SlideShare a Scribd company logo
Tuntumad soolad,
happed ja alused
igapäevaelu
Soolad on kristalsed ained, mis
koosnevad katioonidest (metallioon) ja
anioonidest (happejääk) nt. NaCl, AlCl3).
Alused e. hüdroksiidid on kristalsed
ained, mis koosnevad katioonidest
(metallioon) ja anioonidest (OH- ioonist)
nt. NaOH, Ba(OH)2.
Happed on liitained, mis koosnevad
vesiniku aatomi(te)st ja hapejäägist nt.
HCl, HNO3
NaCl – naatriumkloriid ehk keedusoola
tunneme lihtsalt soolana. NaCl on
keemiliselt väheaktiivne kristalne aine
ning talle on omane kõrge
sulamistemperatuur.
Tuntud soolad igapäevaelus
Na2CO3 – sooda on valge kristalne aine,
mille vesilahused on tugevalt aluselised,
seetõttu ka söövitava toimega.
Tööstuses kasutatakse nt. klaasi ja
pesuvahendite valmistamisel.
Tuntud soolad igapäevaelus
 NaHCO3 – söögisooda, mille
lahusel on nõrgalt aluselised
omadused. Kasutatakse
küpsetus-pulbrite koostises.
 CaCO3 – kaltsiumkarbonaat
on põhiaineteks mitmete
mineraalide ja kivimite
koostises, nt. lubjakivi,
marmor, kriit jne. Teda
leidub ka elusorganismide
koostises (nt. luud, tigude
kojad jne).
 Tuntumad alused igapäevaelus
NaOH – naatriumhüdroksiid, mis on üks
tuntumaid ja tugevamaid leeliseid. On valge
tahke aine, mis lahustub hästi vees
 Rahvapäraselt nimetatakse NaOH ka
seebikiviks, kuna rasvade keetmisel on võimalik
saada temast seepi.
 Kustutatud ja kustutamata lubi
Ca(OH)2 – kaltsiumhüdroksiid e. kustutatud
lubi, mis saadakse kustutamata lubja
(CaO) reageerimisel veega.
CaO + H2O Ca(OH)2
Kuna Ca(OH)2 lahustub vees halvasti, siis
veega segades moodustab ta häguse
segu, mida nim. lubjapiimaks.
Ca(OH)2 kasutatakse ehitusmaterjalide
koostises.
 Alused igapäevaelus
Alused igapäevaelus sisaldavad
pesupulbrid, seebid ning mitmed koduses
majapidamises kasutatavad
puhastusvahendid.
Tuntumad happed igapäevaelus
Tuntumad orgaanilised happed:
 Sidrunhape – sidrunites
 Õunhape – pirnide, õuntes
 Oblikhape – hapuoblikates
 Äädikhape – marineeritud toiduainetes
 Piimhape – hapupiimas
 Võihape - võis
Tuntumad anorgaanilised happed
HCl – vesinikkloriidhape e. Soolhape
 Lahustub hästi vees ning on tugev hape.
 Terava lõhnaga, mis kahjustab hingamist.
 Kuulub maohappe koostisesse (u.0,5%) ning
omab suurt tähtsust toiduainete lagundamisel
seedimisel.
H2SO4 – väävelhape
• Üks tugevamaid happeid ning tugev
oksüdeerija.
• Raske õlitaoline vedelik, mida tuleb säilitada
suletud anumates, kuna seob õhuniiskust.
• Kasutatakse nt. keemiatööstuses (väetised,
lõhkeained) ning autoakude täitevedelikuna.

More Related Content

What's hot

Inimese evolutsioon
Inimese evolutsioonInimese evolutsioon
Inimese evolutsioon
Kristel Mäekask
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Kristel Mäekask
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
Kristel Mäekask
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
Helina Reino
 
Elu päritolu
Elu päritoluElu päritolu
Elu päritolu
Kristel Mäekask
 
Kiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamineKiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamine
Vilve Roosioks
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
Helina Reino
 
Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008
Kristel Mäekask
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
Kristel Mäekask
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingaminebiodigi
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
Kristel Mäekask
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
Kristel Mäekask
 
Elu areng Maal
Elu areng MaalElu areng Maal
Elu areng Maal
Kristel Mäekask
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
 
Toitained
ToitainedToitained
Toitained
Riina Timberg
 
Lihased
LihasedLihased

What's hot (20)

Inimese evolutsioon
Inimese evolutsioonInimese evolutsioon
Inimese evolutsioon
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
 
Protistid
ProtistidProtistid
Protistid
 
Elu päritolu
Elu päritoluElu päritolu
Elu päritolu
 
Kiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamineKiiruse yhikute teisendamine
Kiiruse yhikute teisendamine
 
Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
 
Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
öKosüsteem
öKosüsteemöKosüsteem
öKosüsteem
 
Elu areng Maal
Elu areng MaalElu areng Maal
Elu areng Maal
 
Erituselundkond
ErituselundkondErituselundkond
Erituselundkond
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Toitained
ToitainedToitained
Toitained
 
Lihased
LihasedLihased
Lihased
 

Keemia

  • 1. Tuntumad soolad, happed ja alused igapäevaelu
  • 2. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest (metallioon) ja anioonidest (happejääk) nt. NaCl, AlCl3). Alused e. hüdroksiidid on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest (metallioon) ja anioonidest (OH- ioonist) nt. NaOH, Ba(OH)2. Happed on liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja hapejäägist nt. HCl, HNO3
  • 3. NaCl – naatriumkloriid ehk keedusoola tunneme lihtsalt soolana. NaCl on keemiliselt väheaktiivne kristalne aine ning talle on omane kõrge sulamistemperatuur. Tuntud soolad igapäevaelus
  • 4. Na2CO3 – sooda on valge kristalne aine, mille vesilahused on tugevalt aluselised, seetõttu ka söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse nt. klaasi ja pesuvahendite valmistamisel. Tuntud soolad igapäevaelus
  • 5.  NaHCO3 – söögisooda, mille lahusel on nõrgalt aluselised omadused. Kasutatakse küpsetus-pulbrite koostises.  CaCO3 – kaltsiumkarbonaat on põhiaineteks mitmete mineraalide ja kivimite koostises, nt. lubjakivi, marmor, kriit jne. Teda leidub ka elusorganismide koostises (nt. luud, tigude kojad jne).
  • 6.  Tuntumad alused igapäevaelus NaOH – naatriumhüdroksiid, mis on üks tuntumaid ja tugevamaid leeliseid. On valge tahke aine, mis lahustub hästi vees
  • 7.  Rahvapäraselt nimetatakse NaOH ka seebikiviks, kuna rasvade keetmisel on võimalik saada temast seepi.
  • 8.  Kustutatud ja kustutamata lubi Ca(OH)2 – kaltsiumhüdroksiid e. kustutatud lubi, mis saadakse kustutamata lubja (CaO) reageerimisel veega. CaO + H2O Ca(OH)2 Kuna Ca(OH)2 lahustub vees halvasti, siis veega segades moodustab ta häguse segu, mida nim. lubjapiimaks. Ca(OH)2 kasutatakse ehitusmaterjalide koostises.
  • 9.  Alused igapäevaelus Alused igapäevaelus sisaldavad pesupulbrid, seebid ning mitmed koduses majapidamises kasutatavad puhastusvahendid.
  • 10. Tuntumad happed igapäevaelus Tuntumad orgaanilised happed:  Sidrunhape – sidrunites  Õunhape – pirnide, õuntes  Oblikhape – hapuoblikates  Äädikhape – marineeritud toiduainetes  Piimhape – hapupiimas  Võihape - võis
  • 11. Tuntumad anorgaanilised happed HCl – vesinikkloriidhape e. Soolhape  Lahustub hästi vees ning on tugev hape.  Terava lõhnaga, mis kahjustab hingamist.  Kuulub maohappe koostisesse (u.0,5%) ning omab suurt tähtsust toiduainete lagundamisel seedimisel.
  • 12. H2SO4 – väävelhape • Üks tugevamaid happeid ning tugev oksüdeerija. • Raske õlitaoline vedelik, mida tuleb säilitada suletud anumates, kuna seob õhuniiskust. • Kasutatakse nt. keemiatööstuses (väetised, lõhkeained) ning autoakude täitevedelikuna.