This document provides an analysis of Estonia's investment needs from 2014-2020. It outlines the economic challenges facing Estonia, including insufficient private sector participation in research and innovation, inadequate infrastructure, skills mismatches in the labor force, and gaps in meeting EU environmental targets. The key funding priorities are identified as strengthening private research and innovation, upgrading infrastructure, developing skills and education to improve employment, and transitioning to a more environmentally sustainable economy. Success will depend on a strategic and coordinated approach across regions, funds, and strategies.
Kaur Lass - Eesti 2030+ ruumilise arengu visiooni esitlus KUMU-s 2010 06 07Kaur Lass
07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“
Siin olev on Kaur Lass ettekanne konverentsilt: Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus.
Kuidas visioon toimib:
Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?
This document provides an analysis of Estonia's investment needs from 2014-2020. It outlines the economic challenges facing Estonia, including insufficient private sector participation in research and innovation, inadequate infrastructure, skills mismatches in the labor force, and gaps in meeting EU environmental targets. The key funding priorities are identified as strengthening private research and innovation, upgrading infrastructure, developing skills and education to improve employment, and transitioning to a more environmentally sustainable economy. Success will depend on a strategic and coordinated approach across regions, funds, and strategies.
Kaur Lass - Eesti 2030+ ruumilise arengu visiooni esitlus KUMU-s 2010 06 07Kaur Lass
07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“
Siin olev on Kaur Lass ettekanne konverentsilt: Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus.
Kuidas visioon toimib:
Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?
The document summarizes Estonia's tax system and structure. It outlines that Estonia's tax system aims to be simple, stable, broad-based and transparent with low tax rates. The main taxes include personal income tax, corporate income tax, VAT, excise duties and social tax. Personal income tax rates are 20% with deductions available. Corporate income tax is 20% on distributed profits and 14% on regularly distributed profits. VAT and excise duties are also important indirect taxes. Overall, the tax burden in Estonia averages around 33% of GDP.
The document summarizes Estonia's tax system and structure. It outlines the main principles of the Estonian tax system including a simple, stable system with broad tax bases and low rates. The tax system consists of direct taxes such as personal income tax, corporate income tax, and social tax, as well as indirect taxes like VAT and excise duties. Personal income tax rates are a flat 20% while corporate income tax is charged at 20% on distributed profits and 14% on regularly distributed profits.
The Estonian tax system aims for simplicity, stability, broad tax bases and low rates. It consists of direct taxes like personal income tax at 20%, corporate income tax at 20% on distributed profits, and indirect taxes like VAT at 20%. The tax authority is the Tax and Customs Board which collects various taxes that make up around a third of Estonia's GDP and funds the government. Personal income tax revenue has grown steadily while corporate income tax fluctuates based on profit distributions.
Estonian taxes and tax structure as of September 2020. A presentation by the Tax Policy Department of the Ministry of Finance of the Republic of Estonia
The document is a disclaimer for an investor presentation by the Republic of Estonia. It states that the information provided does not constitute an offer to purchase securities and any investment decisions should not be based on this information alone. The information is for informational purposes only and should not be redistributed or used for any other purpose. Projections and forecasts included are based on government budget numbers and actual results may differ.
The document provides an overview of Estonia's tax system and structure as of January 1, 2019. It discusses the main principles of Estonia's tax policy including a simple and stable tax system with a broad tax base and low rates. It outlines the direct taxes of personal income tax, corporate income tax, and others. It also discusses indirect taxes such as VAT and excise duties. Key points covered include tax rates, tax revenue sources, and the tax authority.
The document summarizes Estonia's tax system and structure. It outlines that Estonia's tax system aims to be simple, stable, broad-based and transparent with low tax rates. The main taxes include personal income tax, corporate income tax, VAT, excise duties and social tax. Personal income tax rates are 20% with deductions available. Corporate income tax is 20% on distributed profits and 14% on regularly distributed profits. VAT and excise duties are also important indirect taxes. Overall, the tax burden in Estonia averages around 33% of GDP.
The document summarizes Estonia's tax system and structure. It outlines the main principles of the Estonian tax system including a simple, stable system with broad tax bases and low rates. The tax system consists of direct taxes such as personal income tax, corporate income tax, and social tax, as well as indirect taxes like VAT and excise duties. Personal income tax rates are a flat 20% while corporate income tax is charged at 20% on distributed profits and 14% on regularly distributed profits.
The Estonian tax system aims for simplicity, stability, broad tax bases and low rates. It consists of direct taxes like personal income tax at 20%, corporate income tax at 20% on distributed profits, and indirect taxes like VAT at 20%. The tax authority is the Tax and Customs Board which collects various taxes that make up around a third of Estonia's GDP and funds the government. Personal income tax revenue has grown steadily while corporate income tax fluctuates based on profit distributions.
Estonian taxes and tax structure as of September 2020. A presentation by the Tax Policy Department of the Ministry of Finance of the Republic of Estonia
The document is a disclaimer for an investor presentation by the Republic of Estonia. It states that the information provided does not constitute an offer to purchase securities and any investment decisions should not be based on this information alone. The information is for informational purposes only and should not be redistributed or used for any other purpose. Projections and forecasts included are based on government budget numbers and actual results may differ.
The document provides an overview of Estonia's tax system and structure as of January 1, 2019. It discusses the main principles of Estonia's tax policy including a simple and stable tax system with a broad tax base and low rates. It outlines the direct taxes of personal income tax, corporate income tax, and others. It also discusses indirect taxes such as VAT and excise duties. Key points covered include tax rates, tax revenue sources, and the tax authority.
The document provides an overview of Estonian taxes and tax structure as of June 1, 2017. It discusses the main principles of Estonia's tax system including a simple tax system and broad tax base with low rates. It then outlines the major taxes in Estonia including direct taxes like personal income tax, corporate income tax, social tax, and land tax as well as indirect taxes like VAT, excise duties, and customs duty. It provides details on the rates and calculations for personal income tax, corporate income tax, social tax, and land tax.
3. Lähtekohad
• 2020 eesmärgid: hõive ja majanduskasv
• kooskõla riigipõhiste soovitustega
• võimendus pikaajalisteks muutusteks
• mõju suurendamiseks eelistame terviklahendusi
• jätkusuutlikkus: tegevused peavad tooma tulu, mitte
kulu eelarvele
4. Fookus viie eesmärgi saavutamisel
1. Hariduse kvaliteet, kättesaadavus ning vastavus
ühiskonna vajadustega
2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu
3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt
konkurentsivõimeline majandus
4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning
loodusressursside tõhus kasutus
5. Kodanike ja ettevõtete vajadusi toetavad
ühendused ja liikumisvõimalused
6. Riigipõhised soovitused Eestile
1. Säilitada usaldusväärne eelarveseisund, jätkata avaliku sektori
kulutuste tõhususe suurendamist
2. Parandada tööstiimuleid, parandada sotsiaalteenuste osutamist,
suurendada noorte ja pikaajaliste töötute osalust tööturul
3. Siduda haridus ja koolitus tõhusamalt tööturu vajadustega ning
edendada ettevõtete ja haridus-asutuste koostööd. Suurendada
madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi saada parem
juurdepääs elukestvale õppele. Edendada teadustegevuse ja
innovatsioonisüsteemide eelistamist ja rahvusvahelistumist
4. Parandada energiatõhusust, eelkõige hoonetes ja transpordisektoris,
ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja
jäätmetega. Edendada taastuvenergia kasutamist. Jätkata piiriüleste
ühenduste väljatöötamist turu suhtelise isoleerituse kaotamiseks
5. Suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust,
parandada nende tõhusust ning tagada teenuste tõhus osutamine
7. Soovitus 2: Parandada tööstiimuleid, parandada
sotsiaalteenuste osutamist, suurendada noorte ja
pikaajaliste töötute osalust tööturul
Perioodi 2007-2013 eurorahaga:
- valmistatakse ette töövõimetussüsteemi reform ning
tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
- on leevendatud majanduskriisiga süvenenud tööpuudust,
(2007-2011 ca 80% aktiivsetest tööturumeetmetest
välisvahenditest)
- investeeritud noortekeskuste loomisesse (karjääri- ja
nõustamisteenuste arendamine)
8. Soovitus 2: Parandada tööstiimuleid, parandada
sotsiaalteenuste osutamist, suurendada noorte ja
pikaajaliste töötute osalust tööturul
Perioodi 2014-2020 eurorahaga:
- käivitatakse töövõimetussüsteemi reform
- tõhustatakse hoolekandeteenuste kättesaadavust
- toetatakse puuetega inimeste osalemist tööhõives
- suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust tava- ja
puudega lastele
- toetatakse NEET-noorte kaasamist haridusse ja hõivesse
- ennetatakse noorte haridusest väljalangemist ja
tööpuudust
9. Soovitus 3: Siduda haridus ja koolitus tõhusamalt tööturu vajadustega
ning edendada ettevõtete ja haridusasutuste koostööd.
Suurendada madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi saada
parem juurdepääs elukestvale õppele. Edendada teadustegevuse ja
innovatsioonisüsteemide eelistamist ja rahvusvahelistumist
Perioodi 20072013 eurorahaga:
on alustatud põhikooli ja gümnaasiumivõrgu korrastamist
on investeeritud kutseõppeasutustesse (91% koolidest)
parandatud täiskasvanute osalemist elukestvas õppes (2006 a.
6,5% ja 2011 a.12%), ületab tänaseks EL27 keskmist
ilma erialase hariduseta noorte tööturule naasmiseks on
käimas programm "KUTSE“
viiakse ellu programmi “Teaduse rahvusvahelistumine”. Kogu
eelarve on 12,5 M EUR
on soodustatud ettevõtete ja teadusasutuste vahelist koostööd
(klastrid, TAKid, innovatsiooniosakud)
kaasajastatud TAasutusi (investeeringud hoonetesse 17 060,5 m2
,
kõrgkoolihoonetesse 9 217m2
) ja aparatuuri
10. Soovitus 3: Siduda haridus ja koolitus tõhusamalt tööturu vajadustega
ning edendada ettevõtete ja haridusasutuste koostööd.
Suurendada madala kvalifikatsiooniga töötajate võimalusi saada
parem juurdepääs elukestvale õppele. Edendada teadustegevuse ja
innovatsioonisüsteemide eelistamist ja rahvusvahelistumist
Perioodi 20142020 eurorahaga:
jätkuvad tegevused õppe seostamiseks tööturu vajadustega
koolitatakse kvalifikatsioonita ning madala või aegunud
kvalifikatsiooniga täiskasvanuid (sh töötud, vanemaealised,
eakad) ja arendatakse nende võtmepädevusi
jätkatakse põhikooli ja gümnaasiumivõrgu korrastamist
tõhustatakse erasektori teadus ja arendustegevust ning
innovatsiooni, teadus ja arendustegevuse taristu avatust
ettevõtetele ning rahvusvahelisele koostööle
nutikas spetsialiseerumine ja kasvualade arendamine
kõrghariduse ja teaduskorralduse reform
11. Soovitus 4: Parandada energiatõhusust, eelkõige hoonetes ja
transpordisektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid
seoses sõidukite ja jäätmetega. Edendada taastuvenergia
kasutamist. Jätkata piiriüleste ühenduste väljatöötamist turu
suhtelise isoleerituse kaotamiseks
Perioodi 20072013 eurorahaga:
on suurendatud hoonete energiasäästu: korterelamute
renoveerimislaen
loodud toetusskeem taastuvenergia tootmise edendamiseks
tehtud mahukad investeeringud jäätmemajandusse
viiakse ellu keskkonnasõbraliku ühistranspordi investeeringute
programmi: uute keskkonnasäästlike busside hankimine Tallinna,
Narva, Pärnu liinidele; trammide uuendamine Tallinnas (CO2
kvoodikauplemistulu ja struktuurivahendite kooskasutusega)
tehtud olulisi investeeringuid reisirongiliiklusesse:
rekonstrueeritakse raudteelõike, ooteplatvorme ja Tallinna
lähiümbruse elektriraudtee kontaktvõrk, vahetatakse välja veerem
12. Soovitus 4: Parandada energiatõhusust, eelkõige hoonetes ja
transpordisektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid
seoses sõidukite ja jäätmetega. Edendada taastuvenergia
kasutamist. Jätkata piiriüleste ühenduste väljatöötamist turu
suhtelise isoleerituse kaotamiseks
Perioodi 20142020 eurorahaga:
arendatakse innovaatiliste ressursitõhusate tehnoloogiate
kasutuselevõttu ettevõtetes
toetatakse kaugküttesektori efektiivsemaks muutmist
edendatakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu
jätkatakse investeeringuid hoonete energiatõhususse
jätkatakse investeeringuid ühistranspordi kasutuse ja
sõidukite ökonoomsuse suurendamiseks
13. Soovitus 5: Suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku
jätkusuutlikkust, parandada nende tõhusust ning tagada
teenuste tõhus osutamine
Perioodi 2007-2013 eurorahaga:
- on alustatud põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu korrastamist
- valmistatud ette KOV finantsjuhtimise seadus
- kohalike riigiasutuste ühise büroo – ja
teeninduskeskkonna mudeli loomine ja rakendamise
ettevalmistamine Läänemaal
- toetatud KOVide ühisteenuste arendamist ja koostööd (nt
jäätmemajandus, ühistransport)
- on koolitatud KOV ametnikke, tõstetud nende ametialast
pädevust
- kavandamisel: KOVidele pandud ülesannete täitmiseks
optimaalse tulubaasi väljaselgitamine
14. Soovitus 5: Suurendada kohalike omavalitsuste rahanduslikku
jätkusuutlikkust, parandada nende tõhusust ning tagada
teenuste tõhus osutamine
Perioodi 2014-2020 eurorahaga:
- meetmed avalike teenuste pakkumise (tööturu, sotsiaal-ja
haridusteenuste) nutikaks, integreeritud ja senisest
ökonoomsemaks korraldamiseks riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste koostöös
- arendatakse ühistranspordi teenust
- tõhustatakse hoolekandeteenuste kättesaadavust
- suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust
- jätkatakse põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu korrastamist