Keskkond arvudes 2009

KESKKOND ARVUDES
Environment in Figures

SISUKORD

Sisukord

Keskkonnaseisund 4
Ilmastik 4
Õhu saastumine 5
Loodusvarade kasutamine 6
Maavarad 6
Vesi 8
Mets 10
Maafond 16
Kalandus 17
Fauna ja floora 21
Looduskaitse 23
Keskkonnasurve 24
Õhu saastamine 24
Vee saastamine 26
Jäätmed 30
Väetised 34
Keskkonnaohtlikud kemikaalid 36
Keskkonnakaitsekulutused 40

KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
1

Taskuteatmik annab ülevaate Eesti loodusressurssidest ja nende kasutamisest,
keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest.
Koostanud Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus
(Kaia Oras, tel 625 9234)
The pocket-sized reference book presents an overview of Estonian natural resources
and their use, and of the state of environment and factors of influence.
Compiled by the Environment and Sustainable Development Statistics Service of
Statistics Estonia (Kaia Oras, tel +372 625 9234).

Märkide seletus
Explanation of symbols

- nähtust ei esinenud
magnitude nil
... andmeid ei ole saadud
data not available

Piirkonnad
Põhja-Eesti — Harju maakond (k.a Tallinn)
Kirde-Eesti — Ida-Viru maakond
Lääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
Kesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
Lõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Regions
Northern Estonia — Harju county (incl. Tallinn)
Northeastern Estonia — Ida-Viru county
Western Estonia — Hiiu, Lääne, Pärnu and Saare counties
Central Estonia — Järva, Lääne-Viru and Rapla counties
Southern Estonia — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi and Võru counties

ISSN 1406-1562
ISBN 978-9985-74-481-9

Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010
Kaanefoto / Cover photograph: Bulls

Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source

CONTENTS

Contents

State of environment 4
Weather 4
Air pollution 5
Use of natural resources 6
Mineral resources 6
Water 8
Forest 10
Land stock 16
Fishing 17
Fauna and flora 21
Nature conservation 23
Environmental pressure 24
Air pollution 24
Water pollution 26
Waste 30
Fertilisers 34
Environmentally hazardous chemicals 36
Environmental protection expenditure 40

3

KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT

ILMASTIKa
WEATHERa
Keskmine õhutemperatuur, 2009
Mean temperature, 2009
(°C)
20
Linn Jaanuar Juuli Aasta Tallinn 2009
keskmine 15
City January July Annual
mean 10
Tallinn -2 16,7 6,1
Narva -2,3 17,8 6,1 5
Pärnu -2 17,1 6,3
Tartu -3 17,3 6,0 0 35 aasta keskmine
Kuu
Viljandi -2,8 17,2 5,9 Mean of 35 years
Month
Keskmine -2,4 17,3 6,1 -5
Mean I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Päikesepaiste kestus ja sademete hulk Tallinnas, 2009
The duration of sunshine and the amount of precipitation in Tallinn, 2009
Tundi
Hours mm
350 140
2009 2009
300 120
250 100
200 80
150 60
100 40 30 aasta
keskmine
50 30 aasta keskmine 20 Mean of
Mean of 30 years 30 years Kuu
0 0 Month

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

a
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed.
a
Data of the Estonian Institute of Meteorology and Hydrology.

4 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES

KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT

ÕHU SAASTUMINEa
AIR POLLUTIONa
Vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinna õhus, 2009
Concentration of sulphur dioxide and nitrogen dioxide in the air in Tallinn, 2009
µg/m3 µg/m3
35 120
SO 110 NO
2 2
30 100
Maksimaalne Maksimaalne
25 Maximum 90
Maximum
80
20 70
60
15 50
40 b
10 Keskmine
Keskmine
b 30 b
b 20 Average
5 Average Kuu
10
Month
0 0


Sademete pH ja ammoniaagi sisaldus sademetes, 2009
Concentration of pH and ammonia in precipitation, 2009
pH mg/l
6,9 1,6
6,7 Tallinn
Tallinnc 1,4
6,5
6,3 1,2
6,1 1,0
5,9
0,8
5,7
5,5 0,6
5,3 0,4
5,1 Jõhvi
4,9 0,2 Jõhvi Kuu
4,7 0,0 Month


a
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed.
b
Kolme mõõtmispunkti keskmine.
c
Tallinnas aprillis vähese vee tõttu määramata.
a
Data of the Estonian Environmental Research Centre.
b
Average of three monitoring stations.
c
Data on April unspecified for Tallinn due to a small amount of precipitation.

5

LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES

MAAVARADa
MINERAL RESOURCESa
Maavaravarud, 2009b
Mineral resources, 2009b
Maavara liik Kind of mineral resource
Põlevkivi, mln t 1 352 Oil shale, million tons
Tsemendi tooraine, mln m³ Raw materials for cement, million m³
lubjakivi 110 limestone
savi 26 clay
Tehnoloogiline liiv, mln m³ 7 Technological sand, million m³
Ehitusliiv, mln m³ 657 Construction sand, million m³
Kruus, mln m³ 119 Gravel, million m³
Tehnoloogiline lubjakivi, mln m³ 54 Technological limestone, million m³
Keraamiline savi, mln m³ 246 Ceramic clay, million m³
Ehituslubjakivi, mln m³ 433 Construction limestone, million m³
Viimistlusdolomiit, mln m³ 24 Decorative dolomite, million m³
Ehitusdolomiit, mln m³ 147 Construction dolomite, million m³
Turvas, mln t 983 Peat, million tons
Kristalliinne ehituskivi, mln m³ 2 969 Granite, million m³
Tehnoloogiline dolomiit, mln m³ 95 Technological dolomite, million m³
Keramsiidisavi, mln m³ 10 Ceramsite clay, million m3
Järvelubi, mln m³ 6 Lake chalk, million m³
Meremuda, mln t 1 Sea mud, million tons
Järvemuda, mln t 2 Sapropel, million tons

Põlevkivi ja turba kaevandamine, 1995–2009
Extraction of oil shale and peat, 1995–2009
Miljonit tonni
Million tons
14
Põlevkivi
12
Oil shale
10
8
a
Maa-ameti andmed.
6 b
Aktiivsed varud
4 Turvas aasta lõpul.
2 Peat a
Data of the Estonian
Land Board.
0 b
Active deposits at
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 end-year.



Maavarade kaevandamine, 2009
Extraction of mineral resources, 2009
Maavara liik Kind of mineral resource
Põlevkivi, tuhat t 12 605 Oil shale, thousand tons
Tsemendi tooraine, tuhat m³ Raw materials for cement, thousand m³
lubjakivi 220 limestone
savi 32 clay
Tehnoloogiline liiv, tuhat m³ 17 Technological sand, thousand m³
Ehitusliiv, tuhat m³ 2 556 Construction sand, thousand m³
Kruus, tuhat m³ 1 907 Gravel, thousand m³
Tehnoloogiline lubjakivi, tuhat m³ 87 Technological limestone, thousand m³
Keraamiline savi, tuhat m³ 12 Ceramic clay, thousand m³
Ehituslubjakivi, tuhat m³ 1 788 Construction limestone, thousand m³
Viimistlusdolomiit, tuhat m³ 3 Decorative dolomite, thousand m³
Ehitusdolomiit, tuhat m³ 389 Construction dolomite, thousand m³
Turvas, tuhat t 842 Peat, thousand tons
Tehnoloogiline dolomiit, tuhat m³ 24 Technological dolomite, thousand m³
Meremuda, tuhat t 0 Sea mud, thousand tons
Järvemuda, mln t 0 Sapropel, million tons

Maavarade kaevandamine võrreldes 2000. aastaga, 2009
Extraction of mineral resources compared to 2000, 2009
Liiv
Sand
Ehitusdolomiit
Construction dolomite
Lubjakivi
Limestone
Põlevkivi
Oil shale
Turvas
Peat
Savi Muutus, %
Clay Change, %

-100 -50 0 50 100 150 200

7


VESIa
WATERa
Veevõtt, 2006–2009
Water extraction, 2006–2009
(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)

Veeallikas 2006 2007 2008 2009 Water source
Pinnavesi 55 54 54 49 Surface water
Põhjavesi 237 248 330 321 Groundwater
veeladestutest 51 51 48 45 from water layers
kaevandus- ja 186 197 282 276 mining and
karjäärivesi quarrying water
mineraalvesi 0 0 0 0 mineral water
Merevesi 4 4 4 0 Sea water
Narva elektrijaamade 1 269 1 533 1 217 1 007 Cooling water of Narva
jahutusvesi Power Plants
KOKKU 1 565 1 839 1 605 1 377 TOTAL

Kaevandusvee osa põhjaveevõtus, 1995–2009
Share of mining and quarrying water in total extraction of groundwater,
1995–2009
Miljonit kuupmeetrit
Million cubic meters
350

300
Muu
250 Other

200
Kaevandus-
150 vesi
Mining and
quarrying
100 water

50

0
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
a
Keskkonnateabe Keskuse andmed.
a
Data of the Estonian Environment Information Centre.



Põhjaveevõtt maakonna järgi, 2009
Groundwater extraction by county, 2009

0–4
5 – 10
11 – 16
266

Veekasutus, 2004–2009
Water use, 2004–2009

Kasutus- 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Area of use
valdkond
Olme 41 52 42 44 47 40 Domestic
sector
Tööstus 45 44 44 34 41a 28a Industry
Energeetika 1 323 1 258 1 285 1 546 1 224 1 012 Energy
supply
Põllumajandus 4 4 5 4 4 4 Agriculture
Muu 91a 7a 6a 6a 6 9 Other
KOKKU 1 504 1 366 1 382 1 634 1 323 1 093 TOTAL
a
Koos jahutusveega.
a
Cooling water included.

9


METS
FOREST
Metsavaru, 1983, 1997, 2008
Forest resources, 1983, 1997, 2008

1983b 1997b 2008a
Metsamaa pindala, 1 943 2 016 2 197 Area of forest and other
tuhat ha wooded land, thousand ha
puistud 1 812 1 919 2 063 stands
Puistute tagavara, 237 295 440 Growing stock, million cu-
mln m3 bic metres of solid volume
Puistute keskmine 131 154 213 Growing stock per
hektarivaru, hectare, m3
m3/ha of solid volume
Territooriumi 41 44 47 Area covered
metsasus, %c with forest, %c

Statistilised hinnangud puistute kohta, 2008a
Statistical evaluation of stands, 2008a
Puuliik Pindala, Tagavara, Juurdekasv, Tree species
tuhat ha mln m3 m3/a
Area, Growing stock, Increment,
thousand ha million m3 m3/y
Mänd 711 170 3 555 Pine
Kuusk 334 78 2 772 Spruce
Kask 629 112 3 145 Birch
Sanglepp 67 17 362 Common alder
Haab 115 28 782 Aspen
Hall lepp 170 29 1 292 Grey alder
Muu 37 6 200 Other
KOKKU 2 063 440 12 108 TOTAL
a
Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.
Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2008.
b
Administratiivsed andmed.
c
Puistute pindala suhe maismaa pindalasse.
a
Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and
Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008.
b
Administrative data.
c
Area of stands in proportion to the area of the terrestrial land.



Metsade biomass ja seotud süsiniku kogus metsa biomassis, 2008a
Forest biomass and carbon storage in forest biomass, 2008a
(tuhat tonni — thousand tons)

Puuliik Biomass Seotud süsiniku kogus Tree species
metsa biomassis
Biomass Carbon storage in forest
biomass
Mänd 100 753 51 384 Pine
Kuusk 76 770 39 153 Spruce
Kask 90 192 43 292 Birch
Sanglepp 20 526 9 853 Common alder
Haab 21 263 10 206 Aspen
Hall lepp 24 691 11 852 Grey alder
Muu 16 473 7 907 Other
KOKKU 350 669 173 647 TOTAL

Puistute pindala ja metsavaru, 1988, 1997, 2008
Area and resources of stands, 1988, 1997, 2008
Puistu liik Pindala, tuhat ha Tagavara, mln m3 Stand species
Area, thousand ha Growing stock, million
m3 of solid volume
1988c 1997c 2008b 1988c 1997c 2008b
Okaspuistud 1 137 1 164 1 108 175 190 255 Coniferous
stands
Lehtpuistud 678 755 1 101 85 105 204 Non-coniferous
stands
KOKKU 1 815 1 919 2 209 260 295 459 TOTAL

a
b
SMI alusel.
c
Metsafondi andmed.
a
b
By FIS method.
c
Data of the Forest Fund.

11


Metsamaa jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi, 2008a
Distribution of forests by stage and dominant tree species, 2008a
(tuhat hektarit — thousand hectares)

Arengu- Mänd Kuusk Kask Haab Sang- Hall Teised Stage
klass lepp lepp liigid
Pine Spruce Birch Aspen Black Grey Other
alder alder species
Lage ala 12,1 24,0 17,8 2,5 1,9 2,9 0,0 Treeless area
Selguseta 19,0 17,8 22,5 7,2 1,3 4,7 1,0 Area under
ala regeneration
Noorendik 38,5 26,7 105,6 29,9 6,7 33,4 5,6 Young forest
Latimets 30,1 19,8 50,3 1,4 1,7 - 0,8 Pole stand
Keskealine 422,0 165,2 218,2 3,0 15,4 8,5 19,8 Middle-aged
mets stand
Valmiv 72,6 41,8 100,3 3,7 15,2 25,4 4,1 Premature
mets stand
Küps mets 147,4 80,9 154,5 77,4 27,6 102,8 6,8 Mature stand
KOKKU 741,6 376,1 669,1 125,1 69,7 177,7 38,2 TOTAL

Metsamaa arenguklassi järgi, 2008a
Forests by stage, 2008a
Lage ja selguseta ala
Latimets Treeless area and area under regeneration
Pole stand 6%
5%
Noorendik
Young forest Keskealine mets
11% Middle-aged stand
39%

44,6
Valmiv ja küps mets
Premature and mature stand
39%

a
Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Statistilise
valikmeetodi alusel (SMI), 2008.
a
Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and
Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008.



Kahjustatud puistud, 2006–2009a
Damaged stands, 2006–2009a
(hektarit — hectares)

Kahjustuse liik 2006 2007 2008 2009 Type of damage
Okkakahjurid 64 90 146 15 Needle pests
Lehekahjurid 5 13 18 9 Leaf pests
Juuremädanik 2 647 2 804 4 391 2 098 Root rot
Männikoorepõletik 1 17 - - Pine bark
inflammation
Ebasoodne 587 375 595 359 Unfavourable
veerežiim water conditions
Ulukid 1 702 2 115 1 786 1 045 Game
Tuuleheide ja -murd 10 155 4 881 3 292 3 365 Windfall
Metsatulekahju 822 91 153 34 Forest fires
Muu 1 105 2 756 2 237 3 252 Other
KOKKU 17 089 13 142 12 617 10 177 TOTAL

Arvele võetud kahjustatud puistute pindala maakonna järgi, 2009a
Area of registered damaged stands by county, 2009a

94 – 999
1000 – 1999
2487

a
a

13


Metsaraie, 2004–2007a
Gross felling, 2004–2007a
(tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)

2004 2005 2006 2007
Uuendusraie 4 575 4 213 3 675 4 199 Regeneration
cutting
Hooldusraie 1 948 1 499 1 125 815 Improvement
cutting
Muu raie 489 668 398 254 Other cutting
KOKKU 7 012 6 380 5 198 5 268 TOTAL
Raie intensiivsus, 3,1 2,8 2,3 3,0 Felling intensity,
m3/ha m3 of sol. vol. / ha
Raie suhe 1,5 1,4 1,2 1,2 Ratio of felling
puistute to total growing
tagavarasse, % stock, %

Metsa uuendamine, 1999, 2001, 2005, 2009
Reforestation, 1999, 2001, 2005, 2009

Meetod 1999 2001b 2005b 2009b Method
Metsa uuendamine 8,1 9,8 8,2 7,7 Reforestation
metsa külv ja 6,1 7,1 7,3 7,1 sowing and
istutamine planting
looduslikule 2,0 2,7 0,8 0,6 contribution to
uuenemisele natural forest
kaasaaitamine renewal
a
Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.
b
a
Forest inventory by statistical sampling method (FIS).
b



Metsa uuendamine ja uuendusraie, 1995–2009a
Reforestation and regeneration cutting, 1995–2009a
Tuhat hektarit
Thousand hectares
40

35

30

25

20

15

10

5

0

95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Metsauuendus Uuendusraie
Reforestation Regeneration cutting

Metsakülv ja -istutus maakonna järgi, 2009a
Forest sowing and planting by county, 2009a

82 – 299
300 – 499
500 – 699
700 – 931
a
Metsandusdokumentide alusel.
a
By forest related documents.

15


MAAFONDa
LAND STOCKa
Maakasutus, 2006–2009
Land stock, 2006–2009
2006 2007 2008 2009
Territoorium 4 523 4 523 4 523 4 523 Area total
põllumajandus- 762 823 802 800 agricultural
maab landb
põllumaa 559 599 598 596 arable land
viljapuu- ja 10 9 9 8 fruit and berry
marjaaiad plantations
looduslik 194d 216d 197d 195d permanent
rohumaa grassland
metsamaac 2 252 2 213 2 197 2 209 forest and other
wooded landc
vee all 283 283 283 283 inland waters

a
Maa-ameti andmed.
b
Kasutatav põllumajandusmaa.
c
Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.
d
2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa
loodusliku rohumaa hulka.
a
Data of the Estonian Land Board.
b
Utilised agricultural land.
c
Forest inventory by statistical sampling method (FIS).
d
Since 2003 the seeded grassland over five years old is included in permanent grassland.



KALANDUSa
FISHINGa
Kalapüük, 1999, 2002, 2005, 2009
Nominal catch, 1999, 2002, 2005, 2009
(toorkala, tuhat tonni — live weight, thousand metric tons)
Piirkond 1999 2002 2005 2009 Area
Merepiirkond 109 96 96 94 Marine area
Atlandi ookean 109 96 96 94 Atlantic Ocean
loodeosa 11 15 15 6 Northwest Atlantic
edelaosa - - 1 - Southwest Atlantic
kirdeosa 90 81 80 88 Northeast Atlantic
kirdeosa 7 2 1 1 Northeast Atlantic
Läänemereta excl. the Baltic Sea
Läänemeri 83 79 80 84 the Baltic Sea
keskvööndi 8 - - - Eastern Central
idaosa Atlantic
keskvööndi - - - - Southwest Central
edelaosa Atlantic
Siseveedb 3 5 2 3 Inland watersb
KOKKU 112 101 99 97 TOTAL

Veekogude rikastamine, 2009
Replenishment of fish stock, 2009
(tuhat — thousands)

Kalaliik Samasuvine Üheaastane Kahesuvine Kaheaastane Fish species
Same- One-year-old Two-summer Two-year-old
summer fish fish
Angerjas 406,6 - - - European eel
Jõeforell - - - - Grey trout
Jõevähk - 3,3 - - Crayfish
Karpkala - - 0,1 - Carp
Linask - - 0,2 - Tench
Lõhe - 145,4 - 45,3 Salmon
Meriforell 55,5 14,5 - 27,4 Sea trout
Merisiig - - - - Pollan
Muu 16,5 - - 1,5 Other
KOKKU 478,6 163,2 0,3 74,2 TOTAL
a
Keskkonnateabe Keskuse andmed. a
Data of the Estonian Environment Centre.
b
Ilma kaubakala püügita kalakasvandustest. b
Excluding commercial catch on fish farms.

17


Läänemere kalapüük, 2006–2009
The Baltic Sea fish catch, 2006–2009
(toorkala, tonni — live weight, metric tons)

Kalaliik 2006 2007 2008 2009 Fish species
Ahven 1 117 777 703 810 European perch
Angerjas 9 6 5 4 European eel
Forell 12 17 12 14 Sea trout
Haug 20 14 16 13 Northern pike
Kilu 46 689 51 007 43 602 47 299 European sprat
Koha 94 99 64 67 Pike-perch
Latikas 6 9 7 5 Freshwater bream
Lest 352 335 284 288 European flounder
Lõhe 6 6 6 5 Atlantic salmon
Nurg, särg 93 102 84 81 Silver bream, roach
Räim 23 192 26 108 31 838 33 165 Baltic herring
Siig 28 31 30 23 Pollan (powan)
Tint 435 549 739 771 European smelt
Tursk 702 946 973 821 Atlantic cod
Tuulehaug 191 110 82 71 Garfish
Vimb 28 35 32 23 Vimba
Muu 54 83 85 79 Other
KOKKU 73 039 80 244 83 575 83 548 TOTAL

Läänemere kalapüük, 1997–2009
The Baltic Sea fish catch, 1997–2009
Toorkala, tuhat tonni
Live weight, thousand metric tons
100
Muu
90 Other
80
70
Kilu
60 European
50 sprat
40 Räim
30 Baltic
20 herring

10
0
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09



Sisevete kalapüük, 2009
Inland waters’ fish catch, 2009

Kalaliik Veekogu Kokku Fish species
Peipsi järv Võrtsjärv Muu
Water body Total
Lake Peipus Lake Võrtsjärv Other
Ahven 808 8 4 820 European perch
Angerjas 0 13 4 17 European eel
Haug 66 31 5 102 Northern pike
Koha 656 68 1 725 Pike-perch
Latikas 537 213 32 782 Freshwater bream
Luts 27 3 0 30 Burbot
Nurg, särg 189 0 22 211 Silver bream, roach
Peipsi siig 3 0 0 3 Houting
Silm 0 0 59 59 Lamprey
Säinas 0 0 1 1 Orfe (ide)
Tint 0 0 0 0 European smelt
Muu 76 2 5 83 Other
KOKKU 2 360 338 132 2 830 TOTAL

Sisevete kalapüük, 1997–2009
Inland waters’ fish catch, 1997–2009
Toorkala, tuhat tonni
Live weight, thousand metric tons
5,0
Muu
4,5
Other
4,0
Latikas
3,5 Freshwater
3,0 bream

2,5 Ahven
European
2,0 perch
1,5 Koha
1,0 Pike-perch
0,5 Tint
0,0 European
smelt
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09

19


Kaubakala kasvatamine, 2005–2009
Commercial catch on fish farms, 2005–2009

Kalaliik 2005 2006 2007 2008 2009 Fish species
Angerjas 39,8 40,0 45,0 47,0 30,0 European eel
Haug 0,6 0,7 0,3 0,3 1,0 Northern pike
Karpkala 43,9 79,7 27,6 69,8 73,6 Carp
Koger 0,7 1,1 0,6 0,6 0,6 Crucian carp
Linask 0,8 0,8 0,6 0,6 1,6 Tench
Vikerforell 451,0 520,2 618,0 648,5 789,6 Rainbow trout
Muu 15,0 60,1 91,5 47,4 74,9 Other
KOKKU 554,1 702,6 783,6 814,2 971,3 TOTAL

Kaubakala kasvatamine, 1997–2009
Commercial catch on fish farms, 1997–2009

Toorkala, tonni
Live weight, metric tons
1000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
Muu Karpkala Vikerforell
Other Carp Rainbow trout



FAUNA JA FLOORAa
FAUNA AND FLORAa
Jahiulukid, 2007, 2008, 2009a
Wild game, 2007, 2008, 2009a

Liik Kütitud Species
Hunted
2007 2008 2009
Hunt 39 156 103 Wolf
Ilves 77 150 183 Lynx
Jänes 1 087 1 093 825 Hare
Kobras 6 083 5 631 6 657 European beaver
Kährik 7 994 8 728 9 495 Raccoon dog
Metskits 19 630 18 006 15 716 Roe deer
Metsnugis 1 119 1 225 1 022 Pine marten
Metssiga 13 816 19 757 20 072 Wild boar
Mink 244 158 186 American mink
Mäger 222 191 168 Eurasian badger
Ondatra 2 0 0 Muskrat
Punahirv 220 300 403 Red deer
Pruunkaru 27 37 42 Brown bear
Põder 4 903 4 133 4 031 Elk
Rebane 5 986 12 712 7 472 Red fox
Tuhkur 163 151 136 Western polecat
Hani 3 252 4 929 4 153 Goose
Jahifaasan 140 56 127 Pheasant
Part 12 291 9 369 12 042 Duck
a
Keskkonnateabe Keskuse andmed jahimaade kasutajatelt, rahvusparkidelt
ja looduskaitsealadelt.
a
Data of the Estonian Environment Information Centre received from hunting-ground users,
national parks and nature reserves.

21


Jahiulukite arvukus, 1997–2009
Number of some wild game, 1997–2009

Tuhat
Thousands
25

20

15 Metssiga
Wild boar

10
Põder
Elk
5

0

97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09

Tuhat
Thousands
25

20 Kobras
European beaver
15

10

Punahirv
5
Red deer

0
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09


LOODUSKAITSE NATURE CONSERVATION

LOODUSKAITSEa
NATURE CONSERVATIONa
Eesti kaitsealad, 2009
Protected areas in Estonia, 2009
Tüüp Arv Pindala, Type
tuhat ha
Number Territory,
thousand ha
Rahvuspark 5 197 National park
Looduskaitseala 131 258 Nature reserve
Maastikukaitseala 148 191 Landscape reserve
Uuendamata 118 32 Protected area with
kaitsekorraga unrenewed protection
kaitseala procedure
Park, dendraarium 546 5 Park, arboretum
Hoiuala 343 748 Limited-conservation area
KOKKU 1 291 1 431 TOTAL

Kaitsealade osatähtsus maakonna territooriumis, 2009
Share of protected areas in the territory of county, 2009
(protsenti — percentages)

6–7
10 – 14
15 – 17
25
a
Keskkonnateabe Keskus, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed
2009. aasta jaanuari seisuga.
a
Data of Estonian Nature Infosystem (EELIS) as at January 2009,
Estonian Environment Information Centre.

23

KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE

ÕHU SAASTAMINEa
AIR POLLUTIONa
Õhu saastamine paiksetest allikatestb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009
Pollution of air from stationary sourcesb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009

Õhusaasteaine 2003 2005 2007 2008 2009 Air pollutant
Tahked osakesed 31 18 19 13 12 Solid particles
Gaasilised ühendid 142 114 130 110 98 Gaseous compounds
vääveldioksiid 98 74 87 68 54 sulphur dioxide
süsinikoksiid 25 25 25 27 31 carbon monoxide
lämmastikoksiidid 18 14 17 15 13 nitrogen oxides
Lenduvad ühendid 9 9 8 11 13 Volatile organic
compounds
KOKKU 182 141 157 135 123 TOTAL

Õhu saastamine paiksetest allikatest maakonna järgi, 2009
Pollution of air from stationary sources by county, 2009
Ida-Viru maakond
Ida-Viru county
Tuhat tonni %
Thousand tons
Tahked 6 57 Solid particles
osakesed
Gaasilised 81 84 Gaseous
ühendid compounds
väävel- 52 97 sulphur
0,1 – 0,9
1,0 – 1,9 dioksiid dioxide
2,0 – 5,9 süsinikoksiid 20 67 carbon oxide
90,5
lämmastik- 9 72 nitrogen
oksiidid oxides
Lenduvad 2 18 Volatile
ühendid organic
compounds
a
Keskkonnateabe Keskuse andmed. a
Data of the Estonian Environment
b
Andmed peegeldavad nende paiksete Information Centre.
saasteallikate heitkogust, mille valdajal
b
The data cover air emission from stationary
sources, the owners of which have the license
on õhusaaste luba. for air pollution.



Kasvuhoonegaaside heitkogus, 1994–2008
Emission of greenhouse gases, 1994–2008
CO2, miljonit ekvivalenttonni
CO2, million equivalent tons
20
15
10
5
0
-5
-10
94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08
Süsinikdioksiid Metaan Dilämmastikoksiid
Carbon dioxide Methane Nitrous oxide
Ökosüsteemide seotav süsinik
Removals

Kasvuhoonegaaside heitkogus valdkonna järgi, 2006–2008
Emission of greenhouse gases by source category, 2006–2008
(tuhat CO2 ekvivalenttonni — thousand tons of CO2 equivalent)

Kasvuhoonegaaside 2006 2007 2008 Greenhouse gases
emissiooni ja sidumise source and sink
valdkond category
Energia tootmine 16 057,1 18 970,2 17 090,8 Energy production
Tööstuslikud 858,8 1 036,8 1 040,9 Industrial
protsessid processes
Põllumajandus 1 291,7 1 350,0 1 447,1 Agriculture
Maakasutus ja -8 913,4 -9 471,7 -9 729,8 Land use and
metsandus forestry
Jäätmekäitlus 703,4 697,9 674,8 Waste management
KOKKU 9 997,6 12 583,2 10 523,8 TOTAL

25


VEE SAASTAMINEa
WATER POLLUTIONa
Veeheideb, 2003 , 2005, 2007, 2008, 2009
Water dischargeb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009

2003 2005 2007 2008 2009
Pinnaveekogudesse 1 626 1 618 1 879 1 657 1 478 Into surface water
bodies
puhastamist 1 323 1 294 1 579 1 272 1 099 not needing
mittevajav purification
puhastamist vajav 303 326 301 385 379 needing purification
puhastatud 301 324 300 383 337 purified
puhastamata 2 2 1 2 2 unpurified
Pinnasesse ja 1 2 1 1 2 Into soil and
põhjavette groundwater
KOKKU 1 627 1 620 1 880 1 658 1 480 TOTAL

Puhastamata heitvesi maakonna järgi, 2009
Unpurified wastewater by county, 2009
(tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)

0
1 – 48
230 – 275
1393

a
b
Andmed hõlmavad neid ettevõtteid, kellel on heitvee veekogudesse ja pinnasesse juhtimise luba.
a
b
The data cover the enterprises which have the license for wastewater discharge.



Heitvee reostuskoormus valgala järgi, 2009
Pollution load in discharged wastewater by catchment area, 2009
(tonni — tons)
Vesikond BHT7a Heljum Üldfosfor Üldläm- Catchment
mastik area
BOD7a Suspended Total phos- Total
solids phorus nitrogen
Ida-Eesti 705,7 2 685,2 51,0 865,1 Eastern
Estonia
Peipsi 133,0 203,8 20,7 217,8 Lake Peipus
Võrtsjärve 18,8 28,7 2,9 30,3 Lake
Võrtsjärv
Viru 553,9 2 452,7 27,4 617,1 Viru
Lääne- 396,2 1 015,4 89,9 860,7 Western
Eesti Estonia
Harju 288,8 798,8 58,1 715,3 Harju
Matsalu 19,5 65,0 3,3 23,8 Matsalu
Pärnu 67,1 66,4 8,7 65,2 Pärnu
Lääne- 20,7 85,2 19,6 56,4 Lääne-
saarte saarte
Mustjõe 31,3 43,3 4,3 22,4 Mustjõe

Heitvee reostuskoormus, 1995–2009
Pollution load of wastewater, 1995–2009
Tuhat tonni Tuhat tonni
Thousand tons Thousand tons
8 4,0
Heljum Üldlämmastik
7 3,5 Total nitrogen
Suspended solids
6 3,0
5 2,5
4 2,0
3 1,5
2 1,0
BHTa
7 Üldlfosfor
1 BOD7
a
0,5 Total phosphorus
0 0,0
95 97 99 01 03 05 07 09 95 97 99 01 03 05 07 09
a
BHT7 — hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete biokeemiliseks lagundamiseks
seitsme päeva jooksul.
a
BOD7 — quantity of oxygen consumed during seven days in biochemical decomposition of
organic substances.

27


Heitvee lämmastiku reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009
Pollution load of nitrogen in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009
(tonni — tons)

Maakond 2001 2003 2005 2007 2008 2009
County
Harju 860 901 746 609 765 684
Hiiu 9 7 7 4 3 4
Ida-Viru 1 756 944 556 586 703 561
Jõgeva 24 23 20 16 18 17
Järva 21 22 21 16 15 17
Lääne 23 29 25 21 12 12
Lääne-Viru 58 37 66 72 92 69
Põlva 16 12 11 10 17 10
Pärnu 43 46 41 48 54 46
Rapla 23 27 42 71 34 33
Saare 44 23 21 30 19 52
Tartu 177 177 122 83 71 149
Valga 29 20 18 13 17 36
Viljandi 31 38 37 32 20 22
Võru 34 42 38 35 41 39
KOKKU 3 148 2 348 1 771 1 646 1 881 1 751
TOTAL



Heitvee fosfori reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009
Pollution load of phosphorus in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009
(tonni — tons)

Maakond 2001 2003 2005 2007 2008 2009
County
Harju 64 58 59 56 67 54
Hiiu 3 2 2 1 1 1
Ida-Viru 38 35 24 32 31 23
Jõgeva 7 7 5 3 3 3
Järva 5 5 5 4 3 4
Lääne 2 3 2 2 1 2
Lääne-Viru 8 11 9 8 12 7
Põlva 4 3 3 2 2 1
Pärnu 9 9 7 7 6 5
Rapla 4 4 4 6 3 3
Saare 8 4 5 3 4 19
Tartu 24 19 11 8 6 13
Valga 6 4 3 1 2 5
Viljandi 7 8 4 2 2 3
Võru 3 3 3 3 3 3
KOKKU 192 175 146 138 146 146
TOTAL

29


JÄÄTMEDa
WASTEa
Jäätmeteke, 2009b
Generation of waste, 2009b
(tonni — tons)
Jäätme liik Kind of waste
Maavarade ja maa-ainese 5 266 743 Waste resulting from exploration,
uuringutel, kaevandamisel mining, dressing and further
ning füüsikalisel ja keemilisel treatment of minerals and
töötlemisel tekkinud jäätmed quarrying
Termilistes protsessides 5 156 835 Waste from thermal
tekkinud jäätmed processes
Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 354 502 Waste from petroleum refining
põlevkivi utmisel tekkinud and fractioning and oil shale
jäätmed
Ehitus- ja 1 247 277 Construction and
lammutusjäätmed demolition waste
Puidu töötlemisel, plaatide ja 670 592 Waste from wood processing,
mööbli ning tselluloosi, paberi manufacture of furniture, pulp,
ja kartongi tootmisel tekkinud paper and paperboard
jäätmed
Nimistus mujal 668 699 Waste not otherwise
määramata jäätmed specified on the list
Jäätmekäitlusettevõtete, 367 214 Waste from waste treatment
ettevõtteväliste facilities, off-site wastewater
reoveepuhastite ja treatment plants and water
veevärgijäätmed industry
Olmejäätmed 441 327 Municipal waste
Põllumajanduses, aianduses, 277 477 Waste from agricultural, horti-
jahinduses ja kalapüügil ning cultural, hunting, fishing and
toiduainete valmistamisel ja aquaculture primary production,
töötlemisel tekkinud jäätmed food preparation

a
Keskkonnateabe Keskuse andmed jäätmeloaga ettevõtetelt ning jäätmete käitlemise ja
kogumisega tegelevatelt ettevõtetelt.
b
Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.
a
Data of the Estonian Environment Information Centre cover the enterprises which
have waste permits and which are recycling and collecting waste.
b
According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on
the European Waste Catalogue (EWC).



Jäätmeteke, 2009a
Generation of waste, 2009a
(tonni — tons) Järg — Cont.
Pakendid; nimistus mujal 114 838 Packaging; absorbents, wiping
määramata absorbendid, cloths, filter materials and
puhastuskaltsud, filtrimater- protective clothing not other-
jalid ja kaitseriietus wise specified on the list
Metallide ja plastide mehaanili- 30 475 Waste from mechanical
sel vormimisel ja pinnatööt- shaping and surface
lemisel tekkinud jäätmed treatment of metals and plastics
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel waste
Orgaanilistes keemia- 2 810 Waste from organic
protsessides tekkinud jäätmed chemical processes
Anorgaanilistes keemia- 2 291 Waste from inorganic chemical
protsessides tekkinud jäätmed processes
Inimeste ja loomade 2 252 Waste from human or animal
tervishoiujäätmed health care
Pinnakatete, liimide, her- 1 989 Waste from the manufacture,
meetikumide ja trükivärvide formulation, supply and use of
valmistamisel ja kasutamisel coatings (paints, varnishes and
tekkinud jäätmed vitreous enamels), adhesives,
sealants and printing inks
Metallide ja muude materjalide 928 Waste from metal treatment
pinnatöötlusel ja pindamisel and coating of metals and from
ning värviliste metallide non-ferrous hydro-metallurgy
hüdrometallurgias tekkinud
jäätmed
Naha- ja tekstiilitööstuse 903 Waste from leather and textile
jäätmed industries
Fotograafiajäätmed 168 Waste from the photographic
industry
Orgaaniliste lahustite, 47 Waste from organic solvents,
külmutusagensi- ja aerosooli- refrigerants, and aerosol
kandegaasijäätmed carrier gases
KOKKU 15 627 283 TOTAL

a
a

31


Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed, 2006–2009
Waste related to extraction and treatment of oil shale, 2006–2009
(tonni — tons)
Jäätme liik 2006 2007 2008 2009 Kind of waste
Kaevandamis- 5 917 935 6 775 340 7 040 623 5 254 296 Waste from
jäätmed ja oil shale
aheraine extraction
Põlevkivi- 3 189 829 4 047 475 3 484 527 3 132 454 Oil shale fly
lendtuhk ash
Põlevkivi- 2 173 480 2 902 380 2 386 205 1 963 609 Oil shale
koldetuhk bottom ash
Põlevkivi- 922 422 981 094 957 776 981 162 Oil shale
poolkoks semi-coke
Põlevkivi pigi 23 294 29 180 20 160 3 978 Oil shale tar
jäätmed residue
KOKKU 12 226 960 14 735 469 13 889 291 11 3354 990 TOTAL

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmete osa
jäätmetekkes, 2009
Share of the oil shale extraction and treatment waste in
waste generation, 2009
Jäätmed kokku Ohtlikud jäätmed
Total waste Hazardous waste
Muu
Other
Muu 10%
Other
27%

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmed Põlevkivi töötlemisega seotud
Waste from oil shale extraction and treatment ohtlikud jäätmed
73% Hazardous waste from oil shale treatment
90%



Ohtlike jäätmete teke, 2009a
Generation of hazardous waste, 2009a
(tonni — tons)
Termilistes protsessides 5 125 904 Waste from thermal
tekkinud jäätmed processes
põlevkivilendtuhk 3 132 454 oil shale fly ash
põlevkivikoldetuhk 1 963 609 oil shale bottom ash
Nafta ja õli rafineerimisel ning 1 354 501 Waste from petroleum refining and
põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed fractioning and oil shale retorting
põlevkivipoolkoks 981 163 oil shale semi-coke
Nimistus mujal määramata jäätmed 198 766 Waste not otherwise specified on the list
Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtte- 54 718 Waste from waste treatment facilities,
väliste reoveepuhastite ja veevärgi- off-site wastewater treatment
jäätmed plants and water industry
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel waste
Ehitus- ja lammutusjäätmed 18 910 Construction and demolition waste
Olmejäätmed 3 379 Municipal waste
Orgaanilistes keemiaprotsessides tek- 1 959 Waste from organic chemical processes
kinud jäätmed
Anorgaanilistes keemiaprotsessides 1 839 Waste from inorganic chemical processes
tekkinud jäätmed
Pinnakatete, liimide, hermeetikumide 1 588 Waste from the manufacture, formulation,
ja trükivärvide valmistamisel ja supply and use of coatings (paints, var-
kasutamisel tekkinud jäätmed nishes and vitreous enamels), adhesives,
sealants and printing inks
Pakendid; nimistus mujal määramata 1 211 Packaging; absorbents, wiping cloths,
absorbendid, puhastuskaltsud, filter materials and protective clothing not
filtrimaterjalid ja kaitseriietus otherwise specified on the list
Metallide ja muude materjalide pin- 551 Waste from metal treatment and coating
natöötlusel ja pindamisel ning värviliste of metals and from non-ferrous hydro-
metallide hüdrometallurgias tekkinud metallurgy
jäätmed
Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed 324 Waste from human or animal health care
Fotograafiajäätmed 159 Waste from the photographic industry
Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- 47 Waste from organic solvents, refrigerants,
ja aerosoolikandegaasijäätmed and aerosol carrier gases
Põllumajanduses, aianduses, jahinduses 36 Waste from agriculture, horticulture, hunt-
ja kalapüügil tekkinud jäätmed ing and fishing
Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli 6 Waste from wood processing,
ning tselluloosi, paberi ja kartongi toot- manufacture of furniture, pulp, paper and
misel tekkinud jäätmed paperboard
Metallide ja plastide mehaanilisel 104 Waste from mechanic shaping and sur-
vormimisel ja pinnatöötlemisel tek- face treatment of metals and plastics
kinud jäätmed
Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed 4 Waste from leather and textile industries
KOKKU 6 783 924 TOTAL

a
a

33


VÄETISED
FERTILISERS
Väetistega pinnasesse viidud lämmastiku kogus, 1996–2009
Amount of nitrogen carried into the soil with fertilisers, 1996–2009
(toitaine — nutrient content)
Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega
tonni kg/ha tonni kg/ha
Year With mineral fertilisers With organic fertilisers
tons kg/ha tons kg/ha
1996 16 560 62 13 512 150
1997 20 471 62 12 074 134
1998 24 932 63 10 989 131
1999 19 895 57 10 877 156
2000 22 396 57 8 683 145
2001 19 603 63 7 190 133
2002 16 700 48 8 714 188
2003 23 255 69 6 117 122
2004 24 833 71 9 421 173
2005 20 083 44 9 101 125
2006 22 610 46 7 774 124
2007 24 982 48 11 872 123
2008 35 455 86 10 087 155
2009 27 328 76 10 191 143

Väetistega pinnasesse viidud difosforpentaoksiidi kogus, 1996–2009
Amount of diphosphorus pentaoxide carried into the soil with fertilisers,
1996–2009
(toitaine — nutrient content)
Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistega
tonni kg/ha tonni kg/ha
Year With mineral fertilisers With organic fertilisers
tons kg/ha tons kg/ha
1996 2 572 10 5 434 60
1997 3 834 12 4 926 55
1998 4 379 11 4 482 53
1999 2 814 8 4 482 64
2000 3 956 10 3 579 60
2001 3 983 13 2 994 55
2002 4 015 12 3 607 78
2003 6 181 18 2 509 50
2004 7 420 21 3 971 73
2005 6 283 14 3 727 51
2006 8 099 16 3 161 50
2007 8 061 15 4 384 46
2008 9 590 23 4 128 64
2009 5 660 16 4 180 59



Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes maakonna järgi, 2009
Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009
(tonni toimeainet — tons of active substance)

66 – 104
741 – 1806
2983 – 3430
4849

Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes
Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009
(kilogrammi toimeainet töödeldud hektari kohta — kilograms of active substance
per treated hectare)

17
50 – 56
70 – 78
82 – 85

35


KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALID
ENVIRONMENTALLY HAZARDOUS CHEMICALS
Raskmetalliühendite kasutamine, 2007a
Use of heavy metal compounds, 2007a
(kilogrammi — kilograms)
Metall Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Metal
müük heitmed ettevõtetes
Use and sale Waste and scrap Stocks in
enterprises
Antimon 5 110 1 96 Antimony
Arseen 2 037 0 0 Arsenic
Elavhõbe 2 19 12 Mercury
Kaadmium 13 5 20 Cadmium
Koobalt 4 548 152 606 Cobalt
Kroom 26 071 3 28 207 Chromium
Nikkel 2 624 1 7 335 Nickel
Plii 2 550 313 1 270 Lead
Tina 12 306 725 2 216 Tin
Tsink 29 474 2 48 476 Zinc
Vask 35 599 2 27 310 Copper

Raskmetalliühendite kasutamine tööstusettevõtetes, 1995–2007a
Use of heavy metal compounds in manufacturing enterprises, 1995–2007a

Kaadmium

a
Arvestatud puhtale metallile. a
Counted on pure metal.
b
Antimon, elavhõbe, nikkel ja tina. b
Antimony, mercury, nickel and tin.



Halogeenitud süsivesinike kasutamine, 2007
Use of halogenated hydrocarbons, 2007
(kilogrammi — kilograms)
Halogeenitud Kasutamine ja Jäätmed ja Jäägid Halogenated
süsivesinik müük heitmed ettevõtetes hydrocarbon
Use and sale Waste and Stocks in
scrap enterprises
Freoonid-1a 43 14 848 Freons-1a
Freoonid-2b 35 272 922 15 231 Freons-2b
Haloonid - 1 892 1 712 Halons
HFC-d 866 301 1 151 81 891 HFC
Tetraklorometaan - 30 113 Tetrachloromethane
Trikloroetaan - - 5 Trichloroethane
Klorometaan - - - Chloromethane
Diklorometaan 17 732 125 954 Dichloromethane
Triklorometaan 2 185 448 265 Trichloromethane
Dikloroetaan 143 600 1 5 Dichloroethane
Kloroetüleen - - - Chloroethylene
Tetrakloroetüleen 123 823 29 025 25 014 Tetrachloroethylene
Epikloorhüdriin 161 556 - 29 084 Epichlorohydrine
Klorobenseen 2 - 4 Chlorobenzene
Polütsüklilised - 3 22 Polycyclic aromatic
aromaatsed hydrocarbons
süsivesinikud

Osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine, 2001–2007
Use of ozone depleting substances, 2001–2007

a
Täielikult halogeenitud (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).
b
Osaliselt halogeenitud.
a
Fully halogenated (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).
b
Partially halogenated.

37


Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes
majapidamistes, 2007, 2008, 2009
Use of pesticides in agricultural holdings, 2007, 2008, 2009
(kilogrammi preparaati — kilograms of formulation)

Taimekaitsevahend 2007 2008 2009 Pesticide
Putukatõrjevahendid 57 266 43 720 37 465 Insecticides
Seenhaiguste 103 332 81 944 74 077 Fungicides
tõrjevahendid
Umbrohutõrjevahendid 657 755 682 188 498 144 Herbicides
Puhtimispreparaadid 22 370 11 727 7 834 Seed treatment
preparations
Kasvuregulaatorid 56 753 43 640 25 903 Retardants
Desikandid 438 1 046 1 496 Desiccants
KOKKU 897 913 864 266 644 917 TOTAL

Use of pesticides in agricultural holdings by county, 2009
(tonni toimeainet — tons of active substance)

2 – 24
25 – 49
50 – 74
75 – 99
104



majapidamistes kultuuri järgi, 2009
Use of pesticides in agricultural holdings by crop, 2009
(kilogrammi preparaati — kilograms of formulation)
Kultuur Putukatõrje- Seenhaiguste Umbrohu- Muud taime- Crop
vahendid tõrje- tõrjevahendid kaitse-
vahendid vahendid
Insecticides Fungicides Herbicides Other
pesticides
Teravili 22 427 39 612 302 127 31 824 Cereals
Kaunvili 933 0 1 920 839 Legumes
Kartul 247 18 595 4 481 1 814 Potatoes
Sööda- 20 0 61 807 143 Forage crops
kultuurid
Tehnilised 12 918 15 287 95 057 34 Industrial
kultuurid crops
Avamaa- 321 161 3 702 0 Open-field
köögivili vegetables
Katmik- 25 167 93 33 Greenhouse
kultuurid crops
Viljapuud 87 87 209 21 Fruit trees
ja marja- and berry
põõsad bushes
Maasikad 336 68 124 0 Strawberries
Muu 151 101 28 626 525 Other
KOKKU 37 465 74 077 498 144 35 233 TOTAL

majapidamistes, 2009
Use of pesticides in agricultural holdings, 2009
Putukatõrjevahendid
Insecticides Puhtimispreparaadid
6% Seed treatment preparations
Kasvuregulaatorid 1%
Retardants
4%
Seenhaiguste tõrjevahendid
Fungicides
11%

Umbrohutõrjevahendid
Herbicides
78%

39

KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE

KESKKONNAKAITSEKULUTUSED
ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Ettevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud, 2008
Environmental protection investments of enterprises, 2008
(tuhat krooni — thousand kroons)

Keskkonnakaitse Keskkonna- Keskkonna- Kokku Environmental
tegevusala kaitsele kaitsele spet- protection activity
mittespet- sialiseerunud
sialiseerunud ettevõtted
ettevõtted
Enterprises not Enterprises Total
specialised in specialised in
environmental environmental
protection protection
services services
Välisõhu ja kliima 658 377 24 476 682 853 Protection of ambi-
kaitse ent air and climate
Heitveekäitlus 48 246 985 828 1 034 074 Wastewater
management
Jäätmekäitlus 94 913 420 089 515 002 Waste
management
Pinnase ning 33 880 3 626 37 506 Protection and
põhja- ja remediation of soil,
pinnavee kaitse groundwater and
surface water
Kaitse müra ja 10 550 18 10 568 Noise and vibration
vibratsiooni eest abatement
Bioloogilise 0 25 200 25 200 Protection of
mitmekesisuse ja biodiversity and
maastiku kaitse landscape
Kaitse 0 0 0 Protection against
radiatsiooni eest radiation
Teadus- ja 5 717 200 5 917 Research and
arendustegevus development
Muu 366 918 26 409 393 327 Other environ-
keskkonna- mental protection
kaitse tegevus activities
KOKKU 1 218 601 1 485 846 2 704 447 TOTAL


KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE

Ettevõtete keskkonnakaitsekulutused, 2008
Environmental protection expenditure of enterprises, 2008
(tuhat krooni — thousand kroons)

Ettevõtte Keskkonna- Sisemised jook- Maksed kesk- Main economic
põhitegevusala kaitseinves- sevkulud keskkonnakaitse- activity of
teeringud konnakaitsele teenuste eest enterprise
Environmental Current in-house Payments for
protection invest- expenditure on environmental
ments environmental protection
protection services

Keskkonnakaitsele mittespetsiali- Enterprises not specialised in
seerunud ettevõtted environmental protection services
Taime- ja looma- 10 282 20 861 24 603 Crop and animal
kasvatus production
Metsamajandus 0 0 98 Forestry
Kalapüük, 1 067 0 547 Fishing and
vesiviljelus aquaculture
Mäetööstus 31 101 48 953 6 925 Mining and
quarrying
Töötlev tööstus 346 330 108 923 314 122 Manufacturing
Elektrienergia, 786 127 73 678 23 017 Electricity, gas,
gaasi, auru ja steam and air
konditsioneeritud conditioning
õhuga varus- supply
tamine
Ehitus 2 302 2 759 56 128 Construction
Mootorsõidukite 311 64 9 587 Wholesale and
ja mootorrataste retail trade and
hulgi- ja jaemüük repair of motor
ning remont vehicles and
motorcycles
Mootorikütuse 0 57 13 103 Retail sale of
jaemüük, sh tan- automotive fuel
klate tegevus inc.activities of
fuelling stations
Transport 10 728 449 13 917 Transport
Laondus ja veo- 30 354 26 066 48 020 Warehousing and
ndust abistavad support activities
tegevusalad for transportation
KOKKU 1 218 602 281 810 510 067 TOTAL

41

Keskkond arvudes 2009

Recommended

Recommended

More Related Content

More from Statistikaamet / Statistics Estonia

More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)

Keskkond arvudes 2009