SlideShare a Scribd company logo
1 of 12
Räni
              Kim Rajand
                  10B
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
                 2012
Räni
•   Sümbol - Si
•   Aatominumber - 14
•   Neljavalentne mittemetall
•   Inglise keelne nimetus Silicium
    (Ladina keelest: silincis, flints, ränikivi)

• Molekulmass: 28.0855
• Sulamistemperatuur: 1417 ºC
• Tihedus: 2330 kg/m³
Koostis ja struktuur
• Kristallstruktuur
  tahkkeskendatud kuubiline
  (teemandi struktuur) kahe
  aatomiga elementaarrakus
• Hõbedase läikega
• Kerge (2330 kg/m3)
  materjal
• Pooljuht (legeerimata räni
  eritakistus toatemperatuuril
  ca 10-3 Wm)
Saamine
• Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum
  element (27 massi%), lihtainena esineb ta looduses
  väga harva.
• Teda võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu,
  liiva, planetoidide ja planeetide koostisosana.
• Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel
  süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C
  elektrikaarahjus.
• Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse
  (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge
  puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist
  kasvatatakse järgnevalt silindrikujuline monokristall.
Rakendused
• Suurem osa ränist kasutatakse kaubanduses ilma
  suurema töötluseta.
• Savi, kvartsliiva ja –kivi kasutatakse vahetult
  ehitusmaterjalidena.
• Kvartsliiv on samuti keraamiliste telliste koostisosa.
• Silikaati lisatakse portlanditsementi, mis omakorda
  kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et
  valmistada betooni.
• Silikaate leidub veel portselanis ja klaasides.
• Kaasaegsed räni ühendid nagu ränikarbiidid
  moodustavad abrasiivseid ja ülitugevaid keraamilisi
  aineid.
• Räni lihtainena avaldab suurt mõju tänapäeva
  maailma majandusele.
• Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel,
  alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses
  keemiatööstuses (tihti kuumutatud ränioksiidi
  valmistamiseks).
• Suuremat tähtsust omab siiski väike hulk räni, mida
  kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas (<10%),
  arvuti süsteemides ning teistes laialtlevinud
  tehnoloogiates.
• Räni on materjal, millele tugineb kogu tänapäevane
  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
• Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused
  päikeseenergeetikas – päikesepatareides.
Vajadus looduses
• Kuigi loomadel eluks vajalik räni kogus on
  kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline
  element.
• Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad
  seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal
  suur tähtsus taimede metabolismis.
• Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks
  on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas.
Biotoime
• Loomades esinevad räniühendid neerukoes,
  pankreases, luudes, ja hammastes jm.
• Räni leidub sellistes kudedes, millel on toestav ja
  tugevdav funktsioon, nagu näiteks kõõlused,
  hambaemail nahk jm. Inimorganismi vananemisel
  ränisisaldus väheneb.
• Kuigi räni täpne bioloogiline toime ei ole teada,
  arvatakse, et inimene vajab seda ööpäevas umber
  10 mg.
• Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna,
  põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja
  asbestoos.
Ühendeid
• Räni moodustab paljude metallidega binaarseid
  ühendeid, mida nimetatakse silitsiidideks ning mille
  omadused varieeruvad suuresti.
• Nagu näiteks hea reaktsioonivõimega
  magneesiumsilikaat (Mg2Si) või molübteendisilikaat
  (MoSi2) , mis on kõrge sulamistemperatuuriga
  tulekindel ühend.
• Ränikarbiid (SiC) on kõva, kõrge
  sulamistemperatuuriga tahke aine ning samuti
  laialdaselt tuntud abrasiiv. Kuumpressimisega on
  see võimalik muuta ülitugevaks keraamiliseks aine,
  mida kasutatakse lahinguvarustuses.
• Silaan (SiH4) on pürofoorne gaas, millel on sarnane
  tetraeedriline molekulkuju nagu metaanil (CH4).
• Puhta gaasi korral ei toimu reaktsiooni veega ega
  lahjendatud hapetega, kuid isegi väike kogus
  leeliselisi
• Räni ühendid halogeenidega nimetatakse
  ränihalogeniidideks (SiX4).
• Ränitetrakloriid näiteks reageerib veega, mida
  tema analoog süsinik tertrakloriid ei tee. lisandeid
  kutsub esile tormilise hüdrolüüsi.
• Dihalogeene, mis on äärmiselt reageerimisaldid,
  valmistatakse halogeeni ja räni vahelisel reaktsioonil
  kõrgel temperatuuril.
Küsimused
1.   Kuidas saada räni?
2.   Milleks kasutatakse räni?
3.   Milleks vajavad käsnloomad räni?
4.   Kus leidub loomades räniühendeid?
5.   Mis haigusi võivad räniühendid põhjustada?
Kasutatud materjalid
• http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Ra
  ni.htm
• http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni

More Related Content

What's hot

Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofiaVana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofiaNatalja Dovgan
 
T00stuslik p00re
T00stuslik p00reT00stuslik p00re
T00stuslik p00rekristel84
 
Balti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskordBalti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskordNatalja Dovgan
 
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisRahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisKatri Silla
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonNatalja Dovgan
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedgerlyzerel23
 
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Kristel Mäekask
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusSille Tekku
 

What's hot (20)

Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofiaVana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
 
Vene aeg Eestis
Vene aeg EestisVene aeg Eestis
Vene aeg Eestis
 
T00stuslik p00re
T00stuslik p00reT00stuslik p00re
T00stuslik p00re
 
Balti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskordBalti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskord
 
Noorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg EestisNoorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg Eestis
 
Kreeka jumalad
Kreeka jumaladKreeka jumalad
Kreeka jumalad
 
Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2Reformatsioon Eestis 2
Reformatsioon Eestis 2
 
Põhjasõda
PõhjasõdaPõhjasõda
Põhjasõda
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
 
Rooma keisririik
 Rooma keisririik Rooma keisririik
Rooma keisririik
 
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg EestisRahvuslik ärkamisaeg Eestis
Rahvuslik ärkamisaeg Eestis
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Eesti muinasaeg
Eesti muinasaegEesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
 
Vana-Liivimaa
Vana-LiivimaaVana-Liivimaa
Vana-Liivimaa
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjed
 
Rootsi aeg Eestis
Rootsi aeg EestisRootsi aeg Eestis
Rootsi aeg Eestis
 
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Rahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlusRahvusvahelised firmad esitlus
Rahvusvahelised firmad esitlus
 

Räni

  • 1. Räni Kim Rajand 10B Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
  • 2. Räni • Sümbol - Si • Aatominumber - 14 • Neljavalentne mittemetall • Inglise keelne nimetus Silicium (Ladina keelest: silincis, flints, ränikivi) • Molekulmass: 28.0855 • Sulamistemperatuur: 1417 ºC • Tihedus: 2330 kg/m³
  • 3. Koostis ja struktuur • Kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus • Hõbedase läikega • Kerge (2330 kg/m3) materjal • Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm)
  • 4. Saamine • Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%), lihtainena esineb ta looduses väga harva. • Teda võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu, liiva, planetoidide ja planeetide koostisosana. • Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. • Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist kasvatatakse järgnevalt silindrikujuline monokristall.
  • 5. Rakendused • Suurem osa ränist kasutatakse kaubanduses ilma suurema töötluseta. • Savi, kvartsliiva ja –kivi kasutatakse vahetult ehitusmaterjalidena. • Kvartsliiv on samuti keraamiliste telliste koostisosa. • Silikaati lisatakse portlanditsementi, mis omakorda kombineeritakse kvartsliiva ja kruusaga, et valmistada betooni. • Silikaate leidub veel portselanis ja klaasides. • Kaasaegsed räni ühendid nagu ränikarbiidid moodustavad abrasiivseid ja ülitugevaid keraamilisi aineid.
  • 6. • Räni lihtainena avaldab suurt mõju tänapäeva maailma majandusele. • Suurem osa sellest kasutatakse terase rafineerimisel, alumiiniumi valamisel ja kõrgkvaliteetses keemiatööstuses (tihti kuumutatud ränioksiidi valmistamiseks). • Suuremat tähtsust omab siiski väike hulk räni, mida kasutatakse pooljuhtidena elektroonikas (<10%), arvuti süsteemides ning teistes laialtlevinud tehnoloogiates. • Räni on materjal, millele tugineb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. • Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas – päikesepatareides.
  • 7. Vajadus looduses • Kuigi loomadel eluks vajalik räni kogus on kaduvväike, on ta siiski bioloogias väga oluline element. • Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. • Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas.
  • 8. Biotoime • Loomades esinevad räniühendid neerukoes, pankreases, luudes, ja hammastes jm. • Räni leidub sellistes kudedes, millel on toestav ja tugevdav funktsioon, nagu näiteks kõõlused, hambaemail nahk jm. Inimorganismi vananemisel ränisisaldus väheneb. • Kuigi räni täpne bioloogiline toime ei ole teada, arvatakse, et inimene vajab seda ööpäevas umber 10 mg. • Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos.
  • 9. Ühendeid • Räni moodustab paljude metallidega binaarseid ühendeid, mida nimetatakse silitsiidideks ning mille omadused varieeruvad suuresti. • Nagu näiteks hea reaktsioonivõimega magneesiumsilikaat (Mg2Si) või molübteendisilikaat (MoSi2) , mis on kõrge sulamistemperatuuriga tulekindel ühend. • Ränikarbiid (SiC) on kõva, kõrge sulamistemperatuuriga tahke aine ning samuti laialdaselt tuntud abrasiiv. Kuumpressimisega on see võimalik muuta ülitugevaks keraamiliseks aine, mida kasutatakse lahinguvarustuses.
  • 10. • Silaan (SiH4) on pürofoorne gaas, millel on sarnane tetraeedriline molekulkuju nagu metaanil (CH4). • Puhta gaasi korral ei toimu reaktsiooni veega ega lahjendatud hapetega, kuid isegi väike kogus leeliselisi • Räni ühendid halogeenidega nimetatakse ränihalogeniidideks (SiX4). • Ränitetrakloriid näiteks reageerib veega, mida tema analoog süsinik tertrakloriid ei tee. lisandeid kutsub esile tormilise hüdrolüüsi. • Dihalogeene, mis on äärmiselt reageerimisaldid, valmistatakse halogeeni ja räni vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril.
  • 11. Küsimused 1. Kuidas saada räni? 2. Milleks kasutatakse räni? 3. Milleks vajavad käsnloomad räni? 4. Kus leidub loomades räniühendeid? 5. Mis haigusi võivad räniühendid põhjustada?
  • 12. Kasutatud materjalid • http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Ra ni.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni