1. NÕUDLUS- JA PAKKUMISFUNKTSIOONID
Nõudlusfunktsioon
Tarbija poolt nõutava toote ühikuhind p (price) ja parajasti turul
olevate selle toote ühikute arv ehk toote kogus q (quantity) on
vabaturumajanduses teineteisest sõltuvad.
Järgnevate hinna ja koguse vaheliste seoste mudelite
koostamisel eeldame, et turgu mõjutavad ülejäänud tegurid ei
muutu, on konstantsed. Viimast tingimust tuntakse
majandusteaduses nn ceteris paribus printsiibina.
Mida kõrgem on tooteühiku hind, seda väiksemas koguses seda
toodet nõutakse. Niisugust seost võib kirjeldada nn
nõudlusfunktsiooniga (demand function)
p = f(q),
kus p – toote ühikuhind
q – toote kogus.
Funktsiooni argumendiks olev tooteühikute arv q ≥ 0 ja
loomulikult ka funktsiooni väärtus (hind) p ≥ 0.
Seega nõudlusfunktsiooniks loetakse kahanevat funktsiooni
p = f(q), kus q ≥ 0 ja p ≥ 0.
Seega kaheneva funktsiooni graafikuks on mingi kõver.

2. Kõige lihtsamal juhul on nõudlusfunktsioon p = f(q )
lineaarfunktsioon p = aq+b, kus a<0
Ning a ja b on teatud kaubale ja turusituatsioonile vastavad
arvsuurused.
Väärtus p0 = b on piirhind s.o hind, millest rohkem ei ole
võimalik saada.
Nõudlus kaob, q = 0, kui toote hind saab võrdseks väärtusega b
või ületab b, s.o lineaarse nõudlusfunktsiooni algordinaadi.
Samal ajal viib müügilolevate esemete arvu lähenemine
(kasvamine) kogusele q0 kauba hinna peaaegu nulliks.
Näide 1. Olgu lineaarne funktsioon antud järgmise graafikuga.
Ühikuhind on antud kroonides, toodete arv q tuhandets (x1000).

3. Graafikult näeme, et
1) hind, mida ollakse selle toote eest nõus maksma, on kuni 30
krooni tükist;
2) piirhind, millest alates ei osteta ühtki eset, on 30 krooni;
3) võimalik nõudlus on kuni 40000 tükki.
Leiame graafikul kujutatud funktsiooni analüütilise. Selleks
kasutame lineaarfunktsiooni üldavaldist
y = ax+b .
Meil on funktsioon y tähistatud tähega p ja argument x tähega q.
Jooniselt leiame algordinaadi b = 30.
Sirge tõusu a leidmiseks kasutame matemaatikas tundmaõpitud
seost
Meie poolt kasutatavate funktsiooni ja argumendi tähiste p ja q
korral omandab see kuju
Kus (p1;q1) ja (p2;q2) on unktsiooni graafiku kahe suvalise
punkti koordinadid. Võtame nendeks need punktid, kus sirge
lõikab telgi.

4. Graafikul kujutatud nõudlusfunktsiooni avaldis on seega
p = -0,75q+30.
Valemi kasutamisel ei tohi unustada, et toodete arv peab
valemisse asendamisel olema väljendatud tuhandetes (q:1000).
Soovides valemisse panna tooteühikute arvu ilma seda
tuhandetena väljendamata, tuleb valem teisendada kujule
p = -0,00075q + 30.
Leiame valemit kasutades, mitu eset on turul, kui ühikuhind on
15 krooni. Avaldame eelnevast valemist koguse q ja asendame p
väärtusega 15. Saame
Näide 2. Leiame toote lineaarse nõudlusfunktsiooni, kui 400
müügil oleva toote korral kujuneb hinnaks 30 krooni tükk ja 600
toote müügile laskmise korral on ühikuhind 24 kr. Leiame ka
piirhinna, suurima võimaliku nõudluse ning 10000 toote
müügile laskmisel kujuneva hinna.