2. Elulugu
Sündis 1828. aastal, väikeses Norra linnas Skien
Koolipõlves oli hea joonistaja ja luuletaja, huvi
kirjanduse vastu viis ta Kristiaaniasse (Oslo).
Bergenis, kus loodi esimene Norra rahvuslik teater oli
Ibsen 1851-1857 kunstiline juht ja lavastaja.
1857-1862 oli Ibsen Oslos Norra Teatri direktor.
1864. lahkus Ibsen Norrast ja jäi 27 aastaks kodumaast
eemale.
Ibsen oli abielus Susanna Thoreseniga. Neil oli poeg
Sigurd, kellest sai hiljem väljapaistev poliitik.
Viimased eluaastad elas kirjanik Norras Kristiaanias.
Insuldist, mis tabas Ibsenit 1892, ta enam ei
paranenudki.
3. Looming
* Varasem loominguperiood:
rahvusromantilised kangelasdraamad, mis
käsitlevad norra rahva võitlust välisvallutajatega.
“Kangelaskalm” 1850
“Trooninõudlejad” 1863
* Üleminekuperiood:
draamad on filosoofilist laadi ja võltsillusioonide
kütkes heitlevate kangelastega.
“ Brand” 1866
“Peer Gynt” 1867
4. * Kõrgperiood:
Värssdraama asemel kasutab proosavormi, näidendid on jõulised
sotsiaal-psühholoogilised draamad, kus leidub sümbolismi sugemeid.
“ Nukumaja” 1879
“ Kummitused” 1881
“ Rahva vaenlane” 1882
“ Metspart” 1884
“ Hedda Gabler” 1890
* 90-ndate aastate looming:
Ibsen naaseb kodumaale ning kirjutab oma viimased näidendid,
mille kesked tegelased on enamasti andekad ja tugevad
eksentrilised inimesed, kes on jõudnud oma elustaadiumil otse kui
surnud punkti ja hakkavad oma elust ning tööst kokkuvõtteid
tegema.
“Ehitusmeister Solness” 1892
“Väike Eyolf” 1894
“John Gabriel Borkman” 1896
“Kui me, surnud, ärkame” 1899
5. Kokkuvõte
Ibsen on norra draamakirjanduse suurnimi ja
Euroopa draamakirjanduse eeskuju 19. sajandi
II poolel.
Tema ühiskonnakriitilised ja psühholoogilised
näidendid tõid draamakirjandusse lihtsa inimese
mured ja sügavtõsised probleemid.
Uuendusliku autorina läks Ibsen värssdraama
vormilt üle proosavormilisele draamale.
Tema näidendites esineb esimesi sümbolismi
tunnusjooni.
Tema näidendite dialoogid on targad ja
peenekoelised.
6.
7. Elulugu
Sündis Stockholmis.
Isa oli laevamaakler, ema majateenija.
Sai korraliku koolihariduse ja astus Uppsala ülikooli.
Oli väga heitliku loomuga, õppis mitmeid distsipliine, esteetikast
kuni astronoomiani, kuid eksameid ei sooritanud ühelgi alal. Samal
ajal üritas saada näitlejaks, maalis merepilte, kirjutas näidendeid ja
saatis ajakirjadele kunsti- ning teatriarvustusi.
Tema teosed tundusid Rootsi kriitikutele liiga uudsed ja julged,
pealegi paljud tema arvamused käisid risti-vastu ametlikele
seisukohtadele.
1883 otsustas Strindberg Rootsist lahkuda. Vabatahtlik pagulus
mitmes Euroopa riigis kestis 1898. aastani.
Vastuolud kriitikutega, rahamured ja perekonnakonfliktid viisid
tundliku kirjaniku nii mõnigi kord vaimuhaiguse piirini, kuid samas
oli see ka suurte kordaminekute aeg.
8. Looming
Jõudis kirjutada umbes 60 lavateost. Neid ühe nimetaja alla viia on võimatu,
sest tegemist on temaatikalt, žanrilt ja meetodilt väga erinevate
näidenditega. Tema vastuolulist kunstnikunatuuri ei suutnud rahuldada
ükski kirjandusvool. Ta põhjendas nii realistlikku, naturalistlikku,
sümbolistlikku kui ka ekspressionistlikku teatrit.
Esimeseks teoseks oli romaan “Punane tuba” 1897, mis annab ülevaate
kirjaniku enda elust.
Esimene draama “Vabamõtleja” 1870.
Varasema loomingu meistriteos “Meister Olof” 1872
Rahvusvahelise dramaturgikuulsusele panid aluse kaks psühholoogilist
näidendit.
“Isa” 1887
“ Preili Julie” 1888
• 1889 saabub Strindberga tagasi Rootsi
• Tolle aja mängitavamaks teoseks kujuneb komöödia “Mäng tulega” 1892
• 1892 sõidab Strindberg taas välismaale, seekord Berliini.
1899-1903 kirjutab ta 22 näidendit, milles suur osa kuulub ajaloodraamade
tsüklisse.
“Gustav Vasa” 1899
“Erik XIV” 1899
“Gustav Adolf” 1900
“Karl XII” 1901
“Gustav III” 1902
9. “Surmatants” 1900 perekonnatragöödia
“Unenäomäng” 1901 protest kehtiva
ühiskonnakorra vastu
• Dramaturgia lõppfaas moodustavad
kammernäidendid, mis on kirjutatud 1907.
aastal asutatud Stockholmi Intiimteatrile.
“ Rajuilm”, “Ahervare”, “Kummitussonaat”
ja “Pelikan”. Näidendites on vähe tegelasi,
tegevus toimub piiratud alal,
ekspressonistliku kallakuga.
10. Kokkuvõte
August Strindberg on esimene ja siiani
ainuke Rootsi dramaturg, kes on jõudnud
maailmakirjanduse Olümposele.
Tema geniaalsus avaldub vastuvõtlikkuses
kõigele uuele ja inimese uurimises nende
psühholoogiliste vahenditega, mis
kujunesid kirjanduses oluliseks alles 20.
sajandi I poolel.
11.
12. Elulugu
Rahvuselt iirlane, sündinud Dublinis.
20. aastaselt lahkus Dublinist ja asus elama Londonisse.
Algas kirjanduslik tegevus, mis algul oli üsna edutu.
Esimesed õnnestumised tulid muusikaretsensioone
kirjutades, kus ta kasutas pseudonüümi Corno di
Basetto, teatriarvustuste alla kirjutas ta initsiaalid G.B.S,
seda lühendit kasutas hiljem kogu elu jooksul.
1885 hakkas kirjutama näidendeid.
90-ndais eluaastais haris ta aeda ja kirjutas viimaseid
teoseid.
13. Looming
Ta ei tulnud Inglise dramaturgiasse õpipoisina vaid küpse meistrina. Sellest
annavad tunnistust tema esimesed kolm näidendit. Tsükkel “Ebameeldivad
näidendid”:
“Leskmeeste majad” 1892
“Seelikukütt” 1893
“Mrs Warreni elukutse” 1893
Ühiskonnakriitilised, rikkuse ja vaesuse suhted.
• Teine tsükkel “Meeldivad näidendid”
“Relvad ja inimene” 1894
“Candida” 1894
“Saatuse soosik” 1895
“ Kunagi ei või ette teada” 1897
Militarismi ja vaimulikkonnakriitika.
• Kolmas tsükkel “ Kolm näidendit puritaanidele”
“Kuradiõpilane” 1897
“ Caesar ja Cleopatra” 1899
“ Kapten Brassboundi ärkamine”
• Hilisema loomingu psühholoogis- filosoofilisedteosed
“Südamemurdmiste maja” 1917
“Tagasi Metuusala juurde” 1921
“Püha Johanna” 1923
“Inimene ja üliinimene” 1903
14. “Major Barbara” 1905
“Doktori dilemma” 1906
“Pygmalion” 1912, mille alusel on loodud
muusikal “Minu veetlev leedi”
* 1920-1930 kirjutas Shaw teravmeelseid,
satiirilisi näidendeid ja farsse, mis aga
autoriloomingu paremikku enam ei kuulu
15. Kokkuvõte
Shaw on inglise teatri novaator ja ühiskonna
väärnähtuste üle mõtlema kutsuv näitekirjanik.
Tema näidendid on huumori- ja satiirirohked, särava
dialoogi ja paradoksirikkad.
Tema seisukohad ja tõekspidamised oma aja
ühiskonnaprobleemide käsitlemisel lähtusid kõige
avaramast humaansuse printsiibist.
Shaw ei saanud heatahtlikult suhtuda mingisse nähtusse,
mille eesmärgiks oli ahistada inimest kui indiviidi ja
piirata tema vabadust. Näiteks despotism, usufanatism,
ametnike omavoli, kindralite militarism, riigivalitsejate,
eriti diktaatorite piiramatu võim, elevandiluust torni
roninud teadlaste ignorantsus.
16. Shaw’i mõtteteri
Kuldne reegel on see, et pole kuldseid reegleid.
Ära tee teistele seda, mida sa tahaksid, et nad
sulle teeksid. Maitsed võivad ju erineda.
Elu võrdsustab inimesi. Surm tõstab parimad
esile.
Terve keha on terve vaimu tulemus.
Hoiduge selle eest, kes teie löögile vastu ei
viruta
Inimene peab juhtima oma mõistust. Kui aga
mõistus juhib inimest, läheb kõik rappa.