üks valik: astuda. Hea uudis oli see, et kiirtee ääres kulges lai kruusariba jalakäijatele. Ka jäi vahepeale tilluke 4 Hiljem sain teada, et tegemist ongi endise aastatel 1888-2016 tegutsenud loomaiaga. Tänaseks on loomaaed moodsaks ökopargiks konverteeritud.
  • 14. 13 veeäärne loodusrajakene. Ilm oli Ushuaias maailma kaugeima linna kohta ilus: +13 °C ja võrdlemisi tuulevaikne. Alustasin linnaga tutvumist kohaliku Carrefour’i hüpermarketi külastamisest. Pood oli suur, ent kaubavalik… Ütleme nii, et mitte päris minu maitse järgi. Puu- ja köögiviljad näiteks paistsid üsna tohlud. Aga okei, nälga igatahes ei jäänud. Päeva sihtpunkt oli Ses Hunnica nimeline öömaja. Ilmselgelt oli tegemist eramajaga. Värav oli kindlalt suletud, ent maja uks avatud. Nägin sees inimesi liikumas ning tegin häält. Mind märgati. Kohe ilmus lahkelt tervitav naisterahvas mind sisse juhatama. Naine ei rääkinud sõnagi inglise keelt, nii et suhtlemine oli komplitseeritud. Google Translate abiga saime siiski hakkama. Mind juhatati sisse elumaja kõrval asuvast väiksemast väravast ning trepist üles omaette korterisse. Selles ühetoalises korteris asusid suur voodi, täisvarustuses kööginurk ning vannituba koos vanamoodsa pesumasinaga. Ühesõnaga, kõik mugavused ühele seljakotituristile olid olemas. Ehkki minu broneeringu kinnituses oli öeldud, et öömaja eest saab tasuda ka krediitkaardiga, aktsepteeriti reaalsuses ainult sularaha. Ja üksnes dollareid – või siis hädaga-hädaga ka kohalikku valuutat. Eurod ei sobinud. Kolme öö hind oli 126 dollarit ja sente peale. Mul oli vaid üks sajadollariline; olin arvestanud, et saan eurodega hakkama. Ulatasin oma võõrustajale rahatähe ning tasusin ülejäänud osa kohalikus valuutas. See küll väga hea diil ei olnud: naine arvutas mulle isegi ametlikust kursist kehvema kursi, alla 900 peeso dollari kohta. Kui pea poole oma viiesajaste pakist talle välja olin lugenud, andi ta käega märku, et aitab küll! Sain paartuhat peesot ’armu’, mis küll ebasoodsast kursist tekkinud kahjumit täielikult ei kompenseerinud. Aga okei, ju temal oli siis seda raha rohkem vaja. „Nelli,“ meenus naisele ennast tutvustada. Lisanud, et võin küsimuste korral alati tema poole pöörduda, kadus ta oma toimetusi toimetama. Mina aga asusin õhtupoolikut nautima ning uurima, mida Ushuaias teha võiks. Neljapäev, 22. veebruar Jahe tuba ning pehme voodi sooja tekiga tähendasid, et uni oli väga hea. Siiski ärkasin korra öösel poole nelja paiku ja kuulsin, kuidas väljas paduvihma sadas. Või oli see lörts? Temperatuur väljas võis vast paari- kolme kraadi ümber olla. Õnneks tuli järgmine hommik ilus – ideaalne värskelt broneeritud Beagle Kanali jahituuri tarvis. Kell 9:30 kogunesid mõnikümmend inimest – kõik tuuril osalejad, sh mina – sadamas asuva Patagonia Adventure Explorer’i putka juurde. Ütlen ’putka’, ent tegelikkuses oli see päris armas suurte värviliste looma- ja linnufotodega kaunistatud onnike. Sarnaseid oli seal rohkem, igal reisikorraldajal oma.
  • 15. 14 Nimekirjast kontrolliti üle, kas olin omale koha ikka reserveerinud. Nimi leitud, anti pardakaart ning paluti mõned andmed paberile kirjutada: päritoluriik, passi number ja kehtivusaeg, sünniaeg jne. Kuni rahvas veel kogunes ja pabereid täitis ning meie, teised, väljasõitu ootasime, sai üksteisega pisut tutvust tehtud. Inimesi oli mitmelt poolt maailmast ning erinevas vanuses. Seltskond vanemaid reisijaid oli tulnud USAst, Chicago kandist. Nemad olid saabunud vaid päevaks suure kruiisilaevaga, olid tegemas ringi ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu. Samuti tundus Patagoonia kanadalastele populaarseks reisi sihtkohaks olevat: lendasid oma talvest Lõuna-Ameerikasse suve veetma. Oli neid, kes said aru inglise keelest, ent ei mõistnud hispaania keelt – ja oli ka neid, kelle puhul asjalood keeleoskusega risti vastupidi. Kogu see seltskond jagati peagi kahe erineva jahi vahel; ühte ei oleks mahtunud. Varsti olime juba mere peal. Meie jahil oli giidiks noor naisterahvas, kes meile alustuseks päevakava tutvustas: kuhu me sõidame, mida näeme ja teeme. Kogu jutu rääkis ta esmalt hispaania ja seejärel inglise keeles. Et vee peal oli tuuline, panin dressipükste peale tumekollased kergelt oranžika varjundiga kilepüksid ning tõmbasin kindlalt pähe oma lilla tuuleürbi kapuutsi. Ka tuulekindlad kindad tundusid hädavajalikud. Varsti seisin koos teistega välitekil, lehvitades seljataha jäävale Ushuaia linnale ning kahele sadamas ankrus seisvale suure kruiisilaevale. Pool tundi hiljem saabusime juba esimese vaatamiseväärsusena ära märgitud saare – Isla Alicia – juurde. Õigupoolest oli tegemist pigem veest välja ulatuva tihedalt linde täis kaljurahnu kui saarega. „Valepingviinid,“ alustas giid meile lindude tutvustamist. Tõepoolest: eemalt meenutasid need linnud pingviine, ent polnud seda. Mis lindudega tegelikult tegemist oli… Giidi sõnad läksid mul kõrvust mööda ja ma pole ka piisavalt ornitoloog, et kindlalt teada; tõenäoliselt olid need linnud mingit liiki kormoranid. Järgnes pikem sõit põhilise vaatamisväärsuse – Les Eclaireurs’i majaka – juurde. Seda majakat on sageli kujutatud Ushuaia postkaartidel, tegemist on Ushuaia sümboliga. Tee peal jutustas giid meile, kuidas Ushuaia oli kord olnud paik vangide – ja mitte just väikeste kurikaelte – pagendamiseks. Vangid olid ehitanud linna ja olid ehitanud ka kõnealuse majaka. Täna majaka juures kedagi püsivalt kohal ei viibi; kõik on automatiseeritud. Majaka helkimine olevat ära näha 14 kilomeetri kaugusele. Silmnähtavalt oli veest välja ulatuv kivirahn majakaga – majakaga sama nime kandev saareke – populaarne turistimagnet. Üks jaht tuli ja teine läks. Pidime isegi järjekorras ootama. Tegime laiu ümber aeglase tiiru, nii et turistid said vaatamisväärsust ühe ning teise nurga alt imetleda. Imetleda, postkaardifotosid teha ning ka, majakas taustaks, selfiks5 poseerida. Nooruke giid oli abivalmis minust minu kaameraga pilti tegema. „Mulle meeldivad su riietuse värvitoonid,“ pillas ta fotot tehes sujuvalt komplimendi. 5 Selfi – endast tehtud foto
  • 16. 15 Minu riietuse värvitoonid sobisid tõepoolest hästi, ehkki valik oli olnud juhuslik; olin reisiks valmistudes lihtsalt võtnud poest selle, mis parasjagu müügis oli olnud. Kui majaka ees küllalt edvistatud ja poseeritud, pandi laevukese mootor taas tuksuma. Peagi möödusime paarist järgmisest saarekesest – Isla Pajaros ja Isla de Lobos. Tegelikult sõitsime neile päris lähedale. Esimesel peaaegu et ulatusime seal pesitsevaid linde puudutama, teisel oli sama lugu merilõvidega. Ja mis hääli need merilõvid ja -lõvikesed kõik tegid: krooksusid ja prääksusid ja kaagutasid ja ammusid, seda kõike segiläbi! Siis pidasime laevukese hubases siseruumis kohvi, tee ja kakao pausi – kes millist jooki eelistas. Oh, kui mõnus oli vahelduseks soojas istuda, kuuma jooki rüübata ning giidil ennast harida lasta! Meie teadmisi täiendati infokildudega põlisasukate, Yámana aborigeenide, elust-olust. Nood elasid kord siin külmas kliimas ilma igasuguste riieteta. Pidid keha soojana hoidmiseks kogu aja lõket põlevana hoidma ning ennast loomarasvaga määrima. Isle Bridges’i nimelisel saarekesel tegime kogu kambaga minimatka. Minimatk – nii oli tuuri tutvustavas brošüüris kirjas olnud, ehkki matkaks oli seda pooletunnist jalutuskäiku palju nimetada. Igatahes saime jala maale panna ning lähisantarktilist õhku sisse hingata. Minu tark Suunto käekell näitas õhukvaliteediks ’1’, st parim hinnang viiepallisel skaalal. Degusteerimiseks olid nö kohalikud mustikad ja pohlad, mis küll suus põhjamaistest versioonidest üsnagi erinevatena maitsesid. Legend rääkivat, et igaüks, kes calafate marja – seda Patagoonia mustikat – sööb, pöördub kindlasti Patagoonisse tagasi. Aeg näitab. Sellega oli tuur sisuliselt lõppenud. Järgmine sihtpunkt oli juba Ushuaia. „Oh no,“ reageeris üks vanematest prouadest, kruiisiturist USAst. Väljasõit oli olnud nii tore, et ei tahtnud lõpetada. Lõpp siiski tuli. Peagi seisime Ushuaia sadamasillal, olles sadamasse sisse sõites muuhulgas näinud vee peal seilamas kellegi vene oligarhi ilmatumalt uhket mitmekorruselist jahti. Giid ütles, et seda jahti saavat miljoni dollari eest paariks nädalaks rentida. Enne lõunast poetretti ning oma öömajja naasmist astusin läbi suveniiripoest, et osta paar postkaarti ja need siis Ushuaia postkontorist Eestimaa poole teele panna. Postkontoris oli pikk järjekord, kõik lugesid letis sularaha. Ainult sularahas saigi maksta ning odava valuuta lugemine võttis omajagu aega. Lähetasin kaardid teele 22. veebruaril, ent nagu hiljem teada sain, jõudsid need adressaatideni alles pea kuu aega hiljem, 16. märtsil. Maailma viimane linn asub Eestimaast tõepoolest kaugel – eriti kui ainult ’tiguposti’ peale lootma jääda! Hiljem õhtul mõtlesin tuuri üle järele. Reisikorraldaja küsis tagasisidet. Oli olnud üks tõesti mõnus olemine. Ja samas… Hing ihkas mingi suuremat väljakutset pakkuva kogemuse järele – mingi seikluse, mis poleks nii hästi organiseeritud. Ette rutates võin öelda, et järgmisel päeval saingi kätte selle, mida küsinud olin.
  • 17. 16 Reede, 23. veebruar Öösel sadas kõvasti ning ilmateate järgi tõotas ka päev vihmane tulla. Hommikuks vihm siiski lakkas. Oli pilves ja külm, temperatuur vast +4 °C ümber. Aeg-ajalt üritas järjekordne jäine tuuleiil mu tee pealt suisa minema pühkida. „Ja see on siis Ushuaia suvi,“ mõtlesin. „Eestis pole midagi väga viriseda; meil on suvi igatahes rohkem suvi kui siin.“ Tegelikult Ushuaias muidugi kogu aeg nii külm ka ei ole; lihtsalt antud hetkel oli kohal külmalaine. Ilmateade ennustas, et järgnevatel päevadel pidi saabuma soojalaine ning tooma päevaseid temperatuure +16 °C ümber ka. Ilmale vaatamata otsustasin järgida enda välja mõeldud päevakava; mul ei olnud väga valikut, see oli mu teine ja viimane päev Ushuaia linnas, vähemasti selleks korraks. Plaan nägi ette minimatka otse linna taga asuvas rahvuspargis, Martial Glacier’i nimelise liustiku suunas. „Pääsen nii kaugele kui pääsen,“ mõtlesin esmalt alla libedaks kulunud tallaga matkasandaalidele ning seejärel üles lumistele mägedele vaadates. „Siis pööran otsa ümber ja tulen tagasi.“ Esimesed viis kilomeetrit minu majutuskohast kujutas endast suhteliselt linnalist astumist Parque del fin del mundo väravate juurde. Parque del fin del mundo oli rahvuspargi nimi, mis otsetõlkes maailma lõpu parki tähendab. Jõudsin sinna umbes-täpselt kaheksa minutit enne kümmet hommikul. Külastuskeskus polnud veel avatud ning sissepääsu eest parki keegi piletiraha kasseerimas ei olnud. Inimesi oli näha omajagu. Silmnähtavalt oli tegemist populaarse paigaga. Astusin väravatest läbi ning otse viitadega selgesti märgistatud rajale. Alustuseks oli mõnusalt lai kruusatee jalge all. Kohe algasid küll ka tõusud mäkke. Kusagil seal palus keegi vanem proua mul endast pilti teha ning tegi siis lahkesti ka minust minu kaameraga foto. „Mine sina,“ andis ta siis mulle märku, et tema minuga sammu pidada ei jõua. Ma läksin ning õige pea viskasin ’soojendusdressi’ seljast maha. Ilm võis ju külm olla, ent ronides kippus selg ikkagi märjaks minema. Vaid natuke maad edasi jõudsin metsast välja laiale kiviklibusele alale. Ees paistsid lumised mäed, osalt küll udusse mattunud, ent siiski aukartust äratavad. Siin vihma enam ei sadanud. Siin sadas midagi lume ja rahe vahepealset – mitte küll palju, ent ikkagi. Möödusin paarist pildistavast inimesest ning jõudsin järele neljasele matkaliste seltskonnale. Astusin ka neist mööda. Peagi olin kitsal lörtsisel jalgrajakesel. Tuli ületada oja. Sealt edasi läks ronimine juba üsna järsult mäkke. Tuuleiilid muutusid kõvemaks ja kõvemaks. Ülevalt poolt tulid vastu veel mõned inimesed. Arutlesin endamisi, kas nad olid liustikuni välja jõudnud või lihtsalt mingilt maalt otsa ümber pööranud? Peagi oli tuul nii tugev ja minek sedavõrd libe, et tuli sõna kõige otsesemas mõttes neljakäpukil ronida. Ent kangekaelne nagu ma olen, rühkisin edasi, olgu või roomates. Õnneks oli rada hästi märgistatud. „Ainult natuke veel, siis pööran otsa ümber,“ otsustasin ühel hetkel.
  • 18. 17 Otsustasin – ja läksin natuke veel. Ja siis veel natuke. Ainult sinna järgmise kivini… Mingil hetkel ütles mõistus, et nüüd on tõesti aeg ots ümber pöörata – kui just ei taha sellest paigast oma viimset puhkepaika teha. Hiljem kaardilt GPS-i jälge vaadates nägin, et olingi tegelikult üsna raja lõppu välja jõudnud. Leidsin ka, et majutuskohast alates olin teinud tuhat tõusumeetrit ja pisut peale. Igati korralik matk! Teisi inimesi ma nii kaugel ronimas ei näinud. Aga tol hetkel polnud õige aeg enesele õlale patsutamiseks. Tuul tahtis mind vägisi rajalt pühkida ning paelaga kaelas rippuva telefoni teab kuhu viia. Imestasin, kuidas ma üldse keset seda möllu sattunud olin… Jäädvustasin ühe lühikese video-jupi oma ümberpööramise kohast, valgetest mägedest, hirmsast tuulest, kivisest maapinnast, suurest udust. Siis peitsin telefoni kindlalt taskusse ning hakkasin aeglaselt tuuleiilide vahelisi pause ära kasutades allapoole turnima. Selle kogemuse siis olingi omale eelmisel õhtupoolikul Universumilt ’tellinud’! Midagi nii ekstreemset ma nüüd ka päris mõelnud ei olnud… Õnneks polnud karmi-võitu kursust pikalt. Peagi oli jalge all juba kindlam pind ning vastu tulid teised inimesed. „Take care – olge ettevaatlikud. Seal üleval on väga kõva tuul!“ oleksin tahtnud neile öelda, ent ei osanud nii palju hispaania keelt. Küllap nendegi mõistus neile öelda oskas, millal aeg ots ümber pöörata. Selle tuulega võitlemise järel oli vägagi mõnus allpool metsaservas ning siis metsas lihtsalt jalutada. Jalutada, värsket õhku hingata ning mäevaateid nautida. Ilm oli märgatavalt paranenud: siin ja seal oli näha sinitaevast ning pilvede tagant välja piiluv päike lausa soojendas. Ent ärgem laskem ennast petta: üleval valge mäe kohal oli endiselt tihe pilvemassiiv ning puhusid jäised tuuled. Otse loomulikult õnnestus mul metsas väheke segadusse sattuda. Eksimises olen ma meister. Alla laetud AllTrails äpi kaardil näidatud rajad olid kas tegelikkusega võrreldes nihkes või olin mina äsjasest teravast elamusest endiselt kerges segaduses. Ühel hetkel olin omadega võsas. Ma ei muretsenud; ala polnud eriti suur ning varem või hiljem pidin suuna peale minnes nii-ehk-naa linna välja jõudma! Mõni aeg hiljem sisenesin Ushuaia linna üsna imelikku teed pidi, kellegi aiast läbi ronides. Siia normaalsed turistid ilmselt ei sattunud – kui üldse eksisteerib säärane kategooria nagu ’normaalne turist’. Majade ja kruusateede järgi otsustades oli tegemist vaesema linnaosaga, mis Google Maps’i kaardil kandis nimetust El Mirador – tõlkes vaatleja või vaateplatvorm. Vaateid siin tõepoolest leidus: Ushuaiale ja eemal poolsaarel asuvale lennujaamale ning lumistele tippudele üle vee, juba Tšiili territooriumil.
  • 19. 18 Oli olnud tore päev – ning tore põige maailma kõige lõunapoolsemasse linna, mis elanike arvu järgi vaadates päriselt ka linn on.6 Poepõikega naasin oma väikesesse Ushuaia korterisse. „Ses Hunnica – See Sunnik Ka,“ tõlkisin majutuskoha nime muigega eesti keelde. ’Tõlkisin’ on jutumärkides – kuidas öömaja nimi eestipäraselt kõlaks. Terake huumorit on ikka terviseks . Tšiilimaale ehk bussireis Ushuaiast Punta Arenase ’põrkega’ Puerto Natalesesse Üks mu vähestest kindlasti-tahan-külastada reisi sihtpunktidest, Torres del Paine rahvuspark koos oma kuulsate kivimürakatega asus Tšiili Patagoonias. Lähim turiste teenindav asula sellele oli Puerto Natales. Variante Ushuaiast Puerto Natalesesse jõudmiseks oli autota inimesele põhimõtteliselt kaks: a) lennata lennukiga El Calafatesse ning sõita sealt bussiga edasi Puerto Natalesesse, või b) sõita bussiga Punta Arenasesse ning istuda seal ümber Puerto Natalesesse viivasse bussi. Variant (b) tundus mulle lihtsam ning oli ka tublisti odavam – mis sest, et võttis kauem aega. Niisiis olin selle kasuks juba mõnda aega tagasi otsustanud. Bussipiletid ühepäevase peatusega Punta Arenases olid mul aegsasti internetist bussifirma veebilehelt soetatud; vaevalt ma neid muidu saanud oleksin, niivõrd populaarne oli see bussireis. Laupäev, 24. veebruar Sai üks pikk bussireisi päev, mis mitte päris seiklusteta ei kulgenud. Maismaad mööda on teekond Ushuaiast Punta Arenasesse 628 kilomeetrit pikk. Lisaks tuleb ületada Argentina-Tšiili piir ning sõita praamiga üle Tulemaa saart Lõuna-Ameerika mandrist eraldava Magalhãesi väina. Nagu Bus-Sur’i nimelise vedaja bussipiletil instrueeritud, kogunes suur hulk seljakottidega inimesi Ushuaia bussipeatusse kolmveerand tundi enne kella kaheksaks määratud väljumise aega. Kaks punast bussi juba ootasid ees, ent polnud näha ühtegi bussijuhti. „Populaarne reis,“ hakkasid inimesed üksteisega rääkima ning tutvust tegema. Inglisekeelsed ja hispaaniakeelsed reisijad jagunesid umbes pooleks. Lisaks olid mõned saksakeelsed inimesed. Oli neid, kes reisisid paari kaupa ja neid, kes liikusid omal käel. Oli ka paar nelja-viie liikmelist punti nii umbes viie- ja kuuekümne vahel inimesi. Osa inimesi, sh mina, plaanisid päeva lõpetada Punta Arenases. Enamik kavatses kohe järgmise bussiga Puerto Natalesesse edasi kihutada. 6 2022. aasta rahvaloenduse järgi elab Ushuaias 85-86 tuhat inimest. Allikas: Wikipedia, https://en.wikipedia.org/wiki/Ushuaia (Viimati vaadatud: 28.03.2024)
  • 20. 19 Kell pool kaheksa saabusid kaks meest: bussijuht ning reisisaatja, kes kogu muu askeldamise ja seletamise tegi. Kõik instruktsioonid anti hispaania keeles ning kätega vehkides. Kumbki bussifirma esindajatest inglise keelt ei kõnelenud. Nii ei saanud ma jutust sõnagi aru, ent järgisin masse. Reis algas väga mõnusalt ja sujuvalt. Tegemist oli viie tärni bussiga: suured mugavad istmed, võimalus telefoni laadida, õhukonditsioneer, telekas, WC. Samas panin kohe tähele, et puudus avatud WiFi võrk. Et mul oli Argentina SIM-kaart oma WiFi-ga olemas, polnud viimasest lugu. Vähemasti mitte seni, kuni viibisime Argentina territooriumil. Tšiilis Argentina SIM enam ei toiminud. Esmalt kontrolliti üle, kas inimestel olid olemas passid ning täidetud Tšiili tollivormid. Kellel viimane puudu, sai samas blanketi täitmiseks kätte. Ametlikud asjad aetud, tuli reisisaatja varsti kõigile reisijatele hommikusöögipakke jagama: pudel vett ja võileivad. Pärast einet sai lihtsalt mõned tunnid tukastatud. Kusagil poole kaheteistkümne paiku ’raputati’ kõik magajad üles: oleme jõudnud Argentina piirile, kõik bussist välja! Rivistusime tolliputka taha järjekorda. Oodata ei tulnud pikalt; kohe võeti meie bussitäis rahvast ette. Keegi naisterahvas käis samal ajal miskeid küpsetisi müügiks pakkumas. Argentina piirilt üle, sõitsime vast paar-kolm kilomeetrit edasi. Taas tuli kõigil bussist välja kobida, sedakorda Tšiili piiri ületamiseks. Siin tehti põhjalikum kontroll. Kõigepealt vaatas üks karmi näoga Tšiili Politseiameti (PDI)7 onu üle kõigi passid, lõi sinna templi ning andis miski tšeki-laadse paberi, mida hoolikalt riigist väljumiseni alles tuli hoida. Eesti passi juurde viisat ei nõutud, ent mõne teise riigi kodanikul oli tarvis ka see ette näidata. Teiseks kontrolliti üle täidetud tollivormide olemasolu. Viimaks valgustati pagas läbi. „Kelle oma see on?“ võeti ühe naise kanister mingi vedelikuga vahele. Midagi nad siis seal seletasid; kas kanister lubati alles jätta või võeti ära, jäi kolmandatele isikutele teadmata. Paari tunni pärast sõitsime üle Magalhãesi väina viivale praamile peale. See käis nii sujuvalt, et ma ei saanud enne arugi, kui juba suunati bussist välja jalgu sirutama. Nautisime lühikest praamisõitu õues tekil; siin oli ilm Ushuaia hommikuga võrreldes märksa soojem ja mõnusam. Oli ka suur siseruum kohvikuga. Kella poole nelja paiku pärastlõunal lähenesime jõudsalt reisi sihtpunktile Punta Arenasele. Jäänud oli vast saja kahekümne kilomeetri ringis. Kalkuleerisin, et jõuame linna paar tundi enne ettenähtud aega, mis eelinfo põhjal pidi olema kusagil kella seitsme paiku õhutul. „Midagi ilmselt juhtub, see ei saa nii libedalt minna,“ käis mul mõte peast läbi. Selge see: varsti sõitiski buss keset eimidagi tee kõrvale. Bussijuht ja reisisaatja läksid välja, kolkisid bussi, proovisid mootorit käivitada. Midagi oli korrast ära. 7 Policia de Investigaciones de Chile
  • 21. 20 Reisisaatja ronis bussi tagasi ning andis rahvale midagi hispaania keeles teada. Sain aru, et buss oli katki, ent mis täpselt viga oli ja mis nüüd edasi saama pidi, jäi arusaamatuks. Keeleoskajad tõlkisid, et pidavat minema 30 minutit. Ronisime bussist välja tee kõrvale värsket õhku hingama. Keegi väga ei muretsenud: olime ju graafikust tublisti ees! Puerto Natalesesse edasi sõitvatel inimestel oli järgmise bussini veel aega küllaga. „Küllap on midagi sellist sisse arvestatud,“ ütles üks lokkispeaga noormees konsensusliku oletuse valjusti välja. Ent aeg läks ja läks ja buss oli ikka katki. Ei mingeid nähtavaid arenguid. Bussijuht ja reisisaatja seletasid midagi üle telefoni, ent sellega progress piirdus. Umbes tund aega hiljem tõsteti kõigi kotid bussi pagasiruumist välja tee peale. „Palju siit on? Sada kilomeetrit? Saab hea matka,“ viskasin nalja. „Võtaks liiga kaua aega: me ei jõua järgmisele bussile,“ vastas keegi huumorisoonega vanem proua. Ilmus miski väike veoauto ning peatus, tõi kaks suurt kollast kanistrit miski vedelikuga. Ilmselt oli ta bussijuhi ning reisisaatja kõnede peale kohale tulnud. Vedelik valati bussile paakidesse. „Bensiin sai lihtsalt otsa või lekkis välja?“ tegin oletuse. Kuidas asjalood tegelikult olid, jäigi mulle teadmata. Mõni aeg hiljem sõitis Punta Arenasest kohale teine Bus-Sur’i buss ning korjas rahva peale. Sellega seiklus lõppes; poolteist tundi hiljem pandi kogu see seltskond kenasti Punta Arenases maha. Puerto Natalesesse edasi sõitma pidanud inimesed jõudsid kenasti oma järgmisele bussile. Mina läksin broneeritud majutuskohta otsima. Tel Hauka Hostal. Olin selle asukohast omale telefoni ekraanipildi teinud. Hosteli leidmisega probleeme ei tekkinud. Küll aga seisin peatselt üsnagi nõutuna selle suletud värava taga. Õnneks viibis aias seltskond noori seljakotirändureid, kes mulle sissepääsu tee ette näitasid ning abivalmilt hosteli WiFi koodi jagasid. Logisin internetti sisse. Majutuskoha perenaine oligi mulle vahepeal infot saatnud: tuba nr 8, sissepääs sealt-ja-sealt. Leidsin kenasti. Hiljem tuli ta ka ise kohale – vaikse olemisega noor naisterahvas. Arveldasime arved, misjärel ta mulle ühist kööki ning suurt hubast söögituba tutvustas. Pühapäev, 25. veebruar Vahepeatuse päeval Punta Arenases mõtlesin teha väikese matka looduskaitsealal Reserva Nacional Magallanes. See asub otse linna taga, vast seitse kilomeetrit minu öömajast. Hommikul üheksa paiku asutasingi ennast teele. Kergelt tibutas, ent oli võrdlemisi soe. Päeva peale läks ilm päris ilusaks kohe. Ühe asjaolu olin kahe silma vahele jätnud: siinmaal kalduvad rahvuspargid ja looduskaitsealad aiaga piiratud ning tasulised olema. See meenus, kui poolteist tundi hiljem suletud väravate taga üsna tühjas
  • 22. 21 autoparklas seisin. Tšiili peesosid mul taskus ei olnud. Sellest polnud ka lugu: väravad olid nii-ehk-naa kindlalt lukus. Hispaaniakeelne tekst ’recinto privado no entrar’8 mõjus hoiatavalt ning ma ei tihanud väravate kõrval võsas olevast august parki sisse hiilida. Suure autoparkla teisest servast leidsin veel ühed suured väravad. Ka need olid lukus, ent nende kõrvalt oli jalakäijatele väike rajakene tehtud. Sealtkaudu astusin pargi territooriumile sisse. Kruusatee viis eemal asuvate majade juurde. Tegemist oli talvise suusakeskusega; seda oli näha suusaliftidest. „Club Andino,“ lugesin siltidelt. Juhuslikult või siis mitte nii juhuslikult oli ka minu väljavalitud nelja-viie kilomeetrise matkaraja nimeks Club Andino – Orange Route. Ühel majadest olid piletikassa luugid, ent hoone ise oli suletud mis suletud. Ei hingelistki. Pöörasin otsa ümber ja jalutasin parklasse tagasi. Samas, mulle ei andnud rahu, et parklas ikkagi olid mõned autod. Vähe küll, aga olid. Kusagil seal sees pidi inimesi olema. Olles mõnda aega parklas edasi-tagasi jalutanud, üritasin uuesti siseneda. Nüüd jalutasid mulle vastu kaks silmnähtavalt heas tujus kohalikku noort meesterahvast. Pärisin neilt, kas pargis on okei jalutada? Inglise keeles muidugi. Nemad inglise keelest suuremat aru ei saanud. Tegin sõrmedega astumise liigutusi, osutasin endale, viipasin ümberkaudsetele aladele ning kehitasin õlgu. Nüüd nad taipasid, vähemasti midagi taipasid. Vist arvasid, et küsin teed. „Left, right,“ püüdsid nad mind inglise keeles juhatada, teadmata, kumb tähendab vasakut ja kumb paremat. Nende hääletooni järgi otsustasin, et pargis väheke ringi patseerida on okei. Võtsin valitud matkaraja ette. See oli hästi märgistatud ning mõnusalt kõnnitavaks tehtud. Suuremate porimülgaste ületamiseks olid isegi sillakesed ehitatud. Siin ja seal leidus julgestuseks käsipuid. Vaikselt läks ronimine kõrgemale, kuni avanesid vaated alla Punta Arenasele. Umbes raja keskel, põhilise vaatekoha – Mirador de la Patagonia – juures nautisid pühapäevast päeva kolm kohalikku naisterahvast. „¡Hola!“ vahetasime hispaaniakeelse tervituse. Kui neist möödunud olin, kuulsin selja tagant imestunud kihistamist. Ju olin oma ootamatu ilmumisega naisterahvaid üllatanud. Imetledes vaateid eemal allpool asuvale Laguna Lynch’i nimelisele järvekesele, alustasin vaikselt laskumisega. Jõudsin ringiga välja sinnasamasse suusakeskuse majakeste juurde, kus ennist juba olnud olin. Kolm väikeste seljakottidega meeskodanikku uudistasid parasjagu neidsamu suletud piletikassade luuke, kust minagi sisse piiluda olin üritanud. Uudistasid – ja pöörasid siis otsa ümber, tagasi autoparkla suunas. 8 ‘eravaldus, sisenemine keelatud’
  • 23. 22 Sain oma mõnusa väikese matkaringi tehtud. Täiesti tasuta ja teadmata, kas see oli rangelt võttes lubatud või mitte. Hiljem õhtul hostelis guugeldasin välja, et üldiselt peaks välismaalasest täiskasvanu pargi külastamise eest 4,000 kohalikku raha või viis dollarit maksma. Aga kellele sa maksad, kui kedagi raha vastu võtmas ei ole? Seitse kilomeetrit tagasi linna olid lihtsad, allamäge. Kesksel tänaval oli vahepeal suur riideturg püsti pandud. Kohalikus Unimarc’i supermarketis sain kolmandate isikute abita hakkama hispaaniakeelse iseteeninduskassaga – saavutus, mille üle väikestviisi uhkust tundsin. Näis, et kohalikud iseteeninduskassasid väga ei armastanud: seisid pigem pikas järjekorras üheainsa töötava inimkassa taga. Hiljem pärastlõunal keetsin hosteli suures söögitoas kohvi. Võtsin restilt kruusi ning valasin aurava joogi sinna sisse. Maitses väga keemiliselt. Ühisköögi võlud: vist polnud pesuvahendit korralikult maha loputatud. See laar kohvi läks siis otsemat teed kraanikausist alla. Samas olid ühise söögitoa telekast parajasti jalgpalli vaatavad noormehed viisakad: küsisid, ega lärm mind seganud? Ei seganud; vastasin, et vaadaku nad rahus. Sealkandis on jalgpall ju ülitähtis, vaat et kõige tähtsam asi üldse. Esmaspäev, 26. veebruar Et buss reisi jätkamiseks Puerto Natalesesse väljus alles kell üksteist hilisel hommikul, oli mul laialt aega Punta Arenase rannapromenaadil lonkimiseks. See tundus ühteaegu loogiline ja samas natuke sürreaalne ka: esmaspäeva hommikul lihtsalt logeleda kusagil teisel pool maakera linnas, millest ma mitte nii väga ammu kuulnudki ei olnud! Leidus nii mõnigi kaardil vaatamisväärsusena välja toodud objekt: vanamoodne roheline kell, miskid suured roostes esemed ilmselt sõja ajast, ühe sõjaka onu skulptuur, kivist sõjalaev, mälestusmärk maadeavastajatele koos Fernão de Magalhães’i skulptuuriga, lagunenud paadisild ja tähed linna nimega. Üldmulje oli selline… sõjakas. Bus Sur’i ootesaal Punta Arenases oli mõnus. Jalgade puhkamiseks olid seal mugavad pehmed bussiistmed. Pakuti kohvi (seda muidugi raha eest) ja tasuta WiFi-t. Samuti kulges kenasti ligi 250 kilomeetrit bussisõitu Puerto Natalesesse. Turistidega oldi kohe eriti lahked: ei küsitud bussipiletitki näha, piisas ainult nime ütlemisest. Kolmveerand kolme paiku pärastlõunal jõudsin Puerto Natalesesse kohale. See paistis sihuke väike mõnus linnake, parajalt turistikas. Leidsin Unimarc’i supermarketi, kus tegin ostud nii selleks kui ka järgmiseks päevaks. Oli ju vaja varuda energiabatoone jms oodatud pikemaks ning mitte just kõige kergemate killast matkaks Torres del Paine rahvuspargis. Ostud tehtud, võtsin otsejoones suuna Bernardita hostelile. Olin juba eelnevalt uurinud, kas siin öömaja eest kaardiga maksta ka saan? Sain.
  • 24. 23 „Aga siis tuleb makse ka maksta,“ oli hosteli pidaja hoiatatud. „Okei. Kui tuleb, siis tuleb,“ mõtlesin, soovimata kohalike pangaautomaatidega jännata ning seljakotitäit Tšiili peesosid kaasa vedada. Hiljem kogesin, et see oli Patagoonia turismipiirkondades tavaline: öömajade eest oli üldiselt võimalik pangakaardiga tasuda, ent ikka ja jälle hoiatati maksude eest. Mõnes teises tärnidega hotellis aga sain Eesti passi ettenäitamisel hoopistükkis maksuvabastuse. Reeglid maksude maksmiseks või mittemaksmiseks olid segased. Jäi mulje, et väiksemate hostelite pidajad rakendasid neid oma suva järgi: rakendame või ei rakenda maksumäära, teeme sulle seekord kehtivast maksumäärast madalama määraga jne. Vastu võttis mind vanem inglise keelt mittekõnelev naisterahvas. Siiski saime teineteisest pooleldi käte- jalgade ning pooleldi kalkulaatori abil piisavalt aru. Mugava toakese seina peal olid vajalikud instruktsioonid ka inglise keeles olemas. Nojah, WiFi kood oli, ent praktikas minu tuppa internet samahästi kui ei levinud. Kui seda soovisin, pidin suurde söögituppa istuma minema. Matkapäev Torres del Paine rahvuspargis Torres del Paine rahvuspargi tuntuim mitmepäevane matkarada on niinimetatud W-trek. Selle läbimine eeldab minimaalselt kahte, ent pigem kolme või nelja ööd pargi territooriumil. Pargi äärealadel on mõned hotellid, ent need pole päris sobivalt asetatud ning matkajatel tuleb teel olles üldiselt siiski kämpingutes peatuda. Olin seda varianti enne Patagooniasse sõitmist kaalunud, olin proovinud kämpingukohti ette broneerida, ent hiljaks jäänud; oleks pidanud… Ma ei tea, kaks-kolm kuud või isegi rohkem ette mõtlema. Ausalt öeldes: ega see külmas kämpingutelgis magamine ning magamiskoti kaasavedamine mulle eriti atraktiivsetena tundunud ka. Nii olin varakult otsustanud päevase põhimatka kasuks. Kavandatud marsruut oli järgmine: Laguna Amarga bussipeatus –> pargi külastuskeskus –> Chileno kämping –> Mirador Torres Del Paine (ja sama teed pidi tagasi ka), algus ja lõpp korraliku bussiühendusega Puerto Nataleses. Ehkki selle marsruudi läbimiseks pakuti rohkesti päevaseid tuure otse Puerto Natalesest, valisin mineku omal käel ja omas ajagraafikus. Teisipäev, 27. veebruar Jah, see oli siis see põhiline asi, mille pärast Puerto Natalese ja üldse Tšiilimaa esiotsa oma reisikaardile märkinud olin: Torres del Paine rahvuspargi külastamise üritus. Välismaalasele umbes 30 dollarit maksev pargi sissepääsupilet oli mul juba aegsasti soetatud. Äratus oli varajane, kell pool kuus hommikul. Bus Sur’i buss rahvuspargi suunas väljus kell 6:45 ning reisijaid oodati Puerto Natalese bussijaama kolmkümmend minutit varem. See oli siinkandis tüüpiline: riigisiseste bussireiside korral pidi kohale minema pool ning rahvusvaheliste puhul kolmveerand tundi enne plaanilist
  • 25. 24 väljumist. Buss sõitis ette varakult, ent reisijate passide ja nimede ükshaaval käsitsi üle kontrollimine võttis omajagu aega. Sõit Torres del Paine ’väravas’ asuvasse Laguna Amarga bussipeatusse kestis pea kaks tundi. Minibussiga oli võimalik Laguna Amarga peatusest ka otse rahvuspargi külastuskeskuse ette edasi sõita, ent see maksis viis dollarit sulas – ja minu dollarivarud olid teadagi juba Ushuaias ammendunud. Niisiis alustasin jalgsimatkaga siit, Laguna Amarga peatuse juurest. Külastuskeskuseni oli kuue kilomeetri ümber. Läbisin distantsi kiirel sammul ning olin nii umbes tunnike hiljem seal. Külastuskeskus oli suur ja korralik ehitis: pargi infolett ning infotahvlid, avar kohvikunurk koos laudade ja toolidega, suveniirid ja muu turistinänn, tualettruumid, õue peal murul puidust pinkidega lauad pikniku pidamiseks. Samas kõrval asusid ka suur autoparkla ning kämping. Pärisin infoletis istuvalt meesterahvalt igaks juhuks üle, kas pean oma külastuse seal registreerima. Ta küsis vastu, mitmeks päevaks ma lähen? „Üheks. Hiljem õhtul tagasi,“ andsin kiire vastuse. Seepeale ütles ta, et registreerimine pole vajalik, ent rõhutas samas: viimane minibuss külastuskeskusest Laguna Amarga bussipeatusse väljub kell 19:00, olgu ma selleks ajaks kindlasti tagasi! Kavatsesin ka tagasi bussipeatusse jalgsi minna, ent ei hakanud seda talle mainima. Nii igaks juhuks; ta võinuks mind kergelt napakaks pidada. Lihtsalt tänasin ning asusin osutatud matkaradade alguspunktist teele. Matkamine populaarsel rajal tähendab, et sinuga koos umbes samal ajal alustavad teekonnaga nii mõnedki teised. Samuti on eespool minemas inimesi nii üksikult, kaksikult kui ka lausa suuremate gruppide kaupa. Esiotsa lõbustasingi ennast aeglasematest möödumisega. Kuna olin ka esimese otsa külastuskeskuseni jalgsi astunud ja rahvusparki vastavalt suhteliselt hilja jõudnud, jätkus seda rõõmu kauemaks. Osa inimesi ja gruppe tulid vastu. Ju olid nemad ühes või teises kämpingus ööbinud ning nüüd teel tagasi – või siis oma matkaga teises suunas jätkamas. Esimene nö vaatamisväärsus teel asus külastuskeskusest vähem kui kilomeetri kaugusel: hotell Las Torres. See oli päris suur ja korralik hotell, milles üks öö majutust kena kolmekohalise numbri dollareid maksis. Olin seda enne Booking.com-ist uurinud. Hotellist edasi tuli turnida üle kitsukese üks-inimene-korraga stiilis sillakese, misjärel algas mäkke ronimine. Suurem osa kümne kilomeetri pikkusest teekonnast sihtpunkti – Mirador Torres Del Paine ehk Torres del Paine vaatekoht – juurde kulges piki jõeorgu, ikka üles ja alla, ent suunaga üles. Kusagil viis kilomeetrit külastuskeskusest matkarada pidi edasi asus Chileno kämping. Möönsin endamisi, et see oli märksa suurem ja korralikum, kui oma vaimusilmas ette olin kujutanud. Põhimaja kohvik oli tuubil rahvast täis. Mina sinna pikemalt peatuma ei jäänud; põikasin vaid korraks tualettruumi ning astusin siis edasi.
  • 26. 25 Omil jalul minemise asemel võinuks ilmselt valida ka tuuri hobusega; igal juhul oli samas maja kõrval näha hobuseid rakkes ning inimeste sõidutamiseks valmis. Heitsin pilgu peale statsionaarsetele telkidele, mis sinna pooleldi puude otsa ehitatud platvormidele püsti olid pandud. Paistsid lahedad, ent voodi oli kahtlemata mugavam. Kämpingu taga olevalt teeviidalt lugesin: kolm kilomeetrit kohta nimega Base Las Torres ning neli Mirador Torres Del Paine’ni. Tundus vähe, samahästi kui kiviga visata. Ent mägedes ei näita üksnes kilomeetrid palju; võtmerolli mängib raja tehniline keerukus. Kolm kilomeetrit esimesse viidal osutatud punkti kujutas endast suhteliselt lihtsat ja mõnusat metsarada. Olin arvanud, et ju on Base Las Torres’e näol tegemist järgmise kämpinguga, ent eksisin. Base Las Torres kujutas endast lihtsalt infopunkti kaartidega. Okei, tualettruumid olid ka kusagil võsa vahel peidus. Lugesin välja, et päeva sihtpunktini on jäänud 1,500 meetrit. Oijah, viimased tuhat meetrit olid kõike muud kui lihtsad! See oli tõeline kivironimine, kõige sõna otsesemas mõttes! Üksteise järel üles rühkivad inimesed kippusid ummikusse jääma. Võimalusi kellestki mööda turnida oli vähe; kui ees oli aeglasem inimene, tuli pahatihti kannatlikult oodates lihtsalt tuule käes seista. Vähemasti andis see võimaluse hinge tagasi tõmmata. Lõpuks juba lootsid, et oled sama hästi kui kohal – vaid üks viimane käänak veel, kuulsate kivimürakate tipud paistavad! Aga ei, tuli teha veel üks viimane auring. Okei, kolmveerand ringi, kui nüüd täpne olla. Ning siis… Tadaa! Kõrvus helises miski vägev muusika, kui need Torres del Paine graniidist tipud oma täies hiilguses päriselt silme ette kerkisid! Teravate tippudega graniidimassiiv ning selle ees sinakas-rohelise veega järveke. Vähemasti nii olin seda hetke üles rühkides ette kujutanud. Tegelikkus oli mõnevõrra proosalisem: mingit muusikat ei olnud. ’Tegingi ära!’ emotsioon oli – ja uhke vaade ka, ehkki osalt pilvedega varjatud. Seisin merepinnast umbes 890 meetri kõrgusel, vaadates tõtt peaaegu kaks tuhat meetrit ülespoole kõrguvate püstloodis kaljuseintega. See oli paras lõunapausi koht. Kõik see minuga enam-vähem ühel ajal üles turninud mees ja naine ning üks laps tundusid sama arvavat. Otsisime kivide varjus tuulevaiksemad kohad ning pakkisime leivakotid – või täpsemini saiakotid, sest siinmaal on leib pigem nagu sai – lahti. Vahepeale sai järvekese juurde joostud, vett katsutud (külm, ent mitte otseselt jäine) ning fotosid tehtud. Saabus aeg ots ümber pöörata ning tuldud teed pidi tagasi minna. Rada lõppes siin; kaugemale edasi enam ei saanud. Tagasitee meeldis mulle tegelikult rohkemgi: oli vähem rahvast, kohati sain kohe päris üksi kõndida. Nimelt olid paljud vaatekohta alles pärast mind jõudnud ning teised lihtsalt kauemaks jäänud. Rahvuspargi väravas asuvasse külastuskeskusse jõudsin kusagil poole nelja ja nelja vahel pärastlõunal. Vaadanud seal ringi, otsustasin sinna mitte pikemaks jääda ning oma teekonnaga Laguna Amarga
  • 27. 26 bussipeatusse üsna kohe jätkata. Seda vaatamata asjaolule, et buss Puerto Natalesesse pidi väljuma alles veerand üheksa õhtul. Nimelt maksis tund aega WiFi-t külastuskeskuses umbes seitse ja pool eurot, ent bussipeatuses teadsin selle tasuta olevat. Tagasiteel – sellel, kus ’normaalsed’ inimesed minibussidega sõidavad – kohtasin puht juhuslikult armsaid loomakesi. Guanakod. Vaat, kus üllatus! Alguses märkasin ühte, ilmselt karja juhti. Too seiras mind kahtlustavalt, ent leides mu ohutu olevat, jätkas põõsaste näsimisega. Varsti jooksis üle tee teine guanako ning siis nägin juba tervet karja. Esiotsa arvasin, et vahest on nad koduloomad – üldse inimest ei kartnud. Hiljem kuulsin ühelt giidilt, et ei ole koduloomad; koduloomadeks olevat siinkandis – kui kassid ja koerad välja arvata – vaid hobune, lehm ja lammas. Bussipeatuseni jalutada mul ei õnnestunudki. Umbes-täpselt poole tee peal ’korjas’ üks tühjana rahvuspargi väravast tagasi sõitev minibuss mu peale. Juhil oli vist igav. Uuris oma napis inglise keeles, kuidas mul matk läinud oli, mis ma selle kandi loodusest arvan, kust ma pärit olen ja kus mu perekond on, kus ma peatun jne. Oma päevasest matkast rääkisin kõike, mis pähe tuli, ent isiklikku laadi küsimustele vastasin ähmaselt, à la pärit olen Euroopast, perekond on kodus ja peatun Puerto Nataleses hostelis. Nii igaks juhuks. Mees ütles enda kohta muuhulgas, et ta töötab rahvuspargi heaks, ent on Santiagost. Märkisin, et Santiago on päris kauge koht, kust rahvusparki tööle käia. Ta noogutas. Paar tundi ’istusin’ arvutis, ekspluateerides bussipeatuse tasuta WiFi-t. Siis saabus Bus Sur’i buss – oma kolmveerand tundi oodatust varem. Ja väljus Puerto Natalese suunas umbes sama palju varem. Vaevalt mind maha oleks jäetud, saabunuksin ma pileti peale kirjutatud bussi väljumise ajaks; küllap siis järgmine buss mu peale ’korjanud’ oleks. Graafik tundus neil siin vaba olema; tuli ja läks just niipalju busse, et kõik reisijad rahvuspargist tagasi linna saaksid toimetatud. Kokkuvõttes oli tore päev. Pikk, tore ja väsitav ka. Mõnus oli oma hostelisse naasta, kuuma dušši all käia, tagasihoidlik õhtusöök süüa ning pehmesse voodisse kerra tõmmata. „Ikka mõnusam, kui kõva puidust telgipõrand,“ muigasin enne uinumist mõttes ja nentisin samas, et hakkan vist mugavaks muutuma. Niisama Puerto Nataleses Ei pea reisil olles iga päev mööda vaatamisväärsusi käima ja/või midagi ägedat tegema. See oleks väsitav. Võtsin kolm päeva lihtsalt olemiseks Puerto Nataleses ja sealkandis. Nojah, tegelikult jäi siia perioodi veebruarikuu lõpp, mis tähendas, et tegelesin osa ajast oma isikliku arvepidamisega. Lisaks oli LHV Grupp 27. veebruaril avalikustanud oma 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande jm dokumendid Aktsionäride Üldkoosolekule, mille samuti läbi töötada kavatsesin. Kolmapäev, 28. veebruar
  • 28. 27 Hommikul kella üheksa paiku kui vaikselt liigutama hakkasin, olid lauad ühises söögitoas hommikusöögiks kaetud, ent ruumis ei viibinud peale minu kedagi. Istuda tuli oma toanumbriga märgistatud koha peale. Eine oli tavaline nn kontinentaalne hommikusöök, üsna samasugune nagu Euroopas: röstsai või ja/või moosiga, muna, krõbinad, väike vahvel. Ei midagi erilist, kui välja arvata asjaolu, et muna oli minu arvates tugevalt üle keedetud. Tund aega hiljem läksin esimest korda Puerto Natalese peale kondama. See on väike vast Rakvere suurune linnake, ent silmnähtavalt üsna tugevalt turismile orienteeritud. Neid hotelle, hotellikesi ja hosteleid siin ikka jagub! Võtsin suuna rannapromenaadile, hakkasin lõunapoolsemast servast pihta ja käisin lõpuni. Esimene ots polnud turistidele kolamiseks ette nähtud; seal asus miski väikelaevade romula moodi koht, mille ümbert ringiga tuli minna. Jätkus korralik promenaad, millel leidus ridamisi kaardil vaatamisväärsustena märgitud objekte: skulptuurid ja monumendid, ajalooline tänaseks merelindude valdusse antud muul, sillakesed kaugemale vee peale jalutamiseks ning üle vee asuvate mägede imetlemiseks. Ilm oli suve kohta pigem külm ja tuuline. Inimesi liikus vähe. Mõned optimistid-jalutajad siiski leidusid. Kusagil hotelli fuajees, kuhu tualettruumi otsimiseks sisse põikasin, paistis rahval päris lõbus olema: tehti miskit sorti teatrit. Kõndisin mööda rannaäärset teed edasi, kuni Puerto Natalesest umbes viis kilomeetrit eemal asetseva Boriese nimelise sadama ja asulakeseni. Käigutee oli täitsa olemas ning inimestele meeldis siin sörkimas käia. Tee äärt aga palistasid äsja valminud ja alles ehitusjärgus olevad suurte klaasakendega madalad hotellid ning minivillad. Borieses tegin väikese pikniku-peatuse, mille järel otsa ümber pöörasin ning tuldud teed pidi Puerto Natalesesse tagasi jalutasin. Väikese poetreti järel naasin hostelisse, et seal oma läpaka ekraani süveneda. Hosteli-mõnudest rääkides… Toad kaldusid Patagoonias külmavõitu olema. Tol pärastlõunal näitas minu käekella sensor temperatuuriks +16 °C. Ehitised olid sageli kerged, justkui oleks tegemist mõne Lõuna- Euroopa riigiga. Hiljem öösel lülitati kõnealuses hostelis küte siiski sisse ning temperatuur toas tõusis pea paarikümne kraadini; rohkem armetu radiaator vist välja poleks andnud. Neljapäev, 29. veebruar Oah! Sai pikalt magatud, mingi kümme tundi jutti! Kella üheksa paiku jõudsin siiski hommikusöögilauda. Seekord muna ei antud, ent oli juustu ning vahvli asemel müslibatoon ja tilluke kotike erisorti pähklite- rosinatega. Uurisin kaarti: „Täna siis Cerro Torotea matkarada ja vaated.“
  • 29. 28 Matkarada oli iseenesest lühike, nelja kilomeetri ümber. Samas sinna jõudmiseks tuli esmalt kaheksa kilomeetrit astuda. Polnud paremat varianti: oluline osa teest tuli käia suure maantee serva pidi. Kella kümne paiku lukustasin oma toa ukse väljastpoolt ning hakkasin minema. Päev oli eelmisest soojem, nii et peagi viskasin tuuleürbi seljakotti. Kilomeetri pikkune teejupike linnast välja kujutas endast parajat tolmuteed, kus vurasid suured kamassid. Hea uudis oli see, et maantee äär oli täiesti kõnnitav. Teeservast eemal rohu sees oli isegi jalgrajake, mis mingil hetkel täiesti korraliku kruusateega asendus. Vast poolteist tundi hiljem seisin suure sildi ees. „Bienvenido / Welcome to Mirador Dorotea,“9 lugesin sellelt. Tere tulemast! Olingi matkaraja alguses kohal. Veider matkaraja algus tundus see olevat: mäeni minek läbi kellegi kohaliku taluniku hoovi ning üle karjamaa. Aga kui nii, siis nii. Läksin. Olin just elumajana näivast hoonest möödumas, kui selle uksest keegi viiekümnendates meesterahvas välja astus. „Trail?“10 ütlesin talle veidi küsival-kõhkleval toonil. „Just a moment,“11 kostis tema, andis mulle märku oodata ning kadus majja. Ma ootasin. Paari minuti pärast tuli mees tagasi, miski roheline matkaraja brošüüri moodi paber käes. Ta seletas mulle raja kaarti, informeeris, et raja läbimiseks kuluvat kaks-kolm tundi. Siis näitas ta mulle sama paberi järgmiselt lehelt, et külastus maksab 5,000 kohalikku raha. Kehitasin viimase peale õlgu: mul polnud kohalikku raha. „Dollareid?“ küsis tema lootusrikkalt. Raputasin pead: dollareid ka polnud. „Eurosid?“ oli veel üks variant. Neid mul oli. Koukisin kotist välja tutika 5-eurose rahatähe. See tundus mehe õnnelikuks tegevat. Lahkesti juhatas ta mulle teeotsa kätte, näitas, millisest kollasest majast mööduda ning kuhu mäe otsa välja peaksin jõudma. „Seal üleval on tuuline,“ hoiatas ta veel. Vastasin, et see on okei: mul on tuuleürp kotis. Minek mäeni kulges niisiis üle karjamaa. Vaata, et loomasõnniku sisse ei astu. Siis tuli mäkke ronimise osa, miski kuussada meetrit tõusu. Loomulikult, kuna tegemist oli reklaamitud rajaga, polnud ma ainus mineja. Peagi möödusin kahest naisterahvast ning seejärel ühest keskealisest hinge tõmbamiseks peatunud paarist. 9 “Tere tulemast [hispaania keeles] / Tere tulemast Dorotea vaatekohta“ 10 “Matkarada?” 11 “Üks hetk.”
  • 30. 29 Lageda pealt jõudsin kiiresti varjulisse metsatukka. Mets oli siinkandis haruldane; seda leidus vaid mägede varjus. Tõusud tehtud, ronisin üle väikese aia – ettenähtud trepikest mööda muidugi – ja olingi vaatekohas kohal. Nagu talunik öelnud oli, oli siin tuuline; tuul siiski otse ära viia ei ähvardanud. Paar inimest olid juba kaameratega ees. Läksin vaatama, mida nad pildistasid. Eks ikka vaateid kaugel allpool paistvale Puerto Natalese linnale. Linnale, selle taga asuvale veele ning mägedele. Pildistasin minagi. Peagi oli aeg ots ümber pöörata. Olin vast paarsada meetrit minna jõudnud, kui vastu tuli toosama keskealine paar, keda juba kohanud olin. „Palju veel?“ pärisid nad ähkides ja puhkides. „Mitte enam palju – ainult natuke veel,“ sain neid rõõmustada. Laskumine liivast rada mööda oli minu juba võrdlemisi siledaks kulunud põhjadega matkasandaalidega libeda-võitu. Paaris kohas panin sõna otseses mõttes käed seljataha maha ning libistasin ennast edasi. All talumaja moodi maja juures, matkaraja alguses, võttis mind vastu tuttav meesterahvas. Ta avas hoovist läbi viiva aia värava ning märkis: „Sa olid kiire.“ Vaatasin oma käekella: olin tee ära käinud pisut vähem kui kahe tunniga. Noogutasin ning näitasin käega ’meeldib’ märki, pidades silmas matkarada ja vaateid. „Bueno,“12 kostis tema. Ega ma tegelikult tea, kas piletiraha küsimine vaatekoha külastamise eest oli ette nähtud, või oli nutikas talumees omale lihtsalt lisatulu teenimise võimaluse leidnud. Samas tundus see aus: käisid turistid ju läbi tema aia ja üle tema karjamaa. See selleks. Astusin linna tagasi. Naastes olin paras tolmuahv. Ei jäänud muud üle, kui oma riided hosteli pesumasinasse anda. Lubati järgmisel hommikul puhtana tagastada. Eeldasin, et väikese raha eest, nagu toa seina peal oleval infolehel kirjas oli. Reede, 1. märts Kui hommikusöögile läksin, toodi mulle sujuvalt lauda kätte ka puhtaks pestud pesu. Tänasin ning asetasin pesukoti laua kõrvale ootele. Hiljem seda oma toas avades leidsin, et puudus minu lemmik sinine Bondora kirjadega pusa. Suundusin seda välja nõudma, ent küsida polnudki vaja: juba nägin pusa pesuruumi avatud ukse vahelt. See rippus kenasti riidepuul ning oli mõnusalt soe ja kuiv. Korjasin selle ära ning panin selga. 12 ”Hästi”
  • 31. 30 Midagi erilist päevase jalutuskäigu ajaks kavas polnud. Mõtlesin, et teen väikesele linnakesele tiiru peale. Alustuseks juhtusin mööda kõndima kohalikust väikesest surnuaiast. Põikasin sinna sisse ning nägin, et sarnaselt Argentinale oli Tšiilimaalgi tavaks surnutele maju – hauakambreid – ehitada. Leidus muidugi ka tagasihoidlikumaid haudasid; osa surnuid oli maetud seina sisse tehtud avadesse. Järgmiseks jõudsin kesklinna kesksele väljakule. Selle ümber asusid tähtsad asutused nagu Politseiameti (PDI) hoone, notaribüroo, pangakontor… Samas olid ka kirik, turismiinfo ning arvukad söögikohad. Edasi astusin mööda linna poolitavat laia põhitänavat. Tee kahe suuna vahelisel rohealal leidusid päris mitu välijõusaali, laste mänguväljak, grafitiga kaunistatud rulapark… Suund oli Parque Eusebio Lillo nimelisele pargile. Mitte, et ma sealt pargist midagi konkreetset eest leida oleksin lootnud. Park ei paistnudki esiotsa midagi erilist olevat, ent sealt avanesid suurepärased pisut kõrgemad vaated veepoolsele osale linnast. Üllatuslikult avastasin vaadete vaatamise käigus pargi teisest otsast korraliku lauluväljaku. Lauluväljak üle kaedud, jätkasin linna ringkäiguga. Siia rajati rohkesti uusarendusi, valdavalt madalaid paarismaju. Üldse olid majad linnas madalad ning näis, et ehitatud seeriate kaupa: rida ühesuguseid või enam-vähem ühesuguseid järjest. Bussijaama jõudmisega sai minu tiir linnale sisuliselt tehtud. Bus Sur’i nimelise bussifirma infoletist uurisin juba oma Patagoonia avastamise reisi järgmise peatüki kohta. El Calafate & Perito Moreno tuur 25 tuhande elanikuga El Calafate on Patagooniat väisavate turistide jaoks oluline keskus. Linnake on nii- öelda väravaks kuulsale Perito Moreno liustikule ligi pääsemisel. Samuti käib põhiline turistide voog Argentina matkamise pealinnaks tituleeritud El Chalténi läbi El Calafate, saabugu külaline siis lennukiga Barilochest või bussiga Tšiilimaalt Puerto Natalesest. Nii jõudsin minagi El Calafatesse kahel korral. Käesolev peatükk on esimesest korrast, mil sihiks silme ees oli esiteks ja ennekõike Perito Moreno. Laupäev, 2. märts Agendas oli bussireis Puerto Natalesest (Tšiili) El Calafatesse (Argentina). Taaskord tähendas see varast äratust; pidin kolmveerand seitse bussijaamas kohal olema. Hosteli söögituba oli õnneks avatud juba kuuest, nii et oma hommikusöögi ma ikkagi kätte sain. Perenaine tänas mind viisakalt külastamast ning pesu pesemise eest raha ei tahtnudki.
  • 32. 31 Kuna reis oli teise riiki, tuli esmalt Bus Sur’i kassas sõidule registreeruda; ei piisanud vaid aegsasti valmis ostetud pileti ettenäitamisest, kontrolliti ka esitatud passiandmete õigsust ning PDI ’tšeki’ olemasolu. Olles veendunud dokumentide korrasolus, anti väike käsitsi kirjutatud lipik istekoha numbri ning tekstiga ’kontrollitud’. Viimase alusel lubati bussi. Buss oli suur, kahekorruseline. Ülemisel korrusel olid tavalised bussiistmed ning alumisel suured ja mugavad, peaaegu alla välja käivad istmed magamiseks. Sisenemisel anti igale reisijale pihku veepudel ning väike snäkk, mingid kohalikud tšillipiprased maisipulgad. Minu istekoht asus teisel korrusel. Osutus nii, et minu kõrvale akna alla platseerus keegi aktiivne umbes minuvanune tüüp nimega Douglas. Hakkas kohe nihelema ja sehkendama: kuidas siin WiFi-t saab? Kusagil peaks olema QR kood, mis telefoni skännida… Ronis üle minu ning läks reisisaatjalt aru pärima. QR koodi ta sai, ent see ei töötanud. „Ma ju ütlesin, et siin WiFi-t ei ole,“ targutasin, kui ta oma otsingutelt naasis. Tuli leppida internetita. Douglas oli aldis vestlust jätkama isegi kui mina vaikides istuda eelistanuks. Nö soojendusvestluse käigus sain teada, et ta oli pärit Ühendkuningriigist, ent elas juba 16 aastat koos naisega Nicaraguas. „Kuidas sa Nicaraguasse sattusid?“ pärisin uudishimulikult. Ei tundunud just väga tavaline koht, kus üks inglise päritolu inimene resideeruda võiks. „Läksin vabatahtlikuna,“ vastas tema ning asus kohe innukalt oma vabatahtliku töö sisu selgitama. Nagu selgus, oli tegemist Jehoova tunnistajaga. Tema vabatahtliku töö sisuks oli oma usu levitamine; ta nimetas seda oma põhitööks. Kuna usk ei lubavat tal ’põhitöö’ eest raha küsida, töötavat ta koos naisega nö kõrvaltööna ka ehitusel. Ütlesin, et mina subjektiivselt olen religiooni suhtes ükskõikne, ent nii hariduslikus mõttes aeg-ajalt kuulan ja loen mõtteavaldusi erinevatel elufilosoofilistel teemadel. Järgmised tund aega saime arutleda küsimuste üle nagu: kes või mis on jumal? milleks me siia ilma sünnime? miks me sureme? miks on maailmas kannatused? jne, jne. Tal oli kõigele lihtne vastus, mis taandus jumalale Jehoovale ning piiblile: Jehoova lõi selle nii ja/või see on piiblis kirjas. Oma telefonis olevast Jehoova tunnistajate äpist leidis ta kiiresti kätte kollasega esile tõstetud asjakohased lõigud piibli tekstist. Oleks ta internetti pääsenud, näidanuks ta mulle samast äpist ka Jehoova tunnistajate värbamise videoid. Mind ta ikkagi ei veennud. Möönis, et polnud erinevaid perspektiivne uurinud (sest jumal Jehoova ütlevat, et ainult kitsas tee on õige tee!) ja selles või teise küsimuse osas saab esitada vaid subjektiivse arvamuse. Ma ei püüdnud ka teda ümber veenda. „Kui sina arvad, et see on sinu jaoks õige tee – ju siis sinu jaoks ongi,“ võtsin kokku. „Kui mina arvan, et minu jaoks ei ole – ju siis minu jaoks on mingi teine tee.“ Jõudsime Tšiili-Argentina piiripunkti nimega Río Don Guillermo. Esiteks Tšiilist väljumine. Midagi erilist siin polnud: vaadati passi, võeti ära PDI ’tšekk’ ning instrueeriti bussi tagasi minema.
  • 33. 32 Teiseks Argentina riiki sisenemine. Ka midagi erilist polnud. Kõigepealt käisid kõik reisijad passikontrolli eest läbi, misjärel ilmus bussi inimeste seljakottidesse sisse piiluv mundris naisterahvas. Ega keegi miskit keelatut üle piiri vea? Selline kottide kontroll oli üsna pealiskaudne; kui oleks tahtnud, siis seljakoti põhja oleks saanud korraliku koguse dollareid sulas peita küll.13 Järgmised paar tundi sai lihtsalt magatud. Sõit kulges läbi üsna mitte midagi ütleva pampa: kivine maapind, kuivanud rohutuustid ning üksikud madalad põõsakesed. Kell pool kaksteist päeval peatusime kohas nimega Esperanza, Hotel La Esperanza nimelise hotelli ees. See oli lõunapausi koht. „Kui pikalt?“ pärisin reisisaatjalt. „Kakskümmend minutit,“ sain vastuse. Tegelikult kestis varane lõunapaus pisut üle poole tunni. Sihtpunkti – El Calafatesse – jõudmiseks kulus veel paar tundi. Pisut pärast kahte pärastlõunal olime kenasti kohal. Vastu võttis tugev tuul. Mitte otseselt külm, ent märkimisväärselt tugev. Tõeline Patagoonia tuul. Ilmselgelt turismile orienteeritud kesklinnas külastasin supermarketit, misjärel kõndisin otse hotelli Folk Suites. Hotell oli üsna euroopalike hindadega. Retseptsioonis istuvad naisterahvad seletasid tükk aega midagi omavahel (tundus, et jutt oli tööalane), enne kui mind jutule võtsid. Aga kui ükskord jutule võtsid, olid väga lahked ja abivalmis, aitasid mul isegi ühe järgmise päeva tuuri puudutava hispaaniakeelse sõnumi inglise keelde tõlkida. Pühapäev, 3. märts Pühapäevaseks päevaks oli mul broneeritud Perito Moreno liustiku tuur. Kui maailmas on üks liustik, mida kindlasti peab nägema, siis on see Perito Moreno. Niisugust juttu olin kuulnud. Hommikul sain kaua magada ning rahulikult oma muud toimetused ära teha. Reisikorraldaja – Patagonia Dreams – buss saabus mulle hotelli juurde järele alles kell 10:30. Olin üks esimesi ’pealekorjamisi’; tiirutasime veel pool tundi linnas, et kõik liustikuhuvilised kokku saaksid kogutud. El Calafatest Perito Moreno peamisse vaatekohta Los Glaciares’e nimelises rahvuspargis oli umbes 80 kilomeetrit sõitu. Kogu tee tegeles reisisaatjaks ja giidiks olev meesterahvas inimeste harimisega, seda vaheldumisi hispaania ja inglise keeles. Ütles, et Lago Argentino, millest parajasti mööda sõitsime, on Argentina suurim järv ja 500 meetrit sügav. Rääkis, et pampades – Patagoonia kõrbetes – puhuvad tuuled kohati kiirusega 140 km/h; sellepärast siin peale madalate põõsaste väga muud taimestikku ei kasvagi. Teine roheluse puudumise põhjus on muidugi 13 Sularaha sissevedu 10,000 dollarit ületavas summas kuulus deklareerimisele.
  • 34. 33 väike sademete hulk; sademed sajavad valdavalt Andides maha ning sisemaale ei jõua. Leiduvat siiski kahte liiki puid, mis keerulistes oludes vastu peavad. „Kõik puud, mis te siin näete, on inimese istutatud,“ osutas giid üksikutele kitsavõralistele lehtpuudele tee servas. Jutustas kohalikest loomadest ja lindudest ja ainult jää peal elavast putukast. Näitas Patagoonia kaarti ning fotosid kohalikust floorast ja faunast. Loomulikult kuulsime rahvuspargi liustikest ning mägedest. Perito Moreno olevat suuruselt kolmas liustik; suurim selles rahvuspargis kannab nime Glacier Upsala. Rahvusparki sisenemise kohas – üsna mitu kilomeetrit enne liustiku külastuskeskust – tuli korraks bussist välja kobida ning endale rahvusparki sisenemiseks pilet osta. Pileti hind oli välismaalasele 12,000 kohalikku raha. Tasuda sai kas sularahas või VISA kaardiga; seejuures sobisid sularahana ainult Argentiina peesod. MasterCard’iga maksta soovijad pidid pääsme internetist soetama, ka see variant oli olemas. „Võite pileti nüüd ära panna; keegi teilt seda enam ei küsi,“ ütles giid, kui piletid näpus bussi naasime. Esimene peatus Perito Moreno liustiku imetlemiseks oli nö isutekitaja, vaateplatvorm nimega Mirador De Los Suspiros. Liustik paistis üsna kaugelt eemalt. Sealt kaugelt vaadates mõtlesin, et on ka midagi. Varsti nägin päris lähedalt, et oligi midagi. Kümme minutit hiljem saabusime Perito Moreno tsentraalsesse külastuskeskusse, jalutusradade keskpaigas asuva suure hoone ette. „Kohtume siin uuesti kell 16:30,“ sain bussist väljudes instruktsiooni. Samuti tulid kaasa juhised, mida rahvuspargis MITTE teha: mitte loomi toita, mitte suitsetada, mitte ettenähtud rajalt kõrvale astuda, mitte prügi maha visata, mitte droone lennutada, mitte ujuma minna… Heitsin pilgu kellale. Mul oli kolm ja pool tundi aega omapead ringi jalutamiseks ja liustiku uurimiseks nii ühe kui teise külje pealt. Esmalt kiikasin sisse külastuskeskusse, kus asusid restoran, suveniirikauplus, tualettruumid… Leidsin ka tähistatud radade kaardi. Kokku oli teisel pool kitsast veeriba asuva liustiku vastu ehitatud pea viie kilomeetri jagu metallkonstruktsiooniga jalutusradasid. Kollane rada – kerge. Lilla rada – ratastooli- inimestele. Roheline ja sinine rada – keskmise raksusastmega. Punane rada – raske. Parasjagu oli roheline rada puuokste murdumise ohu tõttu suletud, ent seal ei asunud ka ühtegi põhilist vaatekohta. Nagu giid oli soovitanud, alustasin punasest rajast. Sellel liustiku vasakut serva järgival ja mitmel tasandil paikneval teel oli kõige enam välja ehitatud vaatekohti ja infotahvleid. Edasi läksin läbi keskselt kollaselt rajalt, kust suundusin sujuvalt sinisele. Läksin läbi… See minemine kulges päris aeglaselt. Pea iga sammu järel ootas ees järjekordne peatumise ning ’oo ja aa’ tegemise koht. Okei, ma natuke liialdan, aga mitte palju. Jäine järsak kõrgus veepinnast 40-70 meetrit ülespoole – ja see oli vaid jäämäe veepealne osa. 90% jääst oli giidi sõnu uskudes vee all. Olin kuulnud, et Perito Moreno on üks väheseid liustikke kui mitte ainus liustik maailmas, mis jätkuvalt kasvab. See osutus siiski aegunud informatsiooniks; infotahvlitelt lugesin
  • 35. 34 välja, et alates aastast 2020 on ka see liustik kliima soojenemise jm tegurite tõttu tasapisi taanduma hakanud. Vast sattusin seda nägema just õigel ajal – kuni ta veel oma täies hiilguses olemas on. Sinakana näiv jäämass hakkas tulema 20-25 kilomeetrit eemal asuvatest ning samuti vaatekohta ära paistvatest mägedest. Kirjade järgi liikus see kiirusega kaks meetrit päevas. Aeg-ajalt oli kosta hirmsat raginat, millele järgnes korralik plartsatus. Kes hoolikalt peale passis, võis näha järjekordset jäälahmakat vette kukkumas. Eks inimesed siis passisid ja ootasidki. Passisin minagi. Silmaga nägin ka. Kaameraga mul ühegi jääkamaka kukkumise hetke jäädvustada ei õnnestunud; see oli liialt harva esinev ning ootamatu sündmus, mis juhtus kiiremini, kui ’pildista’ või ’filmi’ nupu vajutamiseks reageerida jõudsin. Üsna sinise raja lõpus – raja selles osas, mis giidi jutu järgi pidavat igav olema – ulpis üks ilmatu suur sinine jääkamakas. Imestasin, kuidas sel küll ennast massiivist lahti haakida ja nii kaugele ulpida oli õnnestunud? Sinine värv oli muidugi illusioon, valguse tagasipeegeldus. Millist värvi jää tagasi peegeldab, näitavat jää tugevust. Sinine olla tugevaim. Edasi astudes jõudsin välja sadamasillani ning selle tagant päris vee äärde. Näppu sisse torgates tundus vesi külm, ent mitte nii jääkülm, kui ma võib-olla oodanuksin. Siiski kiusatust reegleid rikkuda ja ujuma minna ei tekkinud. Kolm ja pool tundi oli piisavalt pikk aeg, et kõik oma vaatamised vaadatud ning pildistamised pildistatud saada. Jõudsin sellesse ajavahemikku vabalt mahutada lõunapausi, kaks tiiru punast rada ning suveniirikauplusega tutvumise. Kaks minutit enne määratud taaskohtumise aega ilmus välja giid, kes turistid sujuvalt bussi suunas. Üks osa rahvast oli ostnud juurde ka jahituuri liustiku alla. Ootasime-vaatasime ära nende naasmise ning sõitsime siis El Calafatesse tagasi. Mõlemad mehed, nii bussijuht kui giid-reisisaatja, olid ülimalt abivalmis. Igaüks sai väljuda just täpselt seal, kus talle sobis. Kes soovis, lõpetas reisi kesklinnas. Kes tahtis, see transporditi hotelli ukse ette. Minu kõrval istunud naisterahvale korraldati ära isegi edasine transport lennujaama. Esmaspäev, 4. märts Selleks päevaks olin omale AllTrails äpist valmis vaadanud jalutusraja päris El Calafate linna külje all: Hostería la Estepa a Lago Argentino. Vaevalt see nimetus nüüd palju ütleb; rada lihtsalt algas samanimelise hotelli juurest ning tegi ringi Lago Argentino järve ulatuval poolsaarekesel. Väljusin oma hotellist umbes kümne paiku hommikul. Siinkandis on mõistlik õue minekuga venitada: hommikud on külmad, ent päeva peale võib päris soojaks minna. Juhtuski olema ilus tuulevaikne päev; temperatuurist +4 °C seitsme-kaheksa vahel sai peagi +16 °C või isegi rohkem. Valitud rajale jõudmiseks sain esmalt kolm-neli kilomeetrit mööda Lago Argentino äärset promenaadi astuda ning valgeid mustade kaeltega luikesid vaadata. Ühelt infotahvlilt lugesin välja, et kant olla
  • 36. 35 suurepärane linnuvaatlejatele: kohata võivat sadat erinevat linnuliiki, neist 70% rändlinnud. Promenaad meeldis ka tervislikke eluviise armastavatele inimestele. Nägin nii jalutajaid, jooksjaid kui ka jalgrattureid. Kui Hosteria La Estepa juurest matkateele pöörama valmistusin, peatus minu kõrval Patagonia Dreams’i buss. „Loodetavasti nad ei arva, et tahan nendega sõita,“ mõtlesin. Vist ei arvanud. Tagasi vaadates nägin neid seal veel tükk aega seismas. Võimalik, et ’korjasid’ hotellist turiste peale. Minu teekond kulges läbi Argentina kõrbe, taamal valgete mägede panoraam ning eespool vaade sini- sinisele ja võib-olla kergelt roheka varjundiga järvele. Mõnus oli üksi neis avarustes astuda. Tegi pea igasugustest kiirustavatest mõtetest tühjaks küll, vähemasti korraks. Neli-viis kilomeetrit hiljem ületasin tumeda liiva düüni ning jõudsin taas järve äärde. Katsusin vett. Külm. Loomulikult: liustikust tulev jääsulamise vesi ju! Üle +9 °C ei pidavat vesi selles järves kunagi minema. Järgmised paar-kolm kilomeetrit kulgesid liiva- ja kiviklibusel rannal. Lõbustasin ennast ilusate kivikeste otsimisega. Mingil hetkel tuli rannalt ära pöörata. Siin sai üle päris korraliku liivadüüni ronitud ning juba hakkasidki majad paistma. Peagi jõudsin välja betoonist valatud teele. Peamiseks vaatamisväärsuseks oli üks koduks ümber ehitatud vana buss. Jalgrattatee El Calafatest tuli päris kaugele välja: oma kaheksa kilomeetrit linnast. „Üsna roheline linn täitsa kõrbes,“ mõtlesin eemal asuvat El Calafatet vaadates. Ehkki vihma sadas harva, oli neil järvest ohtralt kastmisvett võtta. Liustikest tuli seda aina peale. Sain omale mõneks ajaks ühe kohaliku koera seltsiks. Minu tagasihoidlik persoon teda ei huvitanud; tal oli lihtsalt sama tee ning omad tegemised. Peamiselt lõbustas ta ennast kaldal puhkavate luikede vette hirmutamisega. Mingil hetkel sattus silm silma vastu kurjalt küüru selga tõmmanud kassiga; vaatasid loomad tükk aega tõtte, ent siis pööras koer ümber ning sörkis rahulikult minema. Ühe suvalise maja juurde kuuluva varjulise heki varjus pidasin väikese pikniku. Head piknikukohta polnud siin lihtne leida: igal pool lõõskas ere ja üsna kuri lõunapoolkera päike. Tõepoolest, ilm võib ju suhteliselt jahe olla, ent päikesekreem ja päikeseprillid on teinekord hädavajalikud. Hilisel pärastlõunal jõudsin oma tiirult El Calafatesse tagasi. Ühest suveniiriputkast õnnestus lõpuks leida üks portselanist sõrmkübar emale. Olin neid asjakesi otsinud, ent seni polnud kusagil silma jäänud. Nüüd siis leidsin!
  • 37. 36 El Chalténis, Argentina matkamise pealinnas El Chaltén on El Calafatest loode pool Los Glaciarese rahvuspargis14 paiknev mägiküla. Sõiduteid pidi liikudes jääb nende kahe asula vahele 214 kilomeetrit. Eelkõige teatakse El Chalténi väravana ühele Patagoonia tuntuimale sümbolile, Fitz Roy mäestikule. Vastavalt oli minu põhiliseks eesmärgiks El Chalténis veedetud nelja ja poole päeva jooksul kõndida Fitz Roy jalamile. 3,405 meetri kõrgusel merepinnast asuv Fitz Roy mäetipp ise pole spetsiaalse varustuse ja asjakohase mägironija kogemuseta vallutatav; tegemist on vertikaalse kiviseinaga. Teisipäev, 5. märts Pisut enne seitset hommikul andsin oma toa uksekaardi hotelli retseptsiooni ära ning seadsin sammud bussijaama poole. Viimane asus kesklinnast umbes poole tunni jalutuskäigu kaugusel, veidi nagu kõrvalises kohas. Ehkki buss El Chalténi pidi väljuma alles kell kaheksa, asuti rahvast ’peale laadima’ juba 7:38. Kuni ma siis oma teise korruse istmel ärasõitu ootasin, lõbustasin end kõrval oleva bussi pagasiluugi juures toimetava meesterahva töö jälgimisega. Too oli bussi ratta kohale kleepinud inglise-keelse sildi, millele ta aeg-ajalt osutas: „The luggage and backpack workers don’t have a salary. Could you help us with a tip please? Thank you.“15 „Kas nad tõesti palka ei saa?“ imestasin endamisi. Ma ei näinud, et keegi mehele tippi oleks andnud. Sõit El Chalténi vältas pisut üle kolme tunni. Umbes poole tee peal, Hotel ’La Leona’ nime kandva hotelli ja kohviku ees tegime veerandtunnise kohvipausi. Parkla oli autosid, minibusse ja muid sõidukeid täis; silmnähtavalt oli tegemist keskse peatuskohaga. Veerand kaheteistkümne paiku jõudis buss koos minuga El Chalténi. Kohe esimesest hetkest oli tunne, et see küla meeldib mulle: kenasti mägede vahel, Rio Fitz Roy ja Las Vueltas river’i nimeliste jõgede kohtumise paigas. Maaliline asukoht – ja tuttav euroopalik hõng. Muidugi hinnatase oli ka vastav, Argentina üldisest hinnatasemest tuntavalt kõrgem. Ja ikkagi rippusid öömajade ustel sildid kirjaga ’FULL’. Täis – välja müüdud. Aga see selleks, mul oli tuba reserveeritud. Esimese asjana jalutasin Los Glaciarese rahvuspargi kohalikku külastuskeskusse. Uurisin infoletist matkaradade kohta: milliseid variante on, millistele radadele minekuks ennast registreerida tuleb ning kas kusagile on vaja sissepääsupileteid vms osta? Hea uudis oli see, et rajad olid tasuta. Eks see raha saadi siin turistidelt muul viisil kätte . Paar suhteliselt pikka ning tehniliselt keerukat rada eeldasid eelnevat registreerimist; muidu võis niisama jalutada. Tore see! Matkaradade kaart näpus, vaatasin pisut külastuskeskuses ringi. Siin oli päris korralik näitus välja pandud. 14 Los Glaciares National Park 15 “Pagasi ja seljakottidega töötavatel inimestel ei ole palka. Kas te aitaksite meid jootrahaga, palun? Aitäh.”