Investor Toomas BeWise'is: Kuidas 15 aastaga portfell 4-kordistada?JCI Tallinn BeWise
Investor Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud reaalset raha väärtpaberiturgudele paigutav tegelane, kes on 15 aastaga suutnud oma portfelli väärtuse neljakordistada. 2002. aastal alustas Toomas investeerimist miljoni krooni ehk ca 64 000 euroga ning tänaseks on portfelli väärtus erinevate aktsiate ning võlakirjade toel jõudnud 280 000 euroni. Lisaks tehingute tegemisele annab Toomas igapäevaselt tehtust oma lugejatele aru ning püüab tekitada investeerimishuvi ühiskonnas laiemalt.
Investor Toomast esindasid börsitoimetuse ajakirjanikud Indrek Mäe ja Rainer Saad. Loeng toimus 01.03.2017 Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor
Investor Toomas BeWise'is: Kuidas 15 aastaga portfell 4-kordistada?JCI Tallinn BeWise
Investor Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud reaalset raha väärtpaberiturgudele paigutav tegelane, kes on 15 aastaga suutnud oma portfelli väärtuse neljakordistada. 2002. aastal alustas Toomas investeerimist miljoni krooni ehk ca 64 000 euroga ning tänaseks on portfelli väärtus erinevate aktsiate ning võlakirjade toel jõudnud 280 000 euroni. Lisaks tehingute tegemisele annab Toomas igapäevaselt tehtust oma lugejatele aru ning püüab tekitada investeerimishuvi ühiskonnas laiemalt.
Investor Toomast esindasid börsitoimetuse ajakirjanikud Indrek Mäe ja Rainer Saad. Loeng toimus 01.03.2017 Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
BeWise loeng: Elmo Puidet "Äriplaan - see on imelihtne" @ EBS 30.03.2015JCI Tallinn BeWise
Rääkisime, miks äriplaani kirja panemine on kasulik ja mis juhtub, kui seda mitte kirja panna ning rääkisime lihtsamatest ja keerulisematest äriplaani vormidest, miinimum-mahtudest ja lugeja-soovi-põhisest lähenemisest äriplaanile. Elmo tõi hulgaliselt näiteid nii päris alustajate kui pikka aega töötanud ettevõtete äriplaanidest.
Koolitaja vastas hea meelega kõigile küsimustele.
Elmo Puidet on töötanud spetsialistina ja tippjuhina panganduses, turundusdirektorina ja juhatuse esimehena tootmisettevõtetes ning toimib nõukogu ja juhatuse liikmena erinevates ettevõtetes ka praegu. Elmo on osalenud pikka aega kohaliku omavalitsuse komisjonide töös. Elmol on rohkem kui 15 aastane strateegiate ja äriplaanide koostamise ja elluviimise kogemus nii era- kui avalikus sektoris ning pikaajaline juhtidele ja ettevõtjatele suunatud koolitaja kogemus.
Elmo on õppinud ärikorraldust Tallinna Tehnikaülikooli magistratuuris ning omab samast ülikoolist automaatikaseadmete elektriinseneri diplomit. Elmo on ennast täiendanud erinevatel koolitustel Eestis ja välismaal. Insenerikutse on aidanud palju kaasa süsteemse mõtlemise ja planeerimisoskuse arendamisel.
Elmo on rahvusvahelise taseme koolitaja, koolitanud ka väljaspool Eestit: Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Gruusias. Juhtimise alasteks põhiteemadeks on organisatsiooni arendamine, strateegiline planeerimine, motivatsioonisüsteemid ja meeskonna koostöö temaatika. Isiksuse arengu alasteks põhiteemadeks on elu planeerimine, isikliku arengu- ja koolituskavade koostamine, coaching ning mentorlus.
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
TÜ ideelabor viis koostöös Ajujahi äriplaani konkursiga läbi seminari, kus Kalev Kaarna rääkis äriideede kiirtestimise võimalustest. Vastuse said küsimused: kuidas kiiresti hinnata, kas mu idee on hea äridee? Kuidas teada, kas mul tasub lihtsat ära alustada, kui sarnaseid konkurente on juba üsna palju? Kuidas hinnata äriidee teostamise tasuvust? Milliseid tööriistu on äriidee edasi arendamiseks? Kalev tutvustas erinevad ärimudeli raamistikke ja eelduste kontrollimise tabeleid. Ühtlasi rääkis ta ideede varastamise ohu tegelikust suurusest ja varastamise ennetamisest. Samuti tõi näiteid nii tarbekaupade, meelelahutuse kui tööstusettevõtete äriideede kohta.
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
BeWise loeng: Elmo Puidet "Äriplaan - see on imelihtne" @ EBS 30.03.2015JCI Tallinn BeWise
Rääkisime, miks äriplaani kirja panemine on kasulik ja mis juhtub, kui seda mitte kirja panna ning rääkisime lihtsamatest ja keerulisematest äriplaani vormidest, miinimum-mahtudest ja lugeja-soovi-põhisest lähenemisest äriplaanile. Elmo tõi hulgaliselt näiteid nii päris alustajate kui pikka aega töötanud ettevõtete äriplaanidest.
Koolitaja vastas hea meelega kõigile küsimustele.
Elmo Puidet on töötanud spetsialistina ja tippjuhina panganduses, turundusdirektorina ja juhatuse esimehena tootmisettevõtetes ning toimib nõukogu ja juhatuse liikmena erinevates ettevõtetes ka praegu. Elmo on osalenud pikka aega kohaliku omavalitsuse komisjonide töös. Elmol on rohkem kui 15 aastane strateegiate ja äriplaanide koostamise ja elluviimise kogemus nii era- kui avalikus sektoris ning pikaajaline juhtidele ja ettevõtjatele suunatud koolitaja kogemus.
Elmo on õppinud ärikorraldust Tallinna Tehnikaülikooli magistratuuris ning omab samast ülikoolist automaatikaseadmete elektriinseneri diplomit. Elmo on ennast täiendanud erinevatel koolitustel Eestis ja välismaal. Insenerikutse on aidanud palju kaasa süsteemse mõtlemise ja planeerimisoskuse arendamisel.
Elmo on rahvusvahelise taseme koolitaja, koolitanud ka väljaspool Eestit: Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Gruusias. Juhtimise alasteks põhiteemadeks on organisatsiooni arendamine, strateegiline planeerimine, motivatsioonisüsteemid ja meeskonna koostöö temaatika. Isiksuse arengu alasteks põhiteemadeks on elu planeerimine, isikliku arengu- ja koolituskavade koostamine, coaching ning mentorlus.
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
TÜ ideelabor viis koostöös Ajujahi äriplaani konkursiga läbi seminari, kus Kalev Kaarna rääkis äriideede kiirtestimise võimalustest. Vastuse said küsimused: kuidas kiiresti hinnata, kas mu idee on hea äridee? Kuidas teada, kas mul tasub lihtsat ära alustada, kui sarnaseid konkurente on juba üsna palju? Kuidas hinnata äriidee teostamise tasuvust? Milliseid tööriistu on äriidee edasi arendamiseks? Kalev tutvustas erinevad ärimudeli raamistikke ja eelduste kontrollimise tabeleid. Ühtlasi rääkis ta ideede varastamise ohu tegelikust suurusest ja varastamise ennetamisest. Samuti tõi näiteid nii tarbekaupade, meelelahutuse kui tööstusettevõtete äriideede kohta.
2. On idee, aga kust saab raha?
• Madratsi alt (isiklikud säästud)
• Pere ja sõbrad (FFF – Friends, Fools & Family)
• Laenata pangast (kas tagatist on?)
• SMS laen (kas tasub?)
• Kirjutan projekti (omafinantseering?)
• Kasutan muid vahendeid (et vähese rahaga rohkem teha)
• Ettevõtlusinkubaator
• Mentorlusprogramm
• Käin konverentsil
• Loen raamatut
• “Mitte-päris-legaalsed” allikad (#)
• Mis veel?
2
7. Riskikapitali tsükkel
• Karjääritsükkel = hightech firmade elutsükkel = innovatsioonitsükkel
• Kapitali kaasamine peab toimuma piisavas mahus;
• Investeeringust väljumine: J-kõver
8. Rohkem kui raha
Müüt 1: Müüt 2:
Riskikapitali Riskikapitali
investorid tahavad investoritel on
suurt osalust varjatud eesmärgid
Riskikapital pakub enamat kui raha:
• Kogutud ekspertiis ja teadmised
• Kontaktivõrgustik
• Tugi müügil, meeskonna kujundamisel ja juhtimisel
• Kapitali kaasamine järgmiseks ringiks
• Protseduurid ja järelvalve
• Distsipliin ja fookus paigas
8
9. Miks reaalsus lööb valusalt?
• 30-50% varase faasi investeeringuid - SUREB
• 30-40% on ZOMBID – sama investeering tagasi
• 20-30% on POSITIIVSE tootlusega
• 10% peavad olema IMELISED!
• Majandustsüklid mõjutavad väljumist – HIND oluline;
• 80/20 PARETO
Suurem osa fondijuhte ei saa iial preemiat
9
10. Kas ikka riskikapital?
Järeldus: tõmmata Eestis rohkem
erakapitali (äriingleid ja erafonde)
varasesse faasi investeerima!
10
11. Kas ja kuidas kaasata investor?
• Miks investor?
• investeering vs. laen
• Kust neid leida?
• eri investorite erinevad huvid
• Kuidas nendega suhelda?
• investorile meeldivad teemad
• Kas nad varastavad mu idee?
• usalda aga ole ettevaatlik
• Kas nad võtavad mu äri üle?
• ühised huvid
• Kuidas neist lahti saada?
• Läbimõeldud EXIT – riskikapitalisti põhimure
11
12. Investeerimisstrateegiad
Tegevuse algfaasis olevad ettevõtted, millel on:
• hea äriidee turuniši haaramiseks
• uue toote, teenuse või kaubamärgi loomiseks
• innovatiivne ja paindlik meeskond
Konsolideerumis-või kasvufaasis olevad ettevõtted, millel on:
• professionaalne ja edukas juhtkond
• liidripositsioon koduturul
• potentsiaal laiendada tegevust lähiturgudel
• tugev ekspordipotentsiaal
• juhtiv kaubamärk.
13. Investeerimisprotsess
• Äriplaan, eelnevad kohtumised ja läbirääkimised, struktuuri selgitamine
• Eelleping tehingu põhitingimustega
• Due diligence (vastavusaudit) –finantsaudit, juriidiline audit, tehniline audit,
keskkonna alane audit
• Aktsionäride lepingu väljatöötamine
Kuidas ja mida teha?
• Saada lühike projekti tutvustus (kuni 3 lk) koos finantsosaga:
– äriidee, finantseerimisvajadus, ettevõtte lühike tutvustus, senised
finantsnäitajad, nt bilanss ja kasumiaruanne, võtmeisikud (vedajad,
kaasinvestorid), ootused investoriga
• Kohtumine aruteluks
• Äriplaan
• Investeerimisotsus
14. Aktsionäride/osanike leping
• Ettevõtte kontroll ja juhtimine (corporate governance)
• Informatsiooni jagamise kohustus
• Juhtide motivatsioonisüsteem
• Kaitse pettuse eest (kohustused ja tagatised, liquidation preference)
• Riskikapitalisti väljumine: tag-along, drag-along
• Aktsiate eelisostuõigus (right of first refusal)
15. Arengufondi ekspertkomitee roll
Dr. Killu Tõugu, molekulaarbioloogias
doktorikraadiga ning riskikapitali valdkonna
kogemusega;
Miska Hakala, juhtinud Nokia multimeedia valdkonna
strateegiat, praegu töötab juhtivas arvuti ning
andmeturbe ettevõttes F-Secure;
Teet Jagomägi, geoinfosüsteemide arendaja AS
Regio omanik ning juht;
Bo Henriksson, ABB, energeetika- ja
automaatikavaldkonnas tegutseva rahvusvahelise
ettevõtte Balti piirkonna juht;
Dr. Ilkka Kouvonen, Turu Teaduspargi ja
Biotehnoloogia Keskuse tegevdirektor ning on olnud
ka Soome arengufondi SITRA Life Science
ärivaldkonna juht;
Ardo Reinsalu, tervishoiutehnoloogiatega tegeleva
rahvusvahelise ettevõtte Curonia Research juht;
Ville Jehe, Delfi portaalide grupi ja on selle nõukogu
esimees.
16. Riskikapitali tulevikufookus
Tulevikusuunad, millel silm peab:
• (Säästev) energia
• Greentech, cleantech,
• Eluteadused
• ITC/tarkvara/rakendused
• Meelelahutuse osatähtsus kasvab
• Sotsiaalsed võrgustikud segunevad mikromaksetega
• Kvaliteetaeg mängukeskkondades
• TV interneti kaudu
16