Good Stuff Happens in 1:1 Meetings: Why you need them and how to do them well
Analiza prospeitu no dezafiu ne'ebe kompania Timor GAP.EP enfrenta
1. Analiza Prospeitu ho Dezafiu Timor Leste Harii kompania Mina rai
”Timor Gap” iha Timor Leste.
Kompilasaun husi Referensia oin oin
Hakerek nain :Amandio Magno Lopes:
Departamentu : Petroleum Management
Fakuldade : School of Petroleum Studies
Dili Institute of Teckhology
( DIT )
2015
2. Analiza Prospeitu ho Desafiu Timor Leste Harii kompania Mina rai ”Timor Gap”
iha Timor Leste.
Mina rai mak hanesan mistura ida ne’ebe eziste iha rai okos (sub-solo) no kompostu
husi hidrokarbonu oin-oin, jeralmente hidrokarbonu forma husi 85% karbonu (C) no
15% hidrogeniu (H). Alende ida ne’e komponente organiku sira seluk maka hanesan
oxigeniu, nitrogeniu no enxofre.
Timor Leste agora iha rezerva naturais barak hanesan rezerva mina rai no gas natural,
ita bele hetan reseita barak liu husi rezerva naturais sira ne’e karik wainhira ita investe
makaas no dezenvolve reserva sira ho diak atu nune’e: ita labele depende deit ba
subsistensia agrikultura, bele hamenus mukit no kiak (populasaun sira bele sai husi liña
pobreza nia okos), bele mos kria kampu de traballu barak hodi nune’e bele redus
dezempregu iha Timor Leste. Timor Leste presiza harii kompania mina rai hodi investe
makaas no dezenvolve setor potensial sira hanesan mina no gas. Hanoin katak Timor
Leste nudar nasaun daruak iha mundu maka ninia ekonomia depende liu ba esportasaun
petroleo no gas.
Kompañia Nasionál Petróleu Timor Leste ka hanaran TIMOR GAP E.P. maka
kompañia nasional ne’ebé harii ka estabelese foin lalais ne’e, kompania ne’e asina ona
ninia kontratu dahuluk kona-ba fahe produsaun, nune’e Timor-Leste bele hola parte
direta iha esplorasaun no dezenvolvimentu hamutuk ba dala uluk, iha rekursu sira
petróleu no gás nian iha Tasi Timor (Timor sea). Kompania mina rai (TIMOR GAP
E.P) estabelese ka harii ho nia inisiativa: atu hala’o atusaun hodi Estadu Timor nia
naran hala’o negósiu iha setór mina rai no gás, hala’o atividade sira iha rai leten no iha
tasi laran iha ámbitu nasionál no internasionál no inklui mos partisipa direta iha
esplorasaun no dezenvolvimentu rekursu sira mina rai no gás nian iha Area
Dezenvolvimentu Petrolíferu Konjuntu (JPDA). Iha loron 13 fulan Abríl tinan 2013,
liuhusi TIMOR GAP PSC 11-106, Unipesoal, Lda, subsidiária ba ida ne’ebé maka nia
sai hanesan detentora tomak, kompañia nasionál petróleu asina ona Kontratu Fahe
Produsaun nian ida ho nia belun sira ENI no INPEX, atu esplora Área Dezenvolvimentu
Petrolíferu Konjuntu ADPC 11-106. Área kontratu ne’e nian lokaliza maiozumenus iha
kilómetru 240 husi Súl Dili nian no kilómetru 500 husi Norueste Darwin nian, hodi
kobre área ida hamutuk Km2
662 besik kampu produsaun minarai nian iha tasi laran.
Kontratu Partilla Produsaun nian estabelese akordu entre parseiru negósiu hamutuk
nian (Joint Venture Partners) ho reguladór ofisiál ba área Dezenvolvimentu Petrolíferu
Konjuntu nian, ka Autoridade Nasionál Petróleu (ANP). Kompania mina rai (Timor
Gap) sai mós responsável husi implementasaun projetu Tasi Mane nian, maka inklui
konstrusaun husi grupu industriál tolu, ne’ebé sai forsa prinsipál husi setór emprezariál
nian refere iha país. Esay hakarak Analiza Prospeitu ho Dezafiu Timor Leste harii
kompania Mina rai ”Timor Gap” iha Timor Leste.
3. Haree husi prospeitu folin mina rai iha merkadoria, futuru industria mina rai no gas
natural iha Timor Leste, espesialmente mina no gas iha tasi Timor (Timor sea) nia
futuru brillante tebe-tebes, wainhira kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) hamutuk ho
kompania internasional sira seluk hala’o atividade esplorasaun no produsaun iha Área
Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA) hodi esplora no produs mina no gas,
kompania sira sei faan iha merkadu regional ka internasional hodi hetan osan barak
nune’e bele hamosu rendementu ba nasaun Timor Leste. Ho razaun sira ne’e maka harii
ka estabelese kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) iha Timor atu partisipa direta hodi
esplora no produs mina no gas iha tasi Timor ( Timor sea) ninia prospeitu ida maka ikus
mai hamosu reseita ba estadu Timor Leste. Ezemplu deit kompania TIMOR GAP E.P
halo konsorsiu (Joint venture partener) ka halo negosiu hamutuk ho kompania
internasional sira seluk atu hala’o atividade esplorasaun ih area Great Sunrise hodi dada
kadoras ka pipeline mai Timor ida ne’e fo rendementu makaas ba Timor Leste.
Iha parte ida ita hare husi estrutura demografia kuaze 50 % hosi populasaun Timor mak
iha idade produtivu. Idade produtivu signifika katak joven ka ema ne’ebe preparadu atu
sai nudar forsa traballu. Iha dokumentu balun deskreve katak dezempregu iha Timor
Leste kada tinan sae makaas ka aumenta hela deit maizumenus ema nain 15.000 maka
buka hela servisu, ida ne’e hatudu katak ema barak liu maka la servisu. Tanba ne’e harii
kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) iha Timor Leste ninia prospeitu ida mak bele
kria kampu de traballu ba populasaun liuliu joven ne’ebe mak iha idade produtivu atu
kompete nune’e bele kontribui hodi aslera Planu Estratejiku governu Timor nian atu
redus dezempregu iha Timor Leste.
Alende ne’e mos ho estabelementu kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) hodi
partisipa direta iha atividade esplorasaun no produsaun nia prospeitu importante maka
nu’udar fontes importante ba kresimentu ekonomia. Ezemplu deit wainhira kompania
TIMOR GAP E.P halo konsorsiu ka negosiu hamutuk ho kompania internasional sira
seluk hodi dada pipaline ka kadoras mai Timor sei kria kampu de traballu barak no
Timor oan barak sei servisu hodi hadia sira nia ekonomia.
Problema falta ekipamentus no fasilidade mak kestaun ida ne’ebé dala barak temi
nu’udar dezafiu boot ida desde estabelese ka harii kompania mina rai (TIMOR GAP
E.P) iha Timor Leste. Atualmente, fasilidade no ekipamentus sira hanesan aviaun, ro’o
no ekipamentus sira ne’ebe utiliza ba prosesu esplorasaun seidauk iha ka kompania
TIMOR GAP E.P seidauk iha kondisaun ida diak hodi bele parrtisipa direta iha
atividade hanesan esplorasaun no produsaun mina no gas iha tasi Timor. Ezemplu deit
governo no komapania hakarak atu dada pipeline mai Timor maibe fasilidade no
4. ekipamentus seidauk iha. Ho obstakulu ka dezafiu ida ne’e hamosu implikasaun ba
kustu produsaun mina no gas. Fasilidade no ekipamentus sei sai fator ida ne’ebé limita
kompañia TIMOR GAP E.P ka investor sira atu halo ativididade esplorasaun no
produsaun iha industria mina no gas. Falta ekipamentus sei afekta ba kustu
produsaun no nivel kompetividade mina no gas iha merkadu regional no internasional.
Razaun tanba wainhira kustu produsaun nian as, sei implika mos mina no gas nia folin
as, no nia impaktu mak nivel kompetividade iha merkadu internasionál sei tun
Problema rekursu umanu mos sai nudar dezafiu ida ne’ebe Timor Leste enfrenta desde
estabelese kompania mina rai (TIMOR GAP E.P). Wainhira ita atu harii kompania mina
rai (TIMOR GAP E.P), tenki iha forsa traballador ne’ebé forte, iha étika servisu ne’ebé
di’ak, iha kapasidade tékniku, inovativu, no produtivu. No atu hetan buat sira ne’e,
presiza investimentu boot iha setor edukasaun. Falla atu prepara labarik sira, sei kria
responsabilidade boot iha futuru tanba sei hamosu jovem ne’ebé pasivu, la produtivu,
violentu, no sei sai ameasa ba estabilidade país ida ne’e nian. Ho razaun hirak ne'e maka
rekursu umanu mos sai hanesan dezafiu ka obtakulu bo’ot atu hari ka estabelese
kompania mina rai (TIMOR GAP E.P)
Problema frajilidade hosi ita nia instituisaun no sistema polítika. Timor Leste, maski
halo ona eleisaun ho susesu, no prosesu transferensia de poder no remodelasaun
relativamene lao ho susesu, notisias internasionál barak sei karakteriza Timor-Leste
nudar país ne’ebé nia instituisaun frajil ka fraku hela. Ida ne’e sai nu’udar dezafiu bo’ot
ne’ebe Timor Leste enfrenta atu dada investor sira ne’ebe iha kapital boot ka kompañia
internasional sira atu mai halo investimentu ne’ebé boot iha setor industria petroleo no
gas natural iha tasi Timor (Timor Sea). Tanba ne’e ita bele dehan katak problema ita
nia instituisaun estadu ne’ebe sei fraku no sistema politika ne’ebe la diak bele sai
hanesan obstakulu ka dezafiu bo’ot ida ba kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) iha
Timor leste
5. Iha essai ne’e nia sesaun sira nia laran, hahu hosi introdusaun jeral kona-ba konseitu
mina rai ba to’o introdusaun espesifiku kona ba kompania mina rai (TIMOR GAP E.P),
analiza prospeitu harii kompania mina rai (TIMOR GAP E.P) iha Timor Leste no
dezafiu ne’ebe Timor Leste hasoru durante harii kompania mina rai (TIMOR GAP E.P),
hakerek nain konklui katak Timor Leste iha rekursus naturais mina no gas barak tanba
ne’e ita presiza investe makaas no dezenvolve setor industria mina rai no gas ho diak
nune’e hamenus ita nia dependensia ba setor seluk. Kompania nasional Timor gap maka
hanesan kompania ida ne’ebe diretamente bele hola parte atividade esplorasaun no
produsaun mina no gas. Investimentu iha industria mina rai no gas nu’udar fontes
importante ba kresimentu ekonomia Timor Leste nian iha era globalizadu no integradu
hanesan agora. Timor Leste, nu’udar país foun, iha esperansa katak sei iha futuru ida
ne’ebe diak liu, ekonomia ne’ebe forte no pais ida ne’ebe dezenvolvidu.
Hakerek nain rekomenda katak atu alkansa no konkista mehi sira ne’ebe mensiona ona
iha leten, governu Timor leste presiza fasilita hodi hola ekipamentus, hadia nia sistema
politika, no investe maka’as ba ninia rekursu umanu hanesan fo bolsa estudu ba Timor
oan liuliu estudante sira atu ba estuda iha rai liur, atu bele fasilita kompania mina rai
(TIMOR GAP E.P) dezenpeña nia funsaun ho diak.
6. Referensia Bibliografika
Stanley R. (May 17, 2013). Companies Investment and Project to Export Oil and
Gas. New York: McGraw Hill
Pires A. (2013). Koalia kona ba Kompañia Nasionál Petróleu Timor-leste nian.
hahú nia esplorasaun dahuluk,Timor Leste,Jardin 5 de Maio,Htl.03:23
________(2014) La'o Hamutuk, rekomenda kona ba auditoria no investigasaun sira ba
petrolífera estatál Timor Gap,TL,Jardin,HTL,11:35
RDTL. (2012). Planu Estratejiku Dezenvolvementu Nasional 2011-2030.
http://timor-leste.gov.tl/wp-content/uploads/2012/02/Plano-Estrategico-de-
Desemvolvemento PT.pdf.