Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)

Kristi Rohtsalu
© Mai 2018
MINU RÄNNAK MÖÖDA VIA
FRANCIGENA’T, II OSA
Matkapäevikud kevadest 2018: Aosta’st Rooma

1
Sissejuhatus: Tagasi Aosta’sse
11. märtsi hommikul pakkisin taaskord asju: et minna tagasi Aosta’sse, linna Itaalia Alpides, kus möödunud
sügisel oli lõppenud minu rännaku esimene osa Via Francigena teel Canterbury’st Rooma. Olin nii
sisseelamise mõttes planeerinud veeta paar päeva Milanos ning päevakese Aosta’s, et siis 15. märtsil juba
rännaku teise osaga alustada.
Märtsi esimene pool oli alles varajane kevad – ka Itaalias. Nii valisin tavapäraste ’sandaalide’ asemel
jalanõudeks tossude moodi ’matkasussid’, mis kirjade järgi ka veekindlad pidid olema. Samuti ostsin uue
neoonkollase vihmaürbi ning sama värvi seljakoti (vana oli pärast kahte rännakut ilmselgeid väsimuse
märke ilmutama hakanud). Õhtuseks lugemiseks võtsin esiotsa venna soovitatud raamatu „Surmakultuuri
arhitektid“, olemata seejuures isegi kindel, kas üldse jõuan lõpuni.
Teekond Milanosse kulges plaanipäraselt. EasyJet’i lend Tallinnast Milano Malpensa lennujaama väljus
õigel ajal, isegi natuke varem. Milano Central raudteejaama viiv rong sõidutas mind lennujaamast
Milanosse just nagu pidi; internetist ostetud piletit praktiliselt ei kontrollitudki, vaadati ainult kaugelt.
Hotelli jalutasin juba pimedas, astudes läbi peaaegu teele jäävast Carrefour supermarketist. Ööbimiskohta
jõudsin kaheksa ja üheksa vahel õhtul, nagu olin indikeerinud.
Järgmisel päeval, so 12. märtsil oli mul ainult üks eesmärk: hankida uus palveränduri pass. Vana pass
matka esimesest osast oli samahästi kui täis, vaid mõned tühjad kohad uute templite jaoks olidki veel
jäänud. Olin Via Francigena ametlikult veebilehelt (http://www.viefrancigene.org/en/) juba valmis
vaadanud koha, kust matkadokumenti saada: Gogol'Ostello & Caffé Letterario - Milan, via Chieti 1, 20154
Milano.
Ilm oli pilvine, ent ei sadanud. Jalutuskäik hotellist sihtkohta oli pisut alla nelja kilomeetri. Sihtkohas aga
teatati: meil on palveränduri passid otsas, oleks pidanud ette helistama. No seda ei osanud ma isegi
arvata! Varasematel rännakutel pole niisugust probleemi olnud – tühje ränduripasse ikka oli. Milanos
polevat ka ühtegi teist kohta, kust sellist asja saada; nojah, linn ei jää ka otseselt rännaku teele.
Lahendusena soovitati mul hankida pass kolmanda päeva rännaku sihtkohast: hostel ’Saint Martin’ Pont-
Saint-Martin’is).
„Aga nii varsti neil ei pruugi olla,“ hoiatati ette, kui ütlesin, et kavatsen teekonda juba mõne päeva pärast
alustada.
Plaan ’B’ oli passiise joonistada; mul oli vana ränduripass kaasas ja oleksin saanud uue selle järgi teha. Ent
tundus, et Milanos on hulga lihtsam leida mobiiltelefonide ja tahvelarvutite müügipunkte kui sobivat
paksemat paberit. Tõepoolest: neid mobiili-poode jäi ette pea igal sammul. Õnneks plaani ’B’ siiski
rakendama ei pidanud; hostel ’Saint Martin’ist vastati mulle veel samal pärastlõunal, ehkki vaevu
arusaadavas inglise keeles: neil on ränduripasse. Broneerisin endale ühe, lisades, et 17. märtsil ’korjan
üles’.
Ülejäänud päeva veetsin hotellis ja tegelesin oma asjadega.

2
FlixBus pidi mind Aosta’sse viima 13. märtsi õhtul Lampugnano bussijaamast. Niisiis oli mul aega Milano
peal ’kolada’. Mis sai mul olla selle vastu kevadiselt sooja ja ilusa ilmaga? Jalutasin Parco Sempione’s, kuhu
parajasti lõbustuspark püsti oli pandud. Seejärel võtsin suuna Milano toomkirikule (Duomo di Milano), mis
siin üks põhilisi turismimagneteid.
Kiriku läheduses oli kuulda laulu ja muusikat. Lähemale jõudes tundsin ära sama mehe, keda olin filminud
2015. aasta aprillis Milanos läbisõidul olles; mulle oli tema muusika sedavõrd meeldinud. Nii et
elukutseline tänavamuusik siis.
Loomulikult oli kiriku ees olev plats rahvast täis. Järjekord kiriku ukse taga ulatus ei tea kuhu välja ja ma ei
hakanud sappa võtma. Jalutasin ainult hoone ümber ringi ja nägin, kuidas sõdurimundrites mehed
külastajaid läbi valgustasid.
Lõuna paiku hakkasin vaikselt jalutama bussijaama poole; see asus hea mitu kilomeetrit eemal ning tahtsin
vahepeal midagi ’hamba alla’ saada. Päev oli just sobilik pikniku pidamiseks ja nii ka tegin. Peatusin pargis
nimega Parco Monte Stella, kus siis üks koer mulle kangesti seltsiks tahtis tulla. Teadagi miks: toidu lõhn.
Perenaine kutsus ta siiski õnneks varsti minema.
Buss jäi 40 minutit hiljaks, ent Aosta’s broneeritud hotelli jõudsin siiski lubatud ajaks: kella üheksa ja
kümne vahel õhtul. Hotellituba oli lihtne, ent võrdlemisi suur. Minu ruumi number pidi olema ’8’, ent
kerge segaduse tekitamiseks oli uksele toa numbri asemel ’Privato’ kirjutatud. Mõningase pusimise järel
sain ka WiFi ühenduse kätte.
Niisiis: ma olen tagasi, tagasi Aosta’s. Linnas mägede vahel. Mäed on nüüd üksjagu lumisemad, kui sügisel,
mil rännaku esimese osa lõpetasin.
Ühe päeva olin matkamisest vabaks jätnud: et saaks välja magada, linna peal jalutada, matkale
toidumoona hankida jne. Mis kõige tähtsam: et saaks ära käidud sama triumfikaare (Arco di Augusto)
juures, kus minu eelmine teekond lõppenud oli.
Päev oli päikseline, ent hommikupoolik pigem jahe, kusagil +4 kraadi. Mind ümbritsesid lumised mäetipud
ja puudel ei olnud veel lehti.
Triumfikaar seisis vanas kohas. Vanalinna peatänaval (või ühel peatänavatest) žongleeris keegi kurikatega.
Oma kaameraga ajasin tal (mitte kavatsuslikult) etteaste sassi ja kõik kurikad kukkusid maha, ent hiljem
õnnestus ilusti. Taaskord külastasin Aosta katedraali; eelmisel korral polnud ma märganudki, et sel oli ka
keldrikorrus.
Lõuna ajal degusteerisin oma esimest pitsat Itaalia pinnal. Mulle tundus see üsna tavaline – normaalne.
Söögikoha teenindus oli igati meeldiv ning miljöö minu jaoks sobilik. „Ciao“ ja „grazie“ käisid ette ja taha.

3
Homsest hakkan kevadele vastu jalutama.
Päev #1. 15. märts, neljapäev: Aosta – Châtillon
Niisiis: taaskord esimene matkapäev. Keha ja vaim pandi kohe proovile, testimaks, ega liha mitte nõder
ole ja kas tahtmist ikka jätkub. Sammulugeja näitab, et olen täna läbinud 30.76 km, tehes seejuures 46,163
sammu. Ent see pole kõik: kontrollimaks ka matkavarustust, kombineeris ilmataat 5-7 kraadise
temperatuuri mõõduka vihma ja tuulega. Teeviitasid oli rajale siiski lahkesti pandud, nii et eksimise ohtu
polnud.
Kaks põhilist vaatamisväärsust teel olid Quarti kindlus (Château de Quart) ning mingi kirik, mis mulle
arusaamatuks jäänud põhjusel oli piisavalt tähtis, et teha sellest ühe lühema matka sihtpunkt omaette.
Mägede-huviliste jaoks tegin paar pilti infotahvlitest, kus ümberringi paistvate tippude nimed (ja ühel ka
kõrgused) peal. Mont Blanc’i, kõigi mägede kuningat Euroopas, siia siiski näha ei ole.
Templi oma ränduripassi sain majast, mis nägi välja nagu kohalik omavalitsus. Astusin sisse, ent
loomulikult ei saanud aru itaalia-keelsetest viitadest. Paistis, et on mitu ametiasutust ühe katuse all, võta
siis kinni, kuhu minna. Kolasin vähe maja peal ringi. Mingid töömehed tulid vastu, aga ei küsinud ega
öelnud midagi. Normaalne, et üks rändur sisse põikab. Lõpuks leidsin kaks ametniku-tüüpi naisterahvast
ning näitasin neile passi. Nendel oli kohe selge, mida ma tahtsin.
Kõik pidas vastu ning preemiaks on õhtupoolik suurepärases kolme tärni hotellis, kus on muuhulgas
olemas ka võimalus ennast saunas soojendada. Ainus, mis veidi jukerdama kipub, on WiFi ühendus: kohati
nagu on internetti ja siis jälle pole ka. Piltide laadimine üle võrgu telefonist arvutisse näiteks tundub võtvat
umbes-täpselt surmigaviku. Ent aeglane WiFi tundub siinkandis tavaline. Nojah, liiga vaikne ka just pole:
pisut enne üheksat läks baaris peoks, mis kostab üle kogu maja.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=TnJKVQH1WBo&index=0&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8R
rnF3d
Päev #2. 16. märts, reede: Châtillon – Verrès
Hommikul kella seitsme paiku ärgates vaatasin aknast välja ja nentisin fakti: alanud on uus ilus päev. Päike
paistis, ehkki päeva algus oli pisut udune. Temperatuuriks näitas telefoni äpp +3⁰ C.
Taas teele asusin umbes-täpselt kell pool üheksa. Üsna varsti algas ronimine hotelli taha mäkke, nii et
’soojendusdressi’, so oma neoonkollase kileürbi, viskasin õige pea seljast. Päeva peale tõusis temperatuur

4
päikese käes 16 kraadini ja ka pusa leidis tee seljakotti. Higistamist oli üksjagu; terve tänane rännak kulges
mäeservasid pidi ikka üles ja siis jälle alla.
Tegin (enda kohta) palju fotosid, sest neid maalilisi vaateid lihtsalt ei saanud kaamerasse võtmata jätta:
lumised mäetipud; asulad kaugel all orus; tärkavad sinililled; kindlused siin ja seal mäeservadel; kohati
kivine matkarada nii et vaata parem ette, kuhu astud... Nägin oma esimest liblikat sel kevadel. Liblikas oli
kollane, ehk siis tuleb kuldne suvi 😊
Ühel kitsal külatänaval jäi tee peale ette valge plastämber, mille sees sebisid pooleldi söödud kapsa, kahe
mandariini ja ühe pirni keskel ringi roosad karvutud hiired või hamstrid või mis-iganes-elukad need täpselt
olidki. Üks vanahärra astus ligi, kui neid loomakesi vaatasin ja kaamerasse võtta püüdsin. Ta tervitas
sõbralikult uudishimulikku turisti, ent muust jutust ma aru ei saanud.
Matka pikkuseks kujunes (ka raja raskusasted arvestades) mõõdukas 23.27 km, mille läbimiseks tegin
36,152 sammu.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=3OJo0WRk0ug&index=1&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #3. 17. märts, laupäev: Verrès – Pont St. Martin
Olin eelmises hostelis vist V.I.P. külaline, st ainus külaline. Igatahes ei näinud ma kedagi teist kasutamas
ühist vannituba ja ka hommikusöögi ajal toimetas ringi vaid meesterahvas, kes mulle toidu ette tõi ning
kellega pärast arve ’õiendasin’. Pakuti tüüpilist continental breakfast’i: röstsaia moosiga, jogurtit,
küpsiseid, puuvilja (valikus olid õunad, banaanid ja mandariinid), joogiks mahla ja kohvi või cappuccino’t.
Pangakaarte aktsepteeriti, ent ainut teoorias; praktikas makseterminal ei töötanud ja tasuda tuli
sularahas.
Välja astudes oli selge, et päev tuleb vihmane ja jahedavõitu (kuue-seitsme kraadi ümber). Vastukaaluks
eilsele ja üleeilsele oli tänane teekond lühike, üsna täpselt 15 km. Vaatamist aga jagus; igavat marssimist
üldse polnud. Teele jäid läbijalutamiseks huvitavad külakesed, paar antiikset silda, üks mäe otsa ehitatud
kindlus (Fort Bard), jupike Vana-Rooma tänavat.
Pildistasin paari kirikut ka – need ju kohustuslikud vaatamisväärsused palverännakul; peab ütlema, et ei
tundunud just selliste kohtadena, kus külma ilmaga sooja võiks saada. Samuti võtsin kaamerasse ühe
siinkandis tüüpilise väikese kolmerattalise ja kastiga auto; sellistega sõidetakse kitsastel mägiteedel ning
kast laaditakse täis oksarisu vms ’kraami’.

5
Juba on siin ja seal näha ’Pellegrino-pesasid’, so palveränduritele mõeldud söögi- ja majutuskohti. Ühest
niisugusest sain täna kätte oma uue palveränduri-passi.
Õige maja leidmisega oli omajagu tegemist. Aadress oli mul kenasti valmis vaadatud: Via Schigliatta nr 1.
Mida ma aga kohale jõudes nimetatud tänaval ei näinud, oli maja nr 1; numbrid tundusid neljast peale
hakkavat. Seisin siis üsna nõutult seal maja nr 4 räästa all ning kontrollisin telefoni kaardilt, kas olen ikka
õiges kohas. Äkki kuulsin kedagi tädi hõikamas ülevalt teise korruse aknast:
„Kristi?“
Noogutasin. Tema siis oligi see Ms Angela, kellega olin veel Milanos olles antud teemal sõnumeid
vahetanud.
Uut passi vaadates torkas mulle silma, et lisaks võimalustele läbida teekond jalgsi, jalgratta või hobusega
on nüüd ka valik ’laiskadele’: sõita läbi iidsete palverändurite peatumiskohtade rongiga. Ei tea, kas selle
viimase eest Roomas diplom ka antakse? Või kas üldse enam mingeid diplomeid antakse? Eks näis, kui nii
kaugele jõuan. Tähtis on teekond, mitte lõpp. Nojah, selgus ka, et Rooma polegi tingimata lõpp; võimalik
on kõndida edasi kohta nimega Santa Maria di Leuca, kust siis Jeruusalemma purjetada. Seda viimast
võimalust ma praegu siiski plaani ei võta.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=XK93sGAwriA&index=2&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #4. 18. märts, pühapäev: Pont St. Martin – Ivrea
Ärkasin hommikul kell pool seitse, so pool tundi enne kella seitsmeks sätitud äratuskella. Voodist
tõusmata nägin aknast välja. Oli pilves, ent ei sadanud. Vaatasin telefonist ilmateadet: sooja lubati 4-7
kraadi ning vihm saabuvat kella üheteistkümne paiku. Niisiis tegin kähku ja pool kaheksa pisut läbi olin
juba teel, et veel kuiva nahaga kusagile jõuda.
Esiotsa tuli ronida asula taha mäkke ning sealt edasi külla nimega Carema. Mäe otsas seisis üks üksik 17.
sajandist pärit kabel ning avanes hea vaade Carema külale. Viimast oli võimalik nautida kiiktoolis kiikudes,
mille jaoks mul küll mahti polnud. Teel tekitasin ärevust külakoertes, vaatasin juba aedades õitsevaid
nartsisse, mõtisklesin selle üle, kas osad nendest kirikutorni moodi tornidest võivad äkki olla hoopis
kellatornid.
Lumised mäetipud jäid tänasega selja taha. Ees on näha veel madalamaid künkaid, ent üldiselt paistab
sedamoodi, et hakkan tasasele maale jõudma. Vastavalt, kuna rada ei kulge enam mööda ühte suhteliselt
kitsast orgu, on rohkem teesid ja rohkem võimalusi neil ka eksida. Ühel korral juba kaldusin õigest rajast
kõrvale, ent sain suuna järgi kiiresti aru, et nüüd on midagi vähe valesti. Tundub, et antud juhul Via
Francigena rada kaardil erines tegelikust märgistusest – või siis oli tegu alternatiivse teega.

6
Kella üheteistkümne paiku jõudsin asulasse nimega Borgofranco d’Ivrea. Ühest kirikust möödudes nägin
hulka inimesi parasjagu uksest tänavale valgumas. Järeldasin, et ju oli äsja lõppenud pühapäevane
jumalateenistus vms. Kiikasin sisse ja tegin lühikese video-jupi sealsest melust.
Lubatud vihm jõudis kohale pooleteise-tunnise hilinemisega, aga ta jõudis siiski. Selleks ajaks olin juba
Ivrea lähedal, astumas sisse teele jäävasse Lidl’isse. Meeldiv oli leida pood, mis on lahti isegi pühapäeva
lõuna ajal.
Umg. Hotelli otsimine. Uhke nimi on sel hotellil: Ivrea la Bella. Kaardi järgi vaatasin, et hoone asub umbes
kaks kilomeetrit matkarajast eemal ning Ivrea’st pisut väljas. Jõudsin telefoni abiga kenasti õigesse kohta,
ent ei näinud ühtegi hotelli meenutavat maja. Ainult tavalised kortermajad. Nii, maja nr 6... Naljakas
nummerdamine siin: ühel majal on kolm numbrit. Kas need on nüüd majanumbrid või korterinumbrid?
Kuna tänaval hingelistki näha polnud, kõndisin paarsada meetrit eemal asuvasse baari nõu küsima. Seal
teenindaja ja üks külastajatest lahkesti aitasid. Maja nr 6 asuski samas hoones majadega nr 2 ja nr 4. Uks
oli lukus, ent oli olemas kellanupp sildiga ’Ivrea la Bella’. Andsin kella. Ei midagi. Andsin veelkord kella.
Kaugemal peatus üks auto ning keegi naisterahvas koos kahe lapsega astus ligi. Ta avas ukse ning juhatas
sisse. Hotell osutus tavaliseks korteriks, mida turistide jaoks välja üüritakse – ning sellise leidsin ma mitte
Airbnb’st, vaid Booking.com’st. Puhas juhus, et saabusin umbes-täpselt samal ajal, nagu broneeringus kuu
aega tagasi kirjutanud olin. Ent kui nüüd juba sees, siis ei saa kurta: 25 euro eest on kasutada väga korralik
vannituba koos pesumasinaga ning täisvarustuses köök. Isegi kaardimakse võeti vastu, ehkki sellega oli
üksjagu pusimist.
Viimaks, ent mitte vähem olulise faktina: tänase matka pikkuseks hotellist hotelli kujunes sammulugeja
järgi mõõdukas 25.61 km, so 39,135 sammu.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=M4-
n683S89s&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&index=3
Päev #5. 19. märts, esmaspäev: Ivrea – Viverone
Hommikul läksin ja võtsin esimese asjana Ivrea raudteejaama kohvikust templi oma ränduripassi; eelmises
majutuskohas templeid loomulikult ei jagatud ning teele ei jäänud ka ühtegi avatud turistiinfot. Edasi
astusin mõõduka kuue-kraadise temperatuuri ning kerge tuulega 34,768 sammu ehk 21.75 kilomeetrit
kuni järgmise hotellini.
Muuhulgas möödusin igati eeskujulikust eurometsast, kus ühesuguseks kärbitud puud kenasti mõõdetud
vahemaade taga kasvamas, vaata mispidi tahad. Järgmiseks ’jäi ette’ surnuaed, väraval palveränduri pilt.
Järelikult pidin sisse astuma – kohustuslik vaatamisväärsus. Pildistasin paari hauakambrit, mis olid
mõeldud perekondlikeks matmispaikadeks. Jalutasin läbi mitmetest väiksematest asulatest; siin ja seal oli

7
näha, kuidas Itaalias ka vähe jõukam rahvas elab. Edasi jõudsin mingite keskajast pärit väikese kiriku või
kabeli vms ehitise varemeteni; juuresoleval sildil oli kirjas ’Gesuin’, mis mulle subjektiivselt suurt midagi
ei öelnud. Hiljem viinamarjapõldude vahel tuli mulle seltsiks mingi koer, kes mind kilomeeter-poolteist
saatis.
Kogesin, et palveränduri pass tõepoolest avab mõningaid uksi. Juba Viverone’s, tahtsin sisse põigata
kohaliku omavalitsuse hoonesse. Uksel peatas mind keegi meesterahvas ja ütles midagi itaalia keeles.
Sõnadest ma aru ei saanud, ent hääletooni järgi kõlas nagu:
„Kuhu nüüd`? Kuhu nüüd?“.
Näitasin talle palveränduri passi ja rohkem küsimusi polnud. Loomulikult tahtsin ma sinna templit saada.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=D_3KbowqJoA&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&ind
ex=4
Päev #6. 20. märts, teisipäev: Viverone – Santhià
Täna oli taaskord lühike jalutuskäik, et homme vähe pikem matk ette võtta. Kokku tuli teekonna pikkuseks
hotellist hotelli 17.31 km ehk 27,932 sammu. Temperatuur jäi kuue ja üheksa kraadi vahele, oli pilves ja
tuulevaikne. Ühesõnaga: väga mõnus ilm kõndimiseks.
Läbi sai astutud paarist kirikust ning ühe ümber ka ring jalutatud. See viimane üks oli niisugune naljakas
ümmargune tünn-kirik, mis juba kaugelt silma hakkas ja lihtsalt kutsus ringi peale tegema. Jätkuvalt pakuti
vaatamiseks kindlusi. Sedakorda jäi teele 9. sajandist pärit Roppolo kindlus (Castello di Roppolo).
Kusagil põldude vahel tormasid eemalt minu suunas kolm haukuvat koera-nähvitsat, ent jäid siiski kraavi
taha pidama. Teises kohas tuli mind tervitama väike paks hobune või poni. Kui teda pildistasin, möödus
üks jooksja, kes rõõmsalt „Ciao“ hõikas. Vastasin samamoodi – või peaaegu samamoodi:
„Tšau.“
Veidi harjumatu eestlasele: Harku metsas vastutulevaid võõraid jooksjaid küll niimoodi ei tervita.
Mitmel pool oli näha kotiga mehikeste kujusid ning söögi- ja majutuskohtadel ka palveränduri märke.
Võiks arvata, et seda teed mööda käib üsna palju rahvast, ehkki siiani pole ma veel kedagi teist kohanud.
Hooaeg pole veel pihta hakanud.
Templi sain taaskord kohaliku omavalitsuse majast. Et kell oli kaksteist läbi, oli alanud pikk lõunapaus.
Koridoris õnnestus siiski tabada üks naisterahvas, kes toimingu suure hoolega minu jaoks ära tegi.
Toidupoes tuli arve üle kahekümne euro. Mõtlesin, et mis see nii palju maksis, ma ei ostnud ju midagi
erilist. Tšekilt selgus, et siiski olin ostnud ühe delikatessi: väike karp mingeid krabilisi kalaletist oli üksi

8
maksnud 5.90! Mis siis ikka, eks siis nautigem neid nüüd rohkem kui muidu – ikkagi rahamaitse ka juures
😊
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=YR60aNgZPEU&index=5&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #7. 21. märts, kolmapäev: Santhià – Vercelli
Täna oli kaunis päev jalutamiseks: hommikusest kolmest soojakraadist sai päeva jooksul kümme, tuult
polnud ning kohati piilus päikegi pilve tagant välja. Tegelik maa hotellist hotelli oli minu sammulugeja järgi
lühem, kui eelinfo põhjal arvanud olin. Kokku tuli selline paras 25.38 km ehk tegin päeva jooksul 39,957
sammu.
Pärast eilse hotelli hinnas sisaldunud rikkalikku hommikusööki alustasin päeva teekonda hulga raudteede
ületamisega. Edasi tuli üksjagu kõndimist mööda põlluvahe-teid. Kaeda sai kohalikke farme ning vaadata,
kuidas traktorid põlde künnavad. Ühe farmi juures osutas silt ’Palveränduri Oaasile’; siin oli võimalik
täiendada oma veevarusid. Kraavides õnnestus näha kahte kobrast vms looma. Nood aga ei tahtnud mitte
kaameraga turistile poseerida, vaid pagesid hoopis mingisse torusse ja jäidki sinna. Kohas nimega San
Germano Vercellese sai sisse astutud sealsesse kirikusse, kus parajasti käimas koristustööd.
Üks vanahärra sõitis autoga mööda, peatus ning tahtis peale võtta. Kui pead raputasin, siis sai kohe aru,
mis teekond mul käsil:
„Aa, via Roma?“
Ja-jah, seekord viib minu tee tõepoolest Rooma.
Kell üks natuke läbi jõudsin sihtkohta Vercelli’sse. Pooleteise tunni pärast oli mul ränduri-passis tempel
olemas ning poodlemise-tuur kohalikus Carrefour’is (siiani minu lemmik supermarket Itaalia pinnal)
tehtud. Ametlik check-in aeg broneeritud Bed & Breakfast’i pidi algas õhtul kella viiest, ent lootuses varem
sisse saada läksin ikkagi varem kohe kohale.
Taaskord osutus majutuskoht tavaliseks korteriks – ning loomulikult oli maja välisuks lukus. Keegi
meesterahvas tuli parajasti trepikojast välja ning laskis mind sisse. Mainisin Bed & Brakfast’i nime. Ta
teadis ning juhatas neljandale korrusele. Korteri uks oli lukus ja kella andmise peale ei ilmunud kedagi.
Helistasin broneeringus näidatud numbrile ja saingi majutuskoha pidaja kätte. Ta elas ülakorrusel ning
natukese aja pärast tuli ja lasi sisse.
Näib sedamoodi, et siin rohkem turiste täna öösel ei peatu ja nii on mul üheks ööks oma korter. Ära sa
märgi: siin on isegi minibaar koos jookidega (karastusjoogid + üks energiajook), loomulikult hinnakiri
juures.

9
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=QYK4M4_mkAQ&index=6&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8
RrnF3dv
Päev #8. 22. märts, neljapäev: Vercelli – Palestro
Hommikul ärgates avastasin, et mulle oli öö jooksul hulk tibatillukesi ’sõpru’ tekkinud: mööda minu
sülearvuti klaviatuuri ronis terve kari väikeseid musti sipelgaid. Mujal neid näha polnud – ei tea, kas elekter
tõmbas ligi või mis (olin arvuti ööseks sisse jätnud). Oli, kuidas oli, läks raputamiseks ja puhumiseks. Paar
väikest sindrit said siiski vaatamata pingutustele tasuta transpordi kuni Palestro’ni, kus nad laiaks
vajutama pidin.
Oli taaskord lühike matkapäev, umbes 14 km. Asja tuleb ikka mõnuga võtta! Päike paistis ning keskpäevaks
sai hommikusest paarist-kolmes soojakraadist kaheksa.
Pärast lühikest juppi suure tee ääres kulges rada valdavalt põldude vahel, läbi paarist väikesest eurometsa
tukast. Kui ühest teele jäänud farmist möödusin, tegi minuga juttu keegi kohalik naisterahvas, nimeks
Carla. Küsis, kust ma tulen ja kuhu lähen ning siis rääkisime ilmast. Tema pidas tänast temperatuuri väga
külmaks ning ütles, et varasematel aastatel olevat siinkandis sel ajal hulga soojem olnud. Siis tegime paar
fotot minu ja tema kaameratega. Sain muuhulgas teada, et minu Itaalia nimi on Cristina.
Palestro kohaliku omavalitsuse majast templit ’jahtima’ minnes ei leidnud ma sealt esiotsa hingelistki.
Täiesti vabalt astud tänavalt sisse ja lihtsalt kolad kontoriruumides ringi. Ühes ruumi kaugemas nurgas
nägin viimaks kedagi meesterahvast istumas ja töötamas; ta siis pani mulle templi ja soovis head päeva
jätku.
Seekordne Bed & Breakfast asub vanas keskaegses kindluses, täpsemini selle ainsas säilinud tornis: 12-st
sajandist pärit Torre Viscontea. Näib sedamoodi, et majutus on esiteks ja ennekõike just palverändurite
jaoks. Koha perenaine Ambra jagas mulle lahkesti igasugu temaatilisi buklette ja asju ning informeeris
ühtlasi, et olen äsja ületanud Lombardia maakonna piiri. Piemonte maakonna läbisin siis endalegi
märkamatult, ent seda oli ka vaid üks kitsas lõik. Ambra rääkis ka, et tal olevat keegi tuttavad Tallinnas
Bed & Breakfast’i avanud. Nii väike on maailm.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=Q7XFjJxdZgM&index=7&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rrn
F3d

10
Päev #9. 23. märts, reede: Palestro – Robbio – Mortara
Kui ärkasin, oli pererahvas minu jaoks all köögis juba ahju küdema pannud ning hommikusöögi ette
valmistanud. Kuna teisi külastajaid parasjagu polnud, oli mul eile õhtupoolikul ühe peale päris suur
territoorium kasutada: lisaks magamistoale ka elutuba, köök ja väike aiake. Täna kell kaheksa natuke läbi
saadeti taaskord rõõmsasti teele.
Jagatud materjalidest lugesin välja, et möödunud aastal olla Lombardias Via Francigena raja
puhastamiseks ja siltidega varustamiseks korraldatud Minu Eesti koristamistalgutele sarnased talgud (I
Love Francigena), ainult et vabatahtlikud matkasid tööd tehes ka ise selle lõigu rajast läbi.
Teekond kulges tasasel maal, alguses porise-võitu põlluvahe-teedel, seejärel asfalti mööda, siis läbi asula
nimega Robbio. Keegi vanem härra sõitis autoga mööda ja üritas juttu teha – ent ma olen ju siinmaal
umbkeelne ja ei osanud suurt muud vastata, kui näidata seljakotile ja öelda „Via Roma“ (mis on Via
Francigena tee teine, vanem nimi). Pärast Robbiot tuli taas asfalti ja põlluvahe-teed; ühesõnaga: sobiv aeg
teha algust vast allalaetud audioraamatu kuulamisega.
Nii jõudsingi tänase päeva sihtpunkti Mortarasse. Koos pangaautomaadi ja toidupoe otsimisega kujunes
teekonna pikkuseks 22.86 km ehk 35,635 sammu. Mis puudutab pangaautomaati, siis püüan alati vaadata,
et sularahast piisaks järgmise öö majutuse eest maksmiseks, sest teinekord kaarte ei aktsepteerita.
Homse hotelliga on aga vähe sekeldamist: Booking.com’st öeldi, et minu poolt algselt broneeritud hotell
millegipärast ei saa mind majutada. Siiski olevat nad mulle mingi alternatiivi leidnud, mille pean nüüd üle
vaatama.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=T7CJrKXVt2c&index=8&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rrn
F3d
Päev #10. 24. märts, laupäev: Mortara – Garlasco
Eelmise hotelli hinna sisse kuulus rikkalik hommikusöök Rootsi laualt. Valik sisaldas muuhulgas: kahte sorti
müslit, keedumuna, rohkem kui ühte sorti sinki ja juustu, jogurteid erinevatele maitsetele, mingeid
koogikesi, kolme-nelja erineva täidisega sarvesaia, puuvilju (õunad, ananassi-viilud, mandariinid).
Jookidest pakuti lisaks kohvile ja latte’le mahlasid ning piima.
Energiat täis, asusin mõned minutid pärast kaheksat taaskord teele. Retseptsionist tuli veel minuga kaasa
ilma vaatama ja väristas õlgu: külm. Tegelikult oli minu jaoks lausa ideaalne ilm jalutamiseks: temperatuur
kuue ja üheksa kraadi vahel, tuulevaikne, ei sadanud ja pilves. Pilvine meeldib mu telefonile, mille ääred

11
otsese päikesevalguse käes ülekuumenemise märke kipuvad ilmutama; Galaxy S8 kiidetud äärest ääreni
ekraanil on ka omad puudused.
Suure hooga leidsin ennast varsti keset põlde üsna valest kohast. Samas olin enda arvates läinud täpselt
märkide järgi, kuni need ühekorraga ära kadusid. Ei tea, kas keegi oli mõnede eksitavate kleebiste
lisamisega nalja teinud või mis? Kaardi abiga sain kursi siiski peatselt õigeks. Tagasi ei hakanud minema,
vaid kalpsasin otse üle kellegi põllu. Seal veel midagi kasvamas polnud ja otsest kahju mu ’hüpped’ ei
tekitanud.
Asulast nimega Remondo läbi jalutades nentisin (mitte esmakordselt), et ega need elumajad sageli just
väga ilusad ole. Väike vuntsimise ja ehitamise buum ei teeks paha. Samas mõne paraja lobudiku ees võib
vabalt seista uhke ja silmnähtavalt mitte just odav auto.
Taaskord olid mõned kirikud, põlluvahe-teed, üks väga roostes auto-vrakk Via Francigena teemärkidega.
Kaugelt-kaugelt sain kaheksa-kordse zoomiga pildistada ühte kanali äärel küütsitavat kopra-onu. Too
piidles mind kahtlustavalt silmanurgast ning kui lähemale läksin, sulpsas vette ja kadus. Teel tuli vastu üks
teine matkasell, esimene tõsine matkaja, keda sellel rännakul kohanud olen. Vahetasime tervituse.
Garlasco’sse sisenedes läks tee mööda suurest Carrefour supermarketist. See on avatud 24/7. Ühesõnaga:
olen loetud eelinfost leidnud juba kaks ebatäpsust. Esiteks, et siinmaal ei saavat korralikku hommikusööki
ja teiseks, et toidupoed olevat pikalt lõunapausil ja pühapäeviti üldse suletud. See kirjeldus kehtib vaid
külakohtadele; kus vähegi suurem linnaline asula, seal süüa ikka saab.
Templi palveränduri passi võtsin seekord ühest kohvikust Piazza Repubblica ehk siis Garlasco Vabaduse
Väljaku ääres. ’Timbro’ sain kohalikult baarmenilt teada, kuidas öelda ’tempel’ Itaalia keeles.
Hotelliga vedas tõsiselt. Minu eelmine broneering pigem odavas hotellis vahetati nelja tärni hotelli vastu
ning hinnavahe kompenseeriti. Kuna praegu pole turismihooaeg, olen V.I.P. külaline V.I.P. hotellis – ja seda
35 euro eest. Vannitoas on isegi saunalina soojendaja! Lisaks elutoale on mul siin veel mingi väike
klaasuksega mediteerimise kamber – või on see ruum mõeldud välisjalanõude jaoks, ei saagi aru. Sobib
mõlemaks. Paketis sisaldub ka hommikusöök, mida algselt broneeritud hotellis hinna sees polnudki.
Ühesõnaga: ’frequent traveller’ staatusega Booking.com’s kaasnevad teatud boonused. Eks ma siis
kirjutan neile vastutasuks tubli töö eest positiivse review 😊 Ehk aitavad edaspidigi eelisjärjekorras, kui
mingi jama peaks olema.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=aw8YelJfZ8c&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&index
=9

12
Päev #11. 25. märts, pühapäev: Garlasco – Pavia
Tänane päev algas taaskord tõhusa hommikusöögiga, mis kulus ka ära: matka pikkuseks koos sihtkohas
ringi jalutamisega kujunes 29.43 km ehk 42,199 sammu. Vahepeal sai ka tehtud vähe pikemaid samme kui
mõnel muul, lühemal päeval. Ilm oli igati hea. Temperatuur tõusis päeva jooksul viielt kraadilt
kolmeteistkümneni, ei sadanud ja oli selline pooleldi pilves, pooleldi päikeseline taevas.
Pärast Garlasco’st väljumist kulges teekond valdavalt piki kanalite ääri, osad neist olid kuivanud, teistes
vesi sees. Kuna jalutuskäik oli rahulik ja eriliste vaatamisväärsusteta, lõbustasin ennast taaskord
audioraamatu kuulamisega.
Kui poole kümne paiku kohta nimega Gropello Cairoli jõudsin, lõi seal kirikukell nii kõvasti ja oma viis
minutit järjest, et pidin raamatu kuulamise katkestama ning kirikusse sisse põikama. Kiriku altarit
kaunistasid hõbeda-värvi metallist ’pühade mehikeste’ kujud, mis kaugelt vaadates oma ’mütside’ tõttu
kangesti tulnukaid meenutasid.
Seejärel oli veel 10+ km marssimist, osalt mööda kena jõeäärset rajakest mööda. Vastu tuli jooksjaid ja
jalgrattureid. Siis juba hakkasid eemalt paistma suured sillad ning Pavia provintsi pealinn Pavia.
Pühapäeva puhul oli suur hulk turiste tänavatele ’lahti lastud’. Eks siin Pavias ole vaatamist ka. Astusin läbi
juba kaugele paistva hiiglasliku kupliga Pavia katedraalist (Duomo di Pavia) ning San Teodore kirikust
(Basilica di San Teodoro, romaani stiilis Rooma Katoliku kirik). Esimese kuppel oli seestpoolt veelgi
muljetavaldavam kui väljast. Teisest sain uhke templi oma palveränduri passi. Mõlemas pühakojas müüdi
mingeid oksi. Ma muidugi ei saanud esiotsa aru, et mis oksad ja miks. Hiljem kuulsin, et kristlik maailm
tähistas tol päeval palmipuudepüha.
Avatud toidupoe otsimine osutus mõningaseks väljakutseks, kuid tunniajalise seiklemise järel leidsin ühe,
kus kõike minu jaoks vajalikku müüdi. Edasi viis teekond ’hotelli’, mis sedakorda on tuba ühe kohaliku,
välimuse järgi otsustades immigrandi korteris. Siin on ühiseks kasutamiseks köök ja vannituba, ent
tualettpaberi järele pidin omaniku poodi saatma.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=xToo9h2aYqk&index=10&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #12. 26. märts, esmaspäev: Pavia – Santa Cristina – Miradolo Terme
Täna tegin astudes peaaegu täis tööpäeva: 7 tundi ja 24 minutit. Tõsi küll, osa sellest ajast kulus
’tammumisele’ kirikutes, templit ’jahtides’, toidupoes ning siis tänasesse Bed & Breakfast’i vantsides.
Kokku kõndisin 47,851 sammu, läbides seejuures 31.56 km.

13
Ilma mõttes iseloomustas päeva võrdlemisi suur temperatuuride kõikumine: kui hommikul oli maa kohati
härmas, siis päeva peale läks nii soojaks ja päikeseliseks, et nina tahtis ära kõrbeda. Pean vist vaatamata
kevadisele ajale ikkagi kusagilt päikesekreemi hankima.
Rada kulges üsna pikalt mööda asfalti, läbi mitmetest väiksematest asulatest. Igas külas oli oma kirik, sageli
väljast üsna lapiline, ent seest igati vinks-vonks. Kui Prantsusmaal kippusid külakirikute uksed valdavalt
lukus olema, siis siin on enamasti avatud. Ei olda ka just liiga tagasihoidlikud annetuste küsimisel; mõnel
pool osutavad lausa kolm punast noolt annetuskasti raha-pilu suunas. Järgnesid põlluvahe-teed. Kui osa
põlde juba rohetavad, siis teistel on veel möödunudaastased poolikud kõrred püsti.
Ametliku rajakaardi järgi oli selle ’jupi’ sihtpunktiks asula nimega Santa Cristina. Nüüd olen siis läbinud nii
’Püha Martini’ kui ka ’Püha Kristi’ nimelised asulad (vastavalt: Point-Saint-Martin ja Santa Cristina). Ei tea,
kas jõuan millalgi ka Püha Hannese külla? 😊
Igatahes seal minu Itaalia nimele viitavas asulas sobivat ööbimiskohta polnud ja nii pidin edasi astuma.
Vaevalt asulast väljas, näitaski teeviit minusugustele Euro palveränduritele mõeldud majutusele:
CasaCandi BB 4 km, Miradolo Terme. Sinnapoole siis sammud mööda raudtee ja kanali vahelist teekest
seadsingi.
Ent enne, kui sain ’jalad seinale’ visata, oli tarvis templit ränduripassi. Nagu tavaliselt. Mõtlesin, et ’ründan’
Municipio nimelist hoonet; neil kindlasti templeid on. Seekord oli hoone sissepääs aga kaitstud kõrge
metall-lattidest aiaga. Jalutasin nõutult mööda maja tänava-poolset serva ning peatusin telefonist kaardi
vaatamiseks korraks lahtise akna all. Et ruumist kostus jutuajamist, kiikasin aknast sisse. Näha polnud
kedagi, inimesed jäid seina taha. Koputasin korra aknale, siis veelkord. Keegi onu hõikas midagi itaalia
keeles ja tuli siis segajat vaatama. Näitasin talle palveränduri passi.
„Ahaa, Estonia,“ luges ta sealt ning pani mulle lahkesti soovitud templi.
CasaCandi Bed & Breakfest osutus korteriks, kus täna peale minu kedagi ei ole. Nii et mul on ühe peale
kaks tuba ja suur köök. Mingi eelis peab ikka olema, kui rännakuga juba keset märtsi mitte nii väga soojade
ilmadega alustad!
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=qwvDbUAoK7M&index=11&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt
8RrnF3d

14
Päev #13. 27. märts, teisipäev: Miradolo Terme – Orio Litta
Nagu eelmisel õhtul majaperenaisega kokku lepitud sai, ootas hommikusöök kell 7:30 kilekotiga välisukse
lingi küljes. Menüü oli tavapärane: maisikrõbinad piimaga, sarvesai ning üks muu lihtsam saialine või või
marmelaadiga.
Ilm oli sarnane eilsele: päikeseline ning temperatuur tõusis hommikuselt viielt kraadilt 16 kraadini lõuna
ajal. Maa kõndida oli sedakorda päris lühike: ligikaudu 13 km sihtkohani pluss täiendavad 4 km hotellini.
Suurimaks vaatamisväärsuseks teel oli kindlus nimega Castello di Chignolo Po. Väravad olid kinni ning
piiluda sai vaid trellide vahelt. Sisse pääsemiseks oleks külaskäik vist eelnevalt broneerida tulnud. Muude
huvitavamate objektide hulgas olid mitme meetri pikkused kõrkjad, tehiskoopasse ehitatud kabel vms
püha koht, erinevad Via Francigena teemärgid ning loomulikult kirikud.
Toidupoodi oli täna küll jooks enne pikka lõunapausi. Jõudsin vaid kaks minutit enne sulgemist, ent müüja
ei kiirustanud ning lasi mul rahulikult ringi vaadata. Hea oli, et oma ’nänni’ kätte sain! Edasi tuli astuda
üsna arvestatav jupp tiheda rekka-liiklusega tee serva mööda; ei tahaks seda otsa rohkem käia, kui just
hädapärast vajalik.
Hotell, ehkki muust asustusest eemal suure tee ääres, on ise väga normaalne: ruumikas ja mugav. Nimeks
on EcoHotel, ehkki ’eco’ ilmselt siiski ei viita ’öko’-le, vaid tähistab taskukohast hinda.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=RKGrcxVOm8w&index=12&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8
RrnF3d
Päev #14. 28. märts, kolmapäev: Orio Litta – Piacenza
Uus ilus päev on alanud! Taaskord oli päikeseline, ehkki kergelt nagu udune või sudune. Ilmad on nüüd
tuntavalt soojemad: ka öösiti ulatub temperatuur pea kümne kraadini ning päeval võib pusa kotti pista ja
varrukad üles käärida.
Esimesed ligi poolteist tundi kulus selleks, et jälle Via Francigena kaardi-järgsele rajale jõuda. Kuna olin
ööbinud mõned kilomeetrid ametlikust vahepeatusest eemal (tegelikult mitte Orio Litta’s, vaid sealt edasi
järgmises külas Ospedaletto Lodigiano’s) ja ei tahtnud tuldud teed mööda tagasi minna, pidin omal käel
kaardi järgi orienteeruma. GPS-i abiga, kui see ikka töötab, pole orienteerumine muidugi raske. Juba
eemalt hakkasid ka viidad rajale osutama.
Edasi kulges rännak mööda Po jõe kallast. Ilus ja lihtne jalutuskäik, siledal maal, valdavalt mööda väikeseid
asfalt- või kruusateid. Tee viis läbi väikese asula nimega Valloria. Peale kiriku seal midagi eriti ei olnud, ent

15
kirik oli külakiriku kohta päris suur ja uhke. Palmipuudepühast üle jäänud oksad olid seal nüüd tasuta
võtmiseks, kes tahtis.
Piacenza on võrdlemisi suur linn, enam kui saja tuhande elanikuga. Kui kell üks natuke läbi kohale jõudsin,
hakati keskväljakul parajasti vaikselt turgu kokku korjama. Tegin mõned pildid, käisin turistiinfos ja poes,
ent suurt rohkem ringi kolada erilist viitsimist polnud. Niisiis suundusin otse Via Francigena rajal asuvasse
majutuskohta, mis osutus taaskord korterisse tehtud Bed & Breakfast’iks.
Andsin välisukse juures kella, ent kedagi avama ei tulnud. Ma polnud ka muidugi ette teatanud, mis kell
välja ilmun. Perenaine siiski reageeris operatiivselt minu sõnumile ning sõitis veerand tunniga kusagilt
jalgrattaga kohale. Rääkis, et ta on ka Camino de Santiago’t mööda käinud – puht juhuslikult samal aastal
(2015) kui minagi. Tõi veel näha paar raamatut piltidega Santiago teelt, mille keegi teel kohatud rändur
talle kinkinud olevat. Nii et millega inimesed ennast teel olles ’lõbustavad’: kes kirjutab blogi, kes paneb
kokku pildiraamatut.
Minu tänase matka pikkuseks kujunes meeldivalt lühike, ent siiski mitte liiga lühike 22.73 km ehk 36
tuhande sammu ümber.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=PHylP3dagKc&index=13&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #15. 29. märts, neljapäev: Piacenza – Roveleto – Fiorenzuola
Voodi oli pehme ja uni magus. Siiski, juba ’programmeerituna’ tõusma kell 7:00 ärkasin ise mõned minutid
enne äratuskella. Minu võõrustaja oli hommikusöögi asjad kööki juba valmis sättinud. See oli pooleldi
iseteenindus: kohvi tuli omal keeta ja pärast ka nõud ära pesta. Küsimusega „Are you ready?“ saadeti mind
teele.
Veerand tundi hiljem astusin juba sisse Piacenza katedraali uksest, kuhu eelmisel päeval minema ei
hakanud. Päevasel ajal on see hoone ilmselt turiste täis, ent hommikul kell 8:15 polnud seal kedagi.
Imestasin ainult, et küünlad olid niimoodi üksi ja omapead põlema jäetud – samas, mis nendega ikka
juhtuda saab?
Pärast katedraali külastust tuli oma poolteist tundi astumist linnalistes asulates: Piacenza ja selle
eeslinnad. Ilm oli kõndimiseks ideaalne: pilvine ja mõõduka temperatuuriga. Järgnes mõnda aega astumist
suure maantee ääres, kuni külavaheteele pööramiseni asulas nimega Pontenure.
Üks vastu jalutanud itaallasest härra pidas mind kinni ja tundis huvi: ega ma juhuslikult üks neist
palveränduritest ole? Ehkki ta rääkis itaalia keeles, sain aru sõnast ’Via Francigena’ ja noogutasin. Ta näitas
siis enda peale ja ütles:

16
„Santiago de Compostela.“
Järeldasin, et küllap ta ise oli teinud rännaku Santiago de Compostela’sse, mida kinnitas ka asjaolu, et ta
mulle „Buen Camino!“ soovis. Nii öeldi Hispaanias „Head teed!“
Osutasin enda suunas ning kostsin noogutuse saatel:
„Me too – Santiago de Compostela, Camino del Norte.“
Ta tundus aru saavat, mida öelda üritasin: et olen ka Santiago de Compostela teed käinud.
Ühel põlluvahe-teel ajas keegi kohalik talumees autoga taga jooksma kippuvat koera. Silmnähtavalt
huvitas seda sõbraliku moega kutsut minu tagasihoidlik persoon rohkem kui peremehe hõiked. Võib-olla
oli asi selles, et olin parasjagu ametis saia söömisega. Samas see sai ei lõhnanud üldse, nii et võta kinni.
Igaks juhuks peitsin saia ära ja jäin seisma, et omanik koera kätte saaks. Koera nimi oli muide Floora – ok,
vist ühe ’o’-ga.
„Flora, Flora,“ hüüdis peremees.
Tee lõppes ojaga ja läks siis teiselt poolt oja edasi. Kevadine suurvesi, mis muud. Ei jäänud muud üle, kui
lirts-lärts läbi astuda. Pärast kleepus pori mõnda aega mõnusasti märgade ’susside’ külge, kuni järgnev
asfalti-kõnd selle ära kuivatas ning maha raputas.
Templi ränduripassi võtsin Roveleto kohaliku omavalitsuse majast – viimane suurem asustatud punkt
enne tänast peatuskohta. Ehkki aadressi järgi Fiorenzuola’s (nö ametlik peatus Via Francigena teel), asub
hotell neli-viis kilomeetrit linnast eemal suurte teede ristumiskohas.
Pildistasin parasjagu eemalt sõiduteelt seda hotelli-hoonet, kui minu kõrval peatus auto kirjaga ’Polizia’.
Üks onu pistis pea avatud autoaknast välja ning päris midagi itaalia keeles. Võib-olla seal ei tohtinud pilti
teha, sest näha oli ka teemaksu kogumise punkti – või siis lihtsalt pole normaalne, et keegi jalutab sellise
suure maantee ääres.
„Hotel,“ vastasin ning osutasin hotelli suunas.
Politseinikud said aru, et tegemist lihtsalt hotelli minna sooviva on umbkeelse turistiga, ja sõitsid minema.
Hotell kujutab endast rohkem nagu mingi baari tagatuba. Kui kohale jõudsin, oli baar parasjagu suletud
ning minu koppimise peale ust avama tulnud naisterahvas ei paistnud esiotsa just väga rõõmsa ilmega.
Kui ütlesin, et soovin sisse registreeruda ja mul on broneering, lasi ta mind tuppa ning kutsus kohale lahke
moega inglise keelt oskava meesterahva. Toaga olen väga rahul: just minu maitsele, kvaliteet mõistliku
hinna eest. Tegelikult võiks siia magama panna neli inimest, ent tänaseks õhtuks on see kõik mulle 😊
Kokku kõndisin 30.64 km, st tegin 45,506 sammu. Selline päevase mõnusa seljakoti-matka ülempiir, kui
tahad veel pärast blogi kirjutada ja piltidega jännata. Nii ehk naa on veel vaja ka järgmist päeva planeerida.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=ZVAQlvT3Ju8&index=15&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d&t=1s

17
Päev #16. 30. märts, reede: Fiorenzuola – Fidenza
Ärkasin korraks vara-vara hommikul kella poole viie paiku. Väljast kostus kolinat, justkui oleks suur
kaubaauto ette sõitnud. Ninna tungis meeldiv pirukate ja sooja sulava šokolaadi lõhn. Kindel värk:
hommikusöögiks oligi suur valik erinevate täidistega kakukesi (ning mitte midagi muud).
Kümme minutit enne kaheksat uksest välja astudes võttis mind vastu paks udu, nii et oma ninaotsast väga
palju kaugemale ei näinud. Kui kiirtee lõik kuidagi läbitud ja väikesele teekesele ära pöörasin, kerkis udust
ootamatult nähtavale vana lagunenud farmi hoone – kohe nagu mõnes muinasjutus või kusagil Harry
Potter’i filmis.
Kell pool üheksa jõudsin Fiorenzuola linna ehk siis tagasi ’ametlikule’ Via Franzigena rajale. Paarikümne
minutiga sai linn läbi jalutatud ning ees ootas asfalti-kõnd. Just samamoodi ootamatult nagu ennist puud
ja majadki, hakkas eespool udus paistma rühm inimesi, seitse või kaheksa tükki. Lähemale jõudes
veendusin, et need olid kohe päris palverändurid: suurte seljakottidega, keppidega, küljes vastavad
sümbolid. Kuna nad astusid aeglaselt, tervitasin neid kõiki järgemööda ja möödusin.
Asulas nimega Chiaravalle della Colomba külastasin ühte suuremat sorti kirikut. Suur reede või mitte, ent
kirik oli inimtühi. Üldse polnud aru saada, et tegemist on mingi pühaga: traktorid kündsid ikka põldu,
rekkad sõitsid, kohaliku omavalitsuse maja oli lahti, paar avatud supermarketit leidsin samuti.
Tänasesse sihtkohta Fidenza’sse jõudsin lõuna ajal kella ühe paiku. Tunnike-poolteist läks linna
vaatamiseks ning muudeks vajalikeks asjatoimetusteks. Fidenza katedraal oli suletud.
Kokku kõndisin 28.16 km ehk tegin 42,964 sammu. Päeva jooksul tõusis temperatuur hommikuselt
kaheksalt kraadilt kaheksateistkümneni. Vahepeal ähvardas, et hakkab sadama, ent sedakorda jäi
ähvardus siiski ainult ähvarduseks.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=WYY19l97PkQ&index=15&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8R
rnF3d
Päev #17. 31. märts, laupäev: Fidenza – Medesano – Miano
Kui hommikul hotellist välja registreerimiseks oma järjekorda ootasin, nägin enda ees olevat keskealist
paari näitamas retseptsionistile üsnagi täistembeldatud palveränduripassi. Retseptsionist polnud asjaga
kursis ning seletamise peale raputas pead: nemad küll templeid ei jaga. Mingist söögikohast möödudes jäi
läbi akna silma veel üks kolmene punt, kel välimuse järgi otsustades minuga sama tee jalge all.

18
Õue astusin täna varakult: kell 7:36. Nimelt oli mul vaja jõuda Medesano toidupoodi enne, kui see lõuna
paiku terveks ülejäänud nädalavahetuseks kinni oleks pandud. Ilm oli võrdlemisi soe, kusagil kümne kraadi
ringis. Veidi tibutas, ent see jäi varsti üle.
Pärast Fidenza’t muutus maastik silmnähtavalt künklikumaks. Enne, kui Liguuria merd näha või nuusutada
saab, tuleb ületada Liguuria Apenniinid. Kaugelt paistavad juba mägede siluetid.
Esimesed paar tundi oli väga ilus jalutada: kõik need sametised künkad ja värvid. Ent pilved liikusid kiiresti
ning kella kümneks oli taevas hall. Varsti tõusis tuul ja hakkas sadama. Läbisin parasjagu ühte põlluvahe-
teed, mis nüüd vihma käes tähendas paterdamist poris. Sain head paksud ’sussitallad’ (loe: kolme-
sentimeetrise kihi pori ja muda jalanõude talla alla), nii et isegi raske oli astuda. Pool tunnikest hiljem
jõudsin siiski asfaltile välja ning puhastasin jalavarjud enam-vähem ära. Kuna jätkuvalt sadas, otsustasin
mitte pöörata järgmisele põlluvahe-teele, vaid astudagi mööda asfalti.
Jõudsin Medesano poodi kell 11:39 ehk siis pisut varemgi, kui olin planeerinud. Toitu tuli varuda kaheks
päevaks, sest homme istun paigal väikeses külakohas nimega Miano. (Mitte, et niisama puhata, vaid et
teha ära oma märtsi arvepidamine.) Mianos küll mingit toidupoodi pole, ammugi mitte sellist, mis oleks
pühade ajal avatud.
Olin eelmisel õhtul Google Maps’ist valmis vaadanud, et kõige otsemat teed mööda on Medesano’st
Miano’sse 6.4 kilomeetrit. Selle tee siis jalge alla võtsingi. Vihm oli järele jäänud ning vaated kaunid. Siis
tuli asfaltilt alla orgu viivale kruusateele pööramise koht.
Oru põhjas jalutas mulle vastu keegi kohalik elanik, ise midagi itaalia keeles seletades.
„Miano,“ ütlesin oma sihtkoha nime ning osutasin käega õiges suunas.
Osalt käte abiga kõneledes tegi kohalik mulle selgeks, et kavandatud otseteed mööda minnes jõuaksin
varsti poole põlveni mudasse. See ei kõlanud just eriti ahvatleva perspektiivina. Minu vastava küsimuse
peale osutas ta üles mäeharjale, kust ennist just alla olin pööranud; sealt läks ringiga sihtkohta viiv
asfalttee. Teadsin seda kaardi järgi niigi, ent olin lootnud saada otsemalt…
Nüüd polnudki miskit muud teha, kui üles tagasi ronida ning ringiga minna. Kolm-neli kilomeetrit sain
niimoodi tänasele matkale lisaks. Keegi parasjagu autoga mööda sõitnud meesterahvas peatus ning
pakkus küüti, ent keeldusin. Palverännakul olles pead sa ise oma moonakotti kandma, juba põhimõtte
pärast!
Ühe külamaja juures jäi juba kaugelt eemalt silma piknikulaud veinipudelitega. Esiotsa mõtlesin, et võib-
olla on need veinid seal müügiks. Lähemale jõudes nägin siiski, et korke polnud ning pudelid olid kas tühjad
või pooleldi täis (ilmselt mitte veini, vaid vihmavett). Nii et võta kinni, milleks see kompositsioon seal oli.
Võib-olla reklaamiti kohalikke veinimarke või siis lihtsalt oli kellelgi omapärane kunstimeel.

19
Tänane hotell või täpsemini Bed & Breakfast asub otse kiriku kõrval ning kannab isegi pühaku nime: San
Nicola. Kui siin nüüd ka pühasid ilmutusi ei näe, siis ma küll ei tea, kus neid veel nägema peaks.
Tegelikkuses paistab sedamoodi, et üks vanem paar on osa oma suure maja tubadest külalistemajaks
teinud. Koht on ilus: künka otsas ja kenade vaadetega ümbruskonnale.
Hetkeseisuga on mul Aosta’st siiani kokku läbitud veidi üle 400 kilomeetri, sh poeskäigud ja hotellidesse
minekud. Konkreetselt täna sai marsitud 30.45 km ehk tehtud 44,884 sammu. Via Francigena ’otseteest’
olen nüüd küll mõned kilomeetrid eemal.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=VJpH-
ZdSfas&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&index=16
Päev #18. 2. aprill, esmaspäev: Miano – Fornovo – Calestano
Sain eile kõik oma planeeritud asjad tehtud. Lisaks arvepidamisele broneerisin ka reisi lõpuosa pärast Via
Francigena’t. Maja perenaine oli ülimalt lahke – minusuguse ’ise’ jaoks püüdis isegi liiga palju teenindada.
Tegi näiteks hommikul valmis moosisaiad (ja pani moosile millegipärast veel karbijuustu ka peale) ning
andis teada, mis kell kirikus missa toimub (kuhu ma teiste plaanide tõttu seekord ei läinud). Ainult inglise
keelest ei saanud proua sõnagi aru. Nii püüdsime suhelda Google Translate abil.
Täna hommikul juba enne kaheksat asusin taaskord teele. Oli väga ilus ja päikeseline ilm. Täitsa kevad
käes: linnud laulavad, lilled õitsevad, mingid põõsad on ka täies valges või roosas õies. Ka puud hakkavad
tasapisi lehte minema. Siin ja seal aedades käib juba muru niitmine.
Esimesed kaks tundi oli lihtne jalutada: valdavalt mäest alla. Kella poole üheksaks jõudsin juba suuremasse
asulasse, Felegara’sse. Selle läbimiseks kulus täpselt 22 minutit. Edasi läks teekond mööda mingi pikliku
järve või täpsemini jõe laiendi serva pidi kuni Fornova’ni. Üks möödasõitev rattur hõikas tervituseks:
„Buen Camino“.
Tee, mis tuleb alla, peab ka üles minema. Fornova tagant algas tõus mäkke. Kolmveerandi mäe peal avanes
vaade tagasi läbitud asulatele. Enne, kui raskeks jõudis minna, sai tõus siiski otsa. Taaskord läbisin
väiksemaid külasid.
Kella poole kaheteistkümne paiku jõudsin külla nimega Sivizzano. Astusin sisse külakirikusse ning nägin,
et seal oli parasjagu toimumas missa vms üritus. Igatahes inimesed laulsid:
“Halleluuja“
Tegin lühikese video-jupi ka, ent siis märkasin, et keegi eemal seisev vanem proua hakkas mind imelikult
üle prilliklaaside kõõritama, ning panin kaamera ära. Järgnenud itaalia-keelsest jutlusest ei saanud ma
muud aru, kui et sageli korrati kooris:
„Aamen“

20
Varsti hajusin vaikselt minema.
Mõtlesin, et kas see on normaalne või: keset tööpäeva inimesed kirikus? Ent neil siin ongi tänane päev ka
püha. Supermercato ja muud kauplused on suletud, mitmed söögikohad ka; näha on esmaspäeva kohta
ühe palju jooksjaid ja jalgrattureid; avatud baarides ja kohvikutes valitseb lõbus melu ning nii mõnigi mitte
just täpselt kaines olekus proua või härra üritab juttu teha (itaalia keeles muidugi).
Tänane ’hotell’ ongi ühes ’komplektis’ restoran-baariga – sellest mul nii hea ülevaade, mis allkorrusel
toimub. Toas on küll suur voodi ja telekas, ent muude mugavuste osas on majutus pigem tagasihoidlik:
vannitoas tuli ei põle, kasvõi nõrga WiFi signaali leidmiseks tuleb joosta ei tea kuhu maja teise otsa,
hommikusööki saad ainult peale makstes jne. Ent mis ma tahangi: hind on odav ka ja ega siin külade vahel
nüüd nii väga suurt valikut hotelle ja võõrastemaju pole ka.
Tänase matka pikkus oli 24.16 km ehk 37,055 sammu.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=ZSQJT495zU4&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&ind
ex=17
Päev #19. 3. aprill, teisipäev: Calestano – Berceto
Kui ennast hommikul mõni minut enne kella kaheksat minekule sättisin, olid allkorruse baar ja restoran
pimedad ning polnud näha hingelistki.
„Jäta või võti koos lühikese teate ja rahaga lauanurgale,“ jõudsin juba mõelda ning paberit ja pastakat
välja otsima hakata.
Siis tuli välisuksest keegi onu, mingi hotelli ’asjapulk’ ja ma sain välja registreeruda nagu ette nähtud.
Ametlikust matkarajast olin taaskord mitu kilomeetrit kõrval ning sügav jõeorg vahel. Nii ei hakanud ma
tagasi minema, vaid jalutasin teist käänulist asfaltteed mööda 24 km kuni Berceto’ni välja. Ega sest midagi:
igal ränduril oma tee. Sellegipoolest püüti minuga külavahel juttu teha ning teati küsida:
„Via Roma?“
Tee kulges mägede vahel, väljaspool asulaid, valdavalt ühel pool kivisein üles ning teisel kuristik alla.
Autosid liikus vähe. Vaid ühes kohas olid kaks suurt metsatöö masinat läbisõidu blokeerinud ning isegi
minusugune jalakäija pääses mööda vaid korra nende tegemisi katkestades.
Ilm oli pilves, temperatuur 8 ja 12 kraadi vahel. Õhtuks ja homseks ning ülehomseks lubatakse vihma, ent
täna oli täiesti hea kõndida. Kokku jalutasin läbi 24.45 km ehk tegin 37,152 sammu. Päeva jooksul tõusin
417 meetri kõrguselt 852 meetri kõrgusele merepinnast.

21
Sihtkohta jõudsin mõned minutid enne kella ühte – ja hea, et jõudsin. Kiiruga tormasin supermarketisse,
mis pidi suletama kell üks. Juba viis minutit enne õiget aega olid müüjad stardivalmis, tõmbasid
külmlettidele katteid peale jne; hädavaevu jõudsin veel vajaliku kraami tänaseks õhtupoolikuks ning
homseks teele kaasa omale korvi laduda. Ei mingit rahulikku vaatamist! Ent päras kassas tänati kiire
toimetamise eest 😊
Poe uksest väljudes vaatasin kella: 12:58. Veel oli kaks minutit, et käia ära kohaliku omavalitsuse majas ja
võtta tempel ränduripassi. Sinna jäin paar minutit hiljaks, ent lahke ametnik võttis siiski vastu ning tegi
oma töö suure hoolega.
Hotelli võtmed pidin saama küla infopunktist. Kahe tuhande elanikuga asula ja siin on turistiinfo! Kuna
aga pole hooaeg, pidin inimese ekstra ’välja kutsuma’. Kontakt mulle eile õhtul õnneks anti. Hotell või
hostel ise on päris hea: 30 euro eest on siin isegi jõusaal ja raamatukogu ning samuti kuulub hinna sisse
hommikusöök ühes lähedalasuvas restoran-baaris. WiFi on olemas, ehkki aeglase-võitu piltide ja videode
laadimiseks. Ka oli personalil tükk tegemist, et parool kusagilt modemi alt üles leida – justkui teised
külastajad väga ei küsi sellist asja.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=NM6f8S5tgM0&index=18&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8
RrnF3d
Päev #20. 4. aprill, kolmapäev: Berceto – Pontremoli
Ilmateade ei valetanud: kui hommikul paarkümmend minutit enne kaheksat teele asusin, sadas. Sadas
terve päeva, aeg-ajalt vähem ja siis jälle rohkem. Temperatuur oli kümne-üheteistkümne kraadi ringis.
Mängisin taaskord, et olen jalgratas, st liikusin mööda jalgratturitele ette nähtud Via Francigena’t. Teadagi
miks: vältimaks suuremaid mudamülkaid. Kõndimine oli sedajagu lihtsam, et tee kulges algul võrdlemisi
tasasel pinnal ning seejärel tuntavalt ja pikalt allamäge. Laskusin 852 meetri kõrgusel asuvast Berceto’st
Pontremoli’sse 236 meetri kõrgusel merepinnast.
Tee peal pakkusid siin ja seal vihmavarju mõned ukseta kabelid vms katusealused. Ühes kohas oli ka päris
korralik pikniku-majake, ainult et sinna pääsemiseks tuli keti alt läbi ronida. (Ok, üle võis ka hüpata.) Siin
ja seal oli näha lume või rohkem nagu jääribasid – meenutus talvest. Metsavahel õnnestus pildistada
mingeid punkreid, mis tõenäoliselt pärit Teise maailmasõja ajast. Uhkelt künka otsas seisev Passo Della
Cisa kirik (Santuario sul Passo della Cisa) oli udusse mattunud ning kõrval olev suveniiride müügipunkt
suletud.
Sihtkohta Pontremoli’sse jõudsin juba kella ühe paiku, ehkki selleks tuli läbida pea 27 km ehk teha veidi
üle 40,000 sammu. Kiired kõnnid – ei tahtnud liiga kaua ka vihma käes liguneda. Siiski, ilm oli selleks ajaks

22
juba peaaegu et normaalne ja nii sai vähe ringi jalutatud ja korraliku palveränduri (milleks ma küll ei
kvalifitseeru) kombel ka kirikusse sisse põigatud. Toidupoes teati kohe, et kui on seljakotiga ja läbimärg,
ju siis vist on üks ’neist’; müüa kassas küsis, kas jalgrattaga või jalgsi.
Tänane Bed & Breakfast on mulle väga sobivas asukohas: otse Via Francigena teel. Võõrustaja ütles, et
neil seal ülakorrusel on parajasti veel üks palverändur, keegi sakslane. Mul on ühe peale kasutada väike
magamistuba suure voodiga ning köök. Hommikusöögiks toodi tükk nii isuäratavat šokolaadikooki, et
hakka või kohe pihta... Aga ei, kannatame hommikuni, et saaks järgmist vihmast päeva magusalt alustada.
Seni tegelen riiete ja jalanõude kuivatamisega, mille jaoks on õnneks olemas kuum radiaator.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=4rY3afqPQfk&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&inde
x=19
Päev #21. 5. aprill, neljapäev: Pontremoli – Aulla
Hommikuks olid riided ja tossud kenasti ära kuivanud ning head soojad selga-jalga tõmmata.
Šokolaadikook ja muud seekordses menüüs sisaldunud saialised ära söödud, ’registreerisin’ ennast ise
’hotellist’ välja. Nii oli meil räägitud: jätan võtme tuppa ja välisuks läheb ise lukku.
Eile õhtul ja öösel sadas sedavõrd kõvasti, et tänaseks jäi ilmataadil päris vähe vihma järele. Hommikul
tibutas kergelt, kella kümne-üheteistkümne paiku tuli vähe kõvem sahmakas ja siis juba hakkas päike pilve
tagant välja piiluma. Ka oli võrdlemisi soe: 11-14 kraadi.
Kõndimiseks valisin igaks juhuks siiski jalgratturitele mõeldud tee; hommikul polnud veel teada, mis ilm
tuleb, ja nii ehk naa olid mullateed väga mudased. Vastavalt sõitsid mööda nii mõnedki suurte pakkidega
ratturitest rändurid.
Aulla linna jõudsin juba kella kaheteistkümne paiku. Seal külastasin traditsiooniliselt kirikut, supermarketit
ja kohaliku omavalitsuse maja templi saamiseks.
Ent nüüd pingutus alles algas! Kui põhimatk oli kulgenud valdavalt tasasel pinnal ja kergelt allamäge, siis
hotelli jõudmiseks tuli mul kogu oma äsja ostetud toidumoonaga mäest üles marssida, 5.4 km stabiilset
tõusu. Kohale jõudes oli selg vaatamata mõõdukale temperatuurile ja õhukesele riietusele päris märg.
Hotell on pingutust väärt: suur kõigi mugavuste ja hea vaatega tuba vaid 30 euro eest. Allkorrusel on uhke
restoran, mis hoolimata kõrvalisest asukohast rahvast täis. Kuidas küll kõik need vanemad härrad ja
prouad üles saavad? Nägin ühte taksot vastu tulemas, see vist ongi vastus.
Tänase matka pikkuseks kujunes 27.92 km ehk 43,111 sammu. Sellega ületasin taaskord 500 km joone:
läbitud on 509.97 km ehk siis umbes-täpselt pool matkast.

23
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=UtR9kr_inNs&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&inde
x=20
Päev #22. 6. aprill, reede: Aulla – Sarzana
Ehkki algus ei tundunud eriti paljutõotav, osutus tänane 23 km pikkune ja 36,279 sammu tegemist
nõudnud matk lausa suurepäraseks. Oli üks neist päevadest, mil vaheldumisi vaatad jalge ette ja siis jälle
vaateid, nii et ei tule isegi mõttesse klappe kõrva panna või siis peenete filosoofiliste arutelude rägastikku
eksida.
...
Too naisterahvas, kes mind hommikul hotellist välja registreeris, näis kangesti tuttava välimuse ja olekuga.
Kas mulle ainult tundus nii või oligi ta seesama Lucie, kes mind möödunud suvel Prantsusmaal
kämpingumajakestes vastu oli võtnud? Mulle „Arrivederci!“ soovides vaatas ta mind korra üsna uurivalt,
justkui tuleksin talle tuttav ette. Ent ma ei hakanud pärima, kuidas asjad tegelikult on.
Olin mõelnud hommikul ülevalt mäe otsast mõned pildid teha, ent kui välja astusin, oli allpool näha vaid
suurt udupilve. Sinna udusse ma siis suuna võtsingi. Olin kaarti uurinud ning leidnud, et ainus variant oli
tuldud teed mööda Aulla keskusse tagasi vantsida, et sealt siis Via Francigena rada üles otsida. Noh, nüüd
oli vähemasti mäest alla minek.
Teisel pool jõge juba ’õigel’ Via Francigena teel algas praktiliselt kohe ronimine üles, sedakorda kitsukest
jalgrada pidi. Üsna vesine ja porine oli see minek ning ühes pingiga vaatekohas polnud näha muud, kui
paksu pilve. Samas sai imetleda looduse peeneid kunstitöid: ämblikuvõrke, mis nüüd veepiisakestega
kaetuna puuokste küljes hästi silma hakkasid ning kangesti hoolikalt kootud linikuid meenutasid.
Olles juba üsna pikalt roninud, jõudsin väikesesse mägikülla nimega Vecchietto. Vanad majad, kitsad
kivised tänavad, mõned vanemad inimesed tänaval jalutamas ja rändurit tervitamas.
Pärast küla jätkus ronimine. Olin juba sedavõrd palju tõusnud, et pilved hakkasid allapoole jääma ning ülal
paistis sinist taevast. Õige pea olingi päikese käes. Puuokste vahelt avanes väga maaliline vaade: allpool
paks valge pilvemassiiv ning kaugel eemal lumised mäetipud pilvedest välja ulatumas.
Jätkasin ronimist ülespoole, kõrval oja vulisemas. Siin ja seal läks see oja otse üle käiguraja, nii et polnud
muud teha, kui sulps-sulps läbi minna. Tasapisi hakkas udu alla vajuma ning pilved hajuma; kaugel all
ilmusid nähtavale külakesed ja põllulapid.
Teisel pool mäge avanes vaade omapärasele künka otsa ehitatud külale: Ponzano Superiore. Majad olid
seal väga tihedasti trobikonnas koos, ümbritsetud ilusa pika tänav-terassiga vaadete vaatamiseks.

24
Külas tiir peale tehtud, jätkus ronimine allapoole. Ilm oli nüüd päikeseline ja soe, 18 kraadi ümber. Rada
läks läbi peaaegu et suviselt lõhnava männimetsa, mööda mingitest turismiobjektina ära märgitud
varemetest.
Sarzana on nüüd küll juba üsna mere lähedal, nii et kui hästi nuusutada, võib adru lõhna tunda. Umbes
20,000 elanikuga linnakeses on täiesti olemas oma vanalinn ning loomulikult ei puudu ka katedraal.
Viimane oli küll suletud. Kohalike abiga õnnestus üles leida omavalitsuse maja, kust siis templit küsima
minna. Hingelise leidmiseks tuli mul võrdlemisi suures hoones üksjagu ringi kolada, ent lõpuks jõudsin
sekretäri kabinetti. Too vaatas minu ränduripassi, helistas kellelegi ja seletas midagi pikalt; siis juhatati
mind kellegi teise, juba templiga ootava tädi juurde.
Hotell või hostel on ehitatud ühte kortermajja. Ruum on suur ja igati vinks-vonks; ainus asi, mille üle
viriseda võiksin, on WiFi ühendus. Seda mingitel hetkedel on, ent pigem siiski ei ole. Püüan homse matka
kaardi kuidagi telefoni ’tõmmata’, piltidega jändan siis, kui paremasse levisse jõuan.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=P_3NaG9n6rA&index=21&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8R
rnF3d
Päev #23. 7. aprill, laupäev: Sarzana – Massa
Tänaseks planeerisin kavatsuslikult teise tee kui palveränduritele üldiselt ette nähtud. Osalt läksin lihtsalt
kaardi järgi, osalt kombineerisin alternatiivse Via Francigena jalgratturite rajaga. Nimelt: kui ma juba kord
mere lähedal olen, tahtsin ka rannaäärset jalutuskäiku. Jalakäiatele mõeldud ’ametlik’ tee läheb muidu
eemalt, kusagil päris mereni välja ei jõua.
Ilm osutus igati sobilikuks: päike paistis ning temperatuur tõusis kiiresti paarikümne kraadi kanti. Esimest
korda selle matka jooksul sain sinise fliisist mütsi asendada salatirohelise suvemütsiga ning kõik pikkade
varrukatega ürbid ära kotti või siis ümber vöö panna.
Esiotsa tuli siiski mõned head kilomeetrid mööda asfalti marssida. Laupäevane päev ja soe ilm olid välja
meelitanud palju jalgrattureid; vastu sõitis kohe paar väga suurt punti. Oli kuulda saksa keelt. Ent edasi
juba palmid ja meri, teate küll.
Ok, tegelikkus oli vähe teistsugune. Kuna on ikkagi alles 7. aprill, oli rannaäär valdavalt koristamata,
müügiputkad enamalt jaolt suletud ja vaid üksikud inimesed jalutasid seal koera või siis logelesid niisama.
Siiski, tunda on läheneva suve hõngu ning koristamine juba käib. Hotellid on ja mändidega vahelduvad
palmid samuti. Vesi on sini-sinine, ent ujumiseks külmavõitu. Üsna huvitavat vaatepilti pakub rannaga
paralleelne mägede viirg. Hea mõelda, et just tulin sealt üle.

25
Massa keskus asub rannast 4-5 km eemal. Õigupoolest ei saa arugi, kus üks asula lõppeb ja teine algab.
Igal pool on majad ja kõnniteed. Vist ongi kõik üks ja sama kommuun – kuhu need ligi 70,000 elanikku
muidu ikka ära mahuvad. Minu seekordne hostel on igatahes üsna keskväljaku kõrval.
Templi otsimine palveränduri passi osutus väikeseks seikluseks. Läksin kõige uhkemasse majja, millel lipud
küljes; eeldasin, et see on kohaliku omavalitsuse hoone. Esiotsa sattusin mingisse pühasse kivisesse
kambrisse, kus vaatamiseks väljas antiikmaailma jumalate kujud vms. Pildistasin ühte Zeusi moodi tegelast
ning jätkasin otsingutega. Jõudsin suurde rahvast täis saali, kus keegi nagu minuga väga rääkida ei tahtnud.
Näis sedamoodi, et seal oli parasjagu algamas mingi suurem üritus, külaliste registreerimine ja puha. Mis
muud, kui ümberpöörd ja tagasi trepist alla käik. Keegi tädi jalutas vastu ja (ilmselt saamata aru, mida ma
tahan) näitas minu küsimuse peale üle õue ühele lahtisele uksele. See osutus politseijaoskonnaks. Üks
sõbralik vanem politseionu siis võttis vaevaks mind aidata. Jalutasime koos läbi kohaliku omavalitsuse
maja ja turistiinfo juurest, ent kõik olid nädalavahetusel suletud. Lõpuks sain oma märgi ühest kohvikust,
kus ka asjaga kursis oldi.
Majutus on lihte, ent sisaldab kõike vajalikku. Boonuseks on rõdu. Ametlik check-in algas kella neljast, ent
leppisin nendega eelnevalt kokku, et mulle jäetakse vajalikud võtmed ja uksekoodid ning nii pääsen varem
tuppa.
Suvise jalutuskäigu pikkuseks hotellist hotelli kujunes mitte just liiga pingutav 22.18 km ehk 34,718
sammu.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=ridz_kF74fI&index=22&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF
3d
Päev #24. 8. aprill, pühapäev: Massa – Camaiore
Eilsest hostelist sain sedasi ka välja registreeritud, et kedagi personalist isegi ei näinud mitte. Jätsin raha
lihtsalt tuppa voodi kõrval olevale lauakesele ning võtme alla retseptsiooni. Dokumendi andmed saatsin
pärast meiliga järele. Mulle selline iseteenindus igati sobib: tuled, millal matkalt jõuad ja lähed, millal
tahad. Ei mingit ootamist.
Hosteli kõrvalt läks ronimine üles kindluse juurde, kust siis linnale pilk heita. Üsna kohe järgnes veel
mõningaid tõuse ja vaadete vaatamist. Tahtsin selle ronimise otsa enne ära teha, kui palavaks läheb ja nii
asusin teele juba kell pool kaheksa. Päev tuligi soe ja päikseline: temperatuur tõusis isegi varjus 22
kraadini.
Vaatamata kevadisele ajale nägin ühes aias mandariine täis puud ning teises puud sidrunitega. Võta siis
kinni, mis aastaaeg on! Mingi koha peal läks jalgrada läbi ’metsa’, mis mulle kangesti lõunamaad
meenutas: pikad kõrrelised taimed, ei oskagi nime öelda. Vaid pärdikud olid puudu.

26
Teel möödus minust mitmeid jalgrattureid. Paaris kohas olid spetsiaalselt Via Francigena rändurite jaoks
tehtud kämpingupaigad vms (vesi; oksarisu põletamiseks; suur muruplats, kes tahab telki püsti panna).
Päris omapärane jupike oli La Via Dell’arte, kus teatud vahemaade tagant erinevad kunstitööd jalutajatele-
ratturitele vaatamiseks välja pandud. Kui kunstisaalis ruumi ei ole, võib oma näituse ka otse tee äärde üles
seada – publik on garanteeritud.
Mõned minutid enne kümmet juhtusin mööduma külakirikust Strettoia’s. Ma küll pikalt ei uurinud, ent
näis väga sedamoodi, et memmed-taadid kogunesid parasjagu pühapäeva-hommikuseks
jumalateenistuseks. Osa rahvast oli juba kirikus, teised alles jutustasid ukse taga.
Tee läks läbi Pietrasanta vanalinnast. Seal oli turiste ja muud rahvast sagimas kui palju. Kirikust tegin pilti,
ent sisse ei hakanud minema. Keegi raha küsiv tegelane seisis ukse peal ees. Ei, kirikusse sisenemiseks
polnud piletit vaja – see tegelane meenutas rohkem nagu kerjust. Siis oli veel mingi mustlase moega
naisterahvas, kes mulle oma ’teenuseid’ pakkuda tahtis; seda lihtsalt ignoreerisin – ei huvitanud.
Linnast läbi, higistasin üksjagu, et jälle mäkke ronida. Siis vaatasin telefonist kaarti: uups, vale tee. Üks hea
vaade ja siis tagasi alla minek. Ma polnud esiotsa isegi mitte märganud seda väikest rohu sisse kasvanud
jalgrajakest, millele kohe pöörama oleksin pidanud.
Sihtkohta Camaiore’sse jõudsin kella kahe paiku, olles läbinud ligikaudu 25 km ehk 39 tuhande sammu
ringis. Siin on ilus jalutada, ent pühapäeviti mitte midagi eriti rohkem teha. Tänase hosteli pidaja ütles, et
järgitakse vanu traditsioone: pühapäev on puhkepäev, praktiliselt kõik poed ja kohvikud on suletud.
Õnnestus siiski leida üks avatud pagaripood, kust õhtuks ja homme hommikuks portsu saialisi sain. Singid
on endal kaasas – igaks juhuks eile varusin.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=x-ZQ-
l4gUKA&index=23&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d
Päev #25. 9. aprill, esmaspäev: Camaiore – Lucca
Suur soojus lõppes öösel äikesega. Täna hommikul oli ilm päris vesine ning sadas praktiliselt kogu päeva,
õnneks mitte eriti kõvasti. Ka polnud liiga külm: 12-14 kraadi.
Alguses astusin mööda asfaltteed, siis oli päris lühike jupp jalgrada mäest üles. Edasi tuli erinevaid
pindasid, ent ilmale kohaselt valdavalt asfalt.
Väikeses külas nimega Valpromaro oli kirik, mille juures pakuti palveränduritele nii istet kui ka vett. Kuna
viimast tuli taevast täiesti piisavalt, jätsin ma sedakorda need võimalused kasutamata. Kirikusse siiski

27
astusin sisse. Seal olid iseteenindusega müügis purgikesed püha veega (või ma täpselt ei tea, mis vedelik
see oli), üks euro tükist. Ostsin ühe neist kingituseks vend Hannesele.
Taaskord olin jõudnud mägede keskele. Ok, seekord olid need mäed vaid künkad, vast paarsada meetrit
kõrguseks. Siiski mõningaid uduseid vaateid avanes ja pärast sai üsna rõõmsasti jälle allapoole astuda.
Järgnes läbiminek veel mõnedest väiksematest asulatest ning lõpuks enne Lucca’sse sisenemist jalutuskäik
piki jõekallast.
Vaatamata nigelavõitu ilmale oli Lucca kesklinnas näha turistide punte. Külastasin katedraali, kust
sedakorda anti ka tempel ränduripassi. Toidupoe leidsin lihtsalt sealtsamast ümber nurga. Bed &
Breakfast’i otsimine osutus mõnevõrra keerulisemaks, sest olin eile unustanud selle Google Maps’is ära
märkida. Mõningase ekslemise peale jõudsin siiski võrdlemisi kenasti kohale.
Hoone nägi välja nagu täiesti tavaline eramaja, kus kedagi kodus pole. Aknaluugid kõik kinni, aiavärav
lukus, keegi kella helistamise peale välja ei ilmu. Siiski kinnitas läbi aia maja uksel paistev silt, et olen õiges
kohas. Sildil oli näidatud ka telefoninumber. Helistada ma oma SIM kaardiga siin millegipärast ikkagi ei saa
või ei oska, ehkki idees peaks nagu saama ja oskama. Niisiis saatsin sõnumi näidatud numbrile: olen kohal
ja tahan sisse. Kümme-viisteist minutit ei järgnenud mingit reaktsiooni, ent siis sõitis kohale üks auto.
Autost välja hüpanud meesterahvas ütles, et tema ongi selle koha peremees, aga praegu ta seal kedagi ei
majuta. Selle asemel pakkus ta tuba paarsada meetrit eemal asuvas majas, mis pidavat isegi parem olema.
„Sama raha eest,“ kinnitas ta ning vabandas veel, et oli parasjagu lõunal olnud.
Toal pole tõepoolest viga: pakutakse tervitusküpsiseid, olemas on kohvi ja tee tegemise aparaat ning
külmkapp ostetud ’nänni’ jaoks. Vaid internetti on väga jao pärast. Vahel nagu õnnestub sisse logida, ent
enamasti saan veateate ’Failed to connect’. Näib nii, et homsete matkakaartide telefoni laadimiseks pean
kasutama oma kallist tasulist paketti. Vähemasti on mul levi.
Vot nii sõltuvad oleme me tänapäeva tsivilisatsiooni mugavustest: kui telefonivõrk ja/või WiFi ei tööta
nagu lubatud, siis on peaaegu et paanika. Ok, räägin endast. Veel kuus-seitse aastat tagasi polnud mingit
probleemi nutitelefoni ja GPS-i asemel tavalist paberkaarti kasutada. Või kui ka paberkaarti polnud, siis
kasvõi Atlanta kerjustelt teed küsida, juhtus sedagi... Kuidagi ikka sai.
On, kuidas on. Täna sai kõnnitud 35,768 sammu ehk 22.46 kilomeetrit. Mingi silt tee peal näitas, et
Roomani on jäänud vaid 350 kilomeetri ringis. Kas tõesti nii vähe? 73 tundi kõndimist ja kõik?
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=aRF6KH_kmTM&index=24&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8
RrnF3d

28
Päev #26. 10. aprill, teisipäev: Lucca – Altopascio
Tänane ilm oli matkamiseks ideaalne: pilves, ei sadanud ja sooja 15 kraadi ümber. Kõndimist alustasin
veidi enne kaheksat, taaskord läbi Lucca vanalinna (majutus asus linnamüüride vahelt väljas, pisut
eespool).
Vaevalt olin Lucca’st läbi saanud, kui mulle jõudis järele üks seljakotiga vanem härra. Oma vanuseks ütles
ta olevat 70 aastat ning ametiks ’pensionär’. Härra küsis, kas ma käin Via Francigena teed. Minu jaatava
vastuse peale andis ta omakorda teada, et temal on parasjagu käsil proovirännak, et ta ise elab Lucca’s ja
tahab kõndida Altopascio’sse. Nii jalutasime kogu ülejäänud osa teest koos. Jagasin oma varasemaid
palverändamise kogemusi ning vastutasuks tutvustati mulle ümberasuvate mägede nimesid, kohalikku
tööstust ja mis iganes teele ette jäi.
Põhiliselt oli linnaline maastik ning vastavalt jäid ette suuremat sorti kirikud. Mitmetesse astusime sisse,
ent mõni oli kinni ja ühte enam üldse ei kasutatud.
Kusagil poole tee peal oskasin selliselt koperdada, et pael, millega mul telefon kaelas oli, läks katki. Eks
see oligi suhteliselt ’tatine’ pael. Telefon tegi väikese lennu, ent õnneks jäi terveks. Küll aga sai kriimustada
üks sõrm, kust praktiliselt olematust haavast lausa ojadena verd voolama hakkas. See oli päris halb –
kippus kõike määrima. Põikasin sisse esimesse pubisse, et sealt külma vee kraaniga tualettruum leida.
Plaaster oli ka kotis olemas ja nii sai asja kenasti korda.
Mis aga nii kena ei olnud ja mida alles mõni tund hiljem juba hotellis märkasin, oli see, et oma koti
vihmakatte ma sinna pubisse unustasingi. Mis jäänud, see jäänud. Loodetavasti leian kusagilt mingi
spordipoe, kust saaks uue osta. Seniks tuleb kasutada plaani ’B’: vihma kartvad asjad kilekottidesse
toppida ja kui sadama hakkab, siis keep üle tõmmata. Hea vähemalt, et on tagavara keep ka, sest esimene
jäi sinnasamasse koti vihmakatte taskusse.
Kuna rännak oli sedakorda päris lühike, paarikümne kilomeetri ringis, jõudsime juba keskpäevaks
sihtkohta. Külastasime kirikut ja kohalikku omavalitsust, ent templi ränduripassi sain siiski turismiinfost.
Rääkisime veel väheke juttu, näitasin, kust mu blogi leida jne, ning siis alustas mu kaaslane teekonda tagasi
koju (ehk see proovimatk pidi tal kokku ligi 40 km tulema), mina aga läksin otsima toidupoodi ja hotelli.
Kummagi leidmine polnud raske. Ametlik hotelli check-in aeg algas kell 14:30, ent mind lasti tuppa tund
aega varem. Samuti sain 15 eurot peale makstes tagasihoidliku jagatud vannitoaga ruumi vahetada
võrdlemisi luksusliku toa vastu, kus olemas nii korralik vannituba kui ka rõdu. Nimelt oli vaja teha vähe
suuremat pesu pesemist ja pusa on hea rõdul kuivatada.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=cVSie5xWkCI&index=25&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d

29
Päev #27. 11. aprill, kolmapäev: Altopascio – San Miniato
Hommikul oli hotelli retseptsioonis võtmeid vastu võtmas pisut naljaka moega mustanahaline kodanik. Ta
küsis, kas toas on ikka kõik korras; lisas kergelt kaebleval toonil, et teinekord neile jäetakse paras ’läbu’;
lõpuks tuletas veel meelde, et ma talle ikka Booking.com’i positiivse review kirjutaksin. Kirjutan-kirjutan;
hotell oli väga hea, kindlasti parem, kui selle ühe tärni järgi lootnud oleks.
Plaani järgi pidi päev suhteliselt pikk tulema – ja tuli ka. Käisin 30.36 km ehk 48,838 sammu. Ilmateade
lubas vihma, ent niipalju vedas, et kuni keskpäevani praktiliselt ei sadanud ja edasised vihmahood polnud
suured. Temperatuur jäi 14 kraadi ringi, tuult polnud. Astusin siiski läbi ühest teele jäävast matkatarvete
poest ning küsisin kotile uut vihmakatet, aga mida pole, seda pole. Naljakas, et niisugust elementaarset
asja siin ei müüda – ei matkatarvete poes ega spordipoes ega ’kõikide asjade poes’. Ok, saame hakkama
vähe ebamugavamalt.
Rada kulges mööda mitmesuguste katetega teesid: oli asfalti, oli mudateed, oli rohuteed, oli liivateed, oli
kruusateed. Kõige väljakutset pakkuvam oli kahtlemata ’sulpimine’ vesisel liivateel, kus jalg teinekord üsna
sügavale vajuma kippus. Pärast rohuteel said jalavarjud jälle enam-vähem puhtaks.
Vaatamisväärsustest olid ühes asulas näha värvilistest plastist joogitopsidest tehtud kaunistused –
kaugemalt vaadates päris efektsed. Teises kohas oli jälle majake puu otsa ehitatud, välimuse järgi
otsustades ilmselt juba üsna palju aega tagasi; all seisis uhke punane auto. Kirikutest polnud muidugi
puudust; neis sai vahelduseks kõndimisele kaeda peeneid kunstitöösid. Ainult sisu poolest kipuvad kõik
need kirikutes näha olevad kunstitööd kuidagi ühte nurka minema.
Tavapärase supermarketi külastuse tegin sedakorda sihtkohast mõned kilomeetrid eemal San Miniato
Basso’s, kuna polnud kindel, kas San Miniato’s on sobivaid avatud kauplusi või mitte. Üks müüja seletas
seal parasjagu teise kassas istuvaga midagi nii pingeliselt itaalia keeles, et viimane vaevu kliente märkas.
’Päästsin’ kassas istuva müüa, küsides talt inglise keeles kilekotti; tüütus kadus – vähemasti korraks.
San Miniato Basso’st San Miniatosse oli ränduritele ette nähtud kitsas jalgrada mäest üles. Nii sain
taaskord moonakotiga turnida. Juba kaugelt paistis silma mäe otsas asuva San Miniato kindluse torn. Siit
olevat sajandite jooksul palju armeesid üle ja läbi käinud. Ka ümberasuv majade kompleks oli huvitav
vaadata. Katedraali pääsemiseks tuli teha viimaseid pingutusi: ronida üles trepist. Ent käimata ei saanud
jätta, sest just seal üleval katedraali kõrval asuvast infopunktist pidin seekord oma templi saama.
Tänane Bed & Breakfast paikneb kord jälle põhiteest paar kilomeetrit eemal. Siia tulla oli lihtne: mäest
alla. Eks uus päev algab siis ronimisega. Õues sajab – las nüüd sajab rahuga, ehk homme on sedajagu
ilusam. Kõrvaltoast on kuulda kellegi naabri kõva norskamist nii, et maja rappub.
YouTube:

30
https://www.youtube.com/watch?v=7-
Ik_lMpDjU&index=26&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d
Päev #28. 12. aprill, neljapäev: San Miniato – Gambassi Terme
Hommikul sai selga-jalga tõmmata öö jooksul radiaatori peal kenasti ära kuivanud ja üles soojenenud
riided. Enne minekut pakuti veel maitsvat kohupiima-õuna kooki ning juhatati otsetee Via Francigena
rajale, et ei peaks enam San Miniato keskusse tagasi ronima.
Ilm oli taaskord kõndimiseks soodne: valdavalt pilvine, tuulevaikne ning võrdlemisi soe, temperatuur
päeval 17-18 kraadi ümber. Siiski oli eelmiste päevade vihm oma jälje jätnud. Siin ja seal sai päris pikki
lõike rõõmsasti savises plägas paterdatud. Minu eile õhtul hoolikalt pestud dressipüksid kattusid paksult
poripritsmetega juba esimese tunni jooksul.
Ent ma polnud ainus, kes seal plägas paterdas. Kelle kümne paiku jõudsin järele ühele varem alustanud
ent aeglasemalt liikuvale ränduri-paarile ning keskpäeval möödusin veel ühest üksikust matkasellist.
Oli see nüüd vihmasadudest või oli tegemist maalihkega, ent ühes kohas oli tee kõige sõna otsesemas
mõttes kusagile vasakule alla auku uhutud. Ka suur tükk paremal asuvast põllust ähvardas kohe-kohe
kukkuda. Autodele oli tee loomulikult juba jupp maad eemal kinni pandud, ent ma siiski nii raske polnud,
et oleksin sealt üle kõndides täiendava varingu põhjustanud.
Muudest vaatamisväärsustest võib üles lugeda mitmed teele jäänud hoolikalt meisterdatud linnu- ja
oravapesakastid1
, tühjadest plastpudelitest tehtud aiapiirde, paar kirikut.
Kavatsuslikult tegin oma teele mõne-kilomeetrise ringi sisse, ühe Lidl stopi jaoks. Ei, mitte valesti
kirjutatult little (ik väike) stop, vaid ikka käik Lidl’i supermarketisse. Tänane sihtkoht asub aadressi järgi
küll Gambassi Terme’s, ent tegelikult kahe linnalise asula vahepeal tee ääres. Kõrvalmajas on üks baar,
ent muud mitte midagi.
Hostel on mõeldud eelkõige just palveränduritele. Nii läks templi otsimine sedakorda päris lihtsasti:
siitsamast sain. Siiski, tuppa pääsemiseks tuli juba mõned päevad tagasi anda teada oma saabumise
kellaaeg. Prognoosimine tundus keeruline: kust mina tean, palju see tundmatutes teeoludes kõndimine
aega võtab? Ütlesin, et jõuan 14:30-ks – ja juhtus nii, et saabusin kell 14:25. Kogemata kombel osutus
ennustus päris täpseks. Matk ise oli sammulugeja järgi 25.86 km ehk 40,697 sammu.
Kuna kedagi teist täna tulemas pole, on mul sisuliselt elamine magamistoa, köögi ja vannitoaga – ning
seda 20 euro eest. Ainus puudus on puuduv internet; ehk siis minimaalsete asjade tegemiseks kasutan
1
Oravapesakast? Igatahes orava pilt oli peal ja ava linnu jaoks nagu liiga suur.

31
oma tasulist ühendust ning piltide postitamise jätan mõneks teiseks korraks. Eelinfo põhjal pole tasuta
võrku ka homme.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=qGDI2FBvh1Q&index=27&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8R
rnF3d
Päev #29. 13. aprill, reede: Gambassi Terme – San Gimignano
Kilomeetrite ja sammude mõttes oli täna suhteliselt lühike matkapäev: teekonna pikkuseks kujunes 19.3
km ehk 30,874 sammu. Ka ilm oli hea. Ehkki kohati oli taevas näha päris ähvardavaid pilvi, sadama ei
hakanud ning temperatuur tõusis kiiresti hommikuselt kaheksalt kraadilt üheksateistkümneni.
Ajalises mõttes läks pikemalt. Nimelt, kuna ma ei saa 21. aprillil oma kooli 45. sünnipäevale minna, püüdsin
endistele klassi- ja koolikaaslastele videotervitust salvestada. (Anti selline instruktsioon ning lisati juurde,
et peab mahtuma 15 sekundi sisse.) No see oli minusuguse kaameraga harjumatu inimese jaoks paras
tegemine: et oma jutt ära mahutada ja seejuures enam-vähem normaalselt rääkida, et leida vaikne koht,
kus autod mööda ei vuhiseks ja liiga palju muud melu ümber poleks, et käsi telefoniga filmides väga ei
väriseks, jne. Midagi sain tehtud, ehkki perfektsusest on asi kaugel. Vist siiski sobis, sest mulle juba RRG
promovideo tegemise ajast tuttav filmimees kirjutas vastu, et suur-suur tänu 😊
Ilus ilm oli teele meelitanud üsna rohkesti teisi rändureid. Kõigepealt nägin sedasama paari, kellest eile
möödusin; loogiline ka, käime ju ametlikul Via Francigena veebilehel oleva juhise järgi. Siis jõudsin järele
kahele naisterahvale Šveitsist, kes kohe juttu tegid: kust tulek ja kuhu minek? Nad ise võtvat rada jupi
kaupa, sedakorda olevat alustanud Altopascio’st (ehk siis kolm päeva tagasi), ent järgmise või ülejärgmise
korraga tahtvat ikka Rooma välja jõuda. Ülejäänud ränduritega, kes üksi, kes kahe ja kes kolme kaupa, kes
jalgsi ja kes jalgrattaga, vahetasime lihtsalt tervituse.
Mudateed jätkus tänasessegi. Jalad sügavalt poris, jõudsin juba mõelda, et hakkab jälle pihta. Kusagile
kõrvale rohu sisse astuda ka polnud; ühel pool oli põld ning teisel järsk mullane sein üles. Õnneks oli seda
pori siiski suhtelist lühikest aega ning varsti olin taas asfaltil väljas.
Väikeses poole tee peale jäävas asulas nimega Pancole juhatasid püha moega tegelaste kujud trepist alla
kusagile koopasse. Läksin osutatud suunas ning jõudsin kompositsioonini, mis vist Jeesuse sündi kujutama
pidi.
Teele jäi veel üks turistide jaoks ära märgitud kirik ning siis jõudsingi San Gimignano’sse. Tegemist on
väikese keskaegse müüridega ümbritsetud ja mäe otsa ehitatud linnakesega, mis juba kaugele ära paistab.
Linna ajalooline keskus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vastavalt oli see turiste täis – ning
vaatamist jagus. No pidid need itaallased ikka sõjakad olema: kaks piinamise muuseumi ühel tänaval!

32
Sealsamas kõrval asus aga õrna Toscana portselani pood ning sada meetrit edasi kutsus kohalik
kohvikupidaja Toscana burgereid maitsma.
Majutun paar kilomeetrit San Gimignano’st eemal ühes kämpingus. Hind on ’madalhooajale’ kohaselt
madal: 20 eurot kämpingumajakese eest, kuhu võiks põhimõtteliselt majutada kolm inimest. Ägedad
majakesed on neil siin: anti pult, millega temperatuuri reguleerida; WC / vannituba on sisse ehitatud;
külmkapp on olemas, mõnes vähe kallimas ’putkas’ ka täisvarustuses köök. Meeldiva üllatusena leidsin,
et Booking.com’i kuldkliendina on mulle muidu tasuline WiFi tasuta. Kui millegi üle viriseda tahaks, siis
ainult selle võiks välja tuua, et rätikut ja saunalina pole antud; nii ei jäänud muud üle, kui pärast dušši all
käimist ennast koera kombel raputada. (Rätikut mul omal muidugi kaasas pole; euroturistina loodan ses
osas üldiselt ikka hotelli peale. Aga kui pole, siis pole – elan üle ilma ka.)
Ei tea, kas homne Bed & Breakfast’i pidaja mind ka internetiga meeldivalt üllatab? Lubanud ta seda
igatahes pole ning pettumuste vältimiseks ei hakka ootusi üles kruvima.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=pPYwdQ2Cauw&index=28&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8
RrnF3d
Päev #30. 14. aprill, laupäev: San Gimignano – Monteriggioni (Casone)
Ühtegi teist rändurit ma täna teel ei näinud, kuna kämping asus San Gimignano keskusest juba paar
kilomeetrit rajal edasi ning alustasin varakult, kell 7:47. Päris hommikul oli ilm jahedavõitu, vaid kaheksa
kraadi ümber. Päeva peale läks siiski soojaks ja päikeseliseks; temperatuur tõusis 22 kraadini.
Vaatasin kaardilt, et kõige otsemat teed pidi oleks tänasesse majutuskohta olnud vaid 16 km, ent
jalakäijatest ränduritele mõeldud rada tegi paraja kaare sisse ning kokku tuli minu päevateekonna
pikkuseks mõõdukas 22 km ehk ligi 36,000 sammu.
Esiotsa laskusin mööda kruusateed alla orgu. Hommikune vaade oli ilus: õhus hõljuv uduloor tõusva
päikese valguses. Edasi läks kruusatee üle mullateeks. Sügavalt sisse tallatud jälgedest oli näha, et eile või
üleeile oleks seal parajalt sopaseks saanud; nüüd on aga paar päeva järjest kuiv olnud ja nii sain võrdlemisi
puhtalt läbi. Vahepeale jäid siiski mõned ojad, kus pidi kuiva jalaga üle minemiseks võrdlemisi
ettevaatlikult toimetama.
Ühel põlluvaheteel tuli vastu kohalik talumees, järel suur kari lambaid. Ma mõtlen: SUUR kari lambaid.
„Okou.“
Mõtlesin, kuidas neist mööda saada. Kuna põlluservad olid kõrgemad, polnud nagu väga kusagile eest ära
astuda. Talumees siis andis käega märku, et lihtsalt seisaksin ja ootaksin tee paremas ääres, kuni nad
mööda saavad. Kari möödus minust kellade kolisedes.
„Mää,“ tegid ühed lambad.

33
„Möö,“ vastasid teised.
Enamasti olid nad valged, ent mõni üksik must lammas oli ka sekka sattunud.
Edasi kuni sihtkohani oli lihtsalt ilus jalutuskäik põldude ja aasade vahel. Mööda sõitsid päris mitmed
jalgratturid, kes ilmselt ümberkaudsetes hotellides jm majutuskohtades peatusid.
Seekordne Bed & Breakfast asub mõned kilomeetrid ametlikust sihtkohast Monteriggionnist ettepoole
jäävas väikeses tööstusi täis asulas nimega Casone. Olin varem välja googeldanud, et ühetegi
supermarketit mõistlikku lähedusse ei jää, ent peaks olema üks pagariäri. Kohale jõudes selgus siiski, et
info Google Maps’is oli ilmselt aegunud: nüüd asus näidatud kohas mingi pooleliolev maja, millel vaid
seinad püsti.
„Mis siis ikka, täna õhtul on batooni- ja M&Ms’i dieet,“ mõtlesin.
Neid mul ikka kotis oli.
Kokkulepitud ajal kell 14:30 ootasin kokkulepitud kohas mustade väravate taga oma võõrustajat.
„Ei paista just liiga paljulubav,“ spekuleerisin väravat vaadates.
Kuidas ma küll eksisin! Elamine on minusuguse turisti jaoks lausa suurepärane! Magamistuba, söögituba,
kööginurk, vannituba – kõik mulle. Tegelikult on see kompleks mõeldud muidugi rohkematele külalistele,
ent täna kedagi teist ei tule. Nojah, ja mis kõige parem: köögis homseks hommikuks valmis pandud söök
on sedavõrd rikkalik, et jagub vabalt nii tänaseks õhtuks kui homseks hommikuks ja jääb ülegi. Mingist
dieedist siin küll juttu pole. Ah jah: ongi WiFi ka olemas, kusjuures täiesti normaalse kiirusega – nii et vaata
õhtul kasvõi „Õnne 13“ ära.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=ZVfjwagfp94&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8RrnF3d&inde
x=29
Päev #31. 15. aprill, pühapäev: Monteriggioni (Casone) – Siena
Hommikul anti ’hotellist’ kaunite käsitöökaante vahele pandud arve, 56 eurot ja 50 senti. Täitsa mõistlik
hinna ja kvaliteedi suhe.
Pärast paari kilomeetrit astumist mööda suure tee äärt ronisin üles mäe otsa ehitatud Monteriggioni
kindlusse. Täpsemini, kui infokirju uskuda, oli seal esmalt asula ja siis 1213. aastal ehitati kaitsev müür
ümber. Itaalias olevat linnriigid vanasti omavahel sõjajalal olnud, sellepärast siis igal pool linnamüürid. Ka
täna ei pidavat näiteks Lucca elanikud Pisa omadega liiga hästi läbi saama.
„Lots of history here,“ nagu kohalikud ütlevad.
Monteriggioni’st võtsin suuna Siena peale. Ilm oli soe, 13-19 kraadi, ent vahelduseks eilsele korralikult
pilves ning aeg-ajalt tibutas kergelt. Selles valguses paistsid mõned põllud väga-väga rohelised; võiks
arvata, et kaamera trikk – aga ei, tegelikult just nii rohelised olidki.

34
Kui eile tuli mulle vastu talumees lammastega, siis tänakohtasin teel kümne kassi ja kahe koeraga jalutavat
vanaprouat. Muud märkimisväärset enne sihtpunkti jõudmist nagu polnudki. Ah jah, tee ääres oli üks
arusaamatu otstarbega erkroosa majake, millele suur ja silmapaistev sinakas-roheline nägu peale
joonistatud.
Ligi 53 tuhande elanikuga Siena vanalinna osa oli paksult turiste täis. Eks seal jagu vaatamist ka, eriti
kultuuri- ja ajaloohuvilisele rahvale. Minu kaamerasse jäi näiteks Piazza Salimbeni, kus praegugi asub üks
Euroopa vanimaid panku (Banca Monte dei Paschi di Siena, juured aastast 1472 ning asutatud oma tänasel
kujul 1624. aastal). Päeva ’ametlik’ lõpp oli Piazza del Campo ehk siis Siena ajalooline keskus. Selle ääres
asuvast kõige uhkemast majast ma siiski templit oma ränduripassi ei saanud. Keegi turvamehe moodi
riides onu küll kolas sahtlites ja püüdis abivalmilt midagi templi löömiseks leida, ent lõppkokkuvõttes
juhatati mind siiski paar tänavat eemal asuvasse turistiinfosse. Nii nägin ära ka samas kõrval asuva uhke
Siena katedraali, ehkki sisse minema ei hakanud; järjekord oli ukse taga ja piletit küsiti ka. (Ma
palverändurina oleks vast passi ettenäitamisel tasuta sisse saanud, ent järjekord oli ikkagi.)
Bed & Breakfast’i jõudmiseks tuli Siena keskusest mõned kilomeetrid edasi astuda. Majutuskohta pidav
meesterahvas tegi alustuseks pika sissejuhatuse: et siin on kaks maja, üks tema ja teine tema õe oma; kes
mu naabrid, so teised külastajad, on; kuidas värav ja ukselukud töötavad; jne. Tuba on iseenesest lihtne,
ent praktiline ja mugav. WiFi ei ole muljetavaldavalt kiire, ent ajab asja ära, kui just filme vaadata ei taha.
Matk oli mõõdukalt lühike: 21.9 km ehk 35,400 sammu.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=IZspDWo3ofI&index=30&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #32. 16. aprill, esmaspäev: Siena – Ponte d'Arbia – Buonconvento
Täna sai mõnusas soojuses (temperatuur 22-23 kraadi) kõnnitud ligi 27 km ning seejuures tehtud veidi üle
44 tuhande sammu.
Alustuseks tuli tund aega mööda asfalti astuda, et üldse majutuskohast tagasi Via Francigena rajale jõuda.
Kusagilt väga otse ’lõigata’ ei saanud, sest tee lõppes ja jõed olid ees. Esiotsa möödusin suurest ummikust,
siis jõudsin vähe väiksemale ja vaiksemale teele. Siin vist ikka on neid maalihkeid, sest ühest kohast oli
asfalt just selliselt murenenud ning liiklus vastavalt ümber suunatud.
Kust pöörata Via Francigena rajale – selle kohta leidmine polnud raske. Juba eemalt nägin kahte
seljakottidega rändurit ees astumas. Kuna nende tempo oli minu omast aeglasem, möödusin neist
peatselt. Edasi jalutasin valdavalt põldude vahelistel teedel, vahele pikitud väiksemad ja majade välimuse

35
järgi otsustades valdavalt uuemad asulad. Lauged mäenõlvad pakkusid mõningasi vaateid ümbritsevale
rohelusele, majade-kobarad ja järvesilmakesed seal keskel.
Mitmel pool olid väljas sildid kirjaga ’World Francigena Ultramarathon’, all ka märgitud, mitu kilomeetrit
alates Siena’st läbitud. Imestasin parajasti ühe sellise juures, kas siin on mingi ultrajooksu võistlus Siena’st
Rooma tulemas või minusugused rändurid ongi need ultramaratoonorid, kui minu kõrval peatus
möödasõitev auto. Üks vanem härra pistis pea välja ja küsis:
„Via Roma?“
Noogutasin. Siis tahtis ta teada, mis rahvusest ma olen.
„Italiano?“
Raputasin pead.
„Francese?“
Jälle pearaputus:
„From Estonia.“
Ma pole kindel, kas ta sai aru; igatahes kordas ta minu vastuse peale midagi, mis kõlas üsna teistmoodi,
ent võib-olla ütles lihtsalt itaalia keeles. Imestas veel minu väikese seljakoti üle ja sõitis siis edasi.
Koduloomadest oli näha kukkesid, sügamist nuiavat aedikusse pandud koera ja uudishimulikke eesli
moodi elukaid.
„Niih, niih, niih,“ tegi koer ennast aia vastu surudes ja pead õieli ajades.
Siis ma sügasin teda kaela pealt ja see tundus talle meeldivat.
Päeva ’ametlik’ lõpp-punkt oli väike asula Ponte d'Arbia. Seal olid väljas mõned sildid ja infokirjad, ent ma
ei näinud isegi kohta, kust templit ränduripassi küsida, rääkimata supermarketist. Nii astusin edasi
järgmisesse teele jäävasse suuremasse asulasse, Buonconvento’sse. Siit leidsin kõik, mida meeldiva
pärastlõuna veetmiseks tarvis. Samuti sai külastatud mingit kirikut, kus tavapärase kristliku sümboolika
kõrval demonstreeriti ka roostes tehnikat, mille otstarve mulle arusaamatuks jäi.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=94awXsZDPq0&index=31&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8R
rnF3d
Päev #33. 17. aprill, teisipäev: Buonconvento – San Quirico
Kõnd algas juba enne kella kaheksat hommikul, kuna tahtsin umbes poole ühe paiku sihtkohta jõuda. Seda
ühel lihtsal põhjusel: et juba enne pikka kella neljani kestvat lõunapausi supermarketis ära käia.
Kalkuleerisin, et astuda on umbes 24 kilomeetrit – peaks jõudma. Päris hommikul oli ilm jahe, kusagil 11
kraadi, ent temperatuur tõusis kiiresti 20 kraadi peale ja kõrgemalegi. Ka oli parajalt niiske, nii et higistada
sai üksjagu.

36
Nagu eilegi, olid valdavalt künklikud põlluvaheteed võrdlemisi heade vaadetega. Möödusin ühest
palveränduritele mõeldud piknikupaigast, kohtasin sõber koera, kes mitte kaamerasse vaadata ei tahtnud,
jõudsin veinivabrikusse nimega Caparzo. Silt näitas: ’Pilgrim’s break’. Ränduritele pakuti (oma raha eest)
leiba ja veini, et edasine teekond ikka lõbusamalt kulgeks.
Kuna tee oli astumiseks hea ja midagi põrutavalt uut nagu vaadata polnud, kasutasin aega audioraamatu
kuulamiseks. Sedakorda valisin müüdi Rooma linna rajajast Romulusest. Olin umbes pool tunnikest klapid
peas jalutanud, kui mulle jõudis järele üks rõõmsameelne šveitslasest rändur, välimuse järgi otsustades
nooremapoolne pensionär. Kõndisime siis mõnda aega koos. Ta ütles, et on korra varem juba
Canterbury’st Rooma käinud ning mingit teist rada ka, mööda Liguuria mere kallast. Järgmises asulas,
umbes poole tee peal asuvas Torrenier’is jäi ta kohvi jooma. Tegime vastastikku üksteisest foto ja läksime
selleks korraks laiali. Üsna tõenäoliselt võime mõnel järgmistest päevadest veel kohtuda.
Astusin siis läbi Torrenier’i kirikust ning kõndisin suhteliselt kiirel sammul edasi, möödudes veel ühest
parajasti snäki-pausi pidavast rändurist. San Quirico’sse jõudsin plaanitud ajal – ning kohe jooksin Coop
supermarketisse.
Ostud tehtud, jäi veel aega tunnike asulas ringi vaadata – ööbimiskoha check-in aeg algas kella kahest.
Hankisin templi ränduripassi ning külastasin kolme kirikut. Kirjade järgi peaks neid kirikuid siin 2,500
elanikuga asulas vähemasti viis tükki olema, kõik vaatamisväärsustena ära märgitud.
Kell kaks oli Bed & Breakfast’i uks kindlalt lukus ning näha polnud hingelistki. Käisin ümber maja ringi ja
kolistasin kõvasti. Lõpuks üks tädi pistis pea välja. Mind halli sisse lasknud, palus ta mul hetke oodata. Käis
kiirkorras tube üle vaatamas – ja leidis, et ükski neist pole külalise vastuvõtmiseks valmis. Tagasi tulles
palus ta mul veel oodata, pakkudes meeleheaks kohvi, puuvilju ja jogurtit. Ei läinudki kaua, kui tuba valmis
sai – igati korralik, võib rahul olla.
YouTube:
https://www.youtube.com/watch?v=JfjDEDTuQ80&index=32&list=PLk3KJWs0RSocuLFB17X5sGQTNt8Rr
nF3d
Päev #34. 18. aprill, kolmapäev: San Quirico – Radicofani
Hommikul sain enda kohta hilise stardi: kell 8:14. Rahulikult toimetaval majaperenaisel läks hommikusöögi
valmistamisega pisut kauem aega. See-eest oli menüü rikkalik. Valik sisaldas mitut sorti sinki-juustu,
keedumuna, maisikrõbinaid ja ma ei jõudnud üle lugedagi, kui palju erinevaid koogikesi. Jäi mulje, et
küpsetamine oli proua suur hobi. Pihuga anti veel kaasa šokolaadi- ja marmelaadikomme.
Matkapäev oli võrdlemisi pikk; kokku sai kõnnitud 34 kilomeetrit ja tehtud 53,454 sammu. Ilm oli selleks
igati soodne: kohati päikeseline, kohati pilves, temperatuur 16 ja 18 kraadi vahel, vahepeal puhus kerge

Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)

Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Kristi Rohtsalu

More from Kristi Rohtsalu (20)

Minu Via Francigena tee, II osa (kevad 2018)