Transpordi planeerimine üldplaneeringus 2016 - Kaur Lass, OÜ Head

www.headandlead.com
TRANSPORDIPLANEERIMINE
KOHALIKU OMAVALITSUSE
ÜLDPLANEERINGUS
TTÜ 2016
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant
Arhitekt, MA

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
RT I 30.06.2015, 54
§1 Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi
planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava,
demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut.
RUUMILINE PLANEERIMINE HÕLMAB KA ÜHISKONNAKORRALDUSE
JA LIIKUMISVAJADUSTE SEOSTE MÕISTMIST NING ÜHISKONNA
JAOKS MÕISTLIKU LIIKLUSE KESTLIKU KAVANDAMIST.
©KaurLass,OÜHead2015

www.headandlead.com
TRANSPORDIKORRALDUS KOHALIKUL OMAVALITSUSE TASANDIL VÕIKS
LÄHTUDA:
1) Riigi ruumilise arengu visioonist ja riiklikest infrastruktuuride arendamise
põhimõtetest.
2) Kohaliku omavalitsuse visioonist ja kohapealse arengu suunamise
põhimõtetest.
3) Optimaalsusest – kuidas võimalikult lihtsalt leida kestlike lahendusi.
4) Kliendikesksusest – kuidas teenindada kasutajasõbralikult elanike või kuidas
tagada ettevõtluse toimimiseks tõhusaimad lahendused.
5) Kestlikkusest – seda nii keskkonnasõbralikkuse (mis saastab vähem) kui ka
majanduslikust aspektist vaadates (mida me suudame üleval pidada).
EESTIS ON KAHE TASANDILINE VALITSEMINE – RIIK JA OMAVALITSUS
TEEVAD MÕLEMAD OMA OTSUSEID ISESEISVALT, V.A ERIPLANEERINGU
PUHUL, KUS RIIK SAAB KOHALIKU OMAVALITSUST IGNOREERIDA.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
Planeerimisalase tegevuse korraldamine
Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil
on kohaliku omavalitsuse pädevuses 2015 aastast vaid osaliselt (nt
eriplaneeringud riiklikele maanteedele, raudteedele jms ei ole enam
kohaliku omavalitsuse pädevuses).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu üld- ja detailplaneeringute tasandil (sealjuures peavad uued
üldplaneeringud olema projekteerimise juhiseid andavad);
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide tasakaalustamise
(kuidas ja millises mahus on juba kaalutlusotsus);
MAANTEEDE, RAUDTEEDE, SADAMATE, LENNUVÄLJADE JMS
KAVANDAMISEL SAAB RIIK NEID PLANEERIDA LÄBI ERIPLANEERINGU
IGNOREERIDES KOGUKONDLIKE HUVE, KODANIKE ARVAMUSI JA
KOHALIKU OMAVALITSUSE TAHET. ALATES 01.07.2015 ASENDUS
KAASAV PLANEERIMINE TEAVITAVA PLANEERIMISEGA.

www.headandlead.com
RIIGI KOOSTATUD PLANEERINGUD ANNAVAD ÜLDPLANEERINGULE
SISENDI TRANSPORDI OSAS:
1) üleriigiline planeering annab üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise
ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamise põhimõtted. St üldprintsiibid
tulenevad üleriigilisest planeeringust.
2) Maakonnaplaneering annab maakonna territooriumi arengu üldistatud
käsitlemise ja asustuse arengu tingimuste alusel ka olulisemate infrastruktuuri
objektide asukohad määramine. Joonobjektide puhul antakse need
üldplaneeringu täpsusega ja joonobjekti kajastav eriplaneering on otsese
projekteerimise aluseks. ... kuid ka joonobjektide asukohad tuleb kohalikul
omavalitsusel kanda enda üldplaneeringusse.

www.headandlead.com
RIIK PEAB SEEGA ENDA JAOKS VAJALIKE JOONEHITISTE PUHUL
ANDMA LAHENDUSED – KOHALIK OMAVALITSUS KANNAB NEED ENDA
ÜLDPLANEERINGUSSE.
©KaurLass2012plaanid:ASEntecEestijaASTeedeTehnokeskus2012
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Tahkuranna üldplaneering
Via Baltica asukoha määramiseks

www.headandlead.com
RIIGI ERIPLANEERING:
Planeerimisseaduse § 27
(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise
püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste
huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,
jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool
nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta
riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari,
sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise
sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise
nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti,
ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste
püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tingimustele.
(3) Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering ka
mistahes muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava
objekti jaoks

www.headandlead.com
RIIKLIKU TARISTU PUHUL POLE AGA OLULINE VAID TARISTU ISE, VAID
KA SEE MILLE VAHEL JA MILLE JAOKS SEE TARISTU ON!
Paljud riigi toimivast tagavad ja transpordi korraldusega seotud taristutega
seotud võtmeobjektid on eraettevõtete käes. Riigil aga puudub visioon
majanduse prioriteetidest.
Õnneks kehtib siiski üleriigiline planeering Eesti 2030+!

www.headandlead.com
ÜLDPLANEERING
Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute
koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele.
Uue seaduse järgi reguleerib üldplaneering senisest enam just
projekteerimist.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
©KaurLass,OÜHead2015;illustratsioonidASEntec(ASEntecEesti)jaOÜARSProjekt

www.headandlead.com
VALLA VÕI LINNA EHITUSMÄÄRUS
Valla või linna ehitusmäärus reguleerib:
1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reegleid
aga ei tohi seada maakasutus- ja ehitustingimusi;
2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning
menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
Alates 2015 aastast ei pea riik enam ehitusmääruseid oluliseks.
©KaurLass,OÜHead2015;väljavõteViimsivallakodulehest,ViimsiVallavalitsus2009

www.headandlead.com
EHITUSMÄÄRUS MÄÄRAB PLANEERINGU JA PROJEKTI KOOSTAMISE
TÄPSE KORRA, KUID EI SAA SEADA PIIRANGUID.
ÜLDPLANEERING MÄÄRAB MIDA JA KUS TEHAKSE NING MIS
TINGIMUSED SELLEKS ON. ÜLDPLANEERING SAAB SEADA REEGLEID
JA PIIRANGUID.

www.headandlead.com

www.headandlead.com
ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGA
KA OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA.
KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI
TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA.
Hea näide: Jõhvi Linna sihipärane planeerimine,
sh kavandatud tööstuspark
www.ivia.ee

www.headandlead.com
VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSED
EESMÄRGIPÄRASEKS TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSE
JUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSEL
KORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE.
STRATEEGIA VISIOON
KUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLE
ELLUVIIMISE ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTA
DETAILPLANEERINGUGA.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUSE §124
Detailplaneering
(1)  Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi
osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt
ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2)  Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse alus.
©KaurLass,OÜHead2015;illustratsioonidASEntec(ASEntecEesti)

www.headandlead.com
ÜLDPLANEERINGUID EI PEAKS PIDEVALT MUUTMA, SEST DETAILE
MUUTES, MUUTUB TERVIK. TÄNA ON ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE
TEHTUD KEERUKAMAKS, KUI SEE OLI VAREM. SAMAS ON
DETAILPLANEERING MUUDETUD MITTE MIDAGI TAGAVAKS
DOKUMENDIKS. SEE ON KUMMALINE VASTUOLU!
M 1:500
M 1:2000

www.headandlead.com
KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS,
VAJAVAD ÜLE VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELE
TUGINEVAD ÜLDPLANEERING NING ARENGUKAVA. VAHEL EELDAB UUE
VISIOONI ELLUVIIMINE MUUDATUSI KA TRANSPORDI PLANEERIMISES
JA KORRALDAMISES.
STRATEEGIA VISIOON
UUS
VISIOON

www.headandlead.com
KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
Planeering ei ole eesmärk
omaette, see on visioonile
tuginev ja arengukavaga haakuv
omavalitsuse ruumilise arengu
juhtimise vahend.
Üldplaneeringu, arengukava ja
sektorarengukavade elluviimine
seotult eelarvega tagab
soovitud arengu ka keerukas
olukorras.

www.headandlead.com
Viimsi vald 2000

www.headandlead.com
Viimsi vald 2001

www.headandlead.com
Viimsi vald 2003

www.headandlead.com
Viimsi vald 2012

www.headandlead.com
PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUS
Kuna üldplaneering on detailplaneeringute koostamise, projekteerimise
ja maakasutuse suunamise aluseks, tuleb selgitada:
1)  Kes ja millised ettevõtted on omavalitsusele olulised?
2)  Milliseid ettevõtteid vajatakse, et tagada oma jätkusutlikkus
(töökohad)?
3)  Millised teenused peavad olema pakutavad kohapeal?
4)  Mida ei ole mõistlik kohapeal pakkuda (elanikkonna vähesuse tõttu)?
MIDA VÄHEM ON KOHAPEAL PUUDUVAID TEENUSEID, SEDA ENAM
TAGAB ÜHISKONNA TOIMIMISE TRANSPORT. ÜKS
TRANSPORDISÜSTEEMI ROLL ON ÜHENDADA MEID TEENUSTEGA,
MIDA ELUKOHA LÄHENDUSES EI OLE TAGATUD.
ETTEVÕTLUSE SEISUKOHAST MÄÄRAVAD TEEDE, RAUDTEEDE JA
SADAMATE OLEMASOLU PALJUSKI ÄRA KOHALIKE ETTEVÕTETE
ARENGUVÕIMALUSED.

www.headandlead.com
KOKKUVÕTE EELNEVAST: Arengu suunamise aluseks on visioonile,
üldplaneeringule ja arengukavale tuginev tegutsemise strateegia.
Kokkulepitud dokumente saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase
(strateegilise) juhtimise. Selleks peaks üldplaneering, arengukava jt
sektorarengukavad ning detailplaneeringud ja eelarve olema omavahel
hästi sidustatud.
SEE SIDUSTATUS MÄÄRAB KA KAS TRANSPORDIKORRALDAMINE SAAB
OLLA OPTIMAALNE JA PROAKTIIVNE ...
... VÕI ON SEE KÕIGEST REAKTIIVNE PROTSESS.
PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHEND

www.headandlead.com
KUIDAS TAGADA OMAVALITSUSE (SH TRANSPORDI)
ARENGUSUUNDADE MÕISTETAVUS? Üldplaneeringut koostades tuleb
visiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse kokkuleppimisse
kaasata elanikkond, ettevõtjad, spetsialistid (eksperdid) jt huvitatud isikud.
LAIALDASE AVALIKUSTAMISE KONTEKSTIS ON VÄGA OLULINE, ET
EKSPERDID SUUDAKSID OMA SEISUKOHAD VIIA AVALIKKUSENI.
VASTASEL KORRAL JUHTUB TALLINNA BUSSIRADADE SÜNDROOM –
ÕIGE ASJA VALESTI TEGEMISEL TEKKIB PROTESTILAINE.
PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHEND

www.headandlead.com
Planeeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad.
Mõistetavuse ja motiveerimise (ehk kaalutlemise) eeldus on sisulise ja
teadliku valiku tegemine.
teadlikkus
Teadlik tegutsemine
PLANEERITU ELLUVIIMINE
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
Ellu viidud muutus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav

www.headandlead.com
PLANEERIMISE EESMÄRK:
Teha teadlikke (tulevikku suunatud) ja sisuliselt motiveeritud valikuid/
otsuseid.
Minevik Tulevik
Olevik
©KaurLass2012,skeemIngvarVillido2006aloengualusel

www.headandlead.com
PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE:
Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku
meieni jõudmiseks.
Planeeritav lahendus
Leevendav meede
Minevik Tulevik
Olevik

www.headandlead.com
“PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.”
Tsitaat käsiraamatust
“SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”
©KaurLassjaValdekoPalginõmm2000

www.headandlead.com
Planeeringute koostamine oli varem avalikkust alati kaasav, et tagada
huvitatud isikute õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid
planeeringu koostamise käigus. Alates 01.07.2015 on planeerimisprotsess
hoopis teavitava iseloomuga ja paljudel juhtudel on kodanikel oma õiguste
kaitse keerukas. Teavitamise alusel saab taotleda kaasamist aga
kaasamine on muudetud igakordseks kaalutlusotsuseks!
©KaurLass,OÜHead2016,fotod:KerttuKõll,ASEntec(ASEntecEesti)2003

www.headandlead.com
Tagamaks edukat planeeringu menetlemist peab planeeringu koostajal
olema selge arusaam, kuidas luua ja ellu viia avalikkusega suhtlemise
strateegia (st kes ja millal planeeringu ja KSH menetlemisesse
kaasatakse, kes kellega suhtleb jne).
Avatud ühiskonnas määrab meedia inimeste arvamust vägagi suures
ulatuses! Kord meediasse sattunud väärinfo ümberlükkamine on
võimalik aga selle hind on väga kõrge. Lihtsam on kohe luua tegevusele
positiivne foon. Samuti on lihtsam kohe kuulata ära kõik ideed.
Esmapilgul “loll idee” võib osutuda mingis kontekstis vägagi toimivaks.

www.headandlead.com
Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu
puhul talitati järgnevalt:
• Avalikkus kaasati:
1. Läbi maaomanike ja alal tegutsevate ettevõtete ankeetküsitluse,
mille eesmärk oli selgitada välja erahuvid planeeringualal.
Küsitleja külastas firmasid personaalselt.
2. Läbi avakoosoleku, kus tuvastati avalikkuse poolsed probleemid ja soovid.
• “Eesti Päevaleht” oli nõus avaldama üldplaneeringu põhiteesid enne teisi ja veel
olulisem enne igasuguste muude vastuväidete üles kerkimist. Seda planeeringu
koostaja initsiatiivil.
• Planeeringu koostamise 3 aastase perioodi jooksul ilmus planeeritava ala arengut
(sh ala sees paiknevate kinnistute arengut) ja osa üldplaneeringut käsitlevaid
artikleid enam kui 150 juhul.
• Kõige kummalisem avalikkuse poolt tulnud idee oli luua Paljassaarele Natura 2000
linnuhoiuala. Idee realiseerus just avalikkuse survel.
©KaurLass,ASEntec(ASEntecEesti)2006

www.headandlead.com
Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu
puhul talitati järgnevalt:
• Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas planeeringu koostamise käigus
muuhulgas PR konverentsi, et selgitada Tallinna linna eesmärke Paljassaare
sadamate arendamisel.
• Transpordi planeerimise fookused olid:
1. Sadamate arendamine (sh riigikaitseliste huvidega arvestamine, sadamate
saamine munitsipaalomandisse, sadama alade suletuse vähendamine).
2. Sadamate ja ülejäänud Eesti ühendamine, sh Põhjaväila kavandamine.
3. Uute jahisadamate kavandamine.
4. Sadama ja vanalinna sidustamine.
Avalikkuse kaasamine ja selgitamine lõid siin hea fooni keerukate otsuste
tegemiseks. Tagamaks edu kaasati selgitamisse transpordi valdkonna eksperte nii
Soomest kui Eestist.
• Planeeringu valmides avaldati ranna-ala arengu perspektiivid nö kodaniku jaoks
arusaadaval kujul selleks spetsiaalselt loodud planeeringu kodulehel, mis on
leitaval: http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
©KaurLass,ASEntec(ASEntecEesti)2006

www.headandlead.com
KUIDAS AVALIKKUST KAASATA SÕLTUB SELLEST, KAS SEALT OTSIDA
PARTNEREID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KUI JAH, SIIS PEAB
KAASAMISEL ARVESTAMA KA PARTNERITE HUVE. ST KAASAMINE
PEAB OLEMA SISULINE.
PARIM STRATEEGIA VISIOONI JA PLANEERITU REALSEERIMISEKS ON
“WIN-WIN STRATEEGIA” EHK KÕIGILE OSAPOOLTELE VÕITU LOOV
LAHENDUS. SELLE LEIDMISEKS TULEB TEINETEIST MÕISTA.
TRANSPORDI PLANEERIMISEL EI PIISA SEEGA VAID HEAST
EKSPERDIST, ON VAJA HEAD EKSPERTI, KES SUUDAB SUHELDA JA
VÄLJA TUUA KA LAHEDUSTE KASU ÜHISKONNALE.

www.headandlead.com
LÄHTEKOHAD ERI OSAPOOLTEL (omanik, arendaja vs omavalitsus):
TULEMUS
konsultant
PROTSESS
arendaja/maaomanik:
1.  Äriplaan
2.  Finantsplaan
3.  Tegevuskava
4.  Müügi-/rendi-/
tootmisplaan või ise
kasutamine (nt elamu)
5.  Tasuvus/meeldivus
(elukoht)
omavalitsus:
1.  ÜP / Arengukava
2.  Eelarve
3.  Sisuline kaalutlus
4.  Õiguslik kaalutlus

www.headandlead.com
LÄHTEKOHTADE ÜHILDATAVUS:
TULEMUS
PROTSESS
LÄHTEKOHAD ON ÜHILDATAVAD EESMÄRGIPÄRASEKS PROTSESSIKS
AGA SEE EELDAB OMAVALITSUSE ARENGUSTRATEEGIA (ÜP,
ARENGUKAVA) JA ETTEVÕTJA ÄRIPLAANI VÕI ERAISIKU EESMÄRGI
SISULILST TUNDMIST.

www.headandlead.com
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Üks visiooni ja planeeringu sisu kokkuleppimise ning nende alusel
omavalitsuse edasiste maakasutustingimuste läbi arutamise võimalus on luua
omavalitsuse töötajatest, volikogu liikmetest jt huvitatud osapooltest koosnevad
töörühmad. Töörühmade töö tuleks korraldada avalike arutelude vormis.
Väiksemate omavalitsuste (kuni 10 000 elanikku) puhul on end õigustanud
kolme põhitöörühma kasutamine (nii on toimitud nt Audru, Koeru, Kõrgessaare,
Tamsalu ja Tahkuranna valdades jm):
1.  Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna töörühm.
2.  Majandus- (sh põllu- ja metsamajandus), ettevõtlus- ja turismivaldkonna
töörühm.
3.  Maakasutus-, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonna töörühm (NB!
transport ei ole asi iseeneses, transporti tuleb planeerida muu maakasutuse
kontekstis).
Rühmatöid võib juhendada nii konsultant kui ka omavalitsus. Sündivate otsuste
otstarbekuse kaalutlemisesse saab kohe kaasata ka KSH eksperdi.

www.headandlead.com
Kui töörühmad on oma nägemuse paberkaartidel ja tekstiliselt
esitlemiskõlbulikuks vormistanud, tuleks see avalikul arutelul või temaatilisel
planeeringupäeval avalikkuse ees ette kanda.
Kui erinevate rühmade arvamused on lahknevad või on vastuolus mõne
huvitatud isiku seisukohtadega, tuleb lahkarvamust põhjustanud teema läbi
rääkida ja selle lahendamises kokkuleppeni jõuda.
Kokkulepped tuleb protokollida.
Kokkulepete alusel koostatakse
planeering. Kokkulepetest lähtuvalt
planeeritakse ka sobilikud transpordi
lahendused. Igas linnas ja vallas on
optimaalne lahendus erinev.

www.headandlead.com
Transport on hästi planeeritud siis, kui on mõistetud kasutaja vajadusi.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§75 Üldplaneering
(1)  Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
1.  transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine;
2.  kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine;
3.  tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine;
4.  olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine;
5.  avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt
seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine;
6.  asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;
7.  supelranna ala määramine;
8.  tänava kaitsevööndi laiendamine;
9.  korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri
märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul;
10. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest
tekkivate kitsenduste määramine;

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§75 Üldplaneering
… jätk eelmisele slaidile
11. kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine;
12. ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine;
13. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende
kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
14. väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine;
15. maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste
määramine;
16. miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende
kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
17. kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle
üldiste kasutustingimuste määramine;
18. planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse
juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja
haljastusnõuete määramine;

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§75 Üldplaneering
19. riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus
määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
20. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine;
21. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest
või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine;
22. müra normtasemete kategooriate määramine;
23. liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;
24. krundi minimaalsuuruse määramine;
25. alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu
koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist;
26. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;
27. maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega
alade määramine;
28. maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine;

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§75 Üldplaneering
29. käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
30. sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine;
31. muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
SEEGA SEADUSANDJA ON ALATES 01.07.2015 ÜLDPLANEERINGULE
JUURDE ANDNUD PALJU UUSI ÜLESANDEID. OSA NEIST SEONDUB
TRANSPORDIKORRALDUSEGA OTSE, ENAMUS AGA KAUDSELT.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§6 Terminid
9) maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale
edaspidise maakasutuse põhisuunad.
NB! JUHTOTSTARVE ≠ KATASTRI SIHTOTSTARVE!

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§74 Üldplaneering
(4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
(5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu
koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste andmise alus.
UUS SEADUS TOOB LISAKS ERALDI VÄLJA, ET ÜLDPLANEERINGUGA
ULATUSLIK MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMINE EI OLE LUBATAV.
TRANSPORDI PLANEERIMISE SEISUKOHAST PEAKSKI
ÜLDPLANEERINGUGA REEGLINA MAAKONNAPLANEERINGUT JÄRGIMA.

www.headandlead.com
ÜLDPLANEERING VÕIB LAHENDADA KIIRET EHITAMIST VAJAVAID
OBJEKTE AGA KA RESERVEERIDA MAAD TULEVIKUS VAJALIKE
OBJEKTIDE JAOKS.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§3 Planeerimise põhimõtted
(3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada kitsendusi:
1) riigi eriplaneeringuga;
2) üldplaneeringuga;
3) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga;
4) detailplaneeringuga.
SEEGA UUS SEADUS ON SUURENDANUD KITSENDUSTE SEADMISE
VÕIMALUSI MÄRGATAVALT (VARASEM: ÜP ja DP).
NB! KEELDE, KITSENDUSI JA KOHUSTUSI, MIDA VÕIB SEADA
PLANEERINGU KAUDU ÕIGUSAKTIDE ALUSEL, EI SAA
KEHTESTADA OMAVALITSUSE ÜKSIKAKTIGA. SAMUTI EI SAA
ÜKSIKAKTIGA MUUTA KEHTIVA PLANEERINGU SISU.

www.headandlead.com
EHITUSTEGEVUSE JA MAAKASUTAMISE TINGIMUSED JAGUNEVAD:
1. Seadustest tulenevad tingimused.
2. Planeeringuga määratavad tingimused:
a) seadustes sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid
määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud
ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
b) planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed
eritingimused ja ehitusreeglid, elamu ehituseks lubatava krundi miinimum
suurus, hoonestuse maksimaalne kõrgus, detailplaneeringu kohustusega alade
ja juhtude määramine jne).
Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus, vastavalt seaduses sellele
planeeringu liigile seatud eesmärkidele, reguleerida niipalju, kui on vaja
selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides
muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist
pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1)  Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle
osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
(2)  Üldplaneeringu võib koostada käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktis 5
nimetatud juhul avaliku veekogu planeerimiseks.
(3)  Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4)  Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
(5)  Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.
(8) Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse
üksus.

www.headandlead.com
Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: slaidides KSH;
inglise k: Strategic Environmental Assessment - SEA; kasutatud vanemas
kirjanduses kohati ka Strategic Impact Assessment - SIA) puudutab
majandusruumi, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (näiteks külamiljöö,
kultuuripärand), linnaruumi arengut, tehiskeskkonna esteetikat,
arhitektuuripoliitikat, looduskeskkonda jms.
KSH ≠ KMH (keskkonnamõju hindamine). Need on erineva eesmärgiga.
KSH sisu võib lahti seletada ka kui vajadust näidata otsustavale organisatsioonile
(st planeeringute puhul: riigile, omavalitusele) kavandatavate strateegiliste valikute
ja planeeritavate tegevuse elluviimise võimalikke mõjusid ning leida nende
leevendamise viisid. Hästi koostatud KSH on konkreetsesse kohta kõige
sobilikuma planeeringulahenduse ja selle elluviimise strateegia valimise
alus.

www.headandlead.com
Näiteks uues Tahkuranna valla üldplaneeringus (2012) tekkis KSH läbiviimise
tulemusena lahenduse muutus:
Tuuleenergia tootmise ala
elamud
elamud
©KaurLass,OÜHead2012,kaartASPöyryEntec(ASEntecEesti)2008

www.headandlead.com
Näiteks Audru valla üldplaneeringus (2010) oli olemas vallavalitsusel teadlik soov
tagada algusest peale rohevõrgustikuga arvestamine.
Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja Audru valla üldplaneering
maakasutust suunavad keskkonnatingimused
©KaurLass,OÜHead2010,kaardid:ASPöyryEntec(ASEntecEesti)2010

www.headandlead.com
KSH tulemuseks üldplaneeringus peavad olema keskkonnatingimused
(varem: säästliku kasutamist tagavad tingimused):
Näited Audru valla üldplaneeringust (2010):
1.  Detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala ja iga äri- või
tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne
hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja
kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või
elektritrassid ning liinid. Juhul, kui kunagi tekkib valda gaasivarustus või
kaugküte siis tuleb enne hoonetele ehituslubade andmist rajada ka selleks
vajalikud trassid.
3. Elamualade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada
maaparandussüsteemide toimimine.
11. Vallakodanike tervise huvides tuleb mitmekesistada puhkamis- ja
sportimisvõimalusi ning rajada uusi mängu- ja spordiväljakuid. Enam kui 25
krundiga ühepereelamuala või enam kui 12 korteriga muu elamuala
arendamisel tuleb tagada mängu- või spordiväljaku rajamine (see võib
paikneda avalikul haljasalal).
25.Alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse
tekkimise riskiga.
Jne.

www.headandlead.com
KSH eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel
keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate säästva ja tasakaalustatud
ruumilise arengu tingimuste ehk keskkonnatingimuste kehtestamine
üldplaneeringu koosseisus.
KSH koostamise metoodiliseks aluseks on, et hindaja ehk ekspert on toeks
planeerijale ja kohalikule omavalitsusele planeeringu sisu ning selle säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste väljatöötamisel.
Kuna KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering, viib
keskkonnatingimused hinnatavasse planeeringusse planeerija koostöös kohaliku
omavalitsusega.
Üldplaneeringu koosseisus kehtestatud säästva ja tasakaalustatud
ruumilise arengu tagamiseks määratud keskkonnatingimused omandavad
planeeringu kehtestamisel juriidiliselt siduva jõu. St need on kohustuslikud
üldplaneeringu elluviimisel. Neist tingimustest lähtuvad edaspidi
detailplaneeringud (sh peavad üldplaneeringuga olema kooskõlas DP
keskkonnatingimused), projekteerimis-, maakorraldus-, ehitus- ja
arendustegevus.
Reeglite täitmist kontrollib kohalik omavalitsus.

www.headandlead.com
Lähtuvalt omavalitsuse visioonist, olemasolevatest piirangutest ja KSH tulemustest
määratakse maakasutus ning ehitamisprintsiibid omavalitsuse territooriumil.
©KaurLass,OÜHead2012,planeeringudKaurLassjaASEntecEesti

www.headandlead.com
Planeeringu sisu töötab välja ja selle eest vastutab omavalitsus, vajadusel
kaasatakse reegleid sõnastama ja planeeringu koostamist nõustama konsultant.
Probleem või idee
LAHENDUS

www.headandlead.com
Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):
Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, kust peab selguma
hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika. Kui neist lähtuvalt ilmneb
olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus on vallavalitsusel õigus
algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule.
• Tootmishoone tuleb maantee äärde paigutada nii, et seda teenindavad
laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava
tootmishoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks tootmishoone müraseinana
nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes.
Üldplaneeringu eesmärk on toetada omavalitsuse visiooni elluviimist. Kui
sõnastusega jäädakse hätta on soovitatav kaasata pädev konsultant, kes
aitab omavalitsusel planeeringu seletuskirja sõnastused lihvida ja
planeeringu vormistada omavalitsuse enda võimalustest paremal tasemel.

www.headandlead.com
Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):
Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Audru vallas ei ole tootmismaadel lubatud tegevused, mis on loetletud
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I
2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010,
8, 37) §6 lg 1. Lisaks sellele ei ole Audru valla reserveeritud tootmismaadele
(ja üldplaneeringu muutmisel ka võimalikele muudele tootmisaladele) lubatud
rajada keemiatööstust (v.a olmekeemiat tooteid ladustavad laod või
olmekeemia tootjad eeldusel, et hoitavate ainete kogusega ei kaasne
suurõnnetuse riski tõenäosust) ja keemiaterminale vms ettevõtteid millega
kaasneb olulises mahus õhusaaste, vibratsioon, lõhn, kõrge keskkonnarisk
või muu keskkonnaprobleem.

www.headandlead.com
Planeeringu sisule annab viimase lihvi kooskõlastamine.
Omavalitsus peab
tagama
sihipärase ja kiire
haldusmenetluse.

www.headandlead.com
KOKKULEPPED,
PLANEERINGU MENETLUSE
KORREKTSUST TÕENDAVAD
MATERJALID
(AJALEHEKUULUTUSED,
KIRJAD JMS) JMS TULEB
KOKKU KOGUDA. NEED
OSUTUVAD VAJALIKUKS
LÄBIRÄÄKMISTEL MAA
OMANIKEGA JA
AMETIASUTUSTEGA,
JÄRELEVAVE KÄIGUS NING
KA VÕIMALIKE
KOHTUVAIDLUSTE KORRAL.
REEGLINA ON SEDA LIHTSAM
JA ODAVAM TEHA KOHE KUI
AASTAID HILJEM.

www.headandlead.com
Planeerimisseaduse § 91. Planeeringu kehtestamine
(1) Maavanema poolt heakskiidetud üldplaneeringu kehtestab kohaliku
omavalitsuse volikogu otsusega.
NB! Motivatsioon!

www.headandlead.com
Planeerimisseaduse § 91. Planeeringu kehtestamisest teatamine
(2) Üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul
üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse
üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga
ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna
ametlike teadete avaldamise kohaks. … Teade üldplaneeringu kehtestamisest
avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes
Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

www.headandlead.com
Planeerimisseaduse § 91. Planeeringu kehtestamisest teatamine
(3) Teate üldplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud üldplaneeringu
saadab planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri
pidajale 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos
kehtestatud üldplaneeringuga saadab planeeringu koostamise korraldaja
maakatastri pidajale andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega
jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta.
(4) Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte
üldplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on linna või valla
ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda üldplaneeringu
elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale
(5) Planeeringu koostamise korraldaja teatab üldplaneeringu kehtestamisest 14
päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates:
1)  isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke arvamusi
planeeringu kehtestamisel ei arvestatud
2)  kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu
elluviimiseks sundvõõrandada või selle suhtes seada sundvaldus:
3)  kinnisasja omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise
käigus ajutine planeerimis- ja ehituskeeld;
4)  käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

www.headandlead.com
Planeeringu rakendamise lihtsustamiseks on mõistlikud rakendussätted. Need
peaks sisalduma planeeringus. Nt Audru valla üldplaneeringul (2010) on need
järgmised:
• Varem kehtestatud detailplaneeringute alusel jätkatakse projekteerimist- ja
ehituslubade väljastamist.
• Kõikide nende detailplaneeringute puhul, mille menetlus on pooleli tuleb
arvesse võtta käesolevat üldplaneeringut. Juhul kui menetletav detailplaneering
on vastuolus käesoleva üldplaneeringuga tuleb see viia vastavusse
üldplaneeringuga enne kui see esitatakse vastuvõtmiseks, avalikustamiseks või
kehtestamiseks v.a. juhul, kui Audru Vallavolikogu on planeeringu algatanud
otseselt käesolevat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna koos vastava
motivatsiooni esitamisega juba planeeringu algatamise faasis.
• Käesoleva valla üldplaneeringu kehtestamisega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks
planeeringu ala ulatuses Audru valla üldplaneering (koostanud Kaur Lass,
kehtestatud Audru Vallavolikogu poolt 05.09.1996. a otsusega nr 269) ja Audru
aleviku ja Pärnu linna vahelise ala osaüldplaneering (koostanud AS Entec,
kehtestatud Audru Vallavolikogu poolt 06.02.2003. a otsusega nr 38).
• Käesoleva üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused sõltuvad valla
poolt kavandatavate tegevuste osas Audru valla arengukavas ja eelarves
kavandatavatest võimalustest.

www.headandlead.com
Seadus nõuab olemasolevate planeeringute ülevaatamist pärast kohalike
omavalitsuste valimisi. Kuna üldplaneeringute algatamine ja tühistamine on
volikogu ainupädevuses, peab üldplaneeringud üle vaatama volikogu. Tänu
sellele saavad uued volikogu liikmed planeeringutega tutvuda ja otsustada, kas
omavalitsus saab nende alusel oma arengut jätkata (ehk anda hinnangu kas
planeering vastab nende nägemusele valla/linna arengust ja kas nad saavad
end teadlikult selle elluviimisega siduda või mitte).
Kui ei üldplaneering ei vasta volikogu arengueesmärkidele tuleb algatada
uus planeering (üldplaneeringu teemaplaneering või omavalitsuse osa
üldplaneering või detailplaneering) ja arengu põhimõtted (teema või valla/
linna osa kaupa) taas uuesti kokku leppida. Kui üldplaneering muutub
tuleb sellega vastavusse viia ka arengukava.
Uue seaduse järgi vanad üldplaneeringud enam hästi ei toimi (ÜP läheneb
ehitusmääruse täpsusele ja peab olema projekteerimise aluseks).

www.headandlead.com
Üldplaneeringu ja KSH hinda mõjutavad asjaolud:
1.  Omavalitsuse enda panus – mida suurem see on, seda odavam saab olla
hind.
2.  Omavalitsuse asukoht – reeglina on keerukamad ranna äärsete alade,
suurte kaitsealade (sh ulatuslik NATURA võrgustik) või mahukate
tootmisobjektidega või keerukate infrastruktuuriobjektidega omavalitsuste
üldplaneeringud.
3.  Tiheasustuse osakaal omavalitsuses – reeglina on linnakeskkonna
planeerimine keerukam, sest seal põimuvad eri huvid (kommunikatsioonid,
teedevõrk, ühistransport, linnaruumi esteetika, ehitustavad, omanike
kinnisvarahuvi, kultuuri- ja sotsiaalasutuste võrgustik jne).
4.  Omavalituse ehitusmäärus ja maavalituses ning keskkonnateenistuses
kujunenud asjaajamise tavad.
5.  Nõuded koostamise ajale. Miinimum ajaga töö teostamine tõstab oluliselt
maksumust.
NB!
Omavalitsuse panuse puudumise korral toimivat üldplaneeringut
konsultant üksi koostada ei saa.

www.headandlead.com
EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JA
ÜLDNÕUDED PLANEERINGUTE SISULE. TÄPSE SISU OMA
PLANEERINGUTELE MÄÄRAB OMAVALITSUS KOOSTÖÖS TEISTE
HUVITATUD OSAPOOLTEGA. KUI VALITUD SÕNASTUSED AITAVAD
OMAVALITSUSEL ELLU VIIA OMA VISIOONI JA SAAVUTADA SELLE
ALUSEL SEATUD EESMÄRKE ON DOKUMENT TOIMIV.
TOIMIVA PLANEERINGU JAOKS SÕNASTUSI KIRJUTADES TULEB NENDE
TOIMIVUST KONTROLLIDA. SELLEKS TULEB END PANNA ELLUVIIJA
ROLLI KONKREETSES KOHALIKUS OMAVALITSUSES. ENAMUS VIIMSI
VALLA ÜLDPLANEERINGU REEGLEID KÕRGESAARE VALLAS EI TOIMI JA
VASTUPIDI. SAMUTI EI SA TALLINNA TRANSPORDILAHENDUSI
RAKENDADA JÕHVIS VÕI KÄRDLAS. IGAL KOHAL ON OMA ERIPÄRA!

www.headandlead.com
... on üldplaneeringu kontekstis lähtuv alati ekspertteadmistest, kuid kui
ekspert ei suuda oma teadmiste alusel oma otsuseid selgitada, ei jõuta ka
soovitud arenguni.
Soovitud areng
TRANSPORDI PLANEERIMINE
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav

www.headandlead.com
Eksperdid (sh transpordispetsialistid, teede projekteerijad ja planeerijad)
tulevad ja lähevad. Kodanikud peavad lahendustega, mis tekkivad aga
elama aastakümneid.
Ekspert vajab oskust arvestada kohalike elanike ja omavalitsuste
soovidega ning tegelike liikumisvajadustega.
Ruumikasutust saame kestlikult kavandada vaid siis, kui me tajume kogu
pilti (sh energiatõhusus, riigi huvid, kohalikud huvid, lahenduste
kasutajasõbralikkus, tehnoloogia areng jne).
TRANSPORDI PLANEERIMINE

www.headandlead.com
OÜ Head
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com

www.headandlead.com
OÜ Head missioon on luua praktikas
hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.

Transpordi planeerimine üldplaneeringus 2016 - Kaur Lass, OÜ Head

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (11)

More from Kaur Lass

More from Kaur Lass (12)

Transpordi planeerimine üldplaneeringus 2016 - Kaur Lass, OÜ Head