Üks tõhusamaid mooduseid, teostamaks teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevust (edaspidi TAI-d) võiks olla läbi eduka ülikoolide-ettevõtete teadus- ja arenduskoostöö (edaspidi ÜEK TjaA). Viimane on eriti tõusnud päevakorda väikestes järgijõudvates majandustes nagu Eesti, mis peavad konvergentsi lõpetamiseks kasvama kiiremini kui arenenud majandused. Sellest hoolimata käsitletakse ÜEK TjaA-d endiselt tihti kitsa uurimisvaldkonnana, mille potentsiaali majanduskasvu edendamisele kiputakse alahindama. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas võiks Eesti rakendada ÜEK TjaA potentsiaali majanduskasvu soodustamiseks senisest oluliselt tõhusamalt.

1. ÜLIKOOLIDE-ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ
TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSES:
EESTI MAJANDUSE KASUTAMATA
VÕIMALUS
Mart Moora
Juhendaja: Jaan Masso

2. Eesmärk
Analüüsida Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA
koostöö praegust seisu ning töötada välja
soovitused koostöö tõhustamiseks.

3. Uurimisülesanded:
• Analüüsida võtmeprotsesse ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöös,
lähtuvalt riigi tasandist;
• Analüüsida ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö peamisi
edutegureid;
• Tuvastada, kuidas hinnata ülikoolide-ettevõtete TjaA koostööd;
• Analüüsida Eesti TAI süsteemi, uurimistöö valimit ning
metoodikat;
• Analüüsida Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö hetke
olukorda;
• Pakkuda poliitikasoovitusi Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA
koostöö tõhustamiseks.

4. 1.1. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
võtmeprotsessid (1)
• ÜEK TjaA süsteemseks käsitluseks tuleb seda vaadelda
riikliku TAI süsteemi osana. Selleks võib tugineda nt
Kolmikspiraali teoorial (Etzkowitz, Leydesdorff 2000)
Allikas: Autori koostatud Etzkowitz ja Leydesdorff (2000) ning Schumpeter (1934) baasilt

5. 1.1. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
võtmeprotsessid (2)
• Samas tuleb käsitleda ka madalamat taset, mis on otseselt
seotud ÜEK TjaA protsessidega. Selleks võib alustada nt
Perkman et al (2011) koostatud koostööprotsessi kaardist.
Allikas: Autori koostatud Perkman et al (2011) baasilt

6. 1.2. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
edutegurid
Allikas: Autori koostatud
TEEKOND
EDUKA
ÜEK-ni TjaA-s
Esmane faas Sisendfaas Protsessi faas Väljund-
faas
Mõju faas
Faasi-spetsiifilised
edutegurid
Absorbeerimis-
võimekus
Ü-E huvide
ühildatus
Projektijuhtimine
Kommertsiali-
seerimine
Faasiülesed
edutegurid: madal
tase
Ülikoolide-ettevõtete spetsiifilised tegurid; Partneri hinnangu faktorid; Toimetulek
„kultuurlõhega“; Universaalsed edufaktorid; Koostöö tulemuste väljavaade
Faasiülesed
edutegurid: kõrge
tase Turu nõudlus TAI järgi; Regulatiivsed tegurid; Makromajanduslikud tingimused

7. 1.3. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
hindamise metoodikad (1)
• Laialdaselt aktsepteeritud metoodika puudub
• Eelistatud on kombinatsioon kvalitatiivsest ja
kvantitatiivsest lähenemisest
– Mida kõrgema arengutasemega TAI süsteem, seda põhjendatum on
kasutada kvantitatiivseid meetodeid
– Järgijõudvates majandustes tihti siiski puuduvad süsteemsed mustrid,
mistõttu ei võimalda kvantitatiivsed meetodid uurida põhjus-tagajärg seoseid
• Enamus töid on siiani vaadeldnud kas ainult ülikooli või
ettevõtte poolt
– Al-Ashab et al (2011): tasakaalus Tulemuskaart Briti ettevõtete näitel
– Fromhold-Esibith (2011): ÜEK analüüs Eindhoveni ja Aacheni ülikooli TAI
süsteemi näitelPerkman et al (2011): ÜEK edukuse kaart ühes protsessi
faaside ja

8. 1.3. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
hindamise metoodikad
• Näiteid uuringutest, kus on vaadeldud ÜEK-d mõlemas
perspektiivis:
– Perkman et al (2011): ÜEK edukuse kaart ühes protsessi faaside
ja seonduvate tulemusindikaatoritega
.
– Ramos-Vielba et al (2009): Andaluusia ÜEK uuring läbi näost-
näkku intervjuude.
– Davey et al (2011): Euroopa-ülene ÜEK edutegurite ning
barjääride uuring.
– Vadi ja Rajalo (2013): Eesti ÜEK koostöö uuring läbi näost-
näkku intervjuude.

9. 2.1. Eesti TAI hetke olukord
• Eesti konvergents arenenud majandustega
on olnud kiire, kuid seda mitte ÜEK kontekstis
Allikas: Truve (2013)

10. 2.1. Eesti TAI soovituslikud eesmärgid 2014 - 2020
Allikas: Kattel et al (2012)

11. 2.1. Uurimistöö metoodika
• Poolstruktureeritud näost-näkku intervjuud
– Esimene osa avatud küsimused, teine osa
etteantud edutegurite tuvastamine
• Intervjuud teostatud koostöö juhtumite
raames ülikooli ja ettevõtte esindajatega
– Vaatluse all juhtumid, kus kahe organisatsiooni
koostöö
• Intervjuude eesmärk:
– Uurida, millised edutegurid on esindatud
– Koguda sisendit, hindamaks, kuivõrd tänased
poliitikameetmed toetavad vastavaid edutegureid.

12. 2.1. Valimi ülevaade
Nr Organisatsioon (seonduv valdkond) Koostööprojekt
1.1 VTT-NTM OÜ (interferometers)
PDI 2
1.2 Institute of Physics, Univ. of Tartu
2.1 Üle OÜ (road maintenance)
IcePreventer
2.2 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
3.1 Tere AS (dairy production)
ME3 bacteria
3.2 Technology transfer office, Univ. of Tartu
4.1 Quattromed HTI Laborid OÜ (biotechnology)
Happy Pregnancy
4.2 Institute of Molecular and Cell Biology, Univ. of Tartu
5.1 Põltsamaa Felix AS (food manufacturing)
Survey of implicit
associations5.2 Faculty of Economics and Business Administration, Univ. of Tartu
6.1 JukuLab OÜ (ICT)
Language robot
6.2 Estonian Academy of Security Sciences
7.1 Elektrilevi OÜ (energy)
Smart grid network
7.2 Department of Electrical Power Engineering, Tallinn University of Technology
8.1 BoatArt OÜ (boating)
Cumulus design
8.2 Estonian Academy of Arts
9.1 Eolane Tallinn AS (electronics) n/a
10.1 CrystalSpace OÜ (space satellite production) n/a

13. 2.2. Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö
hetke olukord vaadeldud juhtumite näitel
Juhtum Täpsustus Faas
Juhtum 1 (PDI 2) PDI 2 arendus VTT-NTM OÜ ning TÜ Füüsika Insituudi
poolt.
Sisend
Juhtum 2
(IcePreventer)
IcePreventer arendus Üle OÜ ja KBFI poolt. Sisend
Juhtum 3 (ME3) ME3 arendus Tere AS ja TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia
Instituudi poolt.
Mõju
Juhtum 4
(HappyPregnancy)
HappyPregnancy arendus Quattromed HTI Laborid OÜ ja TÜ
Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi poolt.
Protsess
Juhtum 5 (Implicit
associations)
Implitsiitsete assotsatsioonide analüüs Põltsamaa Felix AS ja
TÜ Majandusteaduskonna poolt.
Mõju
Juhtum 6 (Language
robot)
Keeleroboti arendus JukuLab OÜ ja SKA poolt. Mõju
Juhtum 7 (Smart grid
development)
Tarkvõrgu arendus Elektrilevi OÜ ja TTÜ
Energeetikateaduskonna poolt.
Väljund
Juhtum 8 (3D-
modelling)
Cumuluse purjekate 3D-modellerimine BoatArt OÜ ja EKA
poolt.
Väljund
Juhtum 9 (EMS) Elektroonika tootmisteenuse arendus Eolane Tallinn AS poolt. Koostöö puudus
Juhtum 10 (Satellite) Kuubiksatelliitide arendus CrystalSpace OÜ poolt. Koostöö puudus

14. 2.2. Koostöö hetke olukord: partneri hinnanguga
seotud edutegurid (max = 9)

15. 2.2. Koostöö hetke olukord: projektijuhtimisega
seotud edutegurid (max = 15)

16. 2.2. Koostöö hetke olukord: kokku tuvastatud
edutegureid (max = 56)

17. 2.3. Poliitikasoovitused (1)
FAAS
SOOVITUSED
EESMÄRK VÕIMALIKUD POLIITIKAD
Esmane faas
Määratleda detailselt, kuidas mõjutavad
olemasolevad ülikoolide-ettevõtete seosed
riiklikku TAI süsteemi
 Rakenda Kolmikspiraali raamistikku.
 Kasuta täpsustusi kui juhendraamistikku
poliitikameetmete kujundamiseks.
Toetada TAI nõudlust läbi struktuursete
meetmete, mis on suunatud spetsiifilistele
protsesssi faasidele
 Loo avaliku ja erasektori koostööalgatusi seoses
ÜEK TjaA-ga.
 Luua rahastusmeetmeid, mis on otseselt suunatud
TAI nõudluse rahuldamisele läbi ÜEK TjaAs.
Sisendfaas
Tõhustada ülikoolide-ettevõtete
absorbatiiv-võimekust
 Täienda TAI rahastamisnõudeid vastavalt nii, et ÜEK
TjaA-s oleks rahastuse eeltingimus.
 Toeta väliste meetmete kaudu TjaA võimekuse
tõstmiseks (nt projektipõhine allhange).
 Loo TjaA ning koostöö temaatilisi koolitusvõimalusi.
Tõhustada poolformaalseid suhteid
ülikoolide ja ettevõtete esindajate vahel
 Algata suuremahulisi võrgustamisüritusi
eesmärgiga ühildada ülikooli ning ettevõtte
esindajaid.

18. 2.3. Poliitikasoovitused (2)
FAAS
SOOVITUSED
EESMÄRK VÕIMALIKUD POLIITIKAD
Protsessi-faas
Ühildada ülikoolide ja ettevõtete
huvid.
 Tõhusta ligipääsu rahastamisvõimalustele.
 Motiveeri ettevõtetega koostöö algatusi läbi
kõrghariduse rahastuse (nt riiklikud tellimused).
Maksimeerida koostöö efektiivsust.
 Tõhusta projektijuhtimise võimekust ja oskusi.
 Loo maksusoodustusi ning minimeeri toetustega
kaasnevat bürokraatiat.
Väljund-faas
Suurendada tulemuste
kommertsialiseerimispotentsiaali
 Tõhusta projektijuhtimise võimekust.
 Loo täiendavaid tugimeetmeid tulemuste
kommertsialiseerimiseks.
Mõju faas Suurendada kommertsialiseeritud
projektide osakaalu
 Võimalda koolitusvõimalusi
kommertsialiseerimisstrateegiate
ettevalmistuseks ja elluviimiseks.
 Laienda võimalusi kommertsialiseerimispartnerite
leidmiseks.

19. AITÄH!
Küsimusi?