Ettekanne E-ülikooli võrgustikuseminaril “Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”, Kuressaare ametikoolis 18.11.10

1. Mis ma andsin, see mul on
Kaido Kikkas
IT kolledž *** Tallinna ülikool
Autoriõiguste sessioon
“Milline näeb välja õppeasutuse virtuaalne visiitkaart?”
Kuressaare Ametikool
18.11.10
Käesolev esitlus on avaldatud Creative Commonsi Eesti litsentsi
“Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel” versiooni 3.0
alusel (CC BY-SA 3.0 Estonia)

2. Moto asemel
● Keda peeti keskajal rikkaks inimeseks?
● Mitte seda, kel oli usutavasti linnusetorn
kulda täis...
● … vaid seda, kes tuli pühapäeval kirikust
välja ja loopis laias kaares kerjustele raha –
kõik nägid ja võisid ise olla tunnistajaks
● TÄNAPÄEVA MEEDIAÜHISKONNAS
KÄIVAD ASJAD PALJUSKI SAMAMOODI

3. Kunagi ammu
● … autoriõigusi ei olnud
● Inimesed lõid ikkagi huvitavaid asju
● Lascaux' koopamaalid, Egiptuse püramiidid,
Ilias & Odüsseia, Parthenon, Colosseum...
umbes Bachi ja Beethovenini välja
● Loomingu motiveerimine toimis teistel alustel
● Järeldus: autoriõigused tänasel kujul ei ole
ainus mõeldav tee

4. Samas...
● ...on mõned asjad olemas hallidest aegadest
peale:
– autori moraalsed õigused loomise faktile
– omaniku varalised õigused koopiale
– tsensuur kui kontrollimehhanism
● NB! Pikka aega ei olnud illegaalsel
kopeerimisel lihtsalt mõtet – see oli tülikas ja
majanduslikult kasutu. Tänapäev on veidi
teistsugune

5. Palju Beethoven V sümfoonia
eest pappi sai?
● Enamik omaaegseid kuulsaid autoreid olid
palgal, mitte ei teinud tükitööd! Näiteks
– W: Shakespeare (Lordkantsleri trupp)
– J.S. Bach (Weimar)
– G.F. Händel (Londoni Muusikaakadeemia)
– W.A. Mozart (Salzburg, Viin, Praha)
● Tänapäevalgi on tükitööna loojate hulk palju
väiksem kui autorikaitsetööstus seda väidab!

6. Nii ja naa
● Leonardo da Vinci: “Ära õpeta kellelegi
midagi ja sa oled ainus tipptegija”
● Gutenberg vs Johann Fust
● Siit ka esmane autoriõiguste tekkemotiiv:
selle asemel et igaüks oma asju hirmuga
varjaks (ärisaladus), tuleks anda neile
võimalus registreerida ainuõigus ja teha
tulemus avalikkusele teatavaks
● Iseenesest arukas mõte, aga...

7. Reguleerimine
● 1709/10 – esimene autoriõiguste alane
seadus maailmas, Queen Anne Act
Inglismaal
● Muuhulgas sätestas nõude anda igast
trükitud raamatust 9 eksemplari
raamatukogudele ja ülikoolidele!
● Järk-järgult aga hakati õigusi koomale
tõmbama

8. Kõrvalepõige: mis on ühist
USA-l, N. Liidul ja Hiinal?
● Vastus: kõik on pikalt autoriõiguste peale
vilistanud
– USA ei tunnistanud pikka aega (1790-1874
“härrasmeeste kokkulepe”) Euroopa
autoriõigusi – kõik Euroopas trükitu oli
“vabalt käes”
– N. Liit ei tunnistanud üldse
– Hiina tunnistab nii, nagu parajasti kasulik

9. Tänase autorikaitse
põhiinstrumendid
● Autoriõigus – keskendub vormile (teosele)
● Patent, kasulik mudel, tööstusomand –
keskendub lahendusele (meetodile)
● Kaubamärk – keskendub eristamisele
● Ärisaladus – keskendub infolevi piiramisele
● Litsents – keskendub autori loomingu levile

10. Tähtajad...
● Patent - 20 aastat peale taotluse esitamist
● Kasulik mudel: esmaperiood 4 aastat,
võimalik pikendada 4+2 aastat
● Kaubamärk: algselt 10 aastat, pikendatav 10
aasta kaupa
● Tööstusomand: esmaperiood 5 aastat,
edaspidi saab 5 aasta kaupa pikendada
(max 25 aastani)
● Autoriõigus: oli juba juttu

11. Autorikaitsetööstus
● USA-s oli kirjandusteoste autorikaitse
perioodiks 14 aastat (võimalik pikendada
veel 14 aasta võrra)
● Järk-järgult algas “kummivenitamine”
● Tänaseks on teose autorikaitse perioodiks
90-95 aastat peale autori surma
● Põhjus: naaberõiguste laienemine väljus
kontrolli alt
● Hetkeseis: hulk huvitavaid organisatsioone

12. Asi kisub kiiva
● Jänese sõbrad ja sugulased
● Ämmaemand-keevitaja, laiaprofiilne 'spets'
● Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn

13. Jänese sõbrad ja sugulased
● Kogu autorikaitse peamine probleem tundub
peituvat mitte autoriõigustes enestes, vaid nn
naaberõigustes – kaasnevates õigustes, mis
kuuluvad esitajatele ja levitajatele
● Näiteid, kus kogu tulu läheb „Jänese sõprade
ja sugulaste“ taskusse, on tuua lademes –
paljude tippmuusikute tulusid kontrollib plaa-
difirma (erand on Metallica, oli ka Queen)
● Switchfoot: „Mehed-vennad, meie seda
DRMi ei tellinud! Nüüd tehke nii...“

14. Ämmaemand-keevitaja
● On olemas
– Patendiametnikud
– Autorid (muusikud, kirjanikud, IT-rahvas...)
● Senise autorikaitse vähegi mõistlikumaks
rakendamiseks oleks vaja inimesi, kes on
võrdsel määral eksperdid MÕLEMAS
valdkonnas
● Tulemus – näiteks patendiametnik
registreerib „igaks juhuks“ kaugelt laiema
patendi, kui vaja oleks!

15. Paragrahvi-papi ja Interneti-
põnn
● Olemuslik vastuolu tänase E-maailma ja
jurisdiktsiooni vahel:
– Hea seadus on selline, mis ei muutu –
stabiilsus
– Stabiilne (stagneeruv) tehnoloogia on aga
Paha Asi
● Kuidas panna aeglasi seadusi järgima
tehnoloogia kiiret arengut?
● N: Arvutiprogrammid kuuluvad autorikaitse
mõistes endiselt kirjandusteoste alla!

16. Häkkerlik reaktsioon:
all rights reversed
● Tänase IT-maailma juured
● MIT ja Stanfordi häkkerikultuur 60-ndatel
● “Viimane tõeline häkker” Richard Stallman
● 1984 –GNU, uutlaadi arusaam tarkvarast
● 1989/91 – GNU GPL
● 1991 – Linux. Vaba tarkvara liikumise algus
● 1999 – GNU FDL. Esimene laiemalt levinud
vaba sisulitsents

17. Üks keskne mõiste
● Copyleft
● Termin sai alguse autoriõiguse paroodiana
(“Copyleft: all rights reversed”), ent sai hiljem
konkreetse juriidilise tähenduse
● Tähendab litsentsis esinevat nõuet
rakendada sama või samaväärset litsentsi ka
tuletatud teostele
● Vaba tarkvara üks põhialuseid (GPL)
● GNU FDL, osa Creative Commonsi litsentse

18. Kesktee otsingud:
Creative Commons
● USA jurist Lawrence Lessig 2001
● Eesmärgid:
– Teatud mõttes kesktee (“some rights
reserved”)
– Tavainimesele arusaadav
– Lihtne ja selge valida
– Kohtus juriidiliselt vettpidav
– Interneti võimalusi arvestav (metaandmed)

19. Peamised komponendid
● Lihtne lühikuju
● Juriidiline täistekst
● Metaandmed

20. Komponendid
● Autorile viitamine (BY)
● Jagamine samadel tingimustel (SA)
● Tuletatud teoste keeld (ND)
● Mitteäriline eesmärk (NC)

21. Kuus põhilitsentsi
● Autorile viitamine (BY)
● Autorile viitamine – jagamine samadel tingimustel
(BY-SA)
● Autorile viitamine – tuletatud teoste keeld (BY-ND)
● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk (BY-NC)
● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine
samadel tingimustel (BY-NC-SA)
● Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk - tuletatud
teoste keeld (BY-NC-ND)

22. Arengud Eestis
● Vaba tarkvara – 90-ndate II pool
● Vaba veebisisu esiletõus sajandi alguses
● Eesti Vikipeedia 2002
● E-Õppe Arenduskeskus 2006
● Eesti Vikiülikool 2008
● Creative Commonsi eestindus 2010

23. Veel mõned arutelukohad
● Mis on muutunud paarikümne viimase
aastaga?
● Miks peaks üldse oma asju jagama?
● Miks peaks alati (mingit) litsentsi kasutama?
● Kuidas leida sobivaid materjale?
● Kuidas mõjutab algmaterjali litsents minu
litsentsivalikut?
● Miks peaks tööandjaga rääkima?

24. Mis on muutunud?
● Tehnoloogia: Interneti levik
● Meedia: veebipõhise osalusmeedia tõus
● Haridus: e-õpe
– E-õpe “ei ole üldse põhjapõdra moodi”!
– Vertikaali kõrval on ka muud suunad
– Õpetaja ei tohi õppimist segada (vrdl
ihukaitsja)
– Turg (nii otseses kui ka ülekantud
tähenduses!) on radikaalselt avardunud

25. Miks ma peaks üldse enda asju
jagama?
● Juba emme ütles, et teistele peab ka andma
● Tänane e-maailm põhineb reputatsioonil (vt
käesoleva loengu algust!)
● Ka kitsendustega jagamine on jagamine!
● Tendents näib olevat kitsenduste kadumise
suunas, mitte vastupidi
● NB! Kui õpetajat/õppejõudu saab asendada
tema (netis avaldatud) loengukonspektiga,
töötab ta vales ametis!

26. Miks peaks litsentse kasutama?
● PANE MISTAHES LITSENTS, AGA PANE
MIDAGI!
● Kui midagi ei ole öeldud, kehtib vaikimisi
range autorikaitse
● Inimesed on kas a) totaalselt võhikud või b)
autorikaitsetööstuse poolt ära hirmutatud.
Kumbki pole hea variant – tasub selgelt
öelda, Mida Minu Asjaga Teha Tohib!

27. Kui Martin Lutheril oleks olnud
Creative Commonsi litsents...
● … oleks tal vähem jama olnud
● Luther kui tollase “uue usu” levitaja oli
dilemma ees:
– vaja oli enda ideid maksimaalselt levitada
(otseses mõttes eluküsimus!)
– vaja oli tagada algsete mõtete säilimine
muutmata kujul (pahatahtlike võltsingute
vastu, mida vastased fabritseerisid)
● Siil oleks öelnud: Martin! Martin! Pane CC
BY-ND! Ilma NC-klauslita!

28. Kuidas leida sobivat materjali?
● Tänapäeval üha laienev liikumine – avatud
õppematerjalid (open educational resources,
OER)
● Väga palju erinevaid kohti:
– Flickr
– Wikimedia -Wikipedia, Wikiversity, Wikibooks
– OCW, LeMill, Curriki, Connexions.......
● Marko räägib järgmises sessioonis lähemalt

29. Kuidas algmaterjali litsents
mõjutab minu litsentsivalikut?
● Paneb raamid – mida rangem litsents, seda
kitsamad. Kaks peamist:
– jagamine samadel tingimustel (copyleft)
– ärikeeld
● Tasub otsida võimalikult leebe litsentsiga
materjale
● Seega ka teistpidi kaalutlus – mida leebem
on minu litsents, seda kergem on teistel minu
materjale kasutada ( => reputatsioon!)

30. Näide CC põhjal
● BY-NC-ND – levitamine samal kujul,
ärikeeld, kasutada saab samaväärselt range
autoriõigusega
● BY-NC-SA – tuletis peab minema SA-klassi
litsentsi alla, ärikeeld (keeruline praktilises
õppetegevuses!)
● BY-SA – tuletis peab minema SA-klassi
litsentsi alla (õppetöös enamasti OK)
● BY – kõige vabam kasutus (ainult viitamine)

31. Miks peaks tööandjaga
rääkima?
● Alusdokument: tööleping
● Tüüpiline (seni veel) arusaam – varalised
õigused töö tulemustele kuuluvad tööandjale
● E-maailmas on see vahel ebaotstarbekas –
eriti juhul, kui autor töötab mitmes kohas
● Las levitab ise – aga nii, et tööandjale ei seata
piiranguid loomingu kasutamisel
● Siinrääkija kõigis töölepingutes sisaldub õigus
avaldada materjal vabade litsentside all

32. Kokkuvõtlikult
● Autoriõigused on protsess
● Mõnedki asjad on ajaga kõvasti muutunud
● E-maailmas loeb reputatsioon
● Jagamine aitab reputatsiooni tõsta
● Õieti korraldatud jagamine ei tee vaeseks
● … MILLE HOIDSIN ENDALE, SELLE
KAOTASIN

33. Aitäh!
Nüüd on asjade arutamise aeg
Need slaidid leiab õhtuks aadressilt
http://www.slideshare.net/UncleOwl
(ikka sellesama litsentsi alusel)