2. E-raamatute ja -lugerite
kasutamine maailmas, näiteid
• juunis 2012, vt
http://www.the-digital-reader.com/2012/07/27/ebooks-and-erea
• Rahvusvaheline, 10 riigis üle maailma (Austraalia,
Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Jaapan, Lõuna-
Korea, Hispaania, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid)
2012 algul, vt
http://www.bowker.com/en-US/aboutus/press_room/2012/pr_0
3. Meedia muutumine
• trükimeedia: raamat ja ajaleht
• film
• ringhääling: raadio ja tv
• fonogramm: salvestatud muusika
• uus elektrooniline meedia: Internet
– Põhimõtteliselt pole enam mingit vajadust
mitme erineva eespool kirjeldatud meediumi
järele, kuna kõik need saab viia ühe ja sama
komputeriseeritud kommunikatsioonikeskuse
alla.
4. • Uued võimalused eraviisiliseks
meediatege-miseks (videokaamerad,
personaalarvutid, printerid, fotokaamerad
jms) on avardanud meediamaailma ja
loonud sillad avaliku ja privaatse
kommunikatsiooni ning professionaalse ja
amatöörsfääri vahele.
5. • Kommunikatsiooniline revolutsioon on
nihutanud üldise võimutasakaalu meedialt
auditooriumile, kuna valida on enamate ja
aktiivsemate meediakasutuse võimaluste
vahel.
– Ühesuunalise kommunikatsiooni asemele on
tulnud interaktiivsed kommunikatsioonivormid.
6. Mobiilsus ja paindlikkus
• Sisu vastavalt vajadusele
• Kättetoimetamisviis vastavalt nõudlusele
• Ajast ja kohast sõltumatus
• Personaalne lähenemine
• Erinevad (koostöö)võrgustikud
7. Kaasamine
• Tagasiside, arvamused, küsimused-
vastused, kommentaarid jne
• Materjalide allalaadimine
• Kirjastamine, ise esitamine
• Üks kogukond
8. Põlvkondlikud erinevused
• Internet
• arvutimängud
• tekst vs pilt
• staatiline vs dünaamiline
• lokaalne vs globaalne
9. Jalgratas ootab leiutamist
• Unikaalne olukord, eeskuju ei ole
• Muutuv, arenev, alles väljakujunemise
alguses olev kontekst
• Raamatukogud on tagaajaja rollis e-
lahenduste ja –teenuste pakkumisel
10. Oodata või tegutseda?
• Õppetunnid muusika ja filmide
laenutamisest
• Erinevate huvigruppide huvi ja lobi
ministeeriumis
• Kommertsalternatiivid
• E-ga on maailm avatud!
11. Eesti on väike
Piiratud ressursid
•Inimesed
•Raha jt vahendid
•Keel ja selle oskajad
Keskne /riiklik koordineerimine võimaldaks
mõistlikku lahendust vahendite osas
12. Üks e-raamatukogu
• Keskselt ehk riiklikult koordineeritud
– Litsentsindus (konsortsium vms)
– Näiteks ELLU edasiarendus
• Eesti kultuuripärand avatud juurdepääsuga
• Eesti õpikud avatud juurdepääsuga
• Eesti kultuuriajakirjandus avatud
juurdepääsuga
• jt
14. Avatud raamatukogu
Kui kõik on e-keskkonnas, siis mis saab
raamatukogu nö tavaruumist?
•Raamatukogu kui
– osa avalikust ruumist
– kohtumispaik
– elutuba
– integreeritud infokeskkond
15. Miks?
• Tähelepanu keskmesse on tõusnud
kasutaja
• Raamatukogu kogud (kui sellised) on
vähem tähtsad
– Juurdepääs ja kättesaadavus on muutumises
– Olulisem on juurdepääs, kui teavikute
omamine
16. Muutunud on olud ka ruumiliselt
• TV
• IKT
• kohvikud raamatukauplustes
• välikohvikud, terrassid jms
• kaubanduskeskused
• iseteenindust võimaldavad automaadid
• jt
18. Raamatukogu on osa avalikust
ruumist
• Raamatukogude transformeerumine nn
elutubade ekvivalendiks linnaruumis
• Vana-Kreeka agora – avatud ruum linnas,
kohtumispaik
• Koht, kuhu tullakse heal meelel, kohatakse
sõpru-tuttavaid, veedetakse vaba aega,
aetakse asju jne
20. Raamatukogu kui elutoa teenused
• Infopunkt
• Laenutuslett
• Iseteenindusautomaadid
• Ilukirjandus
• Ajakirjandus
• Arvutitöökohad
• Sotsiaalsed teenused
• Kohvik
• Kauplus
• Tulen ja olen – keegi ei kontrolli!
22. Tänapäeva raamatukogu
• Mugav ja kaasaegne kujundus
• Palju valgust, õhku, ruumi
• Võimalus olla omaette või grupis
• Vaiksed piirkonnad ja kärarikkad alad
• Kerge ja lihtsalt ümberpaigutatav mööbel
• Kommunikatsioonide olemasolu ja
ümberpaigutuse võimalused
• Tunnen end kui kodus!