SlideShare a Scribd company logo
Margit Valdmann
   VALGEJÄNES
   On metsaelanik. Suvel on ta
    hallikaspruun, ainult sabaots on
    üleni valge. Talveks saab ta aga
    üleni valge kasuka, mis on tihe
    ja pehme. Ainult kõrvaotsad on
    mustad. Talvel närib ta haava-
    puu, pihlaka või paju koort, oksi
    ja noori võrseid. Kraabib ka
    lume alt pohla-ja mustika varsi.
    Toitu otsib ta videvikus ja öösiti,
    päeval magab põõsa, puu või
    mätta varjus. Enne
    magamiskohta asumist “segab
    jälgi”, teeb kahe-ja kolmekord-
    seid jälgi, järske kõrvalhüppeid.
   HALLJÄNES
   Elukohaks põllud, metsaservad,
    põõsastikud. Talvekarv on
    heledam hallikaspruun, suvel
    tumedam. Kõrvaotsad samuti
    mustad nagu valgejänesel aga
    sabaots pealt must ja ainult alt
    valge. Toiduks on talvel puude-
    põõsaste oksad ja koor. Ta võib
    talvel tulla ka koduaeda viljapuu
    (õuna-, pirni-, ploomi-puu) koort
    närima- sellega teeb puudele
    kahju. Halljänes on vastupidav ja
    kiire jooksja, tal on terav
    kuulmine. Tegutseb samuti
    videvikus, päeval magab põõsa
    all.
   Orav saab talveks tiheda halli
    kasuka ja pikemad karvatutid
    kõrva otsa. Talve hakul ehitab ta
    endale oksaraagudest pesa.
    Pesa on kõrgele puutüve vastu
    ehitatud suur ümmargune kera.
    Seest on see voodertatud
    pehme sambla ja karvadega.
    Talvepakasega tukub orav terve
    päeva pesas, sulgedes pesaava
    samblatordiga. Talvel sööb ta
    puuõõntesse kogutud, sambla
    sisse peidetud pähkleid ja
    tammetõrusid või oksa külge
    kuivama riputatud seeni.
5
   Siil magab tõelist talveund. Oma
    talvepesa vooderdab ta sambla
    ja kuivade lehtedega
    kambrikeseks, kuhu poeb juba
    oktoobrikuus. Nüüd peab
    nahaalune rasvakiht ja ülepea
    tõmmatud kasukas sooja andma
    kevadeni. Magamise ajal võib
    siili kehatemperatuur langeda
    nulli lähedale- see ei tee talle
    midagi. Halb on aga see, kui
    päike lume liiga vara üles
    sulatab ja märg “voodi” siili üles
    ajab. Kuna nii vara pole
    liikumas küllaldaselt putukaid,
    jääb siil nälga.
Metsloomade talv
   Karu magab talvel oma koopas.
    Ta lesib samblaga voodertatud
    oksakuhilal, katuseks lumehang.
    Iga läheneja või kahtlase
    krõbina peale keerab ta pead ja
    kuulatab. Kui keegi päris pesa
    lähedale juhtub, kargab ta
    tülitajale vastu. Unest üles
    aetud karu on kuri, sest ta on
    näljane. Emakarul sünnivad
    talvel pesas pojad, sageli
    kaksikud. Emakaru tukub istuli-
    küürakil ja soojendab poegi oma
    süles, nii leiavad pojad ka
    kiiremini nisad üles, et piima
    imeda.
Metsloomade talv
   Hundid liiguvad talvel suurte
    karjadena. Karjas on ema- ja
    isahunt ning kutsikad, tavaliselt
    10-12 looma. Hundikarja juhib
    suur ja tugev isahunt. Talvel,
    kui on väga sügav lumi, on ka
    huntidel raske selles joosta-
    seepärast vahetavad nad karja
    juhti. Hundid hulguvad ringi
    öösel, siis peavad nad jahti
    igasugustele metsloomadele.
    Nad ei luura oma saaki vaid
    ajavad teda taga, kuni loom
    väsib. Tavaliselt langevad
    saagiks haiged ja nõrgad
    loomad. Talveöödel võib kuulda
    ka huntide ulgumist- see
    sarnaneb koerte ulgumisele.
   Kui osa loomi vahetab talvekarva
    selleks, et paremini end varjata,
    siis rebane saab pika ja koheva
    kasuka külma vastu. Talvel elab
    ta veekogude äärseis roostikes.
    Toitu jahib ta videvikus ja öösel,
    aga vahel ka päeval. Rebane on
    väga osav ja väle, ta hiilib ligi ja
    teeb kiire hüppe- nii püüab ta
    lume alt ka hiiri, kui kuuleb
    nende piiksumist. Kui saagiks
    langeb mõni suurem loom,
    peidab ta ülejäägi lumme
    kraabitud auku. Rebane pole
    kiire jooksja, eriti talvel paksu
    lume sees. Talvel otsivad
    rebased ka kaaslase, kellega
    poegi saada - siis kostub metsas
    nende heledat klähvimist.
   Metskits saab samuti talveks
    halli tihedama kasuka, ainult
    saba ja selle ümbrus jääb
    valgeks. Talvel on metskitsede
    elu raske: lisaks rohketele
    vaenlastele, tunnevad nad
    puudust ka toidust. Kui inimesed
    neile metsa heinu ja lehisvihtu ei
    vii, peavad nad lume alt
    rohttaimi kaapima või puude-
    põõsaste pungi, oksi ja koort
    sööma. Magama peab kits palja
    maa peal. Selleks otsib ta suure
    kuusealuse, kus vähem lund ja
    kraabib selle puhtaks. Sügava
    lume korral lume peal magades
    võib ta haigestuda
    kopsupõletikku ja surra. Kui
    lume peale tekib kõva koorik,
    lõhub see kitsede jalgu.
   Kuigi põder on meie
    metsade suurim loom, on ka
    tema elu talvel raske. Talvel
    liiguvad põdrad suurte, kuni
    kümnepealiste karjadena,
    otsides toitu terve päeva ja
    öö- ainult vahetevahel
    puhates. Toiduks on nii
    puude-põõsaste oksad kui
    ka koor, vahel kraabivad ka
    lume alt sammalt ja kulu.
    Toitumisel murravad noorte
    mändide jt. puude latvu.
    Magama heidab põder otse
    lumele ning tal on seal
    nõnda soe, et higistab
    lebamiskoha pruuniks.
    Metsas ei karda põder
    kedagi - kui hundid just
    karjana teda ei ründa.
Metsloomade talv
    Nii nagu kõigil metsloomadel,
    on ka metssigadel talvel elu
    raskem, kuna rohttaimede ja
    põõsaste-puude juured on lume
    all. Seetõttu elutsevad nad talvel
    rohkem metsades, kus maapind
    on vähem külmunud ja lumikate
    õhem. Külmakaitseks on neil tihe
    karvkate ja paks nahaalune
    rasvakiht. Vahel ehitavad
    vanaloomad tihedate kuuskede
    alla okstest, kulust ja samblast
    pesi, kus nad tihedalt külg külje
    kõrval puhkavad peale
    toiduotsinguid.
Metsloomade talv

More Related Content

What's hot

Vastlapaev
VastlapaevVastlapaev
Vastlapaev
ylle55
 
Metsloomade jäljed
Metsloomade jäljedMetsloomade jäljed
Metsloomade jäljed
koidusuvaorg
 
Põhja ja lõunamaa loomad
Põhja  ja lõunamaa loomadPõhja  ja lõunamaa loomad
Põhja ja lõunamaa loomad
Annika Aas
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
jutaeesm
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
Lihavõtted
Anna K
 
Jõuluootus esitlus
Jõuluootus esitlusJõuluootus esitlus
Jõuluootus esitlus
Kristel Harak
 
Lihavotted
LihavottedLihavotted
Lihavotted
ylle55
 
Eesti Puud Ja PõõSad
Eesti Puud Ja PõõSadEesti Puud Ja PõõSad
Eesti Puud Ja PõõSad
Helina Reino
 
Meie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolidMeie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolid
Karin1010
 
Mardipaev
MardipaevMardipaev
Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosad
silja19
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
sirle66
 

What's hot (20)

Sugis
SugisSugis
Sugis
 
Vastlapaev
VastlapaevVastlapaev
Vastlapaev
 
Sügis pp
Sügis ppSügis pp
Sügis pp
 
Linnud
LinnudLinnud
Linnud
 
Metsloomade jäljed
Metsloomade jäljedMetsloomade jäljed
Metsloomade jäljed
 
Koduloomad
KoduloomadKoduloomad
Koduloomad
 
Põhja ja lõunamaa loomad
Põhja  ja lõunamaa loomadPõhja  ja lõunamaa loomad
Põhja ja lõunamaa loomad
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
Lihavõtted
 
Jõuluootus esitlus
Jõuluootus esitlusJõuluootus esitlus
Jõuluootus esitlus
 
Lihavotted
LihavottedLihavotted
Lihavotted
 
Eesti Puud Ja PõõSad
Eesti Puud Ja PõõSadEesti Puud Ja PõõSad
Eesti Puud Ja PõõSad
 
Linnud talvel
Linnud talvelLinnud talvel
Linnud talvel
 
Meie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolidMeie riigi sümbolid
Meie riigi sümbolid
 
Munadepühad
MunadepühadMunadepühad
Munadepühad
 
Mardipaev
MardipaevMardipaev
Mardipaev
 
Talu
TaluTalu
Talu
 
Lemmikloomad,esitlus
Lemmikloomad,esitlusLemmikloomad,esitlus
Lemmikloomad,esitlus
 
Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosad
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
 

Metsloomade talv

  • 2. VALGEJÄNES  On metsaelanik. Suvel on ta hallikaspruun, ainult sabaots on üleni valge. Talveks saab ta aga üleni valge kasuka, mis on tihe ja pehme. Ainult kõrvaotsad on mustad. Talvel närib ta haava- puu, pihlaka või paju koort, oksi ja noori võrseid. Kraabib ka lume alt pohla-ja mustika varsi. Toitu otsib ta videvikus ja öösiti, päeval magab põõsa, puu või mätta varjus. Enne magamiskohta asumist “segab jälgi”, teeb kahe-ja kolmekord- seid jälgi, järske kõrvalhüppeid.
  • 3. HALLJÄNES  Elukohaks põllud, metsaservad, põõsastikud. Talvekarv on heledam hallikaspruun, suvel tumedam. Kõrvaotsad samuti mustad nagu valgejänesel aga sabaots pealt must ja ainult alt valge. Toiduks on talvel puude- põõsaste oksad ja koor. Ta võib talvel tulla ka koduaeda viljapuu (õuna-, pirni-, ploomi-puu) koort närima- sellega teeb puudele kahju. Halljänes on vastupidav ja kiire jooksja, tal on terav kuulmine. Tegutseb samuti videvikus, päeval magab põõsa all.
  • 4. Orav saab talveks tiheda halli kasuka ja pikemad karvatutid kõrva otsa. Talve hakul ehitab ta endale oksaraagudest pesa. Pesa on kõrgele puutüve vastu ehitatud suur ümmargune kera. Seest on see voodertatud pehme sambla ja karvadega. Talvepakasega tukub orav terve päeva pesas, sulgedes pesaava samblatordiga. Talvel sööb ta puuõõntesse kogutud, sambla sisse peidetud pähkleid ja tammetõrusid või oksa külge kuivama riputatud seeni.
  • 5. 5
  • 6. Siil magab tõelist talveund. Oma talvepesa vooderdab ta sambla ja kuivade lehtedega kambrikeseks, kuhu poeb juba oktoobrikuus. Nüüd peab nahaalune rasvakiht ja ülepea tõmmatud kasukas sooja andma kevadeni. Magamise ajal võib siili kehatemperatuur langeda nulli lähedale- see ei tee talle midagi. Halb on aga see, kui päike lume liiga vara üles sulatab ja märg “voodi” siili üles ajab. Kuna nii vara pole liikumas küllaldaselt putukaid, jääb siil nälga.
  • 8. Karu magab talvel oma koopas. Ta lesib samblaga voodertatud oksakuhilal, katuseks lumehang. Iga läheneja või kahtlase krõbina peale keerab ta pead ja kuulatab. Kui keegi päris pesa lähedale juhtub, kargab ta tülitajale vastu. Unest üles aetud karu on kuri, sest ta on näljane. Emakarul sünnivad talvel pesas pojad, sageli kaksikud. Emakaru tukub istuli- küürakil ja soojendab poegi oma süles, nii leiavad pojad ka kiiremini nisad üles, et piima imeda.
  • 10. Hundid liiguvad talvel suurte karjadena. Karjas on ema- ja isahunt ning kutsikad, tavaliselt 10-12 looma. Hundikarja juhib suur ja tugev isahunt. Talvel, kui on väga sügav lumi, on ka huntidel raske selles joosta- seepärast vahetavad nad karja juhti. Hundid hulguvad ringi öösel, siis peavad nad jahti igasugustele metsloomadele. Nad ei luura oma saaki vaid ajavad teda taga, kuni loom väsib. Tavaliselt langevad saagiks haiged ja nõrgad loomad. Talveöödel võib kuulda ka huntide ulgumist- see sarnaneb koerte ulgumisele.
  • 11. Kui osa loomi vahetab talvekarva selleks, et paremini end varjata, siis rebane saab pika ja koheva kasuka külma vastu. Talvel elab ta veekogude äärseis roostikes. Toitu jahib ta videvikus ja öösel, aga vahel ka päeval. Rebane on väga osav ja väle, ta hiilib ligi ja teeb kiire hüppe- nii püüab ta lume alt ka hiiri, kui kuuleb nende piiksumist. Kui saagiks langeb mõni suurem loom, peidab ta ülejäägi lumme kraabitud auku. Rebane pole kiire jooksja, eriti talvel paksu lume sees. Talvel otsivad rebased ka kaaslase, kellega poegi saada - siis kostub metsas nende heledat klähvimist.
  • 12. Metskits saab samuti talveks halli tihedama kasuka, ainult saba ja selle ümbrus jääb valgeks. Talvel on metskitsede elu raske: lisaks rohketele vaenlastele, tunnevad nad puudust ka toidust. Kui inimesed neile metsa heinu ja lehisvihtu ei vii, peavad nad lume alt rohttaimi kaapima või puude- põõsaste pungi, oksi ja koort sööma. Magama peab kits palja maa peal. Selleks otsib ta suure kuusealuse, kus vähem lund ja kraabib selle puhtaks. Sügava lume korral lume peal magades võib ta haigestuda kopsupõletikku ja surra. Kui lume peale tekib kõva koorik, lõhub see kitsede jalgu.
  • 13. Kuigi põder on meie metsade suurim loom, on ka tema elu talvel raske. Talvel liiguvad põdrad suurte, kuni kümnepealiste karjadena, otsides toitu terve päeva ja öö- ainult vahetevahel puhates. Toiduks on nii puude-põõsaste oksad kui ka koor, vahel kraabivad ka lume alt sammalt ja kulu. Toitumisel murravad noorte mändide jt. puude latvu. Magama heidab põder otse lumele ning tal on seal nõnda soe, et higistab lebamiskoha pruuniks. Metsas ei karda põder kedagi - kui hundid just karjana teda ei ründa.
  • 15. Nii nagu kõigil metsloomadel, on ka metssigadel talvel elu raskem, kuna rohttaimede ja põõsaste-puude juured on lume all. Seetõttu elutsevad nad talvel rohkem metsades, kus maapind on vähem külmunud ja lumikate õhem. Külmakaitseks on neil tihe karvkate ja paks nahaalune rasvakiht. Vahel ehitavad vanaloomad tihedate kuuskede alla okstest, kulust ja samblast pesi, kus nad tihedalt külg külje kõrval puhkavad peale toiduotsinguid.