2. KARTULID maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv taim. mugulaid kasutatakse toiduks, selletõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks". on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Maailmas on tänapäeval üle 1000 kartulisordi.
3. SORDID "Adretta" -varane, kollane ja muremaitsevlauakartul, ei sobitalvekartuliks halva säilivusetõttu "Finka" - varane, siledakooreline, mittelagunev, kollanekartul, ei sobitalvekartuliks halva säilivusetõttu "Lätivaranekollane" - mure, lagunev, paksu koorega, kollanemaitsevpudru- ja keedukartul, säilibheadestingimustesmai kuuni "Princess" - varane, ovaalne, kollane, madalatesilmadega, heakooritavusega, mittelagunevkartul, sobib ka salatiks ja praadimiseks, normaalsetestingimustessuhteliseltheasäilivusega
5. RAVIOMADUSED Aitabtõsta organismi pH taset. keeduaur on hämmastavalt efektiivne abivahend ülemiste hingamisteede põletike puhul. Riivitud kartuliga täidetud marlikotikesed mõjuvad turgutavalt väsinud silmadele ja aitavad vähendada turseid silmade all. Kartul parandab söögiisu ja mõjub soodsalt igasugustele hädadele seedetraktis
6. SÄILITAMINE Kartulid vajavad õhurikast, tingimata pimedat ja soovitatavalt jahedat, aga siiski mitte liiga külma kohta. Tavalinekülmkapp on kartulijaoksjuba liiga jahe. Valguse eest varjatud kohas, näiteks valamu all kapis, säilib kilepakendist punutud korvi ümbertõstetud kartul täiesti rahuldavalt kuni 10 päeva .
7. KÄSITSEMINE Koorimisel pange kartulid kohe külma vette, et vältida mugulate pruuniks muutumist hapniku mõjul. Ärgesiiskihoidkekartuleidveesülemäärakaua. Kui aga kartulid jõudsid mingil põhjusel siiski pruuniks muutuda, keetke neid veega 1:1 lahjendatud piimas. See pole just odav lõbu, kuid vahel võib olukord nõuda just niisugust lahendust.
8. KARTULIKOORED On uuritud ka kartulikoorte omadusi ning leitud nendest rohkesti anti-kantserogeenseid aineid, mis neutraliseerivad grillitud, suitsutatud ja friteeritud toiduainetes leiduda võivaid vähitekitajaid ehk kantserogeene.
9. KARTULI NAABRID Ükskõik millises hoiukohas ei sobi kartuli naabrusse sibul, millest eralduvad gaasid lühendavad kartuli eluiga ja halvendavad maitseomadusi. Kartulite ligidusse paigutatud õunad seevastu pidurdavad idude arenemist.
10. KARTULI VALIMINE Kvaliteetnekartul on katsudeskõva ja käeskaaludesraske. Vältige rohekaid mugulaid, sest neis on valguse mõjul moodustunud mürgine, ka kuumtöötlemisel säiliv alkaloid solaniin. Valgus ja soojus panevad kartuli ka idusid välja ajama, selle tagajärjel aga muutub kartul pehmeks ega ole enam maitsev .
11. HOOLDUS KASVUAJAL Kartulilappi tuleb mullata enne, kui pealsete kasv lakkab. Korralik muldamine ei lase kartulitel roheliseks minna ja kaitseb mugulaid mädaniku eest. Kui suve algus on kuiv, tuleks kartulimaad paar korda korralikult kasta, see tagab suurema saagi, takistab kartulikärna arengut ja mugulate lõhenemist.
12. AJALUGU Eestimaale jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Esialgu kasvatavad sakslased seda mõisa aedades, hiljem hakkas levima ka talurahva põldudel. Eestis kutsutakse oma lemmikut küll kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin, "teine leib" jne. Ulatuslikum kartulikasvatus algas umbes 1765. a. Edukamatele kartulikasvatajatele anti rahalisi preemiaid, jagati aurahasid ja -märke. Koeru kihelkonnast sai keegi Johannson 100 rubla hõbedat Eestimaa kuberneri kaudu hoolsa kartulikasvatamise eest.
