Uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise kava. Kuidas jõuda visioonist planeeringuni? Kaur Lass, üleriigilise planeeringu projektijuhina tutvustas 07.06.2010 KUMU-s peetud konverentsil üleriigiliseplaneeringu läbiviimise protsessi

1. Ees$
2030+
Uue üleriigilise planeeringu koostamise kava.
Kuidas jõuda visioonist planeeringuni?
Kaur Lass
Üleriigilise planeeringu projektijuht
OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
MIS ON PLANEERIMINE?

3. © Kaur Lass 2006, skeem Ingvar Villido 2006
PLANEERIMINE ON (TULEVIKKU SUUNATUD)
TEADLIKE VALIKUTE TEGEMINE.
Minevik Tulevik
Planeeritav lahendus
Leevendav meede
Olevik

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2009
MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ÕIGEID TEADMISI.
Planeeringute läbi saab kujundada teadmise, milline peaks
olema Eesti ruumiline areng aastal 2030. Visioon, milline on
riigi ruumiline areng tuleb läbi kokkuleppimise ja teadmiste
jagamise viia ühiskonnani.
Muudatuse teke
ühiskonnas
Grupi käitumine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
kerge
koheselt tulevikus
idee
ajaliselt teostatav

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
MIS ON RUUMILISE ARENGU VISIOON?
MIKS ME SEDA KOOSTAME?

6. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
„VISIOON – SOOVITUD TULEVIKUPILT, MIDA
TAHETAKSE TEATAVAKS AJAKS SAAVUTADA.
Visioon on üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks
planeeritav ala või ettevõte või organisatsioon soovib mingi
konkreetse aja (nt 10, 20, 25 aasta) jooksul saada. Visioon
keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal
inimestel ühte moodi aru saada tegevuse lõppeesmärgist.“
Allikas: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Visioon
MEIE EESMÄRK ON VÄLJA TÖÖTADA RUUMILISE
ARENGU VISIOON, MIS SÕNASTAB PEAMISI RUUMI
KASUTAMISE VALDKONDI KAJASTAVA
TULEVIKUPILDI AJAHORISONDIL 2030+.

7. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
VISIOONI OLULISUS
Ruumilise arengu visioon Eesti 2030+ kontekstis on:
• kirjeldus sellest, millist ruumi (ja selle struktuuri) Eesti riik
soovib saavutada oma tegevuse lõpptulemusena;
• töövahend, mis võimaldab teadlikult tegutseda üleriigilise
planeeringu Eesti 2030+ sisulise osa sõnastamisel;
• töövahend, mis toetab peale selle kokkuleppimist ruumilise
planeerimise alaseid koostööprotsesse ja toimib peale selle
loomist kiiret otsuste langetamist võimaldava vundamendina.
St visiooni tundmine ja sellest ühtemoodi arusaamine
võimaldab igapäevaste valikute tegemist riigi ruumilise
arengu suuna üle.
Visiooni kokku leppimise eesmärk on võimaldada tegutseda
kogu riigi ruumilise arengu suunamisel samalaadsete
üldpõhimõtete nimel. See on eriti oluline meie kasutuses
oleva piiratud (aja, inim- ja raha)ressursi kontekstis.
.

8. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
VISIOONI TOIMIMINE
Teadlik eesmärgipärane tegutsemine riigis toimib parimini kui
visiooni ja selle alusel defineeritud eesmärke mõistetakse
sarnaselt.
Visiooni realiseerumine eeldab, et inimesed mõistavad seda
ja soovivad end siduda selle elluviimisega.
VISIOON
Visiooni häälestamine
KOKKULEPE
TEGUTSEMINE

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
KUIDAS VISIOONI BAASIL VIIA EDUKALT LÄBI UUE
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+
KOOSTAMINE?

10. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
Ruumilise arengu visioon
Ruumilise arengu strateegia
(riigi ruumilise arengu visiooni elluviimise põhiprintsiibid)
Eesti 2030+
Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme
ja juhiseid andev üleriigiline planeering
- Säästva ja - Võrgustikud (rohevõrk, -­‐ Reeglistik edasiseks
tasakaalustatud transpordi-võrk, planeerimiseks
ruumilise arengu peapeamised -­‐ Arengukavade
põhimõtted infrastruktuurid jms) jt (muutmise) vajadus
- Asustuse suunamise skeemid ning nende -­‐ Koostööpõhimõtted
põhimõtted kirjeldused
Rakenduskava ja tegevuskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
TEGEVUSKAVA UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGU
KOOSTAMISEKS:
1) Koostati Eesti riigi pikaajalise ruumilise arengu
visiooni algversioon
Visiooni loomiseks tehtud eeltöö oli:
a) Eestile riigi ruumilise arengu visiooni väljatöötamine
ekspertide ja huvirühmade osalusel.
c) Visiooni tutvustamine kaasatud spetsialistidele ja
otsustajatele ning tagaside alusel selle sõnastuse
lihvimine.
See etapp on läbitud ja selle tulemusel valmis täna hiljem
Teile esitletav esialgse tööversioon ruumilise arengu
visioonist.

12. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
2) Visiooni avalik tutvustamine ning selle tulemusel
avalikkuse heakskiidu saamine.
Läbi viia kavandatavad töö osad on:
a) Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustamine
tänasel konverentsil. Arutelu visiooni üle ja selle
täpsustamine saadud tagasiside alusel.
b) Visiooni tutvustatakse kootöös meediaga avalikkusele
(artiklid ajalehtedes ja ajakirjades, info
www.eesti2030.ee ja Siseministeeriumi kodulehel;
võimalusel korral ka esinemised televisioonis, raadios
jms meediakajastus).
c) Visiooni avalikustamise tulemusel ruumilise arengu
visiooni sõnastuse lõplik lihvimine.
d) Visiooni esitlemine valitsusele (ja/või riigikogule).
f) Vajadusel visiooni esitluse tulemusel ruumilise arengu
visiooni sõnastuse veelkordne lihvimine.
Etapi tulemus: kokku lepitud ruumilise arengu visioon.

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
3) Ruumilise arengu visiooni alusel lepitakse kokku
strateegia visiooni realiseerimiseks ruumis ja
sõnastatakse selle alusel üleriigiline planeering.
Strateegia kajastab pikaajalise arengu eesmärke ja on
aluseks, et koostada visiooni saavutamiseks vajalik
rakendus- ning tegevuskava. Strateegia toob välja kuidas
saavutada asustuse, infrastruktuuri, energeetika, rohelise
võrgustiku, keskkonna säästva ja tasakaalustatud
kasutamise, riigikaitse ruumiliste vajaduste jms eesmärgid.
Selle väljatöötamiseks kaasatakse oma eriala spetsialiste
ehk eksperte (sh ametnike).
Üleriigilise planeeringu seisukohast on oluline
strateegias kajastada just selliseid valikuid, millel saab
olla oluline mõju Eesti ruumikasutuse kujunemisele.
Visiooni ja strateegia alusel saab ka tuletada oluliste
objektide asukohavaliku vajadused jms, mida lahendada
maakonnaplaneeringutega.

14. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
4) Visiooni ja strateegia alusel tuletatakse üleriigilise
planeeringu lahendus.
Eesti 2030+ koosneb:
a) Seletuskirjast, kus kajastub ruumilise arengu visioon
ja kus on täidetud üleriigilise planeeringu sisu kohta
planeerimisseaduses täidetud nõuded.
b) Skeemidest, mis kajastavad ruumilist arengut
visuaalselt mõistetavalt aga ei lasku kaardi täpsuseni
(asukoha valikud kaardil jäävad maakonnaplaneeringu
tasandile; geoinfosüsteemide ehitatakse üles eraldi jne).
c) Lisadest (selgitavad materjalid, põhjendused või
pikemad valikute motivatsioonid, analüüsid,
ekspertarvamused, menetlusdokumendid – sh avalikkuse
kaasamise tõendmaterjalid, protokollid jms).

15. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
5) Viimane töö faas on Eesti 2030+ avalikustamine ja
menetlemine kehtestamiseni vastavalt
planeerimisseaduse nõuetele. See tähendab muu hulgas
valminud ja kooskõlastatud planeeringu avalikku
väljapanekut. Avaliku väljapaneku käigus saavad kõik
huvitatud isikud veelkord võimaluse väljendada oma
seisukohti.
Me soovime siiski, et kõik kellel on olemas ettepanekuid
edastaks need meile võimalikult vara. See lihtsustab
kokkuleppimist ja toimiva planeeringu saamist.
Palun avaldage meile oma arvamust nii täna kui
jooksvalt kogu planeeringu koostamise ajal!

16. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
KEDA KAASATA?
Üleriigiline planeering viiakse läbi peamiselt ekspertide,
ministeeriumite esindajate, maavalitsuste ja
omavalitsusliitude koostöös. Töö koordinaator on
Siseministeerium.
Koostööpartnerite juurest kaasatakse vajadusel eksperte
valmistades nende jaoks ette küsimused või ülesanded
mingil konkreetsel teemal.
Ekspertide arvamus võetakse visiooniga haakuvuse korral
lähtekohaks planeeringulahenduse väljatöötamisele. Visiooni
ja planeeringu koostamisel üles kerkivate arvamuste või
eksperdi pakutud eesmärkide vastuolude korral visiooniga
lahendatakse kokkuleppe otsimine selgituste andmise ning
läbirääkimiste teel.

17. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
KEDA VEEL KAASATA?
Eesti 2030+ aluseks oleva visiooni kokkuleppimisse
kaasatakse võimalikult suur osa riigiga igapäevaselt seotud
isikuid (riigijuhid, ministeeriumite ja maavalitsuste
esindajad, omavalitsusliidud, ettevõtjate liidud jms).
Oluline on kaasata need, kes tegelikkuses visioonis ja
planeeringus oleva ellu viivad. Tihti on selleks riigi ametikest
enam ettevõtjad (nt tuuleparke, sadamaid ja raudteed
rajavad riigi- või eraettevõtted jne) ja eraisikud (ka väikesed
teod nagu näiteks toimivamaks ühistranspordikorralduseks
ettepaneku tegemine vallale või linnale või liikumine jala või
rattaga auto asemel muudavad ühiskonda).
Kaasamise eesmärk on kokku leppida visioon ja töötada
selle baasil planeering. Ka riik peab kodanikule oma valikuid
põhjendama ehk sisuliselt ja kõigile üheselt arusaadavalt
motiveerima (selleks on vaja ülevaadet ka olemasolevatest
või teostada plaanitavatest taustauuringutest).

18. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
MIKS KAASAMINE ON OLULINE?
PLANEERINGU JA VISIOONI LAIEM TUNTUS LOOB
EELDUSE SOOVITUD TULEVIKUPILDI TEOSTUMISELE.
Paljude poolt samamoodi mõistetava visiooni paneb toimima
inimeste ühine arusaam riigi arengu sihist järgmise ca 20
aastase perioodi jooksul. Üleriigiline planeering seob
visiooni ruumiga ja annab reeglistiku mis soosib
soovitud ruumipildi teket.
Lisaks sellele on vaja visiooni ja planeeringu elluviimist ka läbi
muude dokumentide ja nende alusel tehtavate tegevuste ning
era- ja juriidiliste isikute panuse.
Me vajame ruumilise arengu visiooni, et seada üleriigilise
planeeringu sisu kokku leppimisel esiplaanile meie
pikemaajalised ühishuvid.

19. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
Ruumilise arengu visioon
Ruumilise arengu strateegia
(riigi ruumilise arengu põhiprintsiibid)
Eesti 2030+
Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme
ja juhiseid andev üleriigiline planeering
- Säästva ja - Võrgustikud (rohevõrk, -­‐ Reeglistik edasiseks
tasakaalustatud transpordi-võrk, planeerimiseks
ruumilise arengu peapeamised -­‐ Arengukavade
põhimõtted infrastruktuurid jms) jt (muutmise) vajadus
- Asustuse suunamise skeemid ning nende -­‐ Koostööpõhimõtted
põhimõtted kirjeldused
Rakenduskava ja tegevuskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel
tegutsemine

20. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
RAKENDUS JA TEGEVUSKAVA SAAVAD OLLA
ALUSEKS RUUMILISE ARENGU VISIOONI JA
ÜLERIIGILISE PLANEERINGU TOIMIVUSE
TAGAMISELE.
Ruumilise arengu visiooni ja Eesti 2030+ toimimiseks
tuleb:
1) Selle alusel kokku leppida rakendus- ja tegevuskava.
Sh võivad osad tegevused olla elluviidavad läbi
sidusdokumentide või järgnevate planeeringute (uued
maakonnaplaneeringud).
3) Tegutseda vastavalt visioonile.
Kui selgub ettenägematuid lisaasjaolusid, tuleb
igasugune tegevuse muutus läbi viia nii, et visioonis
toodud eesmärgipärasus säiliks. Selleks võib olla vaja
muuta tegevusstrateegiat määravat rakendus- ja
tegevuskava. Seetõttu vormistatakse need eraldi
dokumendina ja ei kehtestata Eesti 2030+ koosseisus.

21. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
EESTI 2030+ ELLUVIIMINE
Riigi visiooni ja selle alusel koostatud planeeringut saab ellu
viia läbi riigi teadliku strateegilise juhtimise ning
koordineeritud tegutsemise igal tasandil. See tagab riigi
igapäevaotsuste rakendamise pikema ajalise lõppeesmärgi
huvides.
Grupi käitumine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
kerge
koheselt tulevikus
idee
ajaliselt teostatav

22. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
KES TEKITAVAD PLANEERINGU ELLUVIIMISE?
INIMESED,
KES OMAVAD SIDET KOOSTATUD
UUE ÜLERIIGILISE PLANEERINGUGA
EESTI 2030+

23. http://www.eesti2030.ee

24. OÜ Head
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
e-post: kaur.lass@headandlead.com
Lisainfo projektijuhist: http://www.headandlead.com/Kaur-Lass-CV
www.headandlead.com