Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti Panga VEB Fondiga seotud auditi esitlus

991 views

Published on

Eesti Panga VEB Fondiga seotud auditi esitlus 16.01.2013

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Panga VEB Fondiga seotud auditi esitlus

  1. 1. VEB Fondi audit 16. jaanuar 2013
  2. 2. Tavapäratu audit• Tegemist oli tavatu auditiga, kus sisuliselt tehti kokkuvõte ammustest sündmustest, mida muuta pole enam võimalik• Kõik antud auditi seisukohalt vähegi olulised alusdokumendid on avalikustatud
  3. 3. VEB Fondi loomise eellugu• Taasiseseisvumise käigus ja rahareformi eel külmutas Venemaa Eesti pankade ja nende klientide vahendid Vnešekonombankis – Seejuures jätsid ka Eesti ettevõtted laenud tagasi maksmata• Selle tõttu sattusid raskustesse kaks Eesti panka, mille valitsus otsustas liita ja puhastada nende bilansid nõuetest Vnešekonombanki vastu – Äsja oli langenud Tartu Kommertspank ning klientide hoiused polnud tollal kaitstud• Tulemuseks oli Põhja-Eesti Pank (PEP) ja külmutatud vahendite nõudeid koondav VEB Fond
  4. 4. VEB Fondi olemusest• Riigikogu pani ülesandeks lahenduste leidmise Eesti isikute nõuete rahuldamiseks• Eesti Pank kui VEB Fondi haldaja astus samme peaülesande täitmiseks, kuid tulemusi polnud – Venemaa andis 1993. aasta alguses teada, et VEB on üks osa vaidlusest NSVL-i riigivõla jagamise üle• Vene pool tunnistas nõuete omanikuna kahe raskustesse sattunud panga õigusjärglast PEP-i
  5. 5. VEB Fond pidas Eestis registritnõuete kohta• Vene pool ei tunnistanud riiklikku VEB Fondi, mistõttu oli fond sisuliselt registripidaja• VEB Fondi kui registrisse kanti sisse muutused, kui keegi oli nõuete vabaltkaubeldavaid sertifikaate ostnud-müünud – Osa sertifikaate ostsid ettevõtted, kes tahtsid oma võlgu Vnešekonombank’iga tasaarveldada – Osa sertifikaate ostsid turult “riskikapitalistid”
  6. 6. Venemaa erandid varade lahtikülmutamisel• Vene pool lubas väljamakseid füüsilistele isikutele – PEP maksis selle teadmise alusel klientidele raha välja, kuid Vnešekonombank taganes lubadusest• Vene residentidest firmadele lubati ka kinnijäänud vahendid “lahti sulatada” – mis tingimustel Vene ettevõtted külmutatud vahendid kätte said, pole teada
  7. 7. Audit andis vastused küsimusele,mida tehti• Täielikkust hinnata ei saa, kuna registrid (arhiivimaterjalide sisukorrad) ei ole säilinud• VEB Fondi ja SA VEB tegevuse kohta on säilinud üle ootuste palju materjali – Selle alusel taastas audit kõik Vnešekonombank’iga tehtud tehingud ja VEB Fondi registris tehtud arvestuslikud tehingud• Säilinud materjalid toetavad nii varasemaid Riigikontrolli kui ka sihtasutuse VEB likvideerija hinnanguid, välja arvatud väidet 108 miljoni krooni ulatuses teadmata tehingute kohta
  8. 8. Juhtunu põhjuseid eiõnnestunud tihtilugu seletada• Valeandmeid sisaldav kiri (TSL-le “lisati” 32,3 mln dollarit) loodi Eesti Pangas, kuid selle koostamise motiive ja koostajate rolle tuvastada ei õnnestunud• Kirjas esitatud number ei olnud juhuslik, vaid kindlate nõuete summa (VV+EP+PEP+TSL/URF)• Selles summas nõudeid muretses endale hiljem TSL ning külmutatud kontodelt ka kätte sai• Pelgalt Eesti Panga kinnituse alusel Vnešekonombank midagi välja ei maksnud – Eelkõige oli raha liikumiseks vaja PEPi maksekorraldust ja Venemaa rahandusministeeriumi luba
  9. 9. Nõuete liikumine
  10. 10. Arvestuslikud veadregistripidamisel• Nõueteregistris tekitas krooni kasutamine nõuete arvestamisel lahknevusi nõuete ja Vnešekonombank’i arvete saldode vahel – Täiendava lahknevuse tingis Ühispanga poolt nõuete konverteerimine dollaritesse. Sellega sai Ühispank müüa vajalikus mahus dollarinõudeid TSL-ile• Ülejäänud vead olid arvestuslikud eksimused Eestis peetud registris, mis ei tähendanud raha liikumist Vnešekonombank’is – Audit leidis dokumente tehingute kohta, mida likvideerija käsitles kui “teadmata tehingud”. See ja valuuta-segadus registris põhjendavad ära saldode mitteklappimise 108 miljoni krooni ulatuses
  11. 11. Vastuseta küsimused• Mis tingimustel müüs Ühispank edasi keskpanga müüdud ja valitsuse edasiantud nõudeid?• Millistel tingimustel omandas nõuded TSL International?• Millistel asjaoludel ja kaalutlustel saadeti keskpanga poolt Vnešekonombank’ile 1995. aastal valeandmeid sisaldav kiri?• Kas sellist lahendust kasutati Vnešekonombank’is külmutatud vahendite osas vaid Eesti puhul?
  12. 12. VEB Fondi auditi põhijäreldused• Valeandmetega 1995. aasta kiri loodi Eesti Pangas – Tõendid viitavad, et tegevus oli planeeritud – Ei õnnestunud tõestada, kes põhjustas kirja loomise ahelas valeandmete sattumise kirja• Taastati kõik Vnešekonombank’iga tehtud tehingud ja VEB Fondi registris tehtud arvestuslikud tehingud – VEB Fondi kohta on säilinud üle ootuste palju materjali• Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud – Eesti Pank müüs oma sertifikaadid turuhinnaga – Pole tehtud teadmata tehinguid 108 miljoni krooni väärtuses

×